Väike-Maarja Vallavolikogu — Heakorra eeskirja kehtestamine — KO, 79, 1706

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 361, vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Väike-Maarja valla heakorraeeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 19. veebruari 2003. a määruse nr 4 punkt 1. 3. Määrus jõustub 1. juunil 2003. a. Volikogu esimees Indrek KESKÜLA Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 28. mai 2003. a määrusega nr 14 VÄIKE-MAARJA VALLA HEAKORRAEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab heakorra nõuded Väike-Maarja valla haldusterritooriumil. 2. Käesolevas eeskirjas on: 2.1. kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 2.2. avalikuks kohaks iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav. II ÜLDISED HEAKORRANÕUDED 3. Kevadised heakorratööd vallas peavad olema läbi viidud seisuga 15. mai. 4. Füüsilised või juriidilised isikud peavad tagama nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi (puhastusala) heakorra. 5. Puhastusala ulatub ristisuunas kinnistu piirist või ehitisest tänava või sõiduteeni. Ehitiste või kinnistute vahelise maa-ala puhastusala piiriks on nendevaheline mõtteline telgjoon. 6. Veoste ja koormate vedajad peavad tagama, et vedamisel ei tekiks teepeenarde, kraavide, sõidu- ja teiste teede risustamist või muud reostust, selle juhtumisel võtma kohe tarvitusele meetmed risustuse või reostuse likvideerimiseks. 7. Kinnistu reostamisel või risustamisel on reostaja kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui reostajat või risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala koristama selle omanik. 8. Kinnisvara, territooriumide, hoonete, elamute ja rajatiste omanikud ning valdajad on kohustatud: 8.1. regulaarselt niitma muru, rohumaad (umbrohu tõrje eesmärgil), kärpima puude ja põõsaste oksi, pügama hekid, koristama varisenud puulehed, raiuma võsa, kärpima side- ja elektriliinide all kasvavaid puid; 8.2. mitte hoidma tänaval või krundil selle üldist välisilmet rikkuvaid asju; 8.3. taotlema vallavalitsuselt luba avalikesse kohtadesse tänavakaubanduspunktide, reklaamstendide (reklaamkandjate), tõkkepiirete, pinkide, telefonikabiinide jms paigaldamiseks: 8.3.1. reklaamkandja tuleb paigaldada nii, et see ei segaks inimeste ja sõidukite liiklemist. Reklaamkandja paigaldamisel tuleb arvestada «Teeseaduse» §-s 34 sätestatud nõudeid; 8.3.2. reklaamkandja peab oma välisilmelt olema esteetiline ja sobima arhitektuuriliselt paigaldatavasse kohta; 8.3.3. reklaamkandja peab olema vastupidav ja ohutu; 8.3.4. reklaamkandja paigaldamine ei tohi kahjustada kohta, kuhu see paigaldatakse; 8.4. tagama hoonete fassaadide ja piirete korrashoiu; 8.5. tagama hoonetel tänavasiltide ning numbrite olemasolu ja nende hea nähtavuse; 8.6. paigaldama prügikonteinerid tihendatud pinnasest alusele (võimalusel betoonist või asfaltbetoonist) ja hoonele mitte lähemale kui kaks meetrit; 8.7. tagama koristusmehhanismidega juurdepääsu prügikonteineritele. Prügikonteinerid peavad olema suletavad ja suletud ning nende ümbrus peab olema puhas olmeprügist; 8.8. tagama territooriumil ehitusmaterjali, tagavaraosade jms korrastatud hoidmise laoplatsil või laos; 8.9. hoidma taarat, kotte jms hoones või varjualuses; 8.10. kooskõlastama sõnniku välihoidla asukoha ja ladustamistingimused keskkonnanõunikuga. Asfalteeritud alusega hoidlates välistama virtsa väljavalgumise; 8.11. juhtima katustele koguneva vihmavee sõnnikuhoidlast, virtsakaevust ja sõnnikuveoga seotud pindadelt eemale; 8.12. regulaarselt puhastama krundil või puhastusalal olevad sademeveekaevud ja -kraavid ning truubid; 8.13. tagama õuedes paiknevate settekaevude ja kuivkäimlate korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgemise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 8.14. tagama, et territooriumi, hoonete jms seisund ei ohustaks kaasinimesi; 8.15. kindlustama territooriumil asuvatele tuletõrje veevõtukohtadele takistusteta juurdepääsu; 8.16. talvisel ajal: 8.16.1. hoidma ühissõidukite peatuskohad, kõnniteed ning hoonete välistrepid puhtad lumest ja jääst; 8.16.2. liivatama ühissõidukite peatuskohad, libedad kõnniteed ja sõiduteede tõusud, langused ja ristumiskohad. Kõnniteede puudumisel liivatama sõidutee ääre ühe meetri ulatuses; 8.16.3. eemaldama katusele ja räästa külge kogunenud ohtlikud jääpurikad ja lume. 9. On keelatud: 9.1. reklaami, kuulutuste paigaldamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse; 9.2. reostada ja risustada territooriume, rikkuda või saastata maad jäätmete, heitvee või muude kahjulike ainetega, hävitada teepeenral kemikaalidega umbrohtu või kahjustada maad mõnel muul viisil; 9.3. kahjustada haljasala (vigastada või omavoliliselt raiuda puid ja põõsaid, noppida peenralt lilli jms); 9.4. lõhkuda või kahjustada vara (joonistada ja sodida hoonetele ja rajatistele, taradele, pinkidele jms); 9.5. hoida toiduaineid ning muid esemeid akende ja rõdude väliskülgedel; 9.6. kloppida rõdudel ja aknast põrandavaipu, visata välja tolmu- ja olmejäätmeid, hoida seal esemeid, mis ulatuvad väljapoole või kõrgemale rõdu piirdest, kuivatada pesu rõdu piirdest kõrgemal või selleks mitte ettenähtud kohtades (üldkasutataval haljasalal puude vahel jms); 9.7. hoida küttepuid, ehitusmaterjale jms väljaspool krundi piire; 9.8. kasutada üldkasutatavaid maa-alasid kütte-, ehitus- või muu materjali hoidmiseks ilma vallavalitsuse loata; 9.9. põletada toksilisi ja teisi mürgiseid aineid sisaldavat prahti ning kulu. Lõkke tegemine on lubatud kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja juhul, kui see ei häiri kaaskodanikke; 9.10. kasutada soola või soolaliiva libedusevastases tõrjes kõnniteedel; 9.11. lumetõrje käigus loopida lund sõiduteele; 9.12. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 9.13. visata prügikonteineritesse vedelaid jäätmeid, tuleohtlikke ning toksilisi aineid, samuti asju, mis ulatuvad prügikonteinerist välja või takistavad nende tühjendamist; 9.14. valada kütte- ja määrdeõlisid, toksilisi või teisi kahjulikke aineid kanalisatsiooni, veekogudesse või maapinnale; 9.15. teha õli- ja määrdeainete vahetust selleks mitte ettenähtud kohtades. Pesta sõidukeid veekogudes ja veekogude lähedal. 10. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 10.1. vältima objektilt pori ja prahi sattumist sõidu- ja kõnniteele ja naaberkinnistule; 10.2. hoidma korras objekti juurdepääsutee; 10.3. rajama või hoidma korras piirdeaia või muu tõkke; 10.4. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 11. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 11.1. hoidma korras temale kuuluva tehnovõrgu; 11.2. hoidma tehnovõrgu seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega ühes tasapinnas. III. KALMISTUD 12. Kalmistute kasutamist ja korrashoidu korraldab Väike-Maarja Vallavalitsuse määratud haldaja. 13. Väike-Maarja valla avalikud kalmistud on: 13.1. Väike-Maarja Vana kalmistu; 13.2. Väike-Maarja Uus kalmistu; 13.3. Avispea kalmistu. 14. Kalmistu peavärava juures peab olema haldaja paigaldatud teadetetahvel, millel on kalmistu plaan ja kalmistu kasutamise eeskiri. 15. Kalmistu kohta peab haldaja alljärgnevat dokumentatsiooni: 15.1. kalmistu plaan, millele on peale kantud ja nummerdatud matmiste kvartalid, read, hauaplatsid, hooned ja rajatised; 15.2. hauaregister; 15.3. matmise register; 15.4. hauaplatside kasutajate register. 16. Kalmistu kohta peetav dokumentatsioon tuleb säilitada alaliselt. 17. Kalmistu haldaja peab tagama: 17.1. võimaluse matmiseks vajalike tööde ja toimingute tegemise; 17.2. heakorra kalmistu üldkasutataval maa-alal; 17.3. hauaplatside hooldamiseks vajaliku inventari kasutamise võimaluse; 17.4. kalmistupühade läbiviimise paiga; 17.5. veevõtukoha olemasolu. 18. Kalmistu haldaja osutab järgmisi teenuseid: 18.1. inventari laenutamine; 18.2. hauaplatside ja haudade korrashoid. 19. Kalmistul osutatavate teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus. 20. Kalmistu ja hauaplatside korrashoidu jälgib kalmistumeister, kelle õigused ja kohustused on määratud kindlaks ametijuhendiga. Hauaplatside eraldamise tingimused ja kord 21. Matmisplatsi eraldamine toimub hauaplatsi kasutamise lepingu sõlmimisega selleks soovi avaldanud isiku ja kalmistu haldaja vahel. Leping sõlmitakse tähtajalisena kahekümne viieks aastaks. Lepingu tähtaja lõppemisel on hauaplatsi kasutajal või tema pärijatel õigus sõlmida haldajaga uus leping. Hauaplats, mille kasutamise lepingut ei ole tähtaja lõppemisest ühe aasta jooksul pikendatud, eraldatakse uuele kasutajale. 22. Hauaplatsi kasutajal on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest kirjalikult kalmistu haldajale. 23. Hauaplatsile matmine toimub surmatunnistuse alusel. Kalmistu haldaja matmisloata on hauakaevamine ja matmine keelatud. 24. Iga matmise registreerib kalmistumeister matmise registrisse, kus näidatakse surnu ees- ja perekonnanimi, vanus, sünniaeg, viimane elukoht, surmaaeg ning surmatunnistuse number. 25. Ühe matmispaiga mõõtmed on 1,25 x 2,5 m ja selle mõõdab välja kalmistumeister. 26. Varem kasutusel olnud ja pealemaetavaid hauaplatse eraldatakse uuteks platsideks endistes piirides. 27. Matmise aeg tuleb kooskõlastada kalmistumeistriga. Matmine registreeritakse kalmistumeistri juures vähemalt üks ööpäev ette. Üldjuhul ei korraldata matuseid riiklikel pühadel. 28. Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi leping lõpetada, kui hauaplats on jäetud hooldamata (rohtunud, risustunud, hauatähised, pingid ja teised ehitised näitavad ilmseid kõdunemise tundemärke). Kalmistumeister tähistab sellise hauaplatsi hoiatustähisega ja informeerib sellest kasutajat. Kui järgneva ühe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, lõpetatakse selle platsi kasutamisõigus. Hauaplatsi kasutamine ja hooldamine 29. Haua kaevamise korraldab matja. 30. Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel varem kasutamata pinnasesse peab haua sügavus olema kaks meetrit ja urniga matmisel üks meeter. Pealematmisel peab varasem matus jääma puutumata ja haua sügavus peab olema minimaalselt 1,5 m. 31. Pealematmine võib toimuda üldjuhul 50 aasta möödumisel. 32. Matusetalituse kalmistul, hauakääpa kujundamise ja hauaplatsi korrastamise pärast matust korraldab matja. 33. Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine kõrvaletõstmine ja tagasipaigaldamine toimub matja kulul. 34. Iga haud tuleb tähistada risti, hauaplaadi või hauasambaga, millel peab olema surnu ees- ja perekonnanimi ning sünni- ja surmaaeg. 35. Hauatähised, -rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires. 36. Hauaplatsi kasutaja on kohustatud korrastama haudu ja neid tähistavaid kalmumärke, samuti neid ümbritsevaid teid või volitama selleks teisi isikuid. 37. Suuri puid ja põõsaid (kõrgus kolm meetrit ja enam) ei tohi platsile istutada ega platsilt eemaldada ilma kalmistu haldajaga kooskõlastamata. 38. Kalmistu haldajal on õigus eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad aiad, puud ja põõsad. 39. Omasteta surnud maetakse selleks eraldatud maa-alale valla kulul ja platsid hoitab korras vald. Kalmistute sisekord 40. Kalmistu territooriumil on keelatud: 40.1. rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat territooriumi; 40.2. oma tegevusega rikkuda kalmistu rahu; 40.3. kasutada mootorsõidukit ilma kalmistu haldaja loata; 40.4. laiendada omavoliliselt hauaplatse; 40.5. prügi mahapanek selleks mitte ettenähtud kohtadesse. 41. Käesoleva eeskirja rikkumise eest on sätestatud vastutus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 662. 42. Eeskirja rikkumisega seotud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on vallavalitsus ja politseiprefektuur.