Suure-Jaani Vallavolikogu — Sürgavere lasteaed Vembu arengukava aastateks 2003-2006 kinnitamine — KO, 81, 1725

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1,1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 37, Suure-Jaani Vallavolikogu 28. veebruari 2000. a määrusega nr 8 kinnitatud Suure-Jaani valla põhimääruse, muudetud 23. jaanuari 2003. a määrusega nr 4 ja 19. veebruari 2003. a määrusega nr 6, punkti 22.1.37 ja koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 9 1 lõike 3, Suure-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Sürgavere lasteaed Vembu arengukava aastateks 2003–2006 (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 10. juunil 2003. a. Volikogu esimees Jaan JASKA Kinnitatud Suure-Jaani Vallavolikogu 30. mai 2003. a määrusega nr 20 SÜRGAVERE LASTEAED VEMBU ARENGUKAVA 1. SISSEJUHATUS Lasteaias peab toimuma pidev arendustöö. Meie soov on teha oma tööd paremini, et ühel päeval ei oleks me kurva tõsiasja ees – mis saab edasi. Lasteaia töö paremaks korraldamiseks koostasime arengukava aastateks 2003–2006. Organisatsiooni seisukohalt on areng positiivne muutumine, mis toob kaasa organiseerituse paranemise. Arengukava annab vastuse kolmele küsimusele: • kus me oleme täna? • mida me soovime saavutada? • kuidas ja millal me soovitud tulemuseni jõuame? Arengukava koostamisele olid kaasatud maja personal, lapsevanemad, hoolekogu. Ma loodan, et see arengukava on meil välja töötatud tegevusplaan, mis loob tingimused tasakaalustatud ja pidevaks arenguks. Sellega kaasneb ka pidev arengukava ajakohastamine, sest siin maailmas pole midagi igavikulist. 2. ÜLDANDMED JA AJALUGU Lasteaed Vembu asub Sürgavere küla keskuses. Aadress on Õuna 1, Sürgavere küla, Suur-Jaani vald, 71401 Viljandimaa. Lasteaed tegutseb kohandatud ühepereelamus ELLA. Lasteaial on oma köök, mis on tunnustatud 14. jaanuari 2003. a otsusega nr 259, ja hekkidega piiratud õueala. Lasteaial puudub oma saal, kuid võimalus on kasutada Sürgavere spordihoone ruume. Lasteaed alustas tegutsemist 1. veebruaril 1983. a. «Kindla Tee» kolhoosi lasteaiana. Alates 2. septembrist 1991. a töötame Suure-Jaani Vallavalitsuse alluvuses Sürgavere lasteaiana. Hoone, kus me asume, kuulub Sürgavere Põllumajandusühistule. Hoone vajab kapitaalremonti. Suure-Jaani Vallavolikogu on otsustanud ehitada lasteaiaruumid Sürgavere Põhikooli juurde. Alates 30. septembrist 1998. a oleme Sürgavere lasteaed Vembu. Majal on oma pitsat, vimpel, laul. Aastaringselt tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, korraldatakse ühisüritusi põhikooli ja piirkonna lasteaedadega ning perepäevi. Jõulupidu toimub koos piirkondlike lastega ning kevadisele ekskursioonile sõidab suure bussi täis rahvast (tavaliselt Tallinna loomaaeda). Traditsiooniks on saanud lõpetajate viimane öö lasteaias. Lasteaia lapsed on esinenud Sürgavere küla päeval, mis toimub üle aasta, pensionäride klubi «Rukkilill» koosviibimistel, Suure-Jaani kultuurimaja korraldatud lastekaitsepäevadel. Osalenud oleme korraldatud joonistusvõistlustel, kus meie lapsi on äramärgitud. 3. LASTEAIA TÄNANE PÄEV – KUS ME HETKEL OLEME Lasteaias on kuus töötajat. Lasteaia juhataja omab pedagoogilist eriharidust, töökogemust ja juhtimisalast täiendkoolitust. Juhataja ametikoha sisse kuulub 10,5 tundi nädalas tööd rühmas õpetajana. Lastega töötavad kaks õpetajat, kes on läbinud 160-tunnise täienduskoolituse ja vastavad kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, kaks korda nädalas käib muusikaõpetaja. Abistava personali hulka kuulub õpetaja abi ja kokk. Õpetaja abi töökohustusteks on ka õueala korrashoidmine. Personali koosseisu 2. jaanuari 2003. a seisuga on: juhataja 1,0 õpetajad 1,75 liikumisõpetaja 0,13 muusikaõpetaja 0,12 õpetaja abi 1,0 kokk 1,0 Sürgavere lasteaias Vembu on 20 kohta, moodustatud on üks liitrühm. Suure-Jaani Vallavolikogu 20. juuni 2002. a määrusega nr 68 on kinnitatud lasteaia teeninduspiirkonda Sürgavere, Epra, Kabila, Kerita ja Munsi küla. 2001/2002. õppeaastal oli lasteaia nimekirjas 21 last. 2002. a septembrikuu seisuga oli laste arv 20, neist viis kooliminejat. 2003. a jaanuarikuu seisuga on laste arv 19, neist neli on kooliminejad. Piirkonnas on sündivus vähenenud, kuid meie maja laste arv on püsinud siiani stabiilsena (lisa laste sündivus teeninduspiirkonnas). Lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab Suure-Jaani Vallavolikogu. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Lasteaia eelarve projekti koostab lasteaia juhataja, arvestades maja personali ja hoolekogu ettepanekutega. Suure-Jaani Vallavolikogu 25. septembri 2002. a määruse nr 72 alusel tasuvad lasteaia lapsevanemad õppevahendite tasu 130 krooni kuus ühe lapse kohta. Toiduraha tasutakse tegelikest kuludest lähtuvalt. Lapsevanemal on võimalus makseraskuse korral esitada avaldus valla sotsiaalkomisjonile õppevahendite või toiduraha kompenseerimiseks. 4. MISSIOON OLED OODATUD SÜRGAVERE LASTEAED VEMBU TEGUDEROHKED JA MITMEKESISED PÄEVAD, NÄDALAD…… KOOSTÖÖ KÕIGES JA KÕIGIGA 5. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ ÜLDEESMÄRGID: 5.1. tagada turvaline koht koosmängimiseks, luua võimalused uurimiseks, katsetamiseks, eneseteostamiseks; 5.2. võimaldada õppida mitmete mooduste kaudu: mängimine, näitlemine, ehitamine, lugemine, kirjutamine, käsitöö jne; 5.3. õppetegevuses kasutada põhimõtet: kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale; 5.4. kõik pakutav olgu lastele eakohane, huvitav ja loovust arendav; 5.5. koolivalmidus, mis sisaldab endas sotsiaalset,vaimset ja füüsilist küpsust. 6. SÜRGAVERE LASTEAED VEMBU SWOT Tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud on koostatud küsitluslehe ja arengukava töögruppide mõttetegevuse tulemusena. TUGEVUSED: * väike maja – hea ülevaade, tihe individuaalne töö; * lapsed vanuses 2–7, arvestamine ja hoolimine väiksematest, üksteise abistamine; * arenemisvõimeline, eriala asjatundjatega kaader; * traditsioonilised üritused; * spordisaali kasutamise võimalus; * infovoldiku olemasolu, * omavalitsuse toetus; * turvaline ja puhas keskkond; * toitlustamine kohapeal; * heade naabrite olemasolu (kool, spordihoone, AS Eerung jt). NÕRKUSED: * ruumikitsikus; * lagunev, kapitaalremonti vajav hoone ja asfalt õuealal, majal kaks peremeest; * logopeedi puudumine; * andmeside puudumine; * vähene õuemänguruum; * lastevanemate huvi ja algatus väike, vähene koolitus; * materiaalne baas. OHUD: * lasteaia ebakindel saatus: * vähene sündivus; * vanemate tööpuudus (kodus olevad emad); * tervisekaitsenõuete pidev karmistumine; * mitte taskukohane lasteaiamaks; * vägivald televisioonis, avalikes kohtades heade käitumistavade rikkumised; * juhataja ja õpetajad peavad tegelema liialt paljude probleemidega, kõige tähtsam on laps ja sisuline tegevus. VÕIMALUSED: * koostöö kodu ja hoolekoguga; * iga lapse individuaalsuse ja eripära arvestamine; * erinevatest õppemetoodikatest vajaliku ja kasuliku väljanoppimine; * töötajate pidev enesetäiendus igal alal (tuletõrje, esmaabi); * erinevate elukutsetega tutvumine; * raha taotlemine projektidega; * internetiühenduse loomine; * lastevanemate koolitamine, kaasates sinna ka koduste laste vanemad; * koostöö naaberlasteaedade ja oma küla asutustega. 7. EESMÄRGID JÄRGNEVAKS KOLMEKS AASTAKS JA TEGUTSEMINE NENDE EESMÄRKIDE TÄITMISEKS 7.1. Olla avatud 7.1.1. üldsus näeb, mida ja kuidas lasteaias tehakse; 7.1.2. laste esinemised külapäeval, memmede-taatide koosviibimistel, avatud peod, ühisüritused koduste laste ja naaberlasteaedadega, lahtiste uste päevad; 7.1.3. valmistada voldik meie tegemiste kohta; 7.1.4. avaldada kohalikus ajalehes artikleid lasteaias toimuvast. 7.2. Lasteaia õppekava pidev sisulise poole täiendamine 7.3. Ühise eesmärgi nimel töötav arenemisvõimeline, pingevaba ja kompetentne kollektiiv; 7.3.1. lasteaia personali pidev enesetäiendamine, viie aasta tagant võimaldada pedagoogidele 160-tundi täiendusõpet; 7.3.2. korraldada personalile ühisüritusi, koosviibimisi. 7.4. Traditsioonide järjepidevus ja uute traditsioonide loomine lasteaias 7.4.1. hoida olemasolevaid traditsioone (mihklilaat, vanem rühm õpetajateks, päkapikkude päev, viimane öö lasteaias jm); 7.4.2. muuta vembudeks «löömine» iga-aastaseks uutele lastele. 7.5. Aktiivne ja sisukas koostöö kohaliku omavalitsuse, hoolekogu, lapsevanemate ja partneritega (algklassid, kultuurimaja, raamatukogu, naaberlasteaiad); 7.5.1. aktiivne suhtlemine oma koostööpartneritega, anda teada oma probleemidest ja kuulata teiste omi – koos lahenduste leidmine; 7.5.2. hoolekogu ja lapsevanemate koolitused, kuhu kaasata ka koduste laste vanemad (koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 lõige 3); 7.5.3. hakata läbi viima arenguvestluseid: juhataja – töötaja, õpetaja – lapsevanem; 7.5.4. korraldada ühisüritusi ja vestlusringe oma partneritega; 7.5.5. muuta Suure-Jaani, Kõidama, Olustvere, Võhma ja Kõo lasteaia juhatajate infovahetus protokollides kajastuvaks. 7.6. Võimaldada lasteaias mitmekesisemaid ja kvaliteetsemaid vahendeid 7.6.1. täiendada lasteaia vahendeid kaasaegse pedagoogilise kirjandusega, uute õppevahendite ja mängudega; 7.6.2. koostada õppeaasta jooksul üks õpimapp vastavalt õppekava nädala teemale. 7.7. AKTIIVNE LAPS – tema individuaalsus, eripära, huvid, mõtted 7.7.1. 3–6-aastaste laste tugev tahtmine kõike ise teha, kasutada algatusvõimet ja ettepanekuid; 7.7.2. arvestada laste individuaalsuse ja eripäraga; 7.7.3. liikuda võimalikult palju õues ja korraldada retki küla piirides. 7.8. Soodustada sõbralikke ja heatahtlikke suhteid täiskasvanutesse, eakaaslastesse, loomadesse, loodusesse. 7.8.1. suunata laste tähelepanu meid ümbritsevale ilule, vahvatele ja vajalikele asjadele meie ümber; 7.8.2. hoida seda ilu ja aidata kaasa selle tekkele; 7.8.3. elada ise ja lasta ka teistel elada. 7.9. Materiaalne baas 7.9.1. lastele uute laudade ja toolide muretsemine; 7.9.2. käelise tegevuse ja lastepillide täiustamine; 7.9.3. olemasolevale muusikakeskusele CD-plaatide ja kassettide muretsemine; 7.9.4. internetiühenduse loomine. 8. KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA Hea koostöö lastevanematega on aluseks laste kohanemisele lasteaias ning heaolu ja turvatunde tekkimisele siin viibides. Perekonnal on esmane roll lapse õpetajana, meie oleme toetajaks ja abistajaks. Ühine eesmärk on arendada ja kasvatada last vastavalt tema individuaalsetele võimetele ja saavutada parim tulemus. Meie heade suhete aluseks on suhtlemine, lugupidamine ja lapse huvide silmaspidamine. Koostöö võimalused on: 8.1. lastevanemate koosolekud (probleemide tutvustamine, üldharivad loengud õpetajatelt, logopeedilt, psühholoogilt); 8.2. voldikute koostamine, lisaks olemasolevale meelespeale ka lapse arengu vanuselisi iseärasusi ja koolivalmidust tutvustav; 8.3. individuaalsed vestlused (ka kodude külastused mõlema kokkuleppel); 8.4. ühised üritused (peod, lõkkeõhtud, piknikud, spordipäevad); 8.5. lapsevanemate kaasamine lasteaia õppe- ja kasvatustöösse (nt ema-isa tutvustavad oma ametit) ja lasteaia korrastustöödesse; 8.6. lahtiste uste päevad. 9. KOOSTÖÖ HOOLEKOGUGA Hoolekogusse kuulumine võiks olla lapsevanemale oluline, sest nii saab ta mõjutada oma lapse argipäeva lasteaias. Meie soov siit lähtuvalt, et need inimesed tegutseksid oma eesmärkide ja raamide piires. Koostöö võimalused on: 9.1. hoolekogu liikmete koolitamine ja aktiivsuse tõstmine probleemide tõstatamisel ja lahendamisel; 9.2. üheskoos jälgimine, et õppe-ja kasvatustöö vastaks laste arengule ja huvidele; 9.3. hoolekogu soovitused vallavalitsusele lasteaia eelarve koostamisel; 9.4. oma eeskujuga aktiivsest kaasalöömisest lasteaia igapäevaelus haarata kaasa ka teised lapsevanemad. 10. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava kinnitab Suure-Jaani Vallavolikogu. Arengukava täitmist analüüsitakse igal aastal töötajate koosolekul, kus tuuakse välja saavutused ja ebaedu. Vajaduse korral tehakse vallavolikogule ettepanek arengukava muutmiseks. Suure-Jaani Vallavolikogu 30. mai 2003. a määruse nr 20 lisa 1 KOOLITUSTE TABEL 2003 2004 2005 2006 2007 Juhataja nõupidamised enesetäiendamine (psühholoogia) juhatajate juhtimiskursus nõupidamised Malle Kukk mõni õppepäev 1000 mõni õppepäev õpetaja Merle Laane enesetäienduseks kursus valida (teema mäng) 3000 enesetäienduseks kursus valida mõni õppepäev 160-tundi täiendusõpet õpetaja Riina Kukk õpetajate aktiivis osaleja enesetäienduseks kursus valida (erivajadused) 3000 enesetäienduseks kursus valida (käelised tegevused) 160-tundi täiendõpet muusikaõpetaja Urve Leiten muusikaõpetajatele täienduskursus KM Koolituselt muusikaõpetajate info päev Kokk Heli Laja toiduhügieenikoolitus 500 toiduhügieenikoolitus õpetaja abi Leida Mihhailova Viimaseid aastaid tööl ja ei soovi koolitustel osaleda Suure-Jaani Vallavolikogu 30. mai 2003. a määruse nr 20 lisa 2 LASTE SÜNDIVUS (lasteaia teeninduspiirkonnas 01 04 2003) aasta sünd lasteaias käijate arv teistes lasteaedades 1994 13 1995 14 3 (koolis 5) 1996 6 2 (koolis 1) 1997 15 10 1 1998 8 2 1 1999 5 2000 3 1 2001 7 1 1 2002 6 2003 3 8 neist on küll teeninduspiirkonnas sisse kirjutatud, kuid ei ela siin. Suure-Jaani Vallavlolikogu 30. mai 2003. a määrus enr 20 lisa 3 Ankeetküsitlus lastevanematele. Austatud lapsevanem! Palun Teie abi lasteaia arengukava koostamisel. Palun Teilt uusi mõtteid ootusi, ettepanekuid.Teid ette tänades lasteaia juhataja. 1. Nimetage, mis Teile meeldib meie lasteaias? 2. Nimetage, mis Teile vähem meeldib meie lasteaias. 3. Mida Te ootate lasteaialt? 4. Kas olete rahul kodu ja lasteaia vahelise sidemega? Mis võiks olla paremini? 5. Mis peaks olema lasteaias teisiti? 6. Nimetage, mis on meie lasteaia TUGEVUS NÕRKUS OHT VÕIMALUS 7. Nimetage oma soovid ja ettepanekud 1) lasteaiale 2) lasteaia õpetajale. AITÄH!