Põltsamaa Vallavolikogu — Koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine — KO, 74, 1652

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punktile 2 ja § 22 lõike 1 punktile 362 Põltsamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada koerte ja kasside pidamise eeskiri Põltsamaa vallas vastavalt lisale. 2. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. 3. Määrus jõustub 10. juunil 2003. a. Volikogu esimees Jaan AIAOTS Põltsamaa Vallavolikogu 29. mai 2003. a määruse nr 22 lisa KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI PÕLTSAMAA VALLAS ÜLDSÄTTED 1. Koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab koerte ja kasside pidamise nõuded Põltsamaa valla haldusterritooriumil. 2. Koerte ja kasside pidamisel lähtutakse loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, veterinaarkorralduse seadusest, teistest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevast eeskirjast. 3. Eeskiri on kohustuslik kõikidele koerte ja kasside omanikele, asutustele ja organisatsioonidele, kellel on koeri ja kasse. KOERTE JA KASSIDE PIDAMINE 4. Omanik käesoleva eeskirja tähenduses on isik, kellele koer või kass kuulub või kes õigussuhte alusel loomaomanikuga vastutab viimasele kuuluva koera või kassi eest. 5. Tiheasustusega aladel on koeri ja kasse lubatud pidada korterites, individuaalelamus või kinnistel territooriumidel (tarastatud hoovid, aiad jne) nii, et oleks välistatud nende lahtipääsemine. Loomapidamiseks mõeldud ala peab vastama seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud veterinaarnõuetele ja loomapidamise tingimustele. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik. 6. Hajaasustusega aladel on koeri ja kasse lubatud pidada ka ilma territooriumi tarastamata või koeri ketistamata, kusjuures omanik peab tagama, et koerad ja kassid ei läheks hulkuma ja nad ei takistaks teedel jalakäijate, jalgratturite ja mootorsõidukite liikumist. 7. Korterelamus võib koera või kassi pidada ühistrepikoja elanike enamuse nõusolekul. Korteris võib pidada ainult ühte täiskasvanud (vanuses üle ühe aasta) koera või kassi (v.a tõu-, teenistus- ja jahikoerte samatõulised aretuspaarid). 8. Koeraomanik on kohustatud vajadusel tähistama sissepääsu tema omandis või valduses olevale territooriumile sildiga «Kuri koer» või muu sildiga koera olemasolu kohta. Omanik peab tagama ameti- või tööülesandeid täitvate isikute ohutuse. 9. Omanik peab tagama, et koer pideva haukumise või ulgumisega ei häiriks teiste isikute rahu või et koer ei pääseks inimesi hammustama, ehmatama või muul moel kahju tegema. 10. Omanik kannab täit vastutust oma looma tekitatud varalise kahju või inimestele tekitatud tervisekahjustuse korral, kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest. 11. Vaatamata tõule või klubilisele kuuluvusele peavad kõik koerad olema registreeritud hiljemalt kümne päeva jooksul pärast koera neljakuuseks saamist. Hulkuva koera omandamisel ja muudel juhtudel, kui omandatakse vanem koer, tuleb koer registreerida ühe kuu jooksul pärast omandamist. Registreerimist korraldab vallavalitsus. Registreerimisnumber väljastatakse ainult marutaudivastase vaktsineerimistõendi alusel. Koera registreerimisnumber ja aadress peavad olema kinnitatud looma kaelarihma külge. Kasside registreerimine on vabatahtlik. 12. Omanik peab teatama kümne päeva jooksul registripidajale looma surmast (hukkumisest), kaotsiminekust või võõrandamisest. 13. Omanik on kohustatud teatama kohe veterinaararstile ning seejärel täitma tema ettekirjutusi looma seisundi jälgimisel, kui koer või kass on hammustanud inimest või teist looma, samuti kui koera või kassi on rünnanud metsloom. 14. Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ning välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud loomakaitseseaduses ettenähtud juhud. HULKUVAD KOERAD JA KASSID 15. Omanikuta koeraks või kassiks loetakse identifitseerimata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. 16. Omaniku juurest lahtipääsenud koeraks või kassiks loetakse loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi. 17. Omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuvad) loomad tuleb kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik. 18. Kui hulkuva koera või kassi omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb loom hukata. Omaniku kindlakstegemise alguse ja looma hukkamise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi. 19. Omanikuta koerte ja kasside püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab ning sellega seotud kulud kannab vallavalitsus. Omaniku juurest lahtipääsenud looma püüdmist korraldab ning püüdmise ja pidamisega seotud kulud kannab omanik. Kui omaniku juurest lahti pääsenud looma kinnipüüdmise korraldas vallavalitsus, kannab looma püüdmise ja pidamisega seotud kulud omanik. 20. Inimest ründava, omaniku kontrolli alt väljunud koera või marutaudi kahtlusega ohtliku koera või kassi võib politseiametnik või vallavalitsuse poolt hulkuvate koerte ja kasside püüdmisega tegelema volitatud isik hukata kohapeal. 21. Koera või kassi hukkamine võib toimuda talle vähimat kannatust põhjustaval viisil. LOOMAGA AVALIKUS KOHAS VIIBIMINE 22. Koera või kassiga avalikus kohas viibimisel peab omanik: 22.1. hoidma koera lühikese rihma otsas ja vajadusel suukorvistatult ning tagama järelevalve oma looma üle vältimaks selle lahtipääsemist; 22.2. tagama järelevalve oma kasvult või käitumise poolest ohtliku koera üle; 22.3. tagama oma looma reostuse kiire koristamise, kui see on reostanud üldkasutatavat ruumi, transpordivahendit, hoovi, tänavat, õppeplatsi või muud avalikku kohta. 23. Koera või kassi omanikul on keelatud: 23.1. loomaga viibimine üldkasutatavas hoones; 23.2. looma pesemine või ujutamine üldkasutatavas ujumiskohas; 23.3. nakkusohtlikult haige looma viimine avalikku kohta; 23.4. viibimine loomaga spordi- või mänguväljakul, laste- või haridusasutuse territooriumil ja avalikel kultuuriüritustel, v.a selleks ettenähtud kohad ja üritused; 23.5. hirmutada oma koeraga kaaskodanikke. LOOMADE VAKTSINEERIMINE 24. Omanik peab tagama temale kuuluvate kasside ja koerte vaktsineerimise. 25. Esimest korda vaktsineeritakse koeri ja kasse 3–4 kuu vanuselt. Edaspidi vaktsineeritakse looma üks kord aastas, soovitatavalt iga 12 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. 26. Jahikoera esmakordsel viimisel metsa või seadmisel olukorda, kus ta võib kokku puutuda metsloomaga, peab koera vaktsineerimisest olema möödunud vähemalt 30 päeva. 27. Loomi vaktsineerivad veterinaarjärelevalve ametnikud, volitatud veterinaararstid või tegevusluba omavad veterinaararstid. 28. Veterinaararst väljastab pärast looma vaktsineerimist loomapidajale tema nõudmisel tõendi või teeb asjakohase märke looma registreerimisdokumenti. 29. Loomapidaja on kohustatud esitama vaktsineerimise kohta väljastatud tõendi või asjakohase märkega registreerimisdokumendi veterinaarjärelevalve ametnikule või volitatud veterinaararstile tema nõudmisel. 30. Kui veterinaararst tuvastab, et kass või koer on vaktsineerimata või vaktsineerimisest on möödas enam kui 12 kuud, tuleb loom esimesel võimalusel vaktsineerida. LÕPPSÄTTED 31. Käesoleva eeskirja punkti 22.1 nõue ei kehti spetsiaalselt koerte treeninguks, jooksutamiseks jm eraldatud ja tähistatud territooriumil. 32. Käesoleva eeskirja punkti 23.4 ei rakendata pimeda inimese juhtkoera ning punkte 22.1 ja 23.4 teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoera suhtes. 33. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 34. Eeskirja rikkumise korral on kohtuväliseks menetlejaks Põltsamaa Vallavalitsus ja Jõgeva Politseiprefektuur. 35. Eeskirja rikkumise eest kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Volikogu esimees Jaan AIAOTS