Põllumajandusminister — Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 15.06.2001/41 (RTL 2001, 77, 1037) 01.09.2001 05.09.2001/57 (RTL 2001, 106, 1471) 10.09.2001 18.12.2001/69 (RTL 2001, 137, 2015) 30.12.2001 25.03.2003/31 (RTL 2003, 43, 623) 07.04.2003 16.06.2003/52 (RTL 2003, 73, 1075) 30.06.2003 Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566) § 19 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Loomsed jäätmed Selles määruses käsitatakse loomseid jäätmeid «Veterinaarkorralduse seaduse» (RT I 1999, 58, 608; 80, õiend; 97, 861) paragrahvi 2 lõikes 7 esitatud tähenduses. § 2. Loomsete jäätmete käitlemine (1) Selles määruses käsitatakse loomsete jäätmete käitlemist «Loomatauditõrje seaduse» paragrahvi 19 lõikes 1 esitatud tähenduses. (2) [Kehtetu - RTL 2001, 137, 2015 - jõust.30.12.2001] 2. peatükk LOOMSETE JÄÄTMETE LIIGITUS § 3. Kõrge riskiastmega loomsed jäätmed (1) Kõrge riskiastmega loomseteks jäätmeteks loetakse loomseid jäätmeid, mis on ohtlikud inimese või looma tervisele, nagu: 1) põllumajandusloomade, keda ei tapetud toiduks, korjused ning surnult või enneaegselt sündinud ja surnud põllumajandusloomade korjused; 2) järelevalveametniku otsusel kahjutustamisele kuuluvad, punktis 1 nimetamata loomade korjused; 3) loomatauditõrje käigus tapetud loomade korjused; 4) loomsed jäätmed, kaasa arvatud veri, mis pärinevad loomadelt, kellel avastatakse tapaeelse või -järgse veterinaarkontrolli käigus inimesele või loomale ülekanduvate haiguste tunnused; 5) tapetud loomade osad, mis pole läbinud tapajärgset veterinaarkontrolli, välja arvatud harjased, kabjad, sarved, suled, sõrad, veri, vill jms; 6) loomsed saadused, mis on riknenud ja seega inimese ja looma tervisele ohtlikud; 7) imporditud loomad ja loomsed saadused, mis piiripunktis on järelevalve tulemuste alusel tunnistatud vastavalt põllumajandusministri 24. detsembri 1999. a määrusele nr 44 «Loomade ja loomsete saaduste impordi veterinaarnõuded» (RTL 2000, 10, 98) loomade ja loomsete saaduste impordi veterinaarnõuetele mittevastavaks ja mille tagasisaatmine ei ole võimalik; 8) loomad, kes on surnud transportimisel; 9) loomsed jäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jääk- või saasteaineid ning loomsed saadused, mis on nende esinemise tõttu tunnistatud toiduks kõlbmatuks; 10) kala, kellel esineb inimesele või kalale ülekanduva haiguse tunnused. (2) Kõrge riskiastmega loomseid jäätmeid tuleb käidelda kõrge riskiastmega loomsete jäätmete käitlemisega tegelevas ettevõttes (edaspidi kõrge riskiastmega ettevõte). § 4. Madala riskiastmega loomsed jäätmed (1) Madala riskiastmega loomseteks jäätmeteks loetakse loomseid jäätmeid, mis ei ole ohtlikud inimese või looma tervisele, nagu: 1) tapetud loomade osad, mis on tapajärgse veterinaarkontrolli tulemusena tunnistatud ohutuks inimese või looma tervisele; 2) harjased, kabjad, sarved, suled, sõrad, veri, vill jms, kui neid kasutatakse sööda tootmiseks; 3) avamerel püütud ja kalajahu tootmiseks ettenähtud kala; 4) värske kala jäätmed, mis pärinevad kalatooteid käitlevast ettevõttest. (2) Kõrge riskiastmega loomsete jäätmetega segatud madala riskiastmega loomseid jäätmeid loetakse kõrge riskiastmega loomseteks jäätmeteks. (3) Madala riskiastmega loomseid jäätmeid võib käidelda järgnevates ettevõtetes: 1) kõrge riskiastmega ettevõttes, kus neid tuleb käidelda kõrge riskiastmega loomsete jäätmetena; 2) madala riskiastmega loomsete jäätmete käitlemisega tegelevas ettevõttes (edaspidi madala riskiastmega ettevõte); 3) lemmikloomade sööta, tehnilisi tooteid või farmaatsiatooteid valmistavas ettevõttes. § 5. Eri riskiastmega loomsed jäätmed (1) Eri riskiastmega loomseteks jäätmeteks loetakse järgmisi rümbast eraldatud inimtarbeks sobimatuid loomseid saadusi: 1) üle 12 kuu vanuse veise tonsillid, seljaaju koos sabalülidega ning pea luud (Cranium) – k.a alalõualuu (edaspidi kolju) koos aju ja silmadega; 2) veise soolestik alates kaksteistsõrmiksoolest (duodenum) kuni pärasooleni (rectum) – k.a pärasool ja v.a soolte sisaldis; 3) lamba ja kitse, kes on vanem kui 12 kuud või kellel on jäävlõikehambad igemesse lõikunud, kolju koos aju ja silmadega, tonsillid ning seljaaju koos sabalülidega; 4) kitse ja lamba põrn. (2) Eri riskiastmega loomseteks jäätmeteks loetakse ka tapetud loom ja loomakasvatushoones või -rajatises, veo ajal või tapamajas surnud loom, mis sisaldab punktides 1 kuni 4 toodud loomseid saadusi. (3) Värvitud eri riskiastmega loomsed jäätmed tuleb põletada või töödelda kõrge riskiastmega ettevõttes paragrahvi 8 lõikes 12 toodud kuumtöötlemise reţiimil ning saadud toode tuleb põletada või matta jäätmekäitluskohta. (4) Eri riskiastmega loomsete jäätmetega segatud kõrge või madala riskiastmega loomsed jäätmed loetakse eri riskiastmega loomseteks jäätmeteks. 3. peatükk LOOMSETE JÄÄTMETE KÄITLEMISE VETERINAARNÕUDED § 6. Loomsete jäätmete kogumise ja transportimise veterinaarnõuded (1) Loomsete jäätmete kogumiseks ning transportimiseks kasutatavad vahendid peavad olema suletavad, lekkekindlad, kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. (2) Transportimiseks kasutatavad vahendid ja vastuvõturuumid tuleb iga kasutuse järel pesta ja desinfitseerida. Mittepestavad vahendid tuleb hävitada. (3) Loomsete jäätmete transportimisel peab nendega kaasas olema saateleht, millest nähtub loomsete jäätmete liik, päritolu, kogus ning vedaja ja vastuvõtja nimi ning aadress. (4) Saatelehte tuleb säilitada vähemalt kolm aastat. Saateleht tuleb esitada järelevalveametnikule tema nõudmisel. (5) Loomsete jäätmete transportimiseks kasutatav vahend tuleb märgistada sõnadega «mitte toiduks» või muu kasutuseesmärki näitava märgistusega ning etiketiga, millest selgub loomsete jäätmete liik ja päritolu. Märgistus peab olema vähemalt 2 cm kõrguste tähtedega. (6) Järelevalveametnik võib vajadusel transpordivahendi pitseerida. (7) Loomsete jäätmete käitleja (edaspidi käitleja) peab pidama arvestust loomsete jäätmete päritolu ja koguse kohta. (8) Juhul kui ettevõttesse saabub erakordselt suur kogus ühest liigist surnud loomi, peab käitleja sellest kohe teavitama Veterinaar- ja Toiduametit. § 7. Loomsete jäätmete käitlemise, välja arvatud kahjutustamine, veterinaarnõuded (1) Loomsed jäätmed tuleb pärast ettevõttesse saabumist võimalikult kiiresti käidelda. (2) Ettevõtte ehitisi, vahendeid ja seadmeid tuleb hoida korras ning pidevalt puhastada ja desinfitseerida. (3) Ettevõttes peab olema küllaldaselt vahendeid transpordivahendite, reservuaaride, käitlemisvahendite, samuti vastuvõtu- ja käitlemisruumide puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. (4) Ettevõttes peab olema küllaldaselt võimsust ja seadmeid, mis kindlustaksid vajaliku kuuma vee ning auru loomsete jäätmete käitlemiseks. (5) Ehitised ja ettevõtte sisseseade peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. (6) Näriliste ja muude kahjurite tõrjet tuleb korraldada plaanipäraselt. (7) Ettevõttes peab olema hügieeniline heitvee äravoolu süsteem. Ettevõtte põrandad peavad olema kallakuga, tagamaks heitvee valgumise restide ja haisulukkudega varustatud põrandakaevude poole. (8) Ettevõttes peab olema küllaldaselt kätepesukohti, riietusruume, pesuruume ja tualette töötajatele. (9) Loomade pääs ettevõttesse peab olema välistatud. (10) Ettevõtte tegevusega mitteseotud isikute sisenemine käitlemishoonetesse on lubatud ainult järelevalveametnikuga ja käitlejaga kooskõlastatult. (11) Toornahad tuleb soolata naatriumkloriidiga. (12) Loomsete jäätmete ümbertöötlemise tulemusena saadud toodete (edaspidi tooted) käitlemisel tuleb vältida nende saastumist. (13) Käitleja peab tagama selle määruse täitmiseks vajalike meetmete kasutuselevõtu oma töötajate poolt. (14) Käitleja peab ettevõttes kindlaks määrama loomsete jäätmete ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid (edaspidi kriitilised punktid) ja kontrollima neid. (15) Käitleja on kohustatud võtma proove loomsete jäätmete ümbertöötlemise tulemusena saadud toodetest, tagamaks vastavuse põllumajandusministri 4. detsembri 1998. a määrusega nr 39 «Söötades sisalduvate saasteainete loetelu ning lubatud piirnormide kinnitamine» (RTL 1998, 364, 1547) kinnitatud saasteainete lubatud piirnormidele ja selle määruse paragrahvis 11 sätestatud mikrobioloogilistele nõuetele. (16) Käitleja peab kriitiliste punktide kontrollimise ja analüüside tulemused registreerima ja säilitama vähemalt kaks aastat. (17) Käitleja peab juurutama süsteemi, mis võimaldab kindlaks teha partii ja selle käitlemise aja. Partiina käsitletakse ühesugustes tingimuste valmistatud toodete kogust. (18) Kui proovid ei vasta mikrobioloogilistele või saasteainete sisalduse kohta kehtestatud nõuetele, peab käitleja: 1) teatama sellest kohe Veterinaar- ja Toiduametile; 2) tegema kindlaks nõuetele mittevastavuse põhjused; 3) tagama, et ühtegi saastumiskahtlast ega saastunud toodet ei viidaks ettevõttest välja enne ümbertöötlemist Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all; 4) kahjutustama saastunud toote, mida pole mingil põhjusel võimalik viia vastavusse mikrobioloogiliste, jääkainete või saasteainete sisalduse kohta kehtestatud nõuetega. § 8. Kõrge ja madala riskiastmega loomsete jäätmete käitlemise ettevõtte veterinaarnõuded (1) Ettevõte peab asuma piisavalt kaugel hoonetest ja üldkasutatavast teest. (2) Ettevõte ei tohi asuda loomapidamisega tegeleva ettevõtte territooriumil või selle vahetus läheduses. (3) Tapamaja juures asuva ettevõtte ruumid peavad olema tapamaja hoones eraldatud ning peab olema välistatud tapamaja personali ning loomade sissepääs nendesse ruumidesse. (4) Ettevõtte territooriumil toimuv liikluskorraldus peab välistama loomataudide levimise. (5) Ettevõttes peavad olema ruumid loomsete jäätmete ladustamiseks ja kuumkäitlemiseks, mis on «must pool» ning ruumid kuumkäideldud loomsete jäätmete edasiseks käitlemiseks, mis on «puhas pool». (6) «Puhta poole» ja «musta poole» vahel ei tohi olla läbikäiku. (7) «Mustal poolel» peab olema kaetud, puhastatav ja desinfitseeritav loomsete jäätmete vastuvõtukoht. (8) Kõrge riskiastmega ettevõtte «mustal poolel» peab olema ruum ja sisseseade korjuste nülgimiseks ja karvade eemaldamiseks ning ruum toornahkade hoidmiseks. (9) Heitvee valgumine «mustalt poolelt» «puhtale poolele» peab olema välistatud. (10) «Mustal poolel» tekkinud heitvett tuleb töödelda võimalike haigusetekitajate hävitamiseks. (11) «Mustal poolel» peavad olema vajadusel seadmed loomsete jäätmete peenestamiseks ja seadmetesse toimetamiseks. (12) Ettevõttes peavad olema vahendid kõrge riskiastmega ning imetajatelt pärinevate madala riskiastmega loomsete jäätmete, välja arvatud jäätmed, mida kasutatakse tehniliste toodete või lemmiklooma või karuslooma sööda valmistamiseks, kuumutamiseks kuni sisetemperatuuri tõusuni vähemalt 133 C ning nimetatud temperatuuril säilitamiseks 20 minutit absoluutrõhul 3 baari, mis on saadud «küllastatud auruga». «Küllastatud aur» tähendab, et kogu õhk on kuumutamisseadmest eemaldatud ning asendatud auruga. Loomsete jäätmete suurust tuleb enne kuumtöötlemist vähendada eelpurustaja või jahvataja abil vähemalt suuruseni 50 mm. (13) Kuumtöötlemine peab toimuma suletud käitlemisseadmes, mis peab olema varustatud kriitilistes punktides registreerivate termomeetrite ja rõhumõõturitega ning küllaldase turvasüsteemiga vältimaks liiga madalat käitlemistemperatuuri. (14) «Mustal poolel» töötavad isikud ei tohi minna «puhtale poolele» tööriideid ja jalatseid vahetamata või desinfitseerimata. Käitlemisvahendeid ei tohi viia «mustalt poolelt» «puhtale poolele». (15) Ettevõttes peavad olema vahendid kõrge riskiastmega loomseid jäätmeid transportiva ja «mustalt poolelt» väljuva transpordivahendi rataste desinfitseerimiseks vahetult enne hoonest lahkumist. (16) Kui ettevõttes käideldakse kõrge, eri ja madala riskiastmega loomseid jäätmeid, peab madala riskiastmega loomsete jäätmete käitlemine toimuma eraldi ruumides ning eraldi käitlemisvahenditega kõrge ja eri riskiastmega loomsete jäätmete käitlemisest. Töötajate ning käitlemisvahendite liikumine kõrge ja eri riskiastmega loomsete jäätmete käitlemisruumidest madala riskiastmega loomsete jäätmete käitlemisruumidesse ja vastupidi peab olema välistatud. [RTL 2001, 137, 2015 - jõust.30.12.2001] § 9. Loomsete jäätmete kahjutustamise veterinaarnõuded (1) Loomsete jäätmete kahjutustamiseks, see on matmiseks või põletamiseks, võib Veterinaar- ja Toiduamet anda loa järgmistel juhtudel: 1) loomataudi nakatunud või taudikahtlaste loomade transporti lähimasse kõrge riskiastmega ettevõttesse ei saa lubada, kuna see on ohtlik inimese või looma tervisele; 2) eriti ohtlikku või ohtlikku loomataudi nakatunud või selles kahtlustatavate loomade ning samuti loomade puhul, kelle organismis on ohtlikke jääk- või saasteaineid, mis võivad puudulikul kuumtöötlemisel säilida; 3) ulatuslik loomataudi levimine põhjustab kõrge riskiastmega ettevõtte ülekoormatuse; 4) loomsed jäätmed asuvad raskelt ligipääsetavas paigas; 5) loomsete jäätmete kogus ja nende tekkimise koha kaugus loomsete jäätmete käitlemise ettevõttest ei õigusta loomsete jäätmete kogumist ja transporti nimetatud ettevõttesse. (2) Loomsete jäätmete matmispaik (edaspidi matmispaik) peab asuma vähemalt 500 meetri kaugusel veekogust ja puurkaevust ning piisaval kaugusel hoonetest ja loomade karjatamiseks kasutatavast looduslikust rohumaast, et vältida ohtu inimese ja looma tervisele. (3) Matmispaik peab asuma hästi või keskmiselt kaitstud põhjaveega alal vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1998. a määrusele nr 11 «Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavate nõuete kinnitamine» (RT I 1998, 10, 118; 1999, 15, 237; 70, 682). (4) Loomsed jäätmed tuleb katta vähemalt 0,5-meetrise maapinnakihiga, et vältida nende väljakaevamist metsloomade poolt. Pindmine maapinnakiht, millel asetsesid loomsed jäätmed, maetakse koos jäätmetega. Pinnase väljavedu matmispaigast on keelatud. (5) Matmispaik tuleb ümbritseda piirde ja lukustatava väravaga, millel on matmispaiga asukohast teavitav silt ning mis takistab kõrvaliste isikute ja loomade ligipääsu. Matmispaiga juurde viivale teele paigaldatakse viit matmispaiga ja selle valdaja kohta. (6) Loomseid jäätmeid võib viia maapinnas paiknevasse lukustatavasse mahutisse (edaspidi mahuti). Kui mahuti asub loomakasvatushoone või -rajatise territooriumil, võib sinna viia üksnes selles loomakasvatushoones või -rajatises tekkinud loomseid jäätmeid. Lihakäitlemisettevõttes kasutatav mahuti ei tohi asuda ettevõtte territooriumil. (7) Loomsete jäätmete viimisele mahutisse, mis ei ole lekkekindel, tuleb kohaldada lõigetes 2, 3 ja 5 esitatud nõudeid. (8) Loomseid jäätmeid tuleb enne matmist või mahutisse viimist töödelda järelevalveametniku lubatud desinfitseeriva ainega. (9) Eri riskiastmega loomsete jäätmete komposteerimisel tekkinud huumuse kasutamine orgaanilise väetisena on keelatud. (10) Loomsete jäätmete avapõletamiseks peab olema Veterinaar- ja Toiduameti luba. (11) Loomsete jäätmete avapõletamise koht peab asuma hoonetest piisaval kaugusel. (12) Loomsete jäätmete põletamiseks võib kasutada kuiva puitu ja süütevedelikku. (13) Kõrge riskiastmega loomsete jäätmete põletamisel tekkiv tuhk tuleb matta loomsete jäätmete matmispaika. [RTL 2001, 137, 2015 - jõust.30.12.2001] § 10. Karuslooma korjuse käitlemise veterinaarnõuded (1) Karuslooma sööda tootmise ettevõttes peavad olema vastavad ruumid ja vahendid karuslooma korjuse käitlemiseks ning söödaks sobimatute jäätmete kahjutustamiseks. (2) Lõikes 1 nimetatud ettevõttes on lubatud käidelda ainult samas ettevõttes kasvatatud ning tapetud karuslooma korjust. (3) Karuslooma korjuse kasutamine karuslooma söödaks on lubatud pärast piisavat kuumtöötlemist. § 11. Veterinaarnõuded loomsete jäätmete ümbertöötlemise tulemusena saadud toodetele (1) Kõrge riskiastmega loomsete jäätmete puhul peavad tootest vahetult kuumtöötlemise järel võetud proovid olema vabad kuumuskindlate patogeensete bakterite eostest (Clostridium perfringens puudub ühes grammis tootes). (2) Nii kõrge kui ka madala riskiastmega loomsetest jäätmetest valmistatud tootest võetud proovid toote säilitamise ajal ettevõttes või pärast toote väljastamist peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) Salmonella: 25 g n = 5, c = 0, m = 0, M = 0; 2) Enterobacteriaceae: n = 5, c = 2, m = 10, M = 3 × 102 ühikut ühes grammis, kus n on üheks uuringuks võetavate osaproovide arv proovis; m on mikroorganismide kolooniate arv grammi või milliliitri kohta, mille samaväärse või väiksema koguse korral kõigis osaproovides loetakse toode mikrobioloogilistele nõetele vastavaks; M on suurim tootes lubatud mikroorganismide kolooniate arv grammi või milliliitri kohta. Toodet loetakse mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavaks ja kõlbmatuks, kui mikroorganismide kolooniate arv enamates kui c järgi lubatud osaproovides on võrdne väärtusega M või sellest suurem; c on osaproovide arv, milles uuringu käigus määratud mikroorganismide kolooniate arv grammi või milliliitri kohta võib jääda väärtuste m ja M vahele. Toode loetakse mikrobioloogilistele nõuetele vastavaks, kui mikroorganismide kolooniate arv ülejäänud osaproovides on võrdne väärtusega m või sellest väiksem. (3) Mäletsejaliste kõrge või madala riskiastmega jäätmete töötlemisel saadud rasvas ei tohi lisandite jääkkogus ületada 0,15% rasva massist. Seda nõuet ei kohaldata rasvale, mis on läbinud: 1) ümberesterdamise või hüdrolüüsi temperatuuril vähemalt 200oC sobival rõhul 20 minutit (glütserool, rasvhapped ja estrid); 2) seebistamise koos NaOH 12M (glütserool ja seep) tsüklilise tootmisprotsessi puhul temperatuuril 95oC 3 tundi või pideva tootmisprotsessi puhul temperatuuril 140oC rõhul 2 bar (2000 hPa) 8 minutit või 3) muu samalaadse protsessi. [RTL 2003, 43, 623 - jõust. 07.04.2003] 4. peatükk ETTEVÕTETE TUNNUSTAMISE KORD § 12. Taotlus ettevõtte tunnustamiseks (1) Käitleja peab esitama kirjaliku taotluse Veterinaar- ja Toiduametile ettevõtte tunnustamiseks. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) käitleja ja teda esindama volitatud isiku nimi ning nende sidevahendite numbrid; 2) käitleja elu- või asukoht ja aadress; 3) ettevõtte või selle osa, mille tunnustamist taotletakse, asukoht ja aadress; 4) ettevõtte või selle osa, mille tunnustamist taotletakse, tegevuse korraldamise eest vastutava isiku või käitlemisettevõtte juhi nimi ja sidevahendite numbrid; 5) käitlemisvaldkond. (3) Taotlus loetakse esitatuks pärast kõigi lõikes 2 ning paragrahvis 13 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist. § 13. Taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid (1) Taotlusele tuleb lisada vastavalt käitlemise valdkonnale järgmised andmed ja dokumendid: 1) äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu puhul äriregistri registrikaardi koopia; 2) mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi koopia; 3) äriregistris registreerimata füüsilisest isikust ettevõtja puhul Maksuameti kohaliku asutuse tõend ettevõtja registreerimise kohta maksumaksjate ja maksu kinnipidajate riiklikus registris; 4) kasutatava ehitise puhul koopia kohaliku omavalitsuse väljastatud kasutusloast; 5) andmed transpordivahendite kohta; 6) asendiplaan koos vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga; 7) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga; 8) andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta; 9) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos kasutatavate seadmete tehnilise kirjeldusega; 10) andmed projekteeritud ning planeeritava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta; 11) andmed ettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangu mahu kohta; 12) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta; 13) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjeks rakendatavate meetmete kohta; 14) kirjeldus «mustal poolel» tekkinud heitvee töötlemise kohta; 15) toorme ja toodete transpordivahendite puhastamise korraldamise kirjeldus; 6) [Kehtetu - RTL 2001, 137, 2015 - jõust.30.12.2001] 17) maakonna keskkonnateenistuse arvamus loomsete jäätmete kavandatava matmispaiga keskkonnanõuetele vastavuse kohta. (2) Järelevalveasutus võib vajaduse korral nõuda andmete täpsustamist ja täiendamist. (3) Veterinaar- ja Toiduamet annab käitleja soovi korral talle selgitusi selles määruses ja teistes õigusaktides kehtestatud ning tunnustamiseks vajalike nõuete täitmiseks. [RTL 2003, 43, 623 - jõust.07.04.2003] § 14. Ettevõtte tunnustamise menetlus Ettevõtte tunnustamise menetluse läbiviimiseks kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet esitatud andmeid ja dokumente ning hindab ettevõtte vastavust esitatud andmetele ja ettevõttele kehtestatud nõuetele. § 15. Ettevõtte tunnustamine ja sellest keeldumine (1) Veterinaar- ja Toiduameti juht või tema volitatud järelevalveametnik kinnitab ettevõtte vastavust selles määruses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele tunnustamise otsusega. (2) Kui ettevõte ei osutu hindamistulemuste põhjal nõuetekohaseks, siis ettevõtet ei tunnustata ja keeldumist põhjendatakse sellekohases otsuses. (3) Veterinaar- ja Toiduameti juht või tema volitatud ametnik peab otsuse tegema 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Lisaasjaolude selgitamiseks võib otsustamistähtaega pikendada kuni 40 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest teatab järelevalveametnik taotluse esitajale kirjalikult. (4) Tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise koht ja aeg; 2) järelevalveasutuse nimi ja järelevalveametniku nimi ning ametinimetus; 3) käitleja nimi ning elu- või asukoht ja aadress; 4) ettevõtte asukoht ja aadress; 5) käitlemisvaldkond; 6) ettevõtte hindamistulemused ja järelevalveametniku kinnitus ettevõtte nõuetele vastavuse kohta. Kui ettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane, põhjendab järelevalveametnik seda, näidates ära õigusakti ja selle sätte, mille nõuetele ettevõte ei vasta; 7) otsus tunnustamise või tunnustamisest keeldumise kohta. (5) Tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsus edastatakse tunnustamise taotluse esitajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. § 16. Arvestuse pidamine ja andmete säilitamine Veterinaar- ja Toiduamet peab ettevõtte tunnustamiseks esitatud taotluste, andmete ja dokumentide ning tunnustamise ja tunnustamisest keeldumise otsuste arvestust ning säilitab esitatud taotlused, andmed ja dokumendid. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 17. Tegutsevate ettevõtete tunnustamine (1) Määruse jõustumise ajal madala riskiastmega loomsete jäätmete kogumisega, transportimisega, säilitamisega, ümbertöötlemisega või kasutamisega tegelev ja tunnustamisele kuuluv ettevõte peab olema tunnustatud 1. jaanuariks 2003. a. (2) Määruse jõustumise ajal kõrge riskiastmega loomsete jäätmete kogumisega, transportimisega, säilitamisega, ümbertöötlemisega või kasutamisega tegelev ja tunnustamisele kuuluv ettevõte peab olema tunnustatud 1. jaanuariks 2006. a. (3) Määruse jõustumise ajal loomsete jäätmete kahjutustamisega tegelev ja tunnustamisele kuuluv ettevõte peab olema tunnustatud 1. jaanuariks 2003. a. Eri riskiastmega loomsete jäätmete matmine Veterinaar- ja Toiduameti loal on lubatud kuni 1. jaanuarini 2004. a. (4) [Kehtetu ] (41) Määruse paragrahv 5 jõustub 1. jaanuaril 2002. a. [RTL 2003, 73, 1075 - jõust.30.06.2003] 1 Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduse direktiivi 90/667/EMÜ (EÜT L 157, 26.03.1988, lk 28) ja Euroopa Ühenduse otsuse 99/534/EÜ (EÜT L 204, 04.08.1999, lk 37) nõudeid.