Kuressaare Linnavolikogu — AS Kuressaare Veevärk põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja sademevete torustike üleandmine — KO, 73, 1626

28. aprilli 2003. a üldkoosoleku otsusega andis Kuressaare linn sademevee torustikud üle aktsiaseltsile Kuressaare Veevärk. Üleandmine toimus Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ poolt koostatud Kuressaare linna sademeveekanalisatsiooni eelarvega (töö nr A-20965, Kuressaare 2003), mille alusel suurendatakse aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 35 lõike 3, Kuressaare Linnavolikogu 28. märtsi 2002. a määrusega nr 10 kinnitatud «Kuressaare linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja» punkti 20.2.7 ja punkti 20.5.1 alapunkti 5, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada AS Kuressaare Veevärk põhikirja punkti 4.1 muutmine, sõnastades selle alljärgnevalt: «4.1. Aktsiaseltsi miinimumkapital on 30 000 000 (kolmkümmend miljonit) krooni ja maksimumkapital 120 000 000 (ükssada kakskümmend miljonit) krooni.» 2. Kinnitada AS Kuressaare Veevärk põhikirja uus redaktsioon, arvestades punktis 1 nimetatud muudatust (lisa 1). 3. Anda AS-le Kuressaare Veevärk (reg nr 1008379, asukoht Pikk 23, 93812 Kuressaare linn) üle Kuressaare linna sademeveetorustikud kogumaksumusega 14 915 000 vastavalt lisale 2. 4. Suurendada AS-i Kuressaare Veevärk (reg nr 1008379, asukoht Pikk 23, 93812 Kuressaare linn) aktsiakapitali: 4.1. rahalise sissemaksena summas 1 035 000 (üks miljon kolmkümmend viis tuhat) krooni, omandades 1035 AS Kuressaare Veevärk aktsiat nimiväärtusega 1000 krooni; 4.2. mitterahalise sissemaksena summas 14 915 000 (neliteist miljonit üheksasada viisteist tuhat) krooni, omandades 14 915 AS Kuressaare Veevärk aktsiat nimiväärtuses 1000 krooni. 5. Määrus jõustub 30. mail 2003. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa 1 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 22. mai 2003. a määrusega nr 16 AKTSIASELTSI «KURESSAARE VEEVÄRK» PÕHIKIRI I. ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on «Kuressaare Veevärk» (edaspidi aktsiaselts). 1.2. Aktsiaseltsi asukoht on Kuressaare linn, Eesti Vabariik. 1.3. Aktsiaseltsi aadress on Pikk t 23, 93812 Kuressaare, Eesti Vabariik. II. ÕIGUSLIK SEISUND 2.1. Aktsiaselts on munitsipaalettevõtte «Kuressaare Veevärk» õigusjärglane. 2.2. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2.3. Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast põhikirjast (edaspidi põhikiri). 2.4. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste eest talle kuuluva varaga, millele vastavalt Eesti Vabariigi seadustele võib pöörata sissenõude. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts ei vastuta aktsionäri kohustuste eest. 2.5. Aktsiaselts osaleb välismajandustegevuses. Ta võib olla rahvusvaheliste organisatsioonide liige. 2.6. Aktsiaselts võib avada esindusi ja filiaale, olla äriühingute, sh väliskapitaliga äriühingute ja muude organisatsioonide asutajaks, omanikuks ja osanikuks Eesti Vabariigis ja teistes riikides. III. TEGEVUSALAD JA ÕIGUSED 3.1. Aktsiaseltsi tegevusalad on: 3.1.1. veevärgi ja kanalisatsioonialaste teenuste osutamine; 3.1.2. veevärgi ja kanalisatsiooni renoveerimine ning ehitus; 3.1.3. vee- ja heitveeproovide võtmine ning analüüside tegemine; 3.1.4. veevärgi ja kanalisatsioonialane projekteerimine ning konsultatsioon; 3.1.5. veevärgi ja kanalisatsioonialaste seadmete tootmine, müük ja paigaldus; 3.1.6. järelevalve teostamine punktides 3.1.1, 3.1.2, 3.1.4 ja 3.1.5 nimetatud tegevusalades; 3.1.7. vara rentimine. 3.2. Aktsiaseltsil on õigus: 3.2.1. vallata, kasutada, käsutada vara, väärtpabereid, varalisi ja mittevaralisi õigusi, patente, litsentse, tehnoloogiat, oskusteavet, infot, kaubamärke ja muud intellektuaalset omandit ja teostada nendega tehinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja teistes riikides; 3.2.2. omandada ja võõrandada Eesti Vabariigi ja teiste riikide äriühingute osakuid ning aktsiaid, anda välja aktsiaid ja muid väärtpabereid, investeerida oma vahendeid majandus- ja äriprojektidesse. IV. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 4.1. Aktsiaseltsi miinimumkapital on 30 000 000 (kolmkümmend miljonit) krooni ja maksimumkapital 120 000 000 (ükssada kakskümmend miljonit) krooni. 4.2. Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad nimiväärtusega 1000 (üks tuhat) krooni, iga aktsia annab aktsionärile üldkoosolekul ühe hääle. Aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris. 4.3. Aktsia väljalaskehind ei või olla väiksem aktsia nimiväärtusest. 4.4. Aktsia on jagamatu. 4.5. Aktsia eest tasutakse rahas. Üldkoosoleku otsusel võib rahalised sissemaksed asendada mitterahalise sissemaksega, milleks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Mitterahalise sissemakse väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga. Mitterahalise sissemakse vastuvõtmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega. Audiitor peab kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise õigsust ja esitama selle kohta oma arvamuse. 4.6. Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Aktsia omandajal on õigus nõuda enda kandmist aktsiaraamatusse pärast tema märgitud aktsiate hinna täielikku tasumist. Aktsionär võib nõuda aktsiatähe väljaandmist. 4.7. Aktsiatähele kantakse aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht, aktsia järjekorranumber ja nimiväärtus, aktsionäri nimi, aktsia väljaandmise aeg ja muud seaduses sätestatud andmed. Juhul kui aktsionäril on üle kümne aktsia, väljastab aktsiaselts kooskõlastatult aktsionäriga ühe või mitu aktsiatähte, millele kantakse neil fikseeritud aktsiate järjekorranumbrid ja nimiväärtus ning aktsiate nimiväärtuse summa, teised andmed on samad. Aktsiatähed omavad seerianumbrit. 4.8. Kui nimelise aktsia kohta väljaantud aktsiatäht on rikutud või kaotatud, on aktsionäril õigus nõuda juhatuselt uue aktsiatähe väljaandmist. Uue aktsiatähe väljaandmisega seotud kulud kannab aktsionär. 4.9. Juriidilisest isikust aktsionäri ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise või füüsilisest isikust aktsionäri surma korral lähevad tema aktsiad üle õigusjärglas(t)ele või pärija(te)le, tingimusel, et üht aktsiat ei või jagada mitme õigusjärglase või pärija vahel. Käesoleva punkti rakendamisel tekkivad vaidlused lahendab juhatus. V. AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE 5.1. Aktsiakapitali suurendatakse uute aktsiate väljalaskmise või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel üldkoosoleku määratud korras. 5.2. Nõukogul on õigus kolme aasta jooksul suurendada aktsiakapitali seaduses sätestatud korras ja tingimustel. Aktsiakapitali võib suurendada kuni pool aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali. Nõukogu poolt väljalastud aktsiate eest võib tasuda rahalise ja mitterahalise sissemaksega. 5.3. Aktsiakapitali suurendamise otsusega võib ette näha tähtpäeva, millest alates aktsiad annavad õiguse saada dividende. See õigus ei või tekkida hiljem, kui aktsiakapitali suurendamisele järgneval majandusaastal. 5.4. Uute aktsiate eest tasumisel võib üldkoosoleku otsusel tasaarvestada aktsionäri nõude aktsiaseltsi vastu, kui see ei kahjusta aktsiaseltsi ega tema võlausaldajate huve. Sellisel juhul tuleb nõuet hinnata nagu mitterahalist sissemakset. 5.5. Aktsiakapitali suurendamise korral on juhul, kui aktsiate eest tasutakse rahas, aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiaid proportsionaalselt tema omandis olevate aktsiate osaga aktsiakapitalis. Juhul kui mõni aktsionär ei kasuta nimetatud eesõigust, avaneb see vahetusvõlakirjade omanikele proportsionaalselt nende osaga võlakirjade summas. Teiste isikute teostatud märkimist võetakse arvesse pärast eespool nimetatud eesõiguste realiseerimist märkimisnimekirjas fikseeritud järjestikulisel alusel. 5.6. Kui aktsiad on märgitud kõigi väljalastud aktsiate ulatuses, võib juhatus märkimise lõpetada enne märkimistähtaja möödumist. Pärast märkimise lõppemist otsustab juhatus kümne päeva jooksul aktsiate jaotamise märkijate vahel. Kui märkimisnimekirjas märgitud aktsiate arv ületab aktsiakapitali suurendamise otsusega ettenähtud suuruse, otsustab juhatus iseseisvalt liigmärkimise heakskiitmise või tühistamise. Liigmärkimise tühistamine algab nimekirja lõpust, võttes arvesse tingimusi, mis on fikseeritud põhikirja punktis 5.5. Juhul kui eesõigusega märgitud aktsiaid ei ole võimalik jaotada eesõigust kasutada soovivate aktsionäride vahel proportsionaalselt, on eesõigus proportsionaalselt mittejagunevate aktsiate väljaostmiseks aktsionäril, kes pakub nende eest kõige kõrgema hinna. 5.7. Liigmärkimise tühistamisel vastavalt põhikirja punktile 5.6 peab juhatus liigselt aktsiaid märkinud märkijate poolt tasutu kümne päeva jooksul tagastama. Kui aktsiaid märkinud isik hilineb kehtestatud tähtajaks aktsiate eest tasumisega, on ta kohustatud maksma aktsiaseltsile viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 5.8. Aktsiaselts võib üldkoosoleku otsusega suurendada aktsiakapitali aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon). 5.9. Aktsiaselts võib üldkoosoleku otsuse alusel välja lasta võlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu (vahetusvõlakiri). Sellisel juhul juhatus suurendab aktsiakapitali aktsiate vastu vahetatavate vahetusvõlakirjade nimiväärtuse summa ulatuses. Võlakirja omaniku nõudel laseb juhatus välja aktsiaid ja vahetab need võlakirja vastu võlakirjas märgitud tähtajal. Võlakirja vastu vahetatavate aktsiate nimiväärtus ei või olla suurem, kui on võlakirja nimiväärtus, välja arvatud juhul, kui nimiväärtuste vahe tasutakse rahaga. 5.10. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega üldkoosoleku määratud korras. 5.11. Kui aktsiakapitali vähendatakse aktsiate nimiväärtuse vähendamisega, vahetatakse aktsiad uute vastu või neile tehakse nimiväärtuse vähendamise märge. 5.12. Aktsiakapitali vähendamisel võib teha väljamakseid aktsionäridele, kui see on ette nähtud aktsiakapitali vähendamise otsuses. 5.13. Aktsiakapitali vähendamise otsuse kohta peab juhatus avaldama üleriigilise levikuga ajalehes kaks teadet vähemalt 15-päevase vahega. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul. VI. AKTSIATE VÕÕRANDAMINE 6.1. Aktsionär võib vabalt võõrandada temale kuuluvaid nimelisi aktsiaid tingimusel, et teistel aktsionäridel on võõrandatavate aktsiate ostueesõigus, mille kasutamise tähtaeg on üks kuu võõrandamise lepingu esitamisest. 6.2. Aktsiate müügilepingu sõlmimisest on müüja kohustatud teatama aktsiaseltsi juhatusele ja esitama aktsiate võõrandamise lepingu. Juhatus teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Ostueesõiguse teostamiseks peab ostueesõigust omav aktsionär teatama müüjale ja juhatusele oma soovist ostueesõigust teostada põhikirja punktis 6.1 nimetatud tähtajal. Ostueesõigusele ja selle teostamisele kohaldatakse asjaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut äriseadustikus toodud erisustega. 6.3. Juhul, kui aktsiate ostueesõigust soovib kasutada mitu aktsionäri, on neil õigus omandada aktsiaid proportsionaalselt nende omandis olevate aktsiate nimiväärtuse osaga aktsiakapitalis. 6.4. Aktsiate omandajal on õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. Kui nimelise aktsia kohta on välja antud aktsiatäht, kantakse nimelise aktsia võõrandamisel aktsiatähele pealdis, milles näidatakse omandaja nimi ja elu- või asukoht ning võõrandamise aeg. 6.5. Isik, kes kasutab ostueesõigust, peab tasuma aktsiate eest võõrandamise lepingus ettenähtud tähtajal ja korras. VII. AKTSIONÄRIDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 7.1. Aktsionäril on õigus: 7.1.1. võtta osa üldkoosolekust, omandada uusi aktsiaid ja nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist; 7.1.2. saada üldkoosolekul juhatuselt informatsiooni aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi majanduslikele huvidele või annab välja kommerts- ja kliendisaladusi; 7.1.3. tutvuda aktsiaseltsi ruumides üldkoosoleku protokolliga ja saada protokolli või selle osa ärakiri; 7.1.4. valida ja olla valitud aktsiaseltsi juhtimis- ja kontrollorganitesse; 7.1.5. saada oma aktsiatega proportsionaalne osa puhaskasumist (dividend), mis üldkoosoleku otsusega kuulub jagamisele aktsionäride vahel. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek vastavalt juhatuse ettepanekule; 7.1.6. aktsionäridel, kes kokku esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, on õigus nõuda juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist, kui nad esitavad nõudmise kirjalikult ja formuleerivad selles üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuse. Samuti on neil õigus taotleda ükskõik millise aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimuse lülitamist üldkoosoleku päevakorda, kui nad esitavad taotluse enne aktsionäride üldkoosoleku teate saamist või selle avaldamist. 7.2. Aktsionär on kohustatud: 7.2.1. täitma aktsiaseltsi põhikirja nõudeid; 7.2.2. informeerima kohe juhatust nime ja aadressi muutumisest, samuti aktsiatähe kaotamisest; 7.2.3. mitte edastama kolmandatele isikutele aktsiaseltsi konfidentsiaalse iseloomuga juriidilist, kommerts-, majanduslikku jm informatsiooni juhatuse ja teatud juhtudel kliendi kirjaliku nõusolekuta; 7.2.4. aktsionär ei või hääletada üldkoosolekul, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist. Esindatuse määramisel selle aktsionäri hääli ei arvestata; 7.2.5. tagastama puhaskasumi selle osa, mis on temale makstud enam, kui tal on õigus saada. 7.3. Aktsionäril võivad olla ka muud õigused ja kohustused tulenevalt seadusest, põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest. VIII. AKTSIASELTSI JUHTIMINE 8.1. Aktsiaseltsi juhtimisorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. IX. ÜLDKOOSOLEK 9.1. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Kui aktsiaseltsil on üks aktsionär, on aktsionäril kõik õigused, mis on üldkoosolekul. 9.2. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline üldkoosolek kutsutakse juhatuse otsusel kokku vähemalt üks kord aastas mitte hiljem kui viis kuud pärast majandusaasta lõppemist. Erakorralised üldkoosolekud kutsutakse kokku seaduses sätestatud tingimustel. 9.3. Aktsiaseltsi aktsionäridele teatatakse üldkoosoleku toimumisest kirjalikult vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist. Teates näidatakse juhatuse poolt üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht, päevakord ja muud tähtsust omavad asjaolud. 9.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest osavõtvad aktsionärid esindavad üle poole aktsiatega esindatud häältest. 9.5. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud üle poole koosolekul esindatud häältest. Põhikirja punktides 9.7.1, 9.7.2.ja 9.7.7 loetletud küsimuste otsustamiseks, samuti nõukogu liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasikutsumise otsustamiseks on vajalik vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest. 9.6. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutav arv hääli, tuleb kolme nädala jooksul kokku kutsuda uus üldkoosolek. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häälte arvust. 9.7. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub: 9.7.1. põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja kinnitamine; 9.7.2. aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; 9.7.3. vahetusvõlakirjade väljalaskmine; 9.7.4. aktsiaseltsi majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, sh dividendideks; 9.7.5. erikontrolli määramine; 9.7.6. nõukogu liikmete, audiitori(te) valimine ja tagasikutsumine, nendele makstava tasu suuruse ja korra määramine; 9.7.7. aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ning tegevuse lõpetamine; 9.7.8. nõukogu või juhatuse liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise otsustamine ja aktsiaseltsi esindaja määramine selles nõudes; 9.7.9. nõukogu liikme tasu suuruse määramine. 9.8. Üldkoosoleku avab juhatuse liige. Koosolek valib koosoleku juhataja ja protokollija. Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate aktsionäride nimekiri, millesse kantakse koosolekul osalevate aktsionäride nimed ja nende aktsiatest tulenevate häälte arv, samuti aktsionäri esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud aktsionär või tema esindaja. 9.9. Üldkoosolek protokollitakse. Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. X. NÕUKOGU 10.1. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel ning kontrollib juhatuse tegevust. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. 10.2. Nõukogu vaatab läbi aktsiaseltsi aastaaruande, juhatuse tegevusaruande ja ettepanekud kasumi jaotamise kohta, audiitori järeldusotsuse ning esitab oma arvamuse üldkoosolekule. 10.3. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi tegevusega seotud dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara ja väärtpaberite olemasolu ning aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadustele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Vajadusel võib nõukogu määrata ekspertiise. 10.4. Nõukogu valib ja kutsub tagasi juhatuse liikmed ning määrab kindlaks neile makstava tasu suuruse ja maksmise korra. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Kui juhatuse liige kutsutakse enne volituse tähtaja lõppu tagasi ilma mõjuva põhjuseta, võib juhatuse liige nõuda talle tagasikutsumisega tekitatud kahju hüvitamist. 10.5. Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja. 10.6. Nõukogu nimetab ja kutsub tagasi prokuristi. 10.7. Nõukogu valitakse üldkoosolekul neljaks aastaks. Aktsiaseltsi asutamisel on nõukogu kuueliikmeline. Nõukogul on vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsusele kolm kuni kuus liiget. Lubatud on nõukogu liikmete korduv valimine. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. Üldkoosoleku otsusel võib nõukogu liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda enne volituse tähtaja lõppu. Kui nõukogu liige kutsutakse enne volituse tähtaja lõppu tagasi ilma mõjuva põhjuseta, võib nõukogu liige nõuda talle tagasikutsumisega tekitatud kahju hüvitamist. 10.8. Nõukogu koosolek viiakse läbi esimehe või teda asendava nõukogu liikme kutsel vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka teiste nõukogu liikmete, juhatuse, audiitori või aktsionäride, kes esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitali, taotlusel. 10.9. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja vormistatakse kirjalikult. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks nõukogu esimehe seisukoht. 10.10. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. 10.11. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi aastaeelarve ja investeeringute plaani. 10.12. Nõukogu liikme tasu määrab üldkoosolek. XI. JUHATUS 11.1. Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus on kaheliikmeline ja liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat. 11.2. Juhatus: 11.2.1. on aktsiaseltsi seaduslik esindaja. Iga juhatuse liige võib aktsiaseltsi esindada kõigis õigustoimingutes; 11.2.2. kinnitab aktsiaseltsi haldusaparaadi ja majandusüksuste struktuuri ja koosseisu ning kinnitab juhtivtöötajate ametijuhendid, kinnitab nende aruandluse korra; 11.2.3. otsustab aktsiaseltsi asjaajamise, arvestuse, aruandluse, sisekontrolli, lepingute sõlmimise ja täitmise korra; 11.2.4. korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist; 11.2.5. korraldab kooskõlas seadusega, üldkoosoleku otsuse ja põhikirjaga uute aktsiate väljalaskmist, märkimisnimekirjade pidamist, aktsiate võõrandamist ja ümbervahetamist, samuti aktsiate nimiväärtuse vähendamist või aktsiate tühistamist; 11.2.6. tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise; 11.2.7. kutsub kokku aktsiaseltsi üldkoosoleku ja määrab koosoleku päevakorra; 11.2.8. esitab hiljemalt üks kuu enne majandusaasta algust nõukogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks aktsiaseltsi aasta eelarve ja investeeringute plaani; 11.2.9. esitab nõukogule ja üldkoosolekule aktsiaseltsi majandusaasta aruande, mis koosneb aastabilansist, kasumiaruandest ja aastaaruande lisadest (tegevusaruanne, audiitori järeldusotsus ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek). Vastavate dokumentide esitamine nõukogule peab toimuma vähemalt üks kuu enne üldkoosoleku toimumist; 11.2.10. otsustab aktsiaseltsi esinduste ja filiaalide avamise küsimused, välja arvatud välismaal; 11.2.11. annab oma tegevusest aru nõukogule ja üldkoosolekule. 11.3. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik ainult järgmiste tehingute tegemiseks juhul, kui need väljuvad aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest ja millega kaasneb: 11.3.1. osaluse omandamine ja lõppemine teistes äriühingutes; 11.3.2. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; 11.3.3. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine; 11.3.4. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine; 11.3.5. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa; 11.3.6. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa; 11.3.7. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. 11.4. Juhatus vastutab aktsiaseltsi plaanipärase arengu, oma pädevuse piires aktsiaseltsi varade efektiivse ja õiguspärase kasutamise eest. 11.5. Juhatusel on õigus kehtestada hinnad kõikidele aktsiaseltsi poolt pakutavatele teenustele, v.a vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügi hinnad. XII. KASUMI JAOTAMINE JA DIVIDENDIDE MAKSMINE 12.1. Aktsiaseltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Esimene majandusaasta algab aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisega ja lõpeb äriregistrisse kandmisele järgneva kalendriaasta 31. detsembril. 12.2. Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel. 12.3. Aktsiaseltsi puhaskasumi osa, mis üldkoosoleku otsusega makstakse aktsionäridele dividendidena, jaotatakse aktsionäride vahel proportsionaalselt nende osaga aktsiakapitalis. 12.4. Aktsiaselts moodustab puhaskasumist reservkapitali suurusega 1/10 (üks kümnendik) aktsiakapitalist. Reservkapitali kasutamine toimub üldkoosoleku määratud korras. Reservkapitali igal aastal kantava puhaskasumiosa suuruse otsustab üldkoosolek. 12.5. Aktsiaselts võib üldkoosoleku otsusega moodustada puhaskasumist ka teisi erikapitale. XIII. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LÕPETAMINE 13.1. Aktsiaselts on asutatud määramata tähtajaks. Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine või lõpetamine toimub Kuressaare Linnavolikogu otsusel. 13.2. Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. 13.3. Aktsiaseltsi lõpetamine toimub: 13.3.1. linnavolikogu otsusega (vabatahtlik lõpetamine); 13.3.2. kohtuotsusega (sundlõpetamine); 13.3.3. teistel seaduses sätestatud juhtudel. 13.4. Aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed. Likvideerijatel on nõukogu ja juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. 13.5. Kui likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. 13.6. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha deponeerimist ja allesjäänud vara realiseerimisest laekunud raha aktsionäridele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse aktsiaseltsi registrist kustutamiseks. Aktsiaseltsi registrist kustutamisel aktsiaselts kui juriidiline isik lõpeb. Lisa 2 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 22. mai 2003. a määrusega nr 16 KURESSAARE LINNA SADEMEVEETORUSTIKUD JA NENDE MAKSUMUSED A. Enne 2002. a ehitatud sademeveetorustikud ja kraavid (m) Alus: Töö nr T - 13 - 03 A - 20965 Nimetus Pikkus (m) Maksumus (tuhat krooni) Põduste jõkke suubuv sademeveesüsteem a) torustikud 2067 2157 b) kraavid 120 125 Sepamäe lahte suubuv sademeveesüsteem a) torustikud 3712 3367 b) kraavid 699 634 Staadioni taha suubuv sademeveesüsteem a) torustikud 2767 1608 b) kraavid 1473 856 Tori abajasse suubuv sademeveesüsteem a) torustikud 1635 1792 b) kraavid 186 204 Tuulte-Roosi sademevee süsteem a) torustikud 105 10 b) kraavid 121 12 Kokku torustikud 10 286 8934 Kokku kraavid 2599 1831 B. 2002. a ehitatud sademeveetorustikud Alus: OÜ Hadvest teostusjoonised, töö nr TO 65 Tänava nimetus Pikkus (m) Maksumus (tuhat krooni) Uus 756 744 Kivi 287 283 Raekoja 157 155 Uus-Roomassaare 556 548 Allee 295 291 Kevade 966 952 Liiva 342 337 Ida 852 840 Kokku 4211 4150 Kõik kokku 17 096 14 915