Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus

(1) Käesolev seadus sätestab toote nõuetele vastavuse tõendamise korralduse, volitatud asutusena, tunnustatud asutusena ning akrediteerimisasutusena tegutsemise alused ja korra ning riikliku järelevalve korralduse.

(2) Toote nõuetele vastavuse tõendamise eesmärk on tõendada toote vastavust seadusega või seaduse alusel antud määrusega (edaspidi õigusakt) esitatavatele nõuetele.

(3) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki toodete nõuetele vastavuse tõendamisele, volitatud asutustele ja tunnustatud asutustele niivõrd, kuivõrd see on ette nähtud teise õigusaktiga.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(5) Käesoleva seaduse 51. ja 52. peatükis sätestatud nõuded ei kehti käesoleva seaduse § 2 lõigetes 13 ja 14 nimetatud isikute suhtes, kes ei ole registreeritud Eesti Vabariigis.

(1) Toode on toodetud või valmistatud asi, mis võiks kahjustada isikute ohutust, tervist, vara või keskkonda ning millele on sellest tulenevalt õigusaktiga esitatud nõuded.

(2) Tootja on isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes toodab või valmistab toote või kontrollib toote tootmist või valmistamist eesmärgiga lasta toode oma nimel turule või võtta see kasutusele.

(3) Volitatud esindaja on Eestis alaliselt elav füüsiline isik või seadusega või seaduse alusel asutatud Eesti juriidiline isik, keda tootja on volitanud täitma käesolevas seaduses sätestatud volitatud esindaja funktsioone.

(4) Toote turule laskmine on tegevus, millega toode tehakse Eestis esmakordselt tasu eest või tasuta kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks.

(5) Toote kasutusele võtmine on tegevus, mis seisneb toote Eestis esmakordses ettenähtud otstarbel kasutamises.

(6) Tarnija on isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevus seisneb toote turule laskmises, samuti toote Eestisse importija.

(7) Volitatud asutus on isik, kellele on käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatud korras antud õigus tegutseda volitatud asutusena.

(8) Kvaliteedisüsteem on tootja poolt rakendatud toote nõuetele vastavuse tagamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, protseduurid ja ressursid.

(9) Vastavushindamine on menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks toote või kvaliteedisüsteemi vastavus nõuetele.

(10) Vastavusdeklaratsioon on kirjalik kinnitus, et toode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda.

(11) Vastavusmärk on sümbol, mis näitab, et toode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda.

(12) Vastavussertifikaat on kirjalik kinnitus, et toode või kvaliteedisüsteem vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele.

(13) Tunnustatud asutus on

1) vastavushindamise protseduure teostav isik, kellele on käesoleva seaduse 51. peatükis sätestatud korras antud õigus tegutseda tunnustatud asutusena;

2) vastavushindamise protseduure teostav isik, kes asub Euroopa ühenduste liikmesriigis ja kellest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa ühenduste liikmesriike, kui selline teavitamine on toimunud enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga või vastava välislepingu jõustumist;

3) vastavushindamise protseduure teostav isik, kes asub Euroopa ühenduste liikmesriigis ja kellest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja Eestit, kui selline teavitamine on toimunud pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga või vastava välislepingu jõustumist;

4) välislepingus ettenähtud vastavushindamise protseduure teostav isik;

[Punkti 5 kehtivust vt käesoleva seaduse § 33 lg 3.]

5) vastavushindamise protseduure teostav isik, kes on nende protseduuride teostamiseks akrediteeritud ja asub Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi territooriumil, välja arvatud Euroopa ühenduste liikmesriigi territooriumil asuv isik.

(14) Akrediteerimisasutus on

1) akrediteerimist teostav isik, kellele on käesoleva seaduse 52. peatükis sätestatud korras antud õigus tegutseda Eesti akrediteerimisasutusena;

2) akrediteerimist teostav isik, kes on liitunud Euroopa akrediteerimisalase koostöö assotsiatsiooniga (European co-operation for Accreditation) ja nimetatud assotsiatsiooni mitmepoolse lepinguga ( Multilateral Agreement of European co-operation for Accreditation);

3) välislepingus ettenähtud akrediteerimist teostav isik.

(1) Toote nõuetele vastavust tõendab õigusaktis sätestatud juhtudel vastavussertifikaat, vastavusdeklaratsioon või vastavusmärk.

(2) Kui toote puhul on õigusaktiga ette nähtud selle nõuetele vastavuse tõendamine, ei tohi tootja, tema volitatud esindaja või tarnija seda turule lasta või kasutusele võtta, järgimata õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda.

(3) Kui toote puhul on õigusaktiga ette nähtud selle nõuetele vastavuse tõendamine, peab tootega selle tootja, tema volitatud esindaja või tarnija poolt turule laskmisel või kasutusele võtmisel kaasas olema vastavusdeklaratsiooni või vastavussertifikaadi koopia ja toode peab olema vastavusmärgistatud.

(4) Õigusaktiga võib ette näha, et toote turule laskmisel või kasutusele võtmisel peavad tootega kaasas olema muud dokumendid.

(5) Toote nõuetele vastavuse tõendamiseks viiakse läbi vastavushindamine õigusaktis sätestatud vastavushindamise protseduuride kohaselt.

(6) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata sellise toote eksportimisel või turule laskmisel, mille puhul on tagatud, ettoodetei võeta kasutusele.

Toote nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalik vastavushindamine võib koosneda järgmistest õigusaktis ettenähtud protseduuridest

1) vastavusdeklaratsiooni väljaandja poolne toote vastavushindamine;

2) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne toote tüübikatsetus;

3) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne toote eriomaduste katsetamine koos toodete pistelise kontrolliga;

4) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamine koos kvaliteedisüsteemi rakendamise üle teostatava järelevalvega;

5) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne toote lõppkontrolli ja hooldusega seotud kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamine ning pidev järelevalve kvaliteedisüsteemi rakendamise üle;

6) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne toote tüübile vastavuse hindamine;

7) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne tooteühiku vastavuse hindamine kõigi sellele esitatud nõuete suhtes;

8) muud õigusaktis sätestatud protseduurid.

Vastavusdeklaratsioonis peab sisalduma järgmine teave

1) vastavusdeklaratsiooni väljaandja nimi või nimetus, väljaandja elu- või asukoht;

2) andmed toote identifitseerimiseks;

3) viited õigusaktidele ja standarditele või tehnilisele tunnustusele, millele toode vastab;

4) vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht;

5) vastavusdeklaratsiooni väljaandja nimi ja allkiri või tema esindaja nimi, allkiri ja ametikoht;

6) muu õigusaktis nõutav teave.

(1) Vastavusmärk paigaldatakse õigusaktis ettenähtud juhtudel tootele, toote pakendile või tootega kaasas olevale dokumendile nähtavalt, püsivalt ja selgelt eristatavalt.

(2) Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Kui toote vastavushindamisse oli kaasatud volitatud asutus või tunnustatud asutus, märgitakse õigusaktis ettenähtud juhtudel vastavusmärgi juurde asjaomase volitatud asutuse või tunnustatud asutuse registreeringunumber.

(4) Õigusaktis ettenähtud juhtudel lisatakse vastavusmärgi juurde toote kasutamisega või muu tootega seonduv teave.

(1) Tootja või tema volitatud esindaja annab välja vastavusdeklaratsiooni, kui on järgitud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda, sealhulgas on ettenähtud juhtudel olemas vastavussertifikaat.

(2) Vastavusmärgi paigaldab tootja või tema volitatud esindaja, kui õigusakt ei sätesta teisiti. Vastavusmärk paigaldatakse, kui on järgitud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda, sealhulgas on ettenähtud juhtudel olemas vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon.

(1)

(2) Tootja või tema volitatud esindaja on kohustatud alal hoidma dokumendid, mis puudutavad toote tootmist või valmistamist, toote standarditekohasust, toote vastavust tehnilisele tunnustusele, kasutatud vastavushindamise protseduure ja vastavusdeklaratsiooni väljaandmist, sealhulgas vastavussertifikaati või selle koopiat ja vastavusdeklaratsiooni või selle koopiat, vähemalt 10 aasta jooksul, arvates hetkest, mil lõpetati toote tootmine või valmistamine või see imporditi, või kui toode võeti tootja või tarnija poolt kasutusele, siis arvates selle kasutusele võtmisest.

(3) Tootja või tema volitatud esindaja peab esitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid vastava toote turujärelevalvet teostava asutuse nõudmisel.

(4) Kui toode on imporditud, on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustus tarnijal.

Tootja volitatud esindaja peab suutma vajaduse korral tõendada, et tootja on teda volitanud täitma käesolevas seaduses ettenähtud volitatud esindaja funktsioone, samuti täies ulatuses oma volitusi käesolevas seaduses sätestatud volitatud esindaja ülesannete täitmisel.

(1) Vastavussertifikaadi annab välja volitatud asutus või tunnustatud asutus.

(2) Vastavussertifikaadi väljaandmiseks peab volitatud asutus või tunnustatud asutus läbi viima õigusaktis ettenähtud vastavushindamise protseduurid ning olema tuvastanud toote või kvaliteedisüsteemi vastavuse tema poolt hindamisele kuuluvatele nõuetele.

(1) Isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise, samuti nimetatud õiguse kehtetuks tunnistamise otsustamiseks moodustatakse Majandusministeeriumi juures komisjon (edaspidi komisjon ).

(2) Komisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Komisjoni asjaajamist korraldab Majandusministeerium.

(1) Komisjon vormistab oma otsused kirjalikult.

(2) Otsuses, millega antakse isikule õigus tegutseda volitatud asutusena, peavad olema kindlaks määratud tooted või toodete liigid, mille suhtes vastav õigus antakse, samuti vastavushindamise protseduurid, mida isikul on volitatud asutusena õigus täita.

(3) Otsuses, millega keeldutakse isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest, peab olema põhjendatud, miks komisjon isiku taotlust ei rahulda. Otsuses, millega rahuldatakse isiku taotlus volitatud asutusena tegutsemise õiguse saamiseks üksnes osaliselt, peab olema põhjendatud, miks komisjon ei rahulda isiku taotlust täielikult.

(4) Otsuses tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks isiku õigus tegutseda volitatud asutusena peab olema põhjendatud, miks komisjon nimetatud õiguse kehtetuks tunnistab.

(5) Komisjoni otsustele allakirjutamise protseduuri sätestab käesoleva seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud kord.

(1) Õiguse tegutseda volitatud asutusena annab komisjon isikule tema kirjaliku taotluse alusel õigusaktis ettenähtud juhtudel ja funktsioonide täitmiseks, kui isik vastab järgmistele nõuetele

1) isikul peab olema kindlaksmääratud funktsioonide täitmiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid;

2) isikul peavad olema vajalikud vahendid, mis võimaldavad tal täita kindlaksmääratud funktsioone;

3) isik peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt;

4) isik ega ükski töötaja ei tohi olla volitatud asutuse poolt kindlaksmääratud valdkondades vastavushindamisele kuuluvate toodete tootja, tootja volitatud esindaja, importija või tarnija, samuti ei tohi nende muu tegevus olla seotud vastavate toodetega määral, mis tekitab kahtlusi nende erapooletuses;

5) isik peab vastama muudele õigusaktis sätestatud nõuetele.

(2) Isik, kes taotleb õigust tegutseda volitatud asutusena, peab olema õigusaktis sätestatud vastavushindamise protseduuride teostamiseks akrediteeritud.

(3) Komisjon keeldub volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest, kui seda taotlev isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuetele või kui isiku õigus tegutseda volitatud asutusena on käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punkti 2, 3, 4, 5, 6 või 7 alusel tunnistatud kehtetuks.

(4) Õigus tegutseda volitatud asutusena antakse tähtajatult, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(5) Komisjon teeb otsuse isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul, arvates kõigi otsustamiseks vajalike andmete esitamisest.

(6) Otsus isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(1) Volitatud asutusena tegutsemise õigust taotleva isiku akrediteerimist teostab akrediteerimisasutus.

(2) Akrediteerimise käigus hindab akrediteerimisasutus isiku vastavust volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel esitatavatele nõuetele. Kui isik vastab esitatavatele nõuetele, väljastab akrediteerimisasutus isikule sellekohase kirjaliku tunnistuse.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud akrediteerimise ja käesoleva seaduse § 26 9 lõikes 1 sätestatud kontrollimise kulud katab volitatud asutus või volitatud asutusena tegutsemise õigust taotlev isik.

(1) Taotluse volitatud asutusena tegutsemise õiguse saamiseks esitab isik kirjalikult Majandusministeeriumile. Taotluses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed

1) isiku nimi, registri- või isikukood või viimase puudumise korral sünniaasta, -kuu ja -päev, aadress ja muud kontaktandmed;

2) vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;

3) töötajate arv;

4) tooted või toodete liigid, mille suhtes isik soovib saada õigust tegutseda volitatud asutusena, ning viited asjakohastele õigusaktidele;

5) vastavushindamise protseduurid, mida isik soovib täita volitatud asutusena, ning viited asjakohastele õigusaktidele;

6) taotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

(2) Isik peab koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusega esitama käesoleva seaduse § 14 1 lõikes 2 nimetatud tunnistuse või selle väljaandja poolt või notariaalselt kinnitatud koopia.

(3) Komisjon võib oma otsusega isikult nõuda täiendavate dokumentide esitamist, kui ta leiab, etisikuvastavus nõuetele ei ole piisavalt tõendatud, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat tõendamist. Komisjon peab otsuses põhjendama, miks eelnevalt esitatud dokumendid ei tõenda piisavalt isiku vastavust nõuetele.

(4) Täiendavate dokumentide nõudmisel annab komisjon isikule tähtaja nende esitamiseks. Kui selleks tähtajaks ei ole täiendavaid dokumente esitatud, jäetakse taotlus rahuldamata.

(1) Komisjon tunnistab isiku õiguse tegutseda volitatud asutusena kas osaliselt või täielikult kehtetuks, kui volitatud asutus

1) on esitanud sellesisulise kirjaliku avalduse;

2) ei vasta volitatud asutusele esitatavatele nõuetele;

3) ei ole käesoleva seaduse § 29 alusel tehtud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud puudusi;

4) ei võimalda riikliku järelevalve teostamist oma tegevuse üle;

5) on oma tegevuses olulisel määral või pidevalt rikkunud tema tegevusele esitatud nõudeid;

6) likvideeritakse või on välja kuulutatud tema pankrot;

7) on esitanud volitatud asutusena tegutsemise õiguse saamise alusena tegelikkusele mittevastavaid olulisi andmeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 6 ja 7 nimetatud juhtudel tunnistatakse õigus tegutseda volitatud asutusena kehtetuks ilma eelneva ettekirjutuseta.

(3) Otsus isiku volitatud asutusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamise kohta tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(4) Volitatud asutuse tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamise korral korraldab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud komisjon volitatud asutuse vastavushindamise alase dokumentatsiooni üleandmise Majandusministeeriumile.

(1) Isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel kannab Majandusministeerium isiku komisjoni otsuse alusel riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse (edaspidi register ) ning annab talle kordumatu registreeringunumbri. Registreeringuandmed avaldatakse registri veebilehel.

(2) Kui isiku õigus tegutseda volitatud asutusena tunnistatakse kehtetuks, kustutab Majandusministeerium komisjoni otsuse alusel tema andmed registrist.

(3) Kui isikule, kelle õigus tegutseda volitatud asutusena on tunnistatud kehtetuks, antakse see õigus uuesti, kantakse ta registrisse vana registreeringunumbriga. Registreeringunumber ei muutu, kui isiku funktsioone volitatud asutusena tegutsemisel laiendatakse või kitsendatakse.

(4)

(5) Registrisse kantakse volitatud asutuse kohta järgmised andmed

1) registreeringunumber;

2) registreeringu tegemise kuupäev;

3) volitatud asutusena tegutseva isiku nimi, registri- või isikukood või viimase puudumise korral sünniaasta, -kuu ja -päev, aadress ja muud kontaktandmed;

4) tooted või toodete liigid, mille suhtes isikul on õigus volitatud asutusena tegutseda, samuti vastavushindamise protseduurid, mida isikul on volitatud asutusena õigus täita;

5) teave komisjoni otsuse kohta, millega isikule on antud õigus mingis valdkonnas volitatud asutusena tegutseda;

6) teave komisjoni otsuse kohta, millega tunnistati kehtetuks isiku õigus mingis valdkonnas volitatud asutusena tegutseda;

7) teave volitatud asutusele tehtud ettekirjutuse kohta.

(6) Registrisse kantakse andmed ka käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete muutmise kohta.

(7) Volitatud asutus on kohustatud komisjoni teavitama registreeringuandmete ja käesoleva seaduse § 14 lõike 1 nõudeid tõendavate andmete muutumisest ning volitatud asutusena tegutsemise lõpetamisest hiljemalt viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest või tegutsemise lõpetamise päevast arvates.

(1) Volitatud asutus peab täitma oma ülesandeid pädeval, läbipaistval, erapooletul, sõltumatul ja mittediskrimineerival viisil, samuti täitma muid õigusaktis ettenähtud nõudeid.

(2) Volitatud asutus peab tagama kõigile soovijatele vastavushindamise kättesaadavuse võrdsetel alustel.

(3) Volitatud asutus peab vastama käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 esitatud nõuetele.

(1) Volitatud asutus peab teavitama vastavushindamist taotlevat isikut enne hindamise läbiviimist selle eeldatavast kestusest konkreetsel juhul ja andma nimetatud isikule tema soovi korral seletusi vastavushindamise kohta.

(2) Volitatud asutus peab kohe kontrollima vastavushindamiseks vajalike andmete olemasolu ning vastavushindamist taotlevale isikule viivitamatult teatama kõigist puudustest.

(3) Volitatud asutus peab vastavushindamist taotlevat isikut kohe teavitama kõigist viivitustest, mis vastavushindamise käigus on tekkinud.

(4) Volitatud asutus on kohustatud vastavushindamist taotlevale isikule võimalikult täpselt ja täielikult edasi andma vastavushindamise tulemused.

(5) Kui vastavushindamist taotleva isiku esitatud andmed ei võimalda vastavust hinnata täielikult, hindab volitatud asutus vastavust sellises ulatuses, nagu on võimalik.

(1) Volitatud asutus on kohustatud oma vastavushindamisalast tegevust dokumenteerima ja säilitama vastavad dokumendid vähemalt 10 aasta jooksul pärast vastavushindamist, kui õigusakt ei näe ette teisiti.

(2) Volitatud asutusena tegutsemise lõppemisel või lõpetamisel on volitatud asutus kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel säilitatud dokumentatsiooni arhiveerima vastavalt kehtivale korrale.

(1) Volitatud asutus ja tema töötajad peavad tagama oma tegevuse käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus säilib volitatud asutuse töötajatel ka pärast nende töösuhte lõppemist volitatud asutusega.

(1) Volitatud asutus on kohustatud teavitama oma algatusel teisi samas valdkonnas tegutsevaid volitatud asutusi, kui tal on tekkinud kahtlus, et isik võib taotleda volitatud asutuse poolt nõuetele mittevastavaks tunnistatud toote või kvaliteedisüsteemi vastavuse tõendamist teiselt volitatud asutuselt.

(2) Volitatud asutus on kohustatud teavitama toote nõuetele vastavuse üle õigusakti alusel järelevalvet teostavat asutust kahtlusest, etturulelastud või kasutusele võetud toode ei vasta nõuetele.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamine peab toimuma viivitamatult pärast asjaolude ilmnemist, mille põhjal võib tekkida põhjendatud kahtlus käesolevas paragrahvis nimetatud asjaolude esinemise võimalikkuse kohta.

(1) Volitatud asutusel peab olema kogu volitatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtiv vastutuskindlustusleping tema tegevuses volitatud asutusena tekkida võiva kahju hüvitamiseks.

(2) Volitatud asutus ei või alustada oma tegevust volitatud asutusena enne vastutuskindlustuslepingu sõlmimist.

(3) Vastutuskindlustuslepingu olemasolu ei ole nõutav juhul, mil õigusaktis on sätestatud volitatud asutuse tegevusest tuleneda võiva kahju hüvitamise tagamise kord.

(1) Volitatud asutus peab vastavushindamist taotlevale isikule eelnevalt teatavaks tegema vastavushindamise ja toote nõuetele vastavuse tõendamise eest võetava tasu määrad.

(2) Majandusminister võib oma määrusega kehtestada volitatud asutuse poolt võetava tasu maksimummäärad.

(1) Volitatud asutus võib vastavushindamise käigus kasutada teise isiku (edaspidi töövõtja ) teenuseid selgelt piiritletud tehniliste ülesannete täitmiseks. Volitatud asutus ei või kasutada töövõtja teenuseid kogu vastavushindamise protseduuri läbiviimiseks.

(2) Volitatud asutus võib kasutada töövõtja teenuseid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks, kui

1) ta on veendunud, et töövõtja täidab ülesandeid sellisel moel, mis ei too kaasa volitatud asutuse tegevusele esitatud nõuete rikkumist;

2) ta on võimeline tõendama töövõtja nõuetele vastavust vastavushindamist taotleva isiku või volitatud asutuse tegevuse üle järelevalvet teostava isiku nõudmisel;

3) vastavushindamist taotlev isik on sellega nõus ja tal ei ole vastuväiteid töövõtja valiku suhtes;

4) ta on sõlminud töövõtjaga vastava lepingu;

5) töövõtja täidab lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.

(3) Volitatud asutus vastutab kolmandate isikute ees käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise eest.

(1) Eesti akrediteerimisasutus peab pärast isikule käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt volitatud asutusena või tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmist vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul akrediteerimist tõendava kirjaliku tunnistuse väljaandmisele järgnevast päevast arvates kontrollima isiku jätkuvat vastavust esitatavatele nõuetele. Kontrolli tulemused esitab akrediteerimisasutus kontrollitud volitatud asutusele või tunnustatud asutusele ja Majandusministeeriumile kirjalikult hiljemalt viie tööpäeva jooksul kontrollimise lõppemise päevast arvates.

(2) Eesti akrediteerimisasutus on kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralisele kontrollile vajaduse korral teostama volitatud asutuse ja tunnustatud asutuse erakorralist kontrolli. Kontrolli tulemuste esitamine kontrollitud volitatud asutusele või tunnustatud asutusele ja Majandusministeeriumile toimub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt.

(3) Eesti akrediteerimisasutusel on kohustus viivitamatult teavitada Majandusministeeriumi tema poolt akrediteeritud volitatud asutuste ja tunnustatud asutuste peale esitatud kaebustest ning kasutusele võetud meetmetest.

(1) Tunnustatud asutused on

1) teavitatud asutused;

2) inspekteerimisasutused;

3) kompetentsed asutused;

4) heakskiidetud asutused;

5) muud õigusaktis sätestatud asutused.

(2) Tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud komisjon.

(3) Komisjon lähtub tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel ja kehtetuks tunnistamisel käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatust käesolevas peatükis toodud erisustega.

(1) Tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse saamiseks esitab isik Majandusministeeriumile

1) kirjaliku taotluse;

2) akrediteerimist tõendava kirjaliku tunnistuse originaali või selle väljaandja poolt või notariaalselt kinnitatud koopia;

3) koopia kehtivast vastutuskindlustuslepingust.

(2) Taotluses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed

1) isiku nimi, registrikood ja muud kontaktandmed;

2) vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;

3) töötajate arv;

4) tooted või toodete liigid, mille suhtes isik soovib saada õigust tegutseda tunnustatud asutusena, ning viited asjakohastele õigusaktidele;

5) vastavushindamise protseduurid, mida isik soovib täita tunnustatud asutusena, ning viited asjakohastele õigusaktidele;

6) taotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

(1) Õiguse tegutseda tunnustatud asutusena annab komisjon õigusaktis ettenähtud juhtudel ja vastavushindamise protseduuride täitmiseks, kui isik vastab järgmistele nõuetele

1) isik on esitanud käesoleva seaduse § 262 lõikes 1 loetletud dokumendid;

2) isik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse;

3) isikul ei ole maksuvõlga;

4) isiku suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust, likvideerimismenetlust ega vastu võetud lõpetamise otsust;

5) isikul on laitmatu reputatsioon, sealhulgas tema osanikel, aktsionäridel ja liikmetel, kellele kuulub rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osadest;

6) isiku tegevus tunnustatud asutusena peab olema organisatsiooniliselt ja raamatupidamise osas eristatud tema teistest tegevustest;

7) isik peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt;

8) isikul peab olema esitatud taotluses nimetatud vastavushindamise protseduuride läbiviimiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemusega töötajaid;

9) isikul peavad olema vajalikud vahendid, mis võimaldavad tal teostada esitatud taotluses nimetatud vastavushindamise protseduure;

10) isik peab olema tehniliselt piisavalt kompetentne esitatud taotluses nimetatud toodete vastavushindamise protseduuride teostamiseks;

11) isik ega ükski töötaja ei tohi olla tunnustatud asutuse poolt kindlaksmääratud valdkondades vastavushindamisele kuuluvate toodete tootja, tootja volitatud esindaja või tarnija, samuti ei tohi nende muu tegevus olla seotud vastavate toodetega määral, mis tekitab kahtlusi nende erapooletuses;

12) isik peab vastama muudele õigusaktis sätestatud nõutele.

(2) Isik, kes taotleb õigust tegutseda tunnustatud asutusena, peab olema esitatud taotluses nimetatud ja õigusaktis sätestatud vastavushindamise protseduuride teostamiseks akrediteeritud. Akrediteerimise käigus hinnatakse isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–12 sätestatud nõuetele. Akrediteerimist tõendab sellekohane kirjalik tunnistus.

(3) Volitatud asutus, kes taotleb õigust tegutseda tunnustatud asutusena sama toote ja vastavushindamise protseduuri osas, mille suhtes talle on antud õigus tegutseda volitatud asutusena, peab esitama Majandusministeeriumile taotluse vastavalt käesoleva seaduse § 262 lõikele 2 ja need § 262 lõikes 1 loetletud dokumendid, mida ta ei ole eelnevalt esitanud.

(4) Komisjon keeldub tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest, kui seda taotlev isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele või kui isiku õigus tegutseda volitatud asutusena või tunnustatud asutusena on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse alusel.

(5) Õigus tegutseda tunnustatud asutusena antakse tähtajatult. Õiguse andmisel määratakse tunnustatud asutuse liik vastavalt õigusaktile, mis näeb ette käesoleva seaduse kohaldamise.

(6) Komisjon teeb otsuse isikule tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul kõigi otsustamiseks vajalike andmete esitamise päevast arvates.

(7) Otsus tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

[Lõike 8 jõustumist vt käesoleva seaduse § 33 lg 2.]

(8) Majandusministeerium teavitab komisjoni otsuse alusel tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse saanud isikutest Euroopa Komisjoni ja Euroopa ühenduste liikmesriike. Teavitamine tagab komisjoni otsuses toodud ulatuses tunnustatud asutuse poolt teostatud vastavushindamise tunnustamise Euroopa ühenduste liikmesriigis.

(1) Komisjon tunnistab isiku õiguse tegutseda tunnustatud asutusena kas osaliselt või täielikult kehtetuks, kui tunnustatud asutus

1) on esitanud sellesisulise kirjaliku avalduse;

2) ei vasta käesoleva seaduse § 263 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

3) ei ole ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud puudusi;

4) ei võimalda riikliku järelevalve teostamist oma tegevuse üle;

5) on oma tegevuses olulisel määral või pidevalt rikkunud tema tegevusele esitatud nõudeid;

6) likvideeritakse või on välja kuulutatud tema pankrot;

7) on esitanud tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse saamise alusena tegelikkusele mittevastavaid olulisi andmeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 6 ja 7 sätestatud juhtudel tunnistatakse isiku õigus tegutseda tunnustatud asutusena kehtetuks ilma eelneva ettekirjutuseta.

(3) Otsus tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamise kohta tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

[Lõike 4 jõustumist vt käesoleva seaduse § 33 lg 2.]

(4) Tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamisest teavitab Majandusministeerium komisjoni otsuse alusel Euroopa Komisjoni ja Euroopa ühenduste liikmesriike.

(5) Tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamine ei mõjuta tunnustatud asutuse poolt väljaantud vastavussertifikaatide kehtivust.

(1) Tunnustatud asutuse registreerimine toimub käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras.

(2) Majandusministeeriumi veebilehel avaldatakse informatsioon käesoleva seaduse § 2 lõike 13 punktides 2–5 nimetatud tunnustatud asutuste kohta.

(1) Tunnustatud asutus lähtub oma tegevuses käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatust käesolevas paragrahvis toodud erisustega.

(2) Tunnustatud asutus peab vastama käesoleva seaduse § 263 lõikes 1 esitatud nõuetele.

(3) Tunnustatud asutus peab tagama, et tema tegevus, mis ei ole seotud tunnustatud asutusena tegutsemisega, ei kahjustaks tema tegevust tunnustatud asutusena.

(4) Tunnustatud asutus peab osalema tunnustatud asutuste rahvusvahelises koostöös.

(5) Tunnustatud asutusega käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks lepingu sõlminud töövõtjad peavad olema vastava tegevuse suhtes akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud.

(6) Tunnustatud asutusel peab olema töövõtjate kohta nimekiri. Nimekirjas sisalduvad järgmised andmed

1) töövõtja ärinimi, registrikood ja asukoht;

2) andmed töövõtja akrediteerimise kohta;

3) töövõtja ülesanded.

(7) Tunnustatud asutus peab esitama Majandusministeeriumile iga aasta 1. veebruariks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nimekirja ja aruande eelmisel aastal tunnustatud asutusena teostatud vastavushindamise protseduuride kohta.

(8) Tunnustatud asutus peab esitama Majandusministeeriumile käesoleva seaduse § 269 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kontrolli tulemused, kui akrediteerimist ei teostanud Eesti akrediteerimisasutus.

(1) Eesti akrediteerimisasutus on riigi loodud sihtasutus, kelle õigus tegutseda Eesti akrediteerimisasutusena nähakse ette majandusministri ja akrediteerimist teostava isiku vahelises halduslepingus.

(2) Eesti akrediteerimisasutusena tegutseda sooviv isik esitab majandusministrile taotluse, milles ta peab tõendama, et on võimeline täitma käesoleva seaduse §-s 268 sätestatud kohustusi.

(3) Eesti akrediteerimisasutuse põhikirjalise tegevuse eesmärk on akrediteerimise teostamine ning Eesti esindamine rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingus määratakse Eesti akrediteerimisasutuse kohustused ja õigused. Nimetatud halduslepingu tähtaeg võib olla kuni 10 aastat.

Eesti akrediteerimisasutus on kohustatud

1) juhinduma oma tegevuses akrediteerimisasutuse tegevust käsitlevatest standarditest;

2) täitma välislepingutega võetud ja riigi delegeeritud akrediteerimiskohustusi;

3) osalema Euroopa ja rahvusvaheliste akrediteerimisalaste koostööorganisatsioonide tegevuses;

4) informeerima avalikkust akrediteerimisalasest tegevusest.

(1) Riiklikku järelevalvet volitatud asutuse ja tunnustatud asutuse ning nende tegutsemise üle teostab majandusministri poolt volitatud ametiisik. Volitatud ametiisikuks võib olla ka käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud komisjoni liige.

(2) Vajaduse korral osaleb volitatud ametiisik riikliku järelevalve teostamise eesmärgil käesoleva seaduse § 269 lõigetes 1 ja 2 sätestatud Eesti akrediteerimisasutuse poolt läbiviidavas kontrollis.

(3) Riikliku järelevalve käigus saadud andmed esitab volitatud ametiisik komisjonile.

(1) Riiklikku järelevalvet teostavatel ametiisikutel on õigus siseneda volitatud asutuse või tunnustatud asutuse ruumidesse, tutvuda tema dokumentidega ning saada nendest koopiaid ja teavet volitatud asutusena või tunnustatud asutusena tegutsemist puudutavates küsimustes.

(2) Riiklikku järelevalvet teostavatel ametiisikutel on õigus tutvuda volitatud asutuse ja tunnustatud asutuse akrediteerimisega ning käesoleva seaduse § 269 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kontrollimisega seonduvate akrediteerimisasutuse dokumentidega ja saada neist koopiaid.

(3) Riiklikku järelevalvet teostavad ametiisikud peavad sellealases tegevuses tõendama oma isikut ja enda kuulumist järelevalvet teostama õigustatud isikute hulka.

(4) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel tuleb talle esitada eestikeelne tõlge järelevalve teostamiseks vajalikest vastavushindamisalastest dokumentidest.

(1) Kui riikliku järelevalve käigus ilmneb, etvolitatudasutus või tunnustatud asutus ei vasta talle või tema tegevusele esitatavatele nõuetele, teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik vastavale asutusele ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks ning määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.

(2) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik peatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse või eraldi aktiga isiku õiguse tegutseda volitatud asutusena või tunnustatud asutusena, kui

1) volitatud asutus ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele;

2) tunnustatud asutus ei vasta käesoleva seaduse § 263 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.

(3) Ettekirjutuses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed

1) asutus, kellele ettekirjutus on suunatud;

2) andmed ettekirjutuse objektiks oleva mittevastavuse kohta ning nõue vastavusse viimiseks;

3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

4) ettekirjutuse tegemise põhjendus ning volitatud asutusena või tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse peatamise korral peatamise kestus ja põhjendus;

5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametinimetus ja allkiri;

6) märge ettekirjutuse vaidlustamise võimaluse, korra ja tähtaja kohta.

(4) Ettekirjutuse peale võib esitada kaebuse halduskohtusse 30 päeva jooksul ettekirjutusest teada saamise päevast arvates. Kaebuse esitamine ei võta kohustust ettekirjutust täita.

(1)

(2) Kui komisjon teeb otsuse keelduda isikule volitatud asutusena või tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest või tunnistada kehtetuks nimetatud õigus, võib isik kolme kuu jooksul pärast vastavast otsusest teada saamist pöörduda halduskohtusse.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 263 lõige 8 ja § 264 lõige 4 jõustuvad Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) (RT II 1995, 22–27, 120) tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise protokolli (Protocol on Conformity Assessment and Acceptance of Industrial Products) jõustumisel nende toodete suhtes, mida nimetatud protokolli lisad käsitlevad, või muu vastavasisulise välislepingu jõustumisel või Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub varem.

(3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 13 punkt 5 kehtib kuni Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise protokolli jõustumiseni nende toodete suhtes, mida nimetatud protokolli lisad käsitlevad, või muu vastavasisulise välislepingu jõustumiseni või Eesti ühinemiseni Euroopa Liiduga olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub varem.