Ambla Vallavolikogu — Ambla valla ehitusmääruse kehtestamine — KO, 79, 1694

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5, ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4, Ambla Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Ambla valla ehitusmäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Ambla Vallavolikogu 15. veebruari 1996. a määrusega nr 2 kinnitatud «Ambla valla ehitusmäärus», Ambla Vallavolikogu 23. mai 1996. a määrusega nr 10 kinnitatud «Ehitusalaste lubade väljastamise kord» ja «Ehitise ülevaatuse kord». 3. Määrus avaldada Ambla Vallalehes ja elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Määrus jõustub 1. juunil 2003. a. Volikogu esimees Ülle OJAMÄE Lisa Kinnitatud Ambla Vallavolikogu 22. mai 2003. a määrusega nr 10 AMBLA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.1. Ehitusmääruse ülesandeks on maa-alade planeerimise, hoonete ja rajatiste projekteerimise, ehitamise, ehitiste kasutamise ja hooldamise üldise korra sätestamine Ambla valla territooriumil. 1.2. Valla ehitusmääruses kehtestatakse: 1.2.1. valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja nõuded; 1.2.2. kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. II. VALLA OMAVALITSUSUSORGANITE PÄDEVUS, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED EHITUSKORRALDUSE ALAL 2.1. Vallavolikogu õigused ja kohustused 2.1.1. Valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine ja vastuvõtmine, valla üldplaneeringu algatamine, kehtestamine, kehtetuks tunnistamine. 2.1.2. Detailplaneeringute algatamine, kehtestamine, kehtetuks tunnistamine. 2.1.3. Munitsipaalehituste projektide algatamine ja kinnitamine vastavalt vallavalitsuse ettepanekutele. 2.1.4. Valla planeerimis-, projekteerimis- ja ehituskorralduse alaste eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine. 2.1.5. Valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine, tühistamine. 2.2. Vallavalitsuse pädevus ehituse alal 2.2.1. Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine. 2.2.2. Ehitus- ja projekteerimisalaste lubade, nõusolekute kooskõlastuste ja tingimuste väljastamine, peatamine, tühistamine. 2.2.3. Planeeringute lähteseisukohtade läbivaatamine, avalikustamine. 2.2.4. Planeeringute ja nende muudatuste eskiisprojektide läbivaatamine ja avalikustamine. 2.2.5. Planeeringute avalikustamise tulemuste analüüs. 2.2.6. Planeeringute ja nende muudatuste esitamine vallavolikogule kehtestamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. 2.2.7. Munitsipaalehituste projektide esitamine vallavolikogule kinnitamiseks. 2.2.8. Ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud eesmärkidel kasutamise järelevalve korraldamine. 2.2.9. Ettepanekute tegemine valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks. 2.2.10. Munitsipaalehituste ehitustööde võistupakkumise korraldamine. 2.2.11. Kontrollib, et mälestistega seotud töid tegevatel isikutel on kehtestatud korras väljastatud uurimis- ja tegevusload ning ehitistega seotud tööd ja asjaomased projektid on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga. 2.2.12. Ehitiste ülevaatusaktide, ehitusprojektide, täitedokumentatsiooni ja järelevalveasutuste õiendite säilitamine ehitise olemasolu jooksul valla arhiivis. 2.2.13. Ehitiste ülevaatuskomisjonides osalemine. 2.2.14. Ajutiste ja omavoliliste ehitiste likvideerimise korraldamine omaniku kulul ning avariiohtlike ehitiste kõrvaldamise korraldamine. 2.2.15. Muud vallavalitsuse poolt pandud ülesanded. 2.3. Valla ehitusala vastutava spetsialisti pädevus. 2.3.1. Üldine ehitusjärelvalve vallas. 2.3.2. Projekteerimistingimuste, kirjalike nõusolekute, ehituslubade, kasutuslubade vormistamine vastavalt kehtestatud korrale. 2.3.3. Ehituste registreerimine ehitisregistris. 2.3.4. Ettepanekute tegemine valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks. 2.3.5. Ehitusalase info edastamine vallas. 2.3.6. Ehitiste ülevaatuskomisjonides osalemine. 2.3.7. Munitsipaalehitiste ülevaatuskomisjonide kokkukutsumine ja ehitusdokumentide ettevalmistamine. 2.3.8. Ettekirjutuste tegemine ehitise omanikule või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks ning tähtaegade määramine puuduste kõrvaldamiseks. 2.3.9. Ehitistega toimunud avariide tehniliste põhjuste uurimise korraldamine ja komisjoni töö juhtimine. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE 3.1. Projekteerimis- ja ehitustegevus vallas toimub volikogu poolt kehtestatud planeeringute alusel. 3.2. Üldplaneeringud 3.2.1. Valla üldplaneeringu põhiülesandeks on määrata maakasutus- ja ehitustegevuse koordineerimise reeglid ja tegutsemispõhimõtted, sätestada konkreetsed ehitustingimused nii haja- kui tiheasustusaladel; 3.2.2. Valla üldplaneeringu koostamise aluseks on vallavolikogu otsus 3.3. Detailplaneering. 3.3.1. Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneering. 3.3.2. Detailplaneeringu koostamise kohustus on kehtiva Ambla valla üldplaneeringu alusel järgmistel aladel: 3.3.2.1. selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel vastavalt valla üldplaneeringu tsoneerimise skeemile: Aravete, Käravete, Ambla alevikus, Jõgisoo ja Roosna külas; 3.3.2.1.1. uute hoonete, v.a üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 3.3.2.1.2. olemasolevate hoonete, v.a üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33% suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3.3.2.1.3. maa-alade kruntideks jaotamise korral; 3.3.2.2. väljaspool kompaktse asustusega territooriume: 3.3.2.2.1. väljaspool tiheasustusega ala on detailplaneeringu koostamine kohustuslik miljööväärtuslikul alal, avalikkusele suunatud ja tootmisfunktsioonidega ehitiste püstitamiseks. 3.3.3. Miljööväärtuslikuks alaks on kaitse- ja natura -alad. 3.3.4. Detailplaneeringu koostamise aluseks on vallavolikogu otsus. 3.3.5. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. 3.3.6. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üle anda asjast huvitatud isikule, kui isik seda soovib. 3.3.7. Detailplaneeringu kehtestab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. IV. EHITUSTEGEVUS 4.1. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. 4.2. Isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri registreering ja vastavasisuline õigussuhe ehitusseaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga. 4.3. Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt. 4.4. Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel kehtestatud detailplaneering, detailplaneeringu kohustuseta aladel projekteerimistingimused. 4.5. Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. 4.6. Ehitusuuringuid (ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid) tegev ettevõtja on kohustatud ehitusuuringute tulemused esitama vallavalitsusele 10 päeva jooksul ehitusuuringute lõpetamise päevast alates. 4.7. Ehitusuuringute tulemusi peab säilitama vähemalt 99 aastat ehitusuuringute esitamise päevast arvates. 4.8. Vastavalt nõuetele tagada üldkasutatavates ehitistes liikumisvõimalused liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. 4.9. Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitiste ehitamise korral. V. VÄIKEEHITIS 5.1. Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses. VI. EHITUSLOA VÄLJASTAMINE 6.1. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. 6.2. Ehitusloa saamiseks tuleb esitada ehitusloa taotlus, nõuetekohane projekt ja tasuda riigilõiv. 6.3. Vallavalitsus väljastab ehitusloa (või keeldub selle väljastamisest) 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse (täita vastav vorm) esitamise päevast alates. 6.4. Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast alates. 6.5. Ehitise omanik esitab kolme tööpäeva enne ehitise (v.a väikeehitise) ehitamise alustamist teatise (täita vastav vorm)ehitamise alustamise kohta. 6.6. Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. 6.7. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. 6.8. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepped tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. 6.9. Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitiste ehitamise korral. 6.10. Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud juhul, kui kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba (elamiseks kasutataval väikeehitisel peab olema kasutusluba). 6.11. Kohalikul omavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti. 6.12. Kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m 2 või muudetakse ehitise tehnosüsteeme, on nõutav valla poolt väljastatav kirjalik nõusolek. 6.13. Kirjaliku nõusoleku väljastab vallavalitsus (või keeldub selle andmisest) 10 päeva jooksul taotluse (täita vastav vorm) saabumise päevast alates. VII. KASUTUSLOA VÄLJASTAMINE 7.1. Ehitise kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. 7.2. Kasutusloa taotlejal esitada kasutusloa taotlus (vastav vorm) ja tasuda riigilõiv. 7.3. Kasutusloa väljastab (või keeldub selle väljastamisest) vallavalitsus 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast alates. 7.4. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. 7.5. Kasutusluba on tähtajatu, v.a ajutisele ehitisele väljastatud kasutusluba, mis väljastatakse tähtajaliselt kuni viieks aastaks. 7.6. Ehitise omanik peab teavitama vallavalitsust püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast alates. VIII. MUUD NÕUDED 8.1. Ehitise omavoliline ehitamine on karistatav rahatrahviga vastavalt ehitusseaduse §-le 69. 8.2. Ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest võetakse riigilõivu, mis laekub vallaeelarvesse. 8.3. Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, v.a ehitusseaduse § 30 lõike 4 juhtudel (omanikujärelevalvet võib teha ehitise omanik, kui ehitatakse väikeehitist, üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet, ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist, riigisaladusega seotud ehitist, riigikaitselist ehitist). 8.3.1. Omanikujäreelvalvet peab tegema ehitamise alustamisest kuni kasutusloa saamiseni. 8.4. Reklaami, plakatite, elektri-, side- ja muude õhuliinide siltide paigaldamine võib toimuda kinnisasja omaniku loal kooskõlastatult vallavalitsusega. 8.5. Kinnisasja omanik peab lubama paigaldada oma krundile või kinnitada oma ehitise külge tehnovõrkude ja kaablite tähistamise märke ja reepereid. 8.6. Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel; ehitusjärelevalve ja riikliku järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentidele. 8.7. Ettekirjutuse tegemise õigus vallas on vallavanema volitatud ametiisikul. 8.8. Ehitustöid muinsuskaitse ehitistel võib teha Muinsuskaitseameti loal, järgides muinsuskaitse seadusega kehtestatud nõudeid. 8.9. Ehitisega toimunud avariist on ehitise omanik kohustatud viivitamatult teatama Päästeametile, vastavalt vajadusele töökeskkonna inspektorile ja Keskkonnaosakonnale. 8.10. Muudatusi ehitusmäärusesse saab teha vallavolikogu määrusega.