Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare Haigla SA põhikirja täiendamine — KO, 73, 1625

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 3, mille kohaselt sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, põhikirja kinnitab ja muudab linnavolikogu, ja lähtudes Kuressaare Haigla SA taotlusest, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Lisada Kuressaare Linnavolikogu 12. detsembri 2002. a määrusega nr 29 kinnitatud Kuressaare Haigla SA põhikirja punkti 2.1.5 sõna «rehabilitatsiooni-» ja sõnastada punkt 2.1.5 järgmiselt: «2.1.5. osutab erinevaid rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuseid;». 2. Kinnitada Kuressaare Haigla SA põhikiri arvestades punktis 1 nimetatud täiendust (lisa). 3. Määrus jõustub 29. mail 2003. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa 1 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 22. mai 2003. a määrusega nr 15 KURESSAARE HAIGLA SIHTASUTUSE PÕHIKIRI 1. Üldsätted 1.1. Sihtasutuse nimi on Kuressaare Haigla Sihtasutus. 1.2. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, oma põhikirjast, muudest õigusaktidest ning lepingutest. Sihtasutusel on oma nimega pitsat, pangaarved ja sümboolika. 1.3. Sihtasutus on Kuressaare linna kohaliku omavalitsuse asutuse Kuressaare Haigla õigusjärglane. Sihtasutus on asutatud Kuressaare linna (edaspidi asutaja) poolt. 1.4. Sihtasutuse eesmärk on haigla pidajana ning õppe-teadustöö baasina oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste osutamine vastavalt tegevuslubadele. 1.5. Koostöös Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnaga ja teiste meditsiinialase koolituse pakkujatega antakse tervishoiutöötajate diplomieelset ja -järgset ning välja- ja täiendusõpet. 1.6. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks. 1.7. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.8. Sihtasutuse asukoht on Kuressaare linn, Eesti Vabariik. 2. Eesmärgi täitmine 2.1. Oma eesmärgi täitmiseks sihtasutus: 2.1.1. osutab ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid ja sellega seonduvaid teisi teenuseid kõigile Eesti Vabariigi kodanikele ning Eesti Vabariigi territooriumil viibivatele välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele vastavalt tegevuslubadele ning sõlmitud lepingutele; 2.1.2. tagab osutatavate tervishoiuteenuste kõrge kvaliteedi; 2.1.3. töötab välja, täiustab ja aprobeerib uusi meditsiiniteenuse osutamisega seonduvaid diagnostika-, logistika- ja ravivõtteid, aprobeerib uusi ravimeid ja ravivahendeid; 2.1.4. teeb koostööd meditsiinialal tegutsevate ja teiste institutsioonidega Eesti Vabariigis ning välisriikides, riigi ja kohalike omavalitsustega, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kutseliitude ja teiste vabatahtlike ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega; 2.1.5. osutab erinevaid rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuseid; 2.1.6. viib läbi ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamisega seonduvaid uuringuid ning teeb vastavasisulist metoodilist tööd; 2.1.7. teostab erakorralise meditsiiniga seonduvat ja muud meditsiinialast transporti; 2.1.8. tagab meditsiiniteenuste osutamiseks vajalike tervisekaitseliste, töötervishoiu- ja tööohutusealaste tingimuste täitmise; 2.1.9. loob sihtasutuse tegevuseks, eesmärgi täitmiseks ja tervishoiuteenuste osutamise arenguks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ja infrastruktuuri; 2.1.10. peab raamatupidamislikku, statistilist ja muud arvestust; 2.1.11. lepingulisel alusel osutab haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi spordi- ja kultuuriüritustel; 2.1.12. organiseerib erakorraliste, samuti ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamisega seonduvaid teabepäevi. 3. Sihtasutuse juhtimine 3.1. Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu. 3.2. Sihtasutusel on juhatus, mis juhib ja esindab sihtasutust. Juhatus koosneb vähemalt kolmest liikmest, kellel on nõutav kõrgharidus, sh kahel liikmel meditsiiniline kõrgharidus. 3.3. Sihtasutuse juhatus: 3.3.1. teeb sihtasutuse nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri kinnitamiseks; 3.3.2. kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused; 3.3.3. kehtestab kriteeriumid töötajate valikuks; 3.3.4. kehtestab sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste finants-majandustegevuse korra, tagades vahendite kasutamise sihipärasuse kontrolli arvestades kehtivat seadusandlust, käesolevat põhikirja ning struktuuriüksuste põhimäärust; 3.3.5. koostab sihtasutuse eelarve, esitab selle kinnitamiseks nõukogule ja tagab kinnitatud eelarve täitmise. Kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste eelarve ja kontrollib struktuuriüksuste eelarve täitmist; 3.3.6. kehtestab sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste raamatupidamise sise-eeskirjad ja palgakorralduse; 3.3.7. kehtestab sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste töökorra ning kinnitab töötajate ametijuhendid; 3.3.8. kehtestab sihtasutuse asjaajamise eeskirja; 3.3.9. kehtestab juhatuse reglemendi, mis sätestab juhatuse koosoleku ettevalmistamise ja selle kodukorra; 3.3.10. koostab ja võtab vastu juhatuse tööplaani; 3.3.11. kehtestab sihtasutuse struktuuriüksuste aruandluse korra, koostab ja esitab sihtasutuse tegevust puudutavad aruanded seaduste ja teiste õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele isikutele, vastutades sihtasutuse aruannete õigsuse eest; 3.3.12. esitab nõukogule kvartalile järgneva kahe kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisust, andes nõukogule ja seadusega sätestatud juhtudel teistele isikutele vajalikku teavet sihtasutuse ja selle juhtimise kohta ning esitab vajadusel sellekohaseid aruandeid; 3.3.13. esitab registrile audiitorite ja nõukogu liikmete nimekirja; 3.3.14. esitab kaks korda aastas ülevaate sihtasutuse majandustegevusest struktuuriüksuse juhtidele, vajadusel ka kõigile töövõtjatele, kutsudes selleks kokku eraldi koosoleku; 3.3.15. moodustab vajadusel komisjone, määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded; 3.3.16. täidab kõiki muid sihtasutusega seonduvaid ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse. 3.4. Juhatus võib vajadusel anda teistele isikutele volituse esindada sihtasutust juhatuse määratud ulatuses. 3.5. Juhatuse liikmed valib nõukogu avaliku konkursi korras viieks aastaks. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta teatab sellest nõukogule kirjalikult kaks kuud ette. 3.6. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. 3.7. Juhatusest tagasiastunud või tagasikutsutud liikme asemele valib nõukogu avaliku konkursi korras uue liikme ühe kuu jooksul alates juhatuse liikme tagasikutsumisest või tagasiastumisest. 3.8. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. 3.9. Juhatuse liikmele makstakse tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu. 3.10. Sihtasutusel on nõukogu, mis kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle. 3.11. Nõukogul on viis kuni seitse liiget. Nõukogu liikmed nimetab kolmeks aastaks asutaja. Nõukogu liige ei tohi kuuluda konkureeriva tervishoiuteenuse osutaja osanike ringi ega tohi olla konkureeriva tervishoiuteenuse osutaja juhtorgani või kontrollorgani liige ega töövõtja. Nõukogu liige ei tohi olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 3.12. Sihtasutuse nõukogu: 3.12.1. otsustab juhatuse ettepanekul sihtasutuse arengustrateegia, kinnitades igal aastal sihtasutuse järgneva viie aasta arengukava ja järgneva aasta tegevuskava ja eelarve; 3.12.2. võttes arvesse käesoleva põhikirjaga seatud tingimusi ja nõukogu kehtestatud korda, valib avaliku konkursi korras juhatuse liikmed. Uue juhatuse koosseis määratakse eelmise juhatuse viieaastase volituste perioodi kahe viimase kuu jooksul; 3.12.3. otsustab osaluse omandamise ja lõppemise äriühingus; 3.12.4. otsustab kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise; 3.12.5. määrab: 3.12.5.1. audiitorite arvu ja nimetab üheks aastaks audiitori või audiitorid sihtasutuse tegevuse kontrollimiseks; 3.12.5.2. audiitori või audiitorite töö tasustamise korra; 3.12.6. omab õigust audiitor või audiitorid tagasi kutsuda, mille põhjuseks võib olla audiitori või audiitoripoolne seaduse või põhikirja nõuete rikkumine või oma kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine; 3.12.7. kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse struktuuri; 3.12.8. kinnitab juhatuse esitatud sihtasutuse aastaaruande ja tegevusaruande; 3.12.9. teeb asutajale ettepaneku põhikirja muutmiseks; 3.12.10. teeb asutajale ettepaneku sihtasutuse ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamiseks; 3.12.11. esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega; 3.12.12. kinnitab sihtasutuse varade kasutamise ja käsutamise korra; 3.12.13. otsustab laenude ja võlakohustuste võtmise ning investeeringute tegemise, mis ületavad selleks majandusaastaks eelarves ettenähtud summasid. 3.13. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ja sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale. 3.14. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda, kui ta teatab sellest teda nimetanud asutajale kirjalikult vähemalt üks kuu ette. Asutaja võib nõukogu liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. 3.15. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed. 3.16. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige, samuti kui seda nõuab nõukogu liige, juhatuse liige või audiitor. 3.17. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. 3.18. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. 3.19. Nõukogu otsus on vastu võetud poolthäälteenamusega. 3.20. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu vastavalt asutaja otsusele. 4. Sihtasutuse vara 4.1. Sihtasutus oma vara omanikuna teostab juhatuse kaudu sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist vastavalt seadusele jm. õigusaktidele ning vastavuses käesoleva põhikirjaga ning nõukogu poolt kinnitatud vara kasutamise ja käsutamise korraga. 4.2. Sihtasutuse vara moodustub: 4.2.1. asutamisotsusega sihtasutusele üle antud varast; 4.2.2. tervishoiuteenuste ja sinna juurde kuuluvate tugiteenuste müügist saadud rahalistest vahenditest; 4.2.3. sihtotstarbelistest eraldistest riigi või kohalike omavalitsuste eelarvetest; 4.2.4. vahenditest, mida saadakse sihtasutuse või tema struktuuriüksuste lepingute täitmisest või muul viisil nende tegevuse käigus; 4.2.5. annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolsetest eraldistest; 4.2.6. muudest laekumistest. 4.3. Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus, kes teostab üleminekut tõestavad toimingud. 4.4. Saadud sihtotstarbelised annetused võetakse sihtasutuses arvele vastava märkega ja neid kasutatakse vastavalt annetaja soovile. 4.5. Juhatus koostab nõukogule kokkuvõtte sihtasutusele laekunud varast vastavalt nõukogu vastavasisulisele järelepärimisele. 4.6. Sihtasutuse vara kasutatakse vaid sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. 4.7. Sihtasutus võib üldjuhul võtta endale pikaajalisi varalisi kohustusi kogumahus summani, mille korral majandusaasta jooksul tehtavate tagasimaksete suurus koos intressidega ei ületa kümmet protsenti jooksva majandusaasta planeeritavast käibest. 5. Põhikirja muutmine 5.1. Asutaja võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki, kuid Sihtasutuse eesmärki ei ole õigust muuta. 6. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine, lõpetamine 6.1. Sihtasutus võib ühineda teiste sihtasutustega, kui kõigi ühinevate sihtasutuste eesmärgid on ühetaolised ja see on lubatud ka teiste sihtasutuste põhikirjadega. 6.2. Sihtasutuse jagunemine võib toimuda vaid siis, kui see on vajalik sihtasutuse eesmärgi paremaks saavutamiseks. 6.3. Sihtasutuse nime, Kuressaare Haigla Sihtasutus, kasutamine sihtasutuse ühinemisel või jagunemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe alusel. 6.4. Sihtasutus lõpetatakse seaduses sätestatud korras. 6.5. Sihtasutuse ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustab asutaja õigust teostav Kuressaare Linnavolikogu. 6.6. Sihtasutuse lõpetamise korral, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, tagastatakse allesjäänud vara asutajale.