Varstu Vallavalitsus — Varstu Lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 73, 1635

Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 91 ja Varstu Vallavolikogu 12. veebruari 2002. a määruse nr 5 «Lasteaia arengukava kinnitamise kord», Varstu Vallavalitsus määrab: 1. Kinnitada Varstu Lasteaia arengukava aastateks 2003–2006 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a. Vallavanem Rein ANSIP Vallasekretär Malle VISSEL Varstu Vallavalitsuse 11. detsembri 2002. a määruse nr 12 lisa VARSTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2003–2006 Sissejuhatus Lasteaed on lapse arengus olulise tähtsusega, sest alus tulevastele teadmistele, oskustele, hoiakutele jne pannakse eelkoolieas. Lasteaias toimub laste süsteemne, järjepidev ja eesmärgistatud arendamine ja harjumuste kujundamine peamiselt lasteasutuse õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevuses ning mängudes. See esitab ka õpetajale kõrgeid nõudmisi ning sunnib tunnetama enesetäiendamise vajadust. Selleks et tänapäeva kiiretele muutustele püsima jääda, tuleb osata ja planeerida oma tegemisi pikemaks ajaks ette. Arengukava on koostatud aastateks 2003–2006 ja lähtub olemasolevast informatsioonist, teostatud küsitlustest ja kollektiivsetest aruteludest. Arengukava on suunatud tulevikku ja keskendub laste kooliks ettevalmistusele eeldades, et laste kooliks ettevalmistamise tasemest sõltub õpilase edasijõudmine koolis ja elus. Arengukava uueneb ja täieneb pidevalt. Arengukava eesmärk • Koostöö valla, koolide, lastevanemate ja üldsusega toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks olemasolevate võimaluste maksimaalse kasutamise ja uute võimaluste loomisega, sätestades hetkeolukorra. • Arengukava tagab järjepidevuse ja näitab ära arengu põhisuunad edaspidiseks. Lähteandmed Lasteaed on avatud 4. märtsil 1968. a ööpäevasena, kolmerühmalisena. Hoone üldpind 384 m2. Kõige suurem laste arv on olnud 75 last. Aastast 1989 hakkas laste arv vähenema (6. a koolikohustus oli vahepeal). 1999/2000. aastal langes laste arv 35-le. Andsime ära ühe ruumi apteegi valdusse. Algas personali koondamine ja töö ümberkorraldamine. 2000/2001 asus meie majja perearstikeskus. Meile jäi üldpinda 236 m2 – üks magamistuba ja kaks rühmaruumi. Õueala on endiselt meie käsutuses. 2001. a sügisest hakkas lasteaeda toitlustama uus söökla. Lapsi oli 27. Õppekasvatustöö toimus hommikupoolikutel alarühmades, õhtupoolikutel liitrühmas 2–7-a lastega. Lõuna ajal olid tunnid kooliminejatega. Ametikohti lasteaias 5,5 – juhataja 1,0 õpetaja 2,5 (1 kõrgharidus, 2 keskeri) õpetaja abi 1,0 abitööline 1,0 Kõigil töötajate staa� üle 20 aasta. Töötajad on käinud end täiendamas vastavalt rahalistele võimalustele, aktiivselt on osaletud tasuta kursustel. Viimase kümne tegevusaasta põhiülesanded olid: • kujutav tegevus lasteaias • algõpe • laste loovuse arendamine • vaatluse osa ja organiseerimine • liikumisvajaduse rahuldamine kodus ja lasteaias • eetiline kasvatus • käeline tegevus ja muusika lapse arendajana • laste mäng toas ja õues • laste tervisekasvatus, eneseteenindamine • töö liitrühmas, kooliminejate kaasamine lasteaia õppetegevusse. Materiaalsest küljest ei ela me jõukalt. Küll oleme igal suvel teinud hädavajaliku sanitaarremondi. Meie kollektiiv on säästlik ja isetegija. Oleme hoolsad mänguvahendite parandamisel ja komplekteerimisel. Õppetööks oleme hankinud palju materjale sponsorluse korras (paber, papp, mapid, kangas, nahk, nööbid, lõng, savi, lillepotid). Õueala mängu- ja spordivahendite tegemisel on meid aidanud lapsevanemad. Lasteaia põhiväärtused (tugevused) • Õppetööks ja mängudeks vastav ruumide olemasolu (saali pole). • Suur vahenditega sisustatud õueala. • Väljatöötatud õppekava. • Väike lasteaed. • Püsiv, töökogemustega erialase haridusega kaader. • Avatud ja üksteist toetavad suhted, koostöö oskus. • Õpetajate usk endasse ja sellesse, et kõik lapsed suudavad õppida ja areneda, et lapsi suudetakse positiivselt mõjutada ja aidata. • Ladus töökorraldus. • Koostöös demokraatlikest printsiipidest lähtumine (sallivus, üksteisest lugupidamine). • Väljakujunenud traditsioonid. Nõrkused • Info aeglane laekumine (maakonnakeskus kaugel). • Puudub arvuti, koopiamasin, televiisor. • Liitrühm (väga tihe päevaplaan tingituna eri vanuse ja eri tasemega lastest). • Vananevad õuevahendid. • Rutiini langemise oht. • Sisehindamine ja arenguvestlused algstaadiumis. Ohud • Laste vähene juurdekasv piirkonnas. • Tööpuudusest tingitud migratsioon. • Elatustaseme langus maal. • Rahalised piirangud õppe- ja spordivahendite soetamisel. • Lastevanemate liigne vastutuse veeretamine lasteaia õlule. Võimalused • Täienduskoolituse kaudu personalitöö parandamine. • Efektiivsem töö vanemate ja hoolekandega. • Maakonna lasteaedade ühisüritused. • Volikogu liikmetele lasteaia töö tutvustamine ja kulude lahtiseletamine. Visioon Lasteaed taotleb oma töös head kvaliteeti lapsekeskse metoodika ja tavalise arengukeskkonna ning haritud kaadri abil, kus olulisel kohal on laps ja lapsevanem. Oleme olemas kõigi piirkonna laste jaoks, arvestamaks vanemate soove ja ettepanekuid oma töös. Missioon Varstu Lasteaed on Varstu valla munitsipaalharidusasutus. Lasteaed: • süvendab ja toetab head kodust kasvatust • loob võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujundamiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, kehaliselt tugev, ennast usaldav, kaaslasi arvestav ja keskkonda väärtustav • valmistab lapsi ette edaspidiseks edukaks toimetulekuks igapäevaelus ja koolis • tagab sujuva ülemineku kooli. Põhisuunad 2003–2006 • Kindlustada kõik piirkonna koolieelses eas olevad lapsed lasteaiakohaga. • Seoses alghariduse rakendamisega luua võimalused 6-a kodustele lastele õppetöös osalemiseks. • Lasteaia kujundamine piirkondlikuks koolieelse kasvatuse keskuseks (ka õueala). • Laste eeldustekohaseks arengu kindlustamiseks võimalikult hea arengukeskkonna loomine, andes lastele võimalused igakülgseks arenguks ja toimetulekuks järgmiseks elu- ja arenguetapiks. • Tagada laste hoid, kooliks ettevalmistus, eakohane käeline ja kehaline tegevus, tervise arendus- ja eneseteenindamine. Põhiteed eesmärkide saavutamiseks 1. Töö kaadriga – iga õpetaja peab olema õppiv õpetaja. • Anda võimalus kõikidel õpetajatel läbida 160 t täiendkoolitus iga viie aasta järel. L. Käärt 2003/2004 A. Ploom 2004/2005 I. Ploomipuu 2005/2006 • Võimalused osaleda lühikursustel. • Kursustel omandatu edastada kolleegidele (planeerida igal õ. a tegevuskavas). 2. Töö lastevanematega • Hoogustada koostööd lastevanematega. • Hoolekogu tähtsuse tõstmine. • Lastevanemate kaasamine sisehindamistöösse (lapsevanem kujundagu õppeasutust, ankeetide koostamine) 2002/2003. 3. Õppekasvatustöö • Pidev õppekava arendustöö. 2002/03 pöörata taas tähelepanu ka 2–3-a lastele. • Tegevuskava koostamine igal sügisel. • Lapse arenguanalüüsi süsteemi loomine, rakendamine ja parandamine alust. 2003. • Pidev sisehindamistöö ja analüüs lasteaia töö tulemuslikkuse saavutamiseks (alustada 2002/2003 teooriaga ped. nõukogu). • Õueala-mänguväljaku ümberkujundamine ja piirkindel kasutamine 2005/2006. 4. Pedagoogilises nõukogus 2003–2006 2002/2003 1. Töö rühmas arvestamaks laste ealisi (2–7-a) iseärasusi (õpetajaid 2,25), planeerimine. 2. Laste arenguarvestused (mappide sisseviimine). 3. Töökasvatus (ka eneseteenindamine). 4. Sise-ja enesehindamine (ettekanded). 5. Mäng on laste arengu alus (vundament). 2003/2004 1. Laste arenguarvestused (töö parandamine). Arenguvestlused laste ja vanematega. 2. Töö 6-a lastega kodudes (5–6-a pannakse alus lapse sotsialiseerimisele, kohanemisele ühiskonnas). 3. Sise- ja enesehindamissüsteemi loomine. 4. «Organisatsioonikultuurist» 5. «Loovmäng – see on sõnavara, keel ja kõne». 2004/2006 1. Töö liitrühmas (õpetajaid ainult 1,75). 2. «Üks oskus on koolis küsimuste esitamise oskus» (küsimuste esitamine lastele, laste küsimused ja neile vastamine). 3. Enesehindamine – analüüsi objektiks on konkurent (võrdle ennast – otsi sarnasusi, erinevusi, puudusi, positiivset). Kulutused eelarves tegevusplaani elluviimiseks 1. Paljundusaparaat 2003. a 2. Televiisor 2005. a 3. Arvuti 2004. a 4. Akende väljavahetamine 2003. a 5. Treppide remont ja fassaad 2004. a 6. Fuajee remont 2004. a 7. Mängutoa remont 2004. a 8. Õuemänguvahendite remont 2003. a 9. Õuemänguvahendite väljavahetamine 2005/2006. a 10. Muretseda uusi õppevahendeid 2–3-a lastele peenmotoorika arendamiseks 2002/2003. a 11. Muretseda juurde «Logic» vahendeid tähelepanu ja mõtlemise arendamiseks 2003/2004 12. Osta juurde käpiknukke ja maskisid pidevalt 13. Valmistada uusi esinemiskostüüme vastavalt peokavale pidevalt 14. Vahetada välja kardinad mängutubades 2004/2005. a 15. Muretseda uus batuut ja poksivahendid 2004. a 16. Muretseda juurde trükitähtedega lasteraamatuid pidevalt 17. Remontida katlaruumi korsten 2003. a 18. Remontida kõrvalhoone sein 2003. a Varstu vallas sündinuid 1997. a 13 last 1998. a 13 last 1999. a 7 last 2000. a 8 last 2001. a 11 last 2002. a 4 last Kooliminejaid Varstu Krabi 2003. a 11 5 2004. a 8 6 2005. a 8 5 2006. a 4 5 Arengukava uuendamise kord Arengukava on koostatud neljaks aastaks ja kuulub läbivaatamisele ning muutmisele üks kord aastas. Kokkuvõte Arengukava on pidevalt arenev ja korrigeeritav. Seoses oma töö analüüsiga õppeaasta lõpus, võivad muutuda arengukava koostajate arvamused. Arengukava on realiseeritav eri huvigruppidele (vald, lasteaed, kodu) osalemisel.