Hummuli Vallavolikogu — Hummuli valla arengukava kinnitamine — KO, 78, 1685

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7, Hummuli Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Hummuli valla arengukava aastateks 2003–2006 (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval avalikustamisest. Volikogu esimees Aleksander ZEMSKOV Kinnitatud Hummuli Vallavolikogu 28. mai 2003. a määrusega nr 27 HUMMULI VALLA ARENGUKAVA 2003–2006 1. SISSEJUHATUS Hummuli valla arengukava on Hummuli valla edaspidise tegevuse aluseks antud aastatel. Sellega määratakse valla eesmärgid ja selle elluviimine on vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne. Arengukava on terviklik tegevusjuhis, kus on fikseeritud valla arendamise prioriteedid ja esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Sellisel kombel eesmärgistatakse kohaliku omavalitsuse tegevus, tagatakse sihipärane liikumine püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust ja kaootilisust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ta ratsionaalselt kasutada olemasolevaid ressursse. Valla eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast. Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride tegevust (ettevõtjad, kohalik omavalitsus, investorid, riigivõim), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel. Üks arengukava eesmärke on ka valdkondade kaupa hinnata olemasolevat olukorda ja tuua välja probleemid. Arengukava võib pidada tinglikuks kokkuleppeks erinevate huvigruppide vahel, mida on arutanud ja aktsepteerivad ka valla elanikud. Sellisena hõlbustab ta valla tutvustamist ning sisendab kindlustunnet investoritesse ja teistesse võimalikesse partneritesse. Arengukava peab tuginema olemasolevatele ressurssidele ja eeldustele, olema realistlik ja elluviidav. Samas ei saa see olla lõplik, vaid vastavalt taustsüsteemis toimuvatele muutustele tuleb ka arengukava korrigeerida. Seega jätkatakse arengukava koostamise ja täpsustamise protsessi pärast selle vastuvõtmist. Käesoleva arengukava vaatab Hummuli Vallavolikogu läbi igal aastal. Tehakse parandused, täpsustatakse finantsid, tööde järjekord. Parandused arengukavasse tehakse volikogu määrusega. Valla arengukava avalikustatakse Hummuli Külaraamatukogus ja Hummuli Vallavalitsuses. Valla arengukava on suunatud Hummuli valla inimetstele ja seetõttu on kõik ettepanekud oodatud. Antud arengukavas tuuakse välja esmalt valla arengu üldpõhimõtted, sh eelarve kujundamise põhimõtted. Seejärel esitatakse tegevuskava erinevate, valla arengu seisukohalt oluliste eluvaldkondade kaupa. Iga tegevusala puhul analüüsitakse hetkeseisu ja antakse sellele hinnang. SWOT-analüüsi (tuuakse välja tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud ) abil tuuakse esile eesmärgid ja prioriteedid ning konkreetsed arengusuunad ja tegevused aastateks 2003–2006. Lõpuks esitatakse visioon aastani 2008 ehk nägemus seisundist, milleni tahetakse jõuda pikemaajalises perspektiivis. 2. VALLA ARENGU ÜLDPÕHIMÕTTED 2.1. Üldpoliitilised põhimõtted Valla arengus on keskne roll kohaliku omavalitsuse võimuorganitel. Volikogu ja vallavalitsus koostavad ja viivad ellu arengukava, samuti teevad kogu valda puudutavaid otsuseid. Seetõttu lasub võimul suur vastutus vallas toimuva ees. Kohaliku omavalitsuse tegevuspõhimõtted: 1. Otsused langetatakse demokraatlikult, arvestades võimalikult paljude kohalike elanike tahet ja huve. 2. Tegevus on avalik, otsused argumenteeritud, ametnike vastutus konkreetne. 3. Vallavalitsuse töö on otstarbekalt korraldatud, valitsemiskulud olgu optimaalselt madalad. 4. Ametnikkond komplekteeritakse pädevatest, vastutustundlikest ja arenemisvõimelistest spetsialistidest, kes on suutelised meeskonnatöö kaudu ellu viima seatud eesmärke. 5. Vallaelu juhtimisse kaasatakse võimalikult palju eri huvigruppide esindajaid. 6. Tehakse aktiivset kaastööd seltside, ühingute jt kodanikeühendustega. 7. Valla juhtimisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõtetest, seades esiplaanile üldised huvid ning vältides üksikute huvigruppide domineerimist. 8. Kvaliteedi tagamiseks tegelevad ametnikud järjepidevalt enesearendamisega täienduskoolituse kaudu. Vajadusel kasutatakse sõltumatute konsultantide abi. 9. Avalike teenuste osutamine valla elanikele on inimkeskne, kiire ja asjatundlik. 10. Kaasaegsel tasemel tegutsemiseks ollakse avatud uutele ideedele, hangitakse värsket infot erinevate kanalite kaudu ning osatakse seda kasutada valla huvides. 2.2. Eesmärgid ja prioriteedid 1. Hummuli valla säilimine pikemas perspektiivis elujõulisena ja arenevana. 2. Teha aktiivset koostööd erivates valdkondades naaberomavalitsustega, eesmärgiga vähendada kulusid, ära kasutada võimalikult palju avanevaid võimalusi erinevatest fondidest ja institutsioonidest. Mainekujundus saab alguse kohalikust omavalitsusest ja infost. 3. Parandada infovahetust võimuorganite sees ja väljapoole. 4. Kasutada ühekordsete ja lühiajaliste ülesannete täitmiseks senisest rohkem lepingulist tööjõudu, tellida spetsialistidelt tööd valdkondades, milles pole otstarbekas põhikohaga töötaja rakendamine. See annab kaasnähtusena ka värskeid ideid ning võimaldab paindlikumalt tööd korraldada. 2.3. Eelarve kujundamise põhimõtted 1. Eelarve koostamise aluseks on arengukava. 2. Eelarve peab olema tasakaalus. 3. Eelarve projekt valmib vallavalitsuse, vallavolikogu eelarvekomisjoni ja valla hallatavate asutuste koostööna. Valminud projekti esitab eelarvekomisjon vallavalikogule seaduses ettenähtud tähtajaks. 4. Laenupoliitika põhimõtted: 1) võetavad laenud peavad olema ainult põhjendatud investeeringuteks; 2) eelarve koostamisel lähtuda eelnevate aastate eelarve proportsioonidest. 3. RAHVASTIK, TÖÖHÕIVE 3.1. Hetkeseisund ja hinnang 3.1.1. Rahvastik 1. jaanuari 2003. a seisuga elab Hummuli valla 481-s majapidamises 1070 elanikku. Elanike arvu järgi on Hummuli vald kaheksandal kohal 11 Valgamaa valla seas. Hummuli vallas on üks alevik ja kaheksa küla. Põhielanikkond on eestlased, kuid on ka venelasi, üksikuid sakslasi, valgevenelasi, ingerlasi, tšuvašše, baškiire ja soomlasi (Hummuli VV 2001. a). Rahvastiku tihedus on 6,58 inimest km2. Elanike arv Hummuli vallas on olnud suhteliselt stabiilne, kuid väheneb aasta-aastalt 15–20 elaniku võrra aastas. Vaadeldes viit viimast aastat, oli see järgmine: 01.01.1999 seisuga – 1139 01.01.2000 seisuga – 1124 01.01.2001 seisuga – 1104 01.01.2002 seisuga – 1098 01.01.2003 seisuga – 1070 Elanike struktuuris on suurenenud noorte osakaal. 01. märtsi 2003. aasta seis: Lapsi (0–18-aastaseid ) 36,6% valla elanikkonnast; Tööealisi (19–65-aastaseid) 38,6% valla elanikkonnast; Pesioniealisi (65 – ….) 24,8% valla elanikkonnast. Elanike arv külades seisuga 1. märts 2003: Hummuli alevik 418 Jeti küla 150 Piiri küla 105 Puide küla 93 Alamõisa küla 90 Soe küla 83 Kulli küla 65 Ransi küla 43 Aitsra küla 25 3.1.2. SWOT-analüüs Arengueeldustest annab ülevaate SWOT-analüüs, millega hinnatakse Hummuli valla tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Tugevad küljed Hummuli valla tugevad küljed on: 1. Soodne asukoht, valda läbiv Valga-Uulu maantee, Valga ja Tõrva linna lähedus. 2. Hea ühistranspordi liiklus läbi Hummuli aleviku (34 bussi ööpäevas), kus elab üle poole valla elanikest. 3. Ajalooline ja kultuuripärand (Hummuli Põhikool ajaloolises lossis, liigirikas park, Põhjasõja Hummuli lahingu mälestised, Valgjärve vaiehitis jne). 4. Kaunis looduskeskkond (32 veekogu, puhkeala Väike-Emajõe ääres, Koorküla järvestik, Hummuli kõrgustik, vahelduv maastik). 5. Ettevõtlike inimeste olemasolu, arenemis- ja arendamispotentsiaal. 6. Tahe säilitada ja arendada Hummuli vald iseseisva piirkonnana. 7. Investeeringud haridusse, keskkonda ja kultuuri. 8. Valla pidev areng. 9. Ettevõtluse areng vallas. 10. Mitmekesised avaliku ja erasektori töökohad vallas. 11. Maareformi kiire kulg. 12. Arenenud põllumajandus, haritav maa valdavalt kasutuses. 13. Sotsiaalteenuste osutamine. 14. Sotsiaalobjektid (hoolekandekeskus, päevakeskus). 15. Arenenud internetiühendus. 16. Heal tasemel põhikool (hea pedagoogiline kaader, korralik hoone, arvutiklass). 17. Laste ja noorte suur osakaal vanuselises struktuuris. 18. Suhteliselt hea iive. 19. Heal tasemel töö projektidega täiendavate vahendite hankimisel. 20. Vallaelanike soovide arvestamine, suhtlemine elanikkonnaga. 21. Koostöö vallavolikogu ja vallavalitsuse vahel. 22. Teotahteline volikogu ja vallavalitsus. 23. Tugevad valla allasutused. 24. Püsiv kaader ja meeskonnatöö vallavalitsuses. 25. Vallavalitsuse ametnike koolitus. 26. Infotehnoloogia vallavalitsuses. Nõrgad küljed Hummuli valla nõrgad küljed on: 1. Rahaliste vahendite piiratus valla eelarves. 2. Investeerimisvõimaluste pidev vähenemine eelarves. 3. Mitterahuldav ühistranspordiühendus valla erinevate piirkondade ja vallakeskuse vahel. 4. Vallateede korrashoid. 5. Ühiskondlik toitlustus. 6. Valla ääremaade mahajäämus. 7. Väike lasteaed. 8. Tööealise elanikkonna suhteliselt ühekülgne ja madal hariduse ja oskuste baas. 9. Sauna puudumine. 10. Püsiva elanikkonna vähesus (piiratud kvalifitseeritud tööjõud ja ajupotentsiaal). 11. Spordisaali puudumine vallas, koolis. 12. Elanike passiivsus töökoha otsimisel. 13. Faktilise töötuse kõrge osakaal. Ümbritseva keskkonna võimalused Hummuli valla tänane seisund kätkeb endas järgmisi ümbritsevast keskkonnast tulenevaid võimalusi: 1. Soodne asukoht. 2. Uute töökohtade loomine. 3. Töökohtade olemasolu ja säilitamine. 4. Ettevõtluse arenemine. 5. Koostöö valla ettevõtjatega. 6. Suhteliselt stabiilne demograafiline olukord. 7. Vabade elamispindade olemasolu. 8. Hea ühistranspordiliiklus vallakeskuse ja lähimate linnade vahel. 9. Piirkonna areng ja traditsioonid. 10. Turismi arenemine. 11. Kolmanda sektori toetamine. 12. Telekommunikatsioonide ja infotehnoloogia arendamine. 13. Elanike soovide ja vajaduste väljaselgitamine. 14. Elanike kaasamine vallale oluliste otsuste tegemisse. 15. Sotsiaalteenuste mitmekesistamine – hästitoimiv avahooldus. 16. Vallaelanike elatustaseme tõus. 17. Perekondadega tehtava töö tõhustamine. 18. Kuritegevuse ennetamine. 19. Vallavalitsuse ametnike töö väärtustamine (koos täiendavate tööülesannetega ka tasu). 20. Kohalike omavalitsuste suurem aktsepteerimine riigi poolt. 21. Ausad maksumaksjad vallas. 22. Investeeringud. Ümbritseva keskkonna ohud Hummuli valla tänast seisundit mõjutavad järgmised ümbritsevast keskkonnast tulenevad ohud: 1. Noorte ja haritud elanike ränne maalt linna. 2. Pideva huvitegevuse puudumine noortel. 3. Elanikkonna vananemine. 4. Haldusterritoriaalse reformi oht. 5. Pidev negatiivne iive vallas. 6. Riigi poolt antavate kohustuste pidev kasv. 7. Töötajate väikesed palgad. 8. Töökohtade vähesus. 9. Turvalisuse vähenemine. 10. Alkoholism, narkomaania. 11. Vargused. 12. Riskirühmade (töötud, asotsiaalid, probleemsed pered) arvukuse kasv ja mittepiisavad vahendid sotsiaalteenuste osutamiseks ja sotsiaalelamispinna pakkumiseks. 13. Töötus. 14. Paiknemine ääremaal. 15. Stress. 16. Valla asutuste vastavus ülepingutatud euronõuetele. 17. Elanikkonna passiivsus valla probleemide lahendamisel. 18. Laste koolikohustuse mittetäitmine. 19. Elanike mittetoimetulek eluga. 20. Hea hariduse saamise raskus. 21. Elanikkonna tervise halvenemine – palju haigeid ja puudega inimesi. Kokkuvõte Hummuli valla seisund on rahuldav, kuid samas ka murettekitav. Tugevamatest külgedest olulisematena võib kokkuvõtvalt nimetada soodsat asukohta, ettevõtluse arengut, olemasolevaid sotsiaalobjekte ja sotsiaalteenuste osutamist, demograafilist olukorda, teotahtlikku ja koostöövalmit vallajuhtimist. Kohapealsete töökohtade mitmekesisus annab võimaluse töö saamiseks ja sissetuleku, kui inimene ainult soovib tööd teha. Märkimisväärne on, et vallas on suudetud säilitada põllumajanduslik tootmine ja on arenenud tööstus. Hummuli valla olulisemateks nõrkadeks külgedeks on rahaliste vahendite vähesus (vähene riigi toetusfond, tulumaksu vähene laekumine), elanike suhteliselt madal haridustase, töötus, passiivsus. Ümbritseva keskkonna võimalusest on tähtsaim soodne asukoht, uute töökohtade loomine, infotehnoloogilised võimalused. Oluline on omavalitsuste suurem aktsepteerimine riigi poolt. Ümbritseva keskkonna ohtudest on suurim valdade liitmise ja alafinantseerimise negatiivsed tagajärjed: noorte ja haritud inimeste lahkumine maalt, elanikkonna vananemine, narkomaaniaohu ja alkoholismi suurenemine, paiknemine ääremaal, elanike mittetoimetulek eluga. 4. ETTEVÕTLUS 4.1. Hetkeseisund ja hinnang 4.1.1. Põllumajandus, tööstus, teenindus Ettevõtlus on kohaliku majanduselu alus; pakkudes elanikele töökohti ning andes maksude näol tulu valla eelarvesse. Hummuli valla territooriumil on üle kahekümne ettevõtte. Suurematest põllumajandusega tegelevatest tuleb mainida OÜ-d Hummuli Agro: piima tootmine, 410 lüpsilehma, kusjuures ise toodab ka sööda 1220 hektaril andes tööd 43 inimesele. Edukas on Puide seemneteravilja kasvatus rohkem kui 700 hektaril ja mitmed teised talud, peamiselt teraviljakasvatajad. Hinnanguliselt võib arvestada, et hetkeseisuga on haritavast maast ~75% kasutusel.

Tööstusettevõtetest on suuremad õmblusfirma AS Astra rohkem kui 40 töölisega, AS Vallai, 7 puidutööstust, grillsöe tootmise ettevõte jt. Teenindusettevõtetest 3 kauplust, 2 sidejaoskonda, bensiinijaam, puhkemaja. Meditsiinilist abi osutab Hummuli Ambulatoorium. Valla allasutused on Hummuli Põhikool, lasteaed «Sipsik», hoolekandekeskus «Meelespea», raamatukogu, rahvamaja, Koorküla Päevakeskus. Hinnang hetkeseisule on vähemalt rahuldav. Eesmärk: suurendada haritava maa kasutamist, mis aga sõltub suuresti maa valdajatest. Häiriv on sigalakompleksi jätkuv laostumine. Eesmärk: sotsiaalsfääri edasine arendamine elanikele paremate elamistingimuste loomisega. 4.1.2. Turism Põllumajanduse ja tööstuse kõrval on kindlasti vaja soodustada turismi arengut. Hummuli lossi ja pargi ning selle lähima ümbruse tutvustamiseks toimub Hummuli Põhikoolis pidev giidiõpe, mida leiab külalised ja turistid pidevalt kasutavad. Majutuspaikadest on meil praegu ainult Rahamäe talu ja lastele Vainu talu «Muinasjutumaa» väga huvitava interjööri ja erinevate atraktsioonidega. On vaja jätkata olemasolevate turismiobjektide korrastamist. Kõige enam tähelepanu tuleb suunata Hummuli lossile ja selle juurde kuuluvale pargile, millele juurde sulandada Väike-Emajõe äärne puhkeala. Viidaprojektis osalemisega oleme suutnud tähistada meie põhilised väätamisväärsused, see on töö, mis tahab jätkamist. Oluline on teede korrashoid, mis vallateede puhul on seotud tihti valla rahaliste vahendite nappusega. Vald on toetanud ja aidanud realiseerida erinevaid projekte, mis on arendanud olemasolevaid turismiobjekte. Antud valdkondades on vaja töid jätkata. 4.1.3. Metsandus Hummuli valla üks suur loodusrikkus on metsad, mis hõlmavad 59% valla territooriumist ja millest ~50% kuulub riigile. Ülejäänud on eravalduses (1000 ha veel erastamata). Toimunud ulatuslike raiete tõttu on tulevikus ette näha raie mahu vähenemine koos sellega kaasnevate sissetulekute vähenemisega. Negatiivne tegur metsanduse puhul on hoolimatu lageraie, metsavargused, vähene metsauuendamine ja teede lõhkumine. 5. HARIDUS 5.1. Hetkeseisund ja hinnang Hummuli vallas on kaks haridusasutust – Hummuli Põhikool ja lasteaed «Sipsik». Gümnaasiumiealistele õpilastele on koolipiirkonnaks põhiliselt Valga linn, aga ka Tõrva, Tartu ja Abja. Põhikooli juures tegutseb Valga Muusikakooli filiaal. 2003. a 1. jaanuari seisuga õppis Hummuli Põhikoolis 152 õpilast. Töötajaid on 27 (+ üks asendusõpetaja), neist 19 pedagoogilised töötajad. Kõrge sündimuse tõttu on praegu koolis lapsi isegi rohkem, kui võimaldavad ruumid. Hetkel teadaolevat sündimust arvestades on loota laste arvu mõningast vähenemist. Õpilaste arvu prognoos lähiaastateks: Õppeaasta Õpilaste arv Lõpetab 9. klassi Astub 1. klassi 2002/2003 152 15 8 2003/2004 145 20 12 2004/2005 137 16 20 2005/2006 141 17 11 2006/2007 135 23 17 Arvestades tagasisidet kutsekoolide, gümnaasiumide ja kõrgkoolide lõpetanutega, kes on oma põhihariduse saanud Hummuli Põhikoolist, on nende hinnang viimastel aastatel olnud põhiharidusele valdavalt positiivne. Pidades silmas edukat esinemist aineolümpiaadidel ja neljadele-viitele õppivate laste arvu, võib öelda, et Hummuli Põhikoolis on pedagoogiline töö heal tasemel. Lasteaias «Sipsik» on hetkel 27 kohta ja neli töötajat. Probleemiks on ruumide kitsikus. Lahendatud on toitlustamine koolisöökla baasil. Lasteaed on andnud heal tasemel alusharidust. 5.2. Eesmärgid 1. Tagada kooli teeninduspiirkonna õpilastele võimalused koolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks ning huvialaseks tegevuseks. 2. Tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele, mis annab eeldused ja õiguse jätkata õpinguid gümnaasiumis, kutsekoolis või asuda tööle. Selleks: 1. Kindlustada lapsesõbralik, last säästev koolikorraldus. 2. Luua juurde uusi ametikohti, et kindlustada erivajadustega lastele võimetekohane õpe (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog). 3. Võimaldada õpetajatele ja teistele kooli töötajatele pidevat täiendusõpe. 4. Toetada huviharidust (ringid, muusikakool jt). 5. Laiendada IT võimaluste rakendamist õppetöös. 6. Jätkata kooli (mõisakooli) ja selle ümbruse kui turismiobjekti väljakujundamist. 5.3. Materiaalse baasi areng 1. Koolihoone renoveerimine vastavalt kehtivatele tervisekaitse- ja teistele riiklikult kehtestatud nõuetele. 2. Endise kultuurikeskuse puhastamine varemetest. 3. Kooli juurdeehituse (võimla) projekteerimine ja ehitamine. 4. Õppe materiaal-tehnilise baasi täiustamine (videoaparatuuri täiustamine, õppevahendite ja õppekirjanduse soetamine lähtuvalt miinimumloetelust, igal aastal kuni kahe uue arvutikomplekti muretsemine, arvutite paigutamine klassidesse ja raamatukokku). 5. Võimendussüsteemi hankimine. 6. Lasteaeda arvutikomplekti ja internetiühenduse hankimine. 7. Mänguväljaku renoveerimine. 8. Lasteaia ruumide viimine vastavusse kehtivate tervisekaitse- ja teiste riiklikult kehtestatud nõuetega. 9. Lasteaiale laiendamise või uute ruumide võimaluse leidmine. Eesmärkide saavutamiseks lisaks eelarvevahenditele kasutada võimalusi projektide finantseerimiseks projektide kaudu. 6. KULTUUR, SPORT, VABA AEG 6.1. Hetkeseisund ja hinnang Hummuli valla elanikest võtab aktiivselt osa kultuuri- ja spordialasest tegevusest 163 inimest. Põhiline kultuuri- ja spordielu on koondunud Hummuli Rahvamaja juurde, kus tegutsevad mitmesugused ringid ja isetegevusrühmad ning korraldatakse erinevaid üritusi. Ringid: 1. Rahvatants 14 liiget 2. Käsitööring 10 liiget 3. Spordiring 22 liiget 4. Laste näitering (algaste) 12 liiget 5. Laste näitering (keskaste) 10 liiget 6. Naisansambel 8 liiget 7. Linetants 25 liiget 8. Rahvamuusikaring 6 liiget 9. Sõnakunstiring 8 liiget 10. Pensionäride ühendus «Hõbejuus» 48 liiget Kavas on luua täiskasvanute näitering. Probleemiks on rahvamaja saali põrand ja aknad, mis on täielikult amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist. Halvas seisus on rahvamaja materiaaltehniline baas. Aktiivne on koostöö Hummuli Põhikooli ja raamatukoguga. Raamatukogust on kujunenud universaalne infokeskus, kus põhitegevuse (elanikele vajaliku ilu-, ajaviite- ning teatmekirjanduse üldkasutatava kultuuriloolise materjali kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine) kõrval on kättesaadav teave ka teistel infokandjatel. Raamatukogu on baasiks vabahariduse arengule. Rahvamajaga koos on viidud läbi mitmeid üritusi (kohtumisõhtud kirjanikega, luuleõhtud, ekskursioonid kirjanike sünnipaikadesse). Hummuli valla traditsioonilised üritused on: 1. Vabariigi aastapäeva tähistamine. 2. Emadepäeva tähistamine. 3. Volbriöö üritus pargis. 4. Vallapäeva läbiviimine koos jaanipäeva tähistamisega. 5. Isadepäeva tähistamine. 6. Jõulude tähistamine. 7. Peoõhtud täiskasvanutele ja eakatele. 8. Diskoõhtud noortele. 9. Lastehommikud. 10. Spordiüritustest «Hummuli pargijooks». Spordi arengut vallas on takistanud arvestataval tasemel spordisaali puudumine (vald rendib Tõrvas asuvat spordisaali «Viraaz», maksab kinni sportlaste sõidukulud, mis on küllaltki kulukas). Populaarsemad spordialad on võrkpall, jalgpall, koroona, lauatennis, kergejõustik. Vaba aega saab sisustada osalemisega pereklubis «Mesilane», kus on igakuised üritused (puhkeõhtud, kohtumisõhtud, tervishoiualased loengud jne). Suuremat tähelepanu tuleb pöörata vanusele 20–35 aastat, selles eas noored võtavad vähe osa isetegevusringide tööst. Tugevuseks on tihe koostöö rahvamaja, raamatukogu ja kooli vahel. Nõrkuseks on rahvamaja nõrk materiaalne baas, spordirajatiste vähesus ja kehv seis, spordikompleksi puudumine, elanikkonna suhteliselt passiivne ja vähene huvi kultuurisündmuste vastu. Võimalused: 1. Riiklike toetuste taotlemine kultuuriürituste efektiivsemaks korraldamiseks. 2. Raamatukogu pidev areng. 3. Eneseteostusvõimaluste, maaturismi, kodu-uurimise ja ühistegevuse areng. 4. Külade sotsiaalse ja kultuurilise, sh spordi- ja noortetegevuse edendamine. 5. Sportimisvõimaluste mitmekesistamine, välisväljakute rajamine. Ohud: 1. Rahvamaja põranda vahetamiseks puuduvad vahendid (kui hasartmängufond ei eralda vahendeid). 2. Rahvakultuuri hääbumine, kuna noortel vanuses 20–35 eluaastat puudub tahe sellega tegelda. 3. Valla äärealade elanike võimalused ühistegevuses osaleda vähenevad halva transpordiühenduse tõttu. 6.2. Eesmärgid ja prioriteedid: 1. Hummuli Vallavalitsus koostöös rahvakultuuriühendustega säilitab ja arendab edasi rahvakultuuri traditsioone. 2. Hummuli Vallavalitsus loob kõigile elanikkonna gruppidele tingimused paikkondliku kultuurielu teostamiseks kultuurilise isetegevuse, seltsielu ja vabaharidusega tegelemiseks ning edendamiseks. 3. Toetada kohaliku kultuuripärandi säilimist ja arendamist, tähtsustada koduloolist uurimistegevust. 4. Laiendada raamatukogu poolt pakutavaid teenuseid. 5. Suurendada inimeste aktiivsust isetegevusega ja spordiga tegelemisel ja huvi tervislike eluviiside vastu. 6.3. Arengusuunad ja tegevused 1. Jätkata Hummuli vallas traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist ning toetamist valla eelarvest. 2. Rahvamaja materiaalse baasi parendamine, inventari muretsemine. 3. Arendada ja toetada kultuurialast välissuhtlust, teha koostööd naaberomavalitsuste kultuuriasutustega info vahetamise ja kasutamise eesmärgil. 4. Raamatukogul koostada kultuurimälestiste ja kunstiväärtuslike objektide register. 5. Toetada rahvakultuuriga tegelevaid isetegevuskollektiive, gruppe ja üksikisikuid. 6. Omaalgatusliku sporditegevuse ja sportlaste toetamine. 7. Noortespordi edendamine, valla võistkondade toetamine osalemisel maakondlikel jt võistlustel. 8. Spordirajatiste tehnilise taseme tõstmine, Hummuli staadioni remont. 9. Rahvamaja vallavalitsuse all olev ruum ehitada spordiruumiks. 10. Rahvamajale panna soojustusega uus kiht katust. 11. Puhkelaagrite ja spordiväljakute rajamine küladesse. 12. Laste õppetöövälise aja sisustamine ürituste korraldamise kaudu. 13. Organiseerida osavõtte üritustest väljaspool valda. 7. TERVISHOID 7.1. Hetkeseisund ja hinnang Üldarstiabi on lahendatud kohapealse praksisega. Eriarstiabi on võimalik saada Eesti Haigekassa Kagu Osakonna lepinguliste partnerite juures, millest lähimad asuvad Valgas ja Tõrvas. Vältimatut abi osutab päästeamet, lähimad kiirabibrigaadid asuvad Valgas, Tõrvas ja Otepääl. Lahendamata on hambaravi, seda aga kahjuks ei suuda lahendada vald. Olemasolev süsteem tagab optimaalse üldarstiabi kohapeal. Rahva tervisele, eriti eakate tervisele on mõju avaldanud raske majanduslik ning sotsiaalne olukord. Levinud on alkoholism. Tugevused: 1. Üldarstiabi kättesaadavus kohapeal. 2. Kiirabi kättesaadavus. 3. Koostöö omavalitsuse ja ambulatooriumi vahel. Nõrkused: 1. Elanikkonna vananemine. 2. Jätkuv väljaränne. 3. Halb majanduslik olukord. 4. Iseendaga toimetulematus. 5. Alkoholismi levik. Võimalused: 1. Projektide abil täiendav tervisekontrolli võimaluse saamine haiguste varajases staadiumis avastamiseks, meditsiinilise aparatuuri soetamiseks. 2. Riigi tervishoiualane täiendav abi kaugematele regioonidele. Ohud: 1. Elanikkonna tervisliku seisundi jätkuv halvanemine. 2. Sotsiaalprobleemide süvenemine. 3. Kindlustamata inimesed. 7.2. Eesmärgid ja prioriteedid 1. Tagada tervisliku eluskeskkonna ja kvaliteetse arstiabi saamise võimalus. 2. Valla elanikel tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamine. 3. Tervishoiutöötajate pidev täiendusõpe. 7.3. Arengusuunad ja tegevused 1. Suurema tähelepanu pööramine profülaktilisele tööle, haiguste ennetamisele (vaktsineerimised, rahva seas tervisliku toitumise tervete eluviiside propageerimine). 2. Koostöös ambulatoorium–vald lasteaia, kooli, hooldekodu meditsiiniline teenindamine. 3. Lastele mänguväljakute ehitamine. 4. Kaasaegse meditsiinitehnika hankimine. 8. SOTSIAALHOOLEKANNE 8.1. Hetkeseisund Hummuli valla 1070 elanikust on: 1. pensionäre 231; 2. puudega täiskasvanuid 103, sh puudega tööealisi elanikke 42; 3. puudega lapsi 11; 4. lapsi (alla 18 a) on 300; 5. töötuid on 40–50; 6. tervisekindlustust mitteomavaid vallaelanikke 20–30; 7. alla toimetulekupiiri elab pidevalt 35 peret. Hummuli vallas on loodud ja töötavad järgmised sotsiaalhoolekandeasutused: 1. Hummuli valla vanurite hoolekandekeskus, kus on 8 statsionaarset voodikohta seal pidevalt elavatele vanuritele ja invaliididele ning asutuse baasil toimub ka kodudes elavate ning abi vajavate vanurite ja invaliidide avahooldus. Hoolekandekeskuses on 3 ametikohta, 0,5 kohaga koristaja, 0,3 kohaga meditsiinitöötaja ja avahooldustöötaja. Avahooldusel ja hoolekandekeskusel on kasutada sõiduauto Niva. 2. Koorküla Päevakeskus, kus Jeti küla ja ümberkaudsete külade peamiselt eelkooliealisi lapsi hoitakse, õpetatakse ja arendatakse. Päevakeskuses toimuvad mitmesugused üritused lastele, pensionäridele, puuetega inimestele, suurtele peredele jne. On võimalik laenutada raamatuid, ajakirju, ajalehti. Valla elanikele osutatavad sotsiaalhoolekandealased teenused on: a) tasuta teenused: 1) sotsiaalnõustamine; 2) koduteenused – kõik isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal omas keskkonnas toime tulla (toiduainete viimine, asjaajamine dokumentidega, abi hügieeni pidamisel, ravimite ostmine ja vajadusel arstiabi korraldamine, abi küttepuude muretsemisel ja vajadusel puude tuppaviimisel jne); 3) eluasemeteenus (sotsiaalkorterid, mille eest vald üüri ei võta); 4) toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused; 5) osaliselt hooldekoduteenus;. b) tasulised teenused: 1) transporditeenus; 2) pesupesemisteenus. Valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused on: õpilaste koolilõunatoetus, sünnitoetus, matusetoetus, transporditoetus, koolilõpetamise toetus, ravikindlustusega hõlmamata isikute toetus, ühekordne toetus vähekindlustatud peredele. 8.2. Hinnang Sotsiaalhoolekandealase tegevuse eelarve moodustab valla eelarvest keskmiselt 15%. Kõige suurem probleem on ühelt poolt töötus ja teisalt kvalifitseeritud tööjõu puudus Hummuli vallas. Olemasolevate sotsiaalhoolekandeasutuste, avahoolduse ja sotsiaalkabineti töö kindlustavad abi igale abivajajale. Hästi toimib Hummuli vallas kogu sotsiaalvõrgustiku koostöö. 8.3. Arengusuunad 1. Kindlustada esmane sotsiaalabi igale abivajajale. 2. Kohaliku sotsiaalregistri järjepidev täiustamine. 3. Organiseerida pidevalt sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessi töötutele ja tööotsijatele. 4. Vanurite hoolekandekeskuse töö jätkamine ja funktsioonide täiustamine uute teenuste baasil. 5. Avahooldusteenuse jätkamine, teenustevõrgu laiendamine. 6. Koorküla Päevakeskuse töö aktiviseerimine: rohkem üritusi täiskasvanutele, puuetega inimestele ja suurtele peredele. Sotsiaalteenuste osutamine – pesupesemisteenus. 7. Uue päevakeskuse loomise võimaluste otsimine Jeti külas – 2005. 8. Koostöö pereklubiga «Mesilane» ja pensionäride ühendusega «Hõbejuus» ühiste projektide esitamine. 9. Avaliku internetipunkti loomine Koorküla Päevakeskusesse – 2004. 10. Turvatoateenuse osutamise käivitamine – 2003. 11. Organiseerida peredele sotsiaal-psühholoogilisi nõustamiskursusi, ennetamaks lastega tekkivaid probleeme. 12. Esitada igal aastal võimalikult palju sotsiaalhoolekandealaseid projekte täiendavate rahaliste vahendite hankimiseks. 13. Kindlustada koolilõunatoetus kõigile Hummuli valla lastele. 8.4. Materiaalne baas 1. Kindlustada erialane koolitus kõigile sotsiaalsfääri töötajatele vallas. 2. Osta Koorküla Päevakeskusesse uus arvuti. 3. Lõpetada turvatoa remont ja sisustamine (sotsiaalkorter). 4. Sotsiaalteenuse osutamiseks uue transpordivahendi hankimine. 5. Koorküla Päevakeskuse ruumide probleemi lahendamine praeguse rendilepingu lõppemisel. 9. ELANIKE TURVALISUS Hummuli valda teenindab konstaabel, kelle tegevuse kaudu tagatakse avalik kord valla territooriumil. Konstaabli tegutsemispiirkonda kuulub lisaks Hummuli vallale ka osa Helme vallast. Senine politseitöö on suunatud põhiliselt juba toimepandud kuritegude avastamisele ning muude rikkumiste korral väärteoprotokolli koostamisele karistuse määramiseks. Kuritegude arv: 2000. a 34 kuritegu, millest avastatud 22 kuritegu 2001. a 45 kuritegu, millest avastatud 29 kuritegu 2002. a 26 kuritegu, millest avastatud 20 kuritegu 2003. a 4 kuuga 4 kuritegu, avastatud 3 kuritegu Põhilised kuriteoliigid on salajane vargus ja joobes juhtimine. Teravamad probleemid politsei töös tulenevad piirkonna madalast elatustasemest ja tööpuudusest. Puudub rakendus ja seetõttu minnakse kuritegelikule teele ka igavusest. Rahapuudusest tekivad peresisesed probleemid ning alkoholism ja seoses sellega ei pöörata ka piisavalt tähelepanu laste kasvatamisele. Tagajärjeks on laste hulkumine ja nende poolt toimepandavad õigusrikkumised. Kuna maapiirkonnas on eluga toimetulemine suhteliselt odav, siis on hakanud ka Hummuli valda kolima isikuid, kes eluga linnas ühel või teisel põhjusel hakkama ei saa. Viimasel ajal on korrakaitsetegevuses üha enam hakatud tähelepanu pöörama preventiivsele tööle, ja seda eelkõige töös noortega. Töö peab olema pidev ja mis ajaks mingi eesmärk saavutatakse, sõltub paljudest erinevatest teguritest ning pole prognoositav. Iseregulatsioon hakkab toimima alles siis, kui on saavutatud elamisväärne elatustase ja enam-vähem stabiilne majandus. Koostöö politseiliinis toimub naaberomavalitsustega. Naabritega koostöö seisneb peamiselt info vahetuses ning vajadusel lisajõudude kasutamisel. Tugevused: 1. Üsna hea ülevaade teeninduspiirkonnas toimuvast. 2. Tõhus koostöö kohaliku omavalitsusega. Nõrkused: 1. Konstaabli tööpiirkond jagatud kahe valla vahel. 2. Järelevalve puudumine noorte tegevuse üle. Võimalused: 1. Tugevam koostöö kõigi korrakaitseorganite vahel info kogumiseks ja kuritegevuse ennetamiseks. 2. Korrakaitsealase töö finantseerimiseks toetustaotlused fondidele ning äriettevõtetele ja organisatsioonidele abi ürituste läbiviimiseks. Ohud: 1. Sotsiaalsete probleemide edasine pingestumine. 2. Süvenev alkoholism ja salaviina müük vallas. Eesmärgid ja prioriteedid: 1. Avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku tagamine. 2. Avalikkuse kaasamine õiguskorra tugevdamiseks selgitustöö tegemise kaudu. 3. Suurem tähelepanu preventiivsele tööle riskigruppidega. 4. Politsei koostöö süvendamine kohaliku omavalitsuse, lasteasutuste ning teiste asutuste ja organisatsioonidega. Arengusuunad ja tegevused: 1. Politseiametnike töö kaudu tagada volikogu poolt vastu võetud avaliku korra ja heakorraeeskirja täitmine ning mittetäitmisel korral rakendada sanktsioone. 2. Laialdase selgitustöö tegemine elanikonna hulgas võimalike õnnetuste ennetamiseks ja juhtunud õnnetuste korral õigesti tegutsemiseks, tõstes sellega valla elanike turvalisuse kvaliteeti. 3. Kaasabi osutamine politsei tehniliseks varustamiseks. Töö alaealistega: 1) laste riskigruppide ja nende liikmete selgitamine; 2) infovahetus ja koostöö kriminaalhooldusametnikega; 3) narkovastane selgitustöö; 4) õigus- ja liikluskasvatus; 5) politseipropaganda lasteasutustes. Töö elanikonnaga: 1) ülevaate andmine teeninduspiirkonnas toimuvast; 2) rahva usalduse tõstmine; 3) usaldusisikute kasutamine ja abipolitsei kandidaatide leidmine; 4) selgitustöö ja nõustamine enesekaitse ja varavalve küsimustes; 5) elanikonna informeerimine isikutest ja asjaoludest, mis võivad kaasa aidata kuritegude avastamisel; 6) teavitada elanikkonda kuritegudest, nende avastamisest ja muudest rikkumistest meedias; 7) arvamuse kujundamine politseist kui seaduskuulekate inimeste kaitsjast, nõustajast ja abistajast. 10. KESKKONNAKAITSE, HEAKORD 10.1. Hetkeseisund ja hinnang Keskkonnaseisund on Hummuli vallas rahuldav. Uue põhitrassiga ja biopuhastiga on lahendatud keskasula reovete olulisemad probleemid. Probleeme tekitavad suurfarm, Asu lagunev sigalakompleks, kultuurikeskuse varemed, üksikud laokile jäetud elamud ja maavaldused. Tugevused: 1. Üldine keskkonna rahuldav seisund. 2. Lahendatud reovete küsimus. 3. Paranev ettevõtete majanduslik seis, mis võimaldab neil tulevikus lahendada oma keskkonnaalased probleemid. 4. Valla hallata olev veemajandus võimaldab aktiivselt osaleda projektides veemajanduse viimiseks nõutavasse seisundisse. 5. Valga Keskkonnakeskuse tõhus töö projektide kirjutamisel ja rahastaja leidmisel. 6. Sissejuurdunud pidevalt laienev heakorraalane töö. Nõrkused: 1. Valla ja ettevõtete majanduslik suutmatus hetkel kõiki keskkonnaprobleeme lahendada. 2. Hajareostus, isetegevuslikud prügimäed. 3. Elanikkonna keskkonnaalane harimatus. Võimalused: 1. Valgamaa Keskkonnakeskuse perspektiivsed koostööprojektid. 2. Elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine. 3. Riigi poolne toetus keskkonnakaitse projektidele kaugemates regioonides. Ohud: 1. Võimalikud majanduslikud tagasilöögid põllumajanduses, mis ei võimaldaks ettevõtetel keskkonnaalastes projektides osaleda. 2. Ettevõtete tahtmatus täita keskkonnakaitse nõudeid. 3. Madal keskkonnateadlikkus. 10.2. Eesmärgid ja prioriteedid 1. Tagada puhas keskkond ning säästva arengupõhimõtete järgimine kõigil elualadel. 2. Garanteerida bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide säilitamine. 3. Hoida ära jäätmete ja ohtlike ainete sattumine keskkonda. 4. Tagada veevarude säästev kasutamine. 5. Elanikud vastutavad oma elamute lähiümbruse eest. 10.3. Arengusuunad ja tegevused 1. Heakorrastatava pinna pidev suurendamine. 2. Uue iseliikuva niiduki ostmine. 3. Lossi ees olevate tiikide puhastamine koos ujumisvõimaluse loomisega lastele, puhkemaja ja silla ehitamine. 4. Vee ja kanalisatsiooni arengukava koostamine koostöös Valga Keskkonnakeskusega. 5. Keskasula puurkaevu renoveerimine. 6. Uute veetrasside rajamine keskasulas. 7. Uute kanalisatsioonitrasside rajamine. 8. «Kauni kodu» konkursil osalemine. 9. Väike-Emajõe äärse puhkeala edasiarendamine. 10. Hummuli pargi ja Väike-Emajõe vahelise (endiselt riigile kuuluv) ala taotlemine munitsipaalomandisse puhkeala laiendamiseks. 11. VALLA PLANEERING, EHITUS 11.1. Hetkeseisund ja hinnang On olemas Hummuli aleviku ja Soe küla planeerimiskava. Uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemine toimub vastavalt kehtestatud planeerimis- ja ehitusseadusele. 11.2. Arengusuunad ja tegevused 1. Koostada valla üldplaneering. 2. Teostada ehitusjärelevalvet. 3. Pidada ehitiste ja rajatiste registrit. 12. INFRASTRUKTUUR 12.1. Teed, transport Hummuli valda läbib Valga–Uulu maantee, mis on heas korras. Vallateid on 59,6 km. Vallateede seisund on paljude kohtades halb. Teede korrashoiuks ei jätku piisavalt vahendeid ei valla eelarvest ega riigi poolt. Valga–Uulu maantee piirkonna elanikel on tiheda bussiliikluse tõttu hea ühendus nii Valga, Viljandi, Pärnu, Tallinna kui ka Tartuga. Kaugemate külade elanikel on aga tõsiseid probleeme. Mõnevõrra aitab hädast välja koolibuss, seda aga ainult kooliajal. Keskasulasse ja Soe külla on rajatud välisvalgustus. 12.2. Soojus, vesi, kanalisatsioon, energiamajandus Keskkatlamaja on suletud. Soojatootmine on paneelmajades lahendatud igas majas eraldi puidukütte kateldega. Koolimaja ja rahvamaja on varustatud kaasaegsete kergõlikütte kateldega. Probleeme on paneelmajadel puiduvarude hoidmisega. Kuna vett ja kanalisatsiooni haldab viimastel aastatel vald, siis ei ole probleeme ei avariide ega mõlema süsteemi renoveerimise rahastamisega. Valminud on kanalisatsiooni põhitrass ja uus biopuhasti. Tugevused: 1. On olemas kõik vajalikud infrastruktuuri komponendid. 2. Võrdlemisi hea teedevõrk ja tihe bussiliiklus. 3. Õpilastranspordi olemasolu. 4. Lahendatud kütte-, vee- ja kanalisatsiooniprobleemid. Nõrkused: 1. Üldplaneeringu puudumine. 2. Vallateede halb seisund. Võimalused: 1. Riigipoolne tõhusam abi teede remondiks. 2. Tõhusam teede järelevalve. Ohud: 1. Kruusateede olukorra edasine halvenemine vähese hoolduse ja remondi tõttu. 12.3. Eesmärgid ja prioriteedid Teed, transport, side: 1. Vajaliku sagedusega bussiliikluse tagamine. 2. Tagada õpilastransport. 3. Tagada vallateede hooldus. 4. Toetada olemasolevate sidejaoskondade säilimist. Soojus, vesi, kanalisatsioon, energiamajandus: 1. Veevärgi arendamine vastavalt vee ja kanalisatsiooni arengukavale 12.4. Arengusuunad ja tegevused Teed, transport, side: 1. Garanteerida üldkasutatavate vallateede rahuldav korrashoid. 2. Tagada talvine lumetõrje valla teedel. 3. Korrastada teemärgistus, tagada liiklusmärkide ja viitade korrashoid valla teedel. 4. Bussiooteplatvormide ja bussipaviljonide korrashoid ja uute rajamine. 5. Interneti kasutamise võimaluste avardamine. Soojus, vesi, kanalisatsioon, energimajandus: 1. Energisäästu programmi raames olemasolevate hoone soojapidavuse tõstmine. 2. Biopuhasti hooldamine vastavalt ekspluateerimisnõuetele. 3. Keskasula puurkaevu renoveerimine, et tagada kvaliteetse vee andmine tarbijatele. 4. Uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine ja vanade renoveerimine vastavalt vee- ja kanalisatsiooni arengukavale. 5. Energeetika arengukava tegemine ja energeetika arendamine vastavalt sellele kavale.