Sõmerpalu Vallavolikogu — Sõmerpalu valla avaliku korra, heakorra ning kaevetööde eeskirjade kinnitamine — KO, 66, 1545

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti 2 ning § 22 lõike 1 punktide 36 1 ja 363 alusel. SÕMERPALU VALLA AVALIKU KORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab avaliku korra reeglid Sõmerpalu valla territooriumil. Eeskirja ülesanne on tagada avalik kord Sõmerpalu vallas ja Sõmerpalu vallas elavate, töötavate ja viibivate kodanike turvalisus. 2. Avalik koht on üldkasutatav territoorium, ehitised ja ruumid. 3. Eeskiri kehtib Sõmerpalu valla haldusterritooriumil ning on täitmiseks kohustuslik Sõmerpalu vallas elavatele ja viibivatele füüsilistele isikutele ning Sõmerpalu vallas tegutsevatele juriidilistele isikutele. II. AVALIKU KORRA NÕUDED 4. Keelatud on: 4.1. Avalikes kohtades kaaskodanike pahatahtlik tülitamine, lärmamine, ebasündsate väljendite kasutamine ja muud kodanike rahu, sündsus- ja turvatunnet riivavad või muul viisil inimväärikust alandavad teod. 4.2. Suitsetamine üldkasutatavates hoonetes ja korterelamute üldkasutatavates ruumides selleks mitte ettenähtud kohtades. 4.3. Öörahu, mis kehtib 23.00–06.00, rikkumine,välja arvatud erandid: õnnetusjuhtumid, üldrahvalikud üritused jms. 4.4. Avalikes kohtades joobeseisundis viibimine, kui see solvab inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Samuti on keelatud alkohoolsete jookide ja muude joovastavate ainete pruukimine selleks mitte ettenähtud avalikes kohtades, kus puudub alkohoolsete jookide ja/või pakendamata alkoholi müügi luba. 4.5. Mootorsõidukiga liiklemine ja sõiduki parkimine haljasaladel, kalmistul, mänguväljakutel, staadionidel, samuti teedel, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukiga liiklemiseks. 4.6. Avalikes kohtades liiklusmärkide, viitade, mälestus-, reklaam- ja kuulutustahvlite, tänavavalgustite, bussipeatuste, pinkide, aedade, prügikastide ja muu avalikus kasutuses olevat vara rikkumine ja omavoliline teisaldamine. 4.7. Telkide püstitamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse, välja arvatud maaomaniku loal. 4.8. Kõrvalistel isikutel viibimine territooriumi valdaja loata ettevõtete, asutuste ja eravalduste piiratud või tähistatud territooriumil, ehitise maa-alal, varisemisohtlikus kohas, tellingutel, ühismaja katusel, pööningul, soojussõlmes, kilbiruumis, keldris jne. 4.9. Puhkealadel ja suplusrandades koduloomadega viibimine ja nende ujutamine, välja arvatud erieeskirjadega ettenähtud juhtudel. 4.10. Sisenemine tähistatud supluspiirkonda igat liiki veesõidukiga. 4.11. Sisenemine üldkasutatavatesse hoonetesse pärast nende üldises kasutuses oleku aega ilma valdaja või kasutaja loata. 4.12. Üldkasutatavatesse hoonetesse või eluruumidesse sisenejate ja väljujate häirimine kauplemise, teenuste ja kaupade pakkumise, kerjamise ja propagandistliku tegevusega. 4.13. Ruumi valdaja loata üldkasutatavas hoones või eluruumis kauplemine, kaupade reklaamimine ja maailmavaateliste või muude tõekspidamiste propageerimine. 4.14. Avalikes kohtades sündsusetu ja ühiselu reegleid eirav tegevus. III. AVALIKU KORRA NÕUDED ALAEALISTELE 5. Alaealised on kohustatud järgima avaliku korra nõudeid, nende vanemad või hooldajad vastutavad laste poolt korda saadetud tegude eest seadusega ettenähtud korras. 6. Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma vanemata või teise täiskasvanuta avalikes kohtades ajavahemikul 1. septembrist kuni 31. maini kella 23.00–06.00 ja ajavahemikus 1. juunist 31. augustini kella 24.00–05.00. 7. Alla 18-aastasel alaealisel on keelatud lapsevanemata või ametliku hooldajata viibida pärast kella 22.00 kohtades, kus müüakse ja tarvitatakse alkohoolseid jooke. Ettevõtete omanikel ja töötajatel on õigus keelduda teenindamisest ning keelata siseneda isikutel, kelle vanust on passi, juhiloa või muu isikut tõendava pildiga dokumendi puudumisel kohapeal võimatu määrata. 8. Alla 18-aastasel alaealisel on keelatud omandada või tarvitada alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid või tubakatooteid. 9. Keelatud on müüa, osta või anda alla 18-aastasele alaealisele alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid või tubakatooteid. IV. AVALIK KORD KAUPLEMISEL JA AVALIKEL ÜRITUSTEL 10. Kauplemine valla territooriumil on lubatud ainult kehtestatud korras väljastatud kauplemisloa alusel ja kauplemisloal ettenähtud aegadel ning tingimustel. 11. Avalike ürituste (tantsupeod, vabaõhukontserdid, rahvapidustused, rongkäigud, spordivõistlused, laadad jms, mis toimuvad avalikel territooriumidel või üldkasutatavates hoonetes) korraldamiseks on vaja vallavalitsuse ja valla konstaabli kirjalikku kooskõlastust vähemalt seitse päeva enne ürituse algust. Vallavalitsuse ja valla konstaabli määratud tingimused on ürituse korraldajatele kohustuslikud ning nende täitmata jätmisel on üritus keelatud. 12. Üritusel, mis on mõeldud alaealistele, on keelatud alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müük ning tarvitamine, samuti viibimine sellisel üritusel alkohoolses või muus joobes. 13. Alaealistele ürituste korraldajad peavad jälgima, et üritus lõpeks üldjuhul vähemalt pool tundi enne käesoleva eeskirja punktis 6 kehtestatud liikumispiirangu algust. Erandjuhtudel kehtestab alaealiste ürituse kestuse vallavalitsus kooskõlastatult valla konstaabliga korraldajate poolsel põhjendatud taotlusel. V. VASTUTUS JA KONTROLL 14. Avaliku korra eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust karistusseadustiku (RT I 2002, 86, 504) § 262 järgi. 15. Käesoleva eeskirja täitmist kontrollivad ja viivad läbi kohtuvälist menetlust Võru Politseiprefektuur ja Sõmerpalu Vallavalitsus. SÕMERPALU VALLA HEAKORRAEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab puhtuse ja heakorra reeglid Sõmerpalu valla avalikes kohtades, hoonetes, rajatistes (edaspidi ehitis) ja õuedes ning kariloomade ja kodulindude pidamisel. 2. Eeskiri kehtib Sõmerpalu valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõigile seal elavatele, tegutsevatele ja viibivatele ning kinnisvara või maaüksust omavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. 3. Käesolevas eeskirjas on: 3.1. avalik koht – üldiseks kasutamiseks antud või üldkasutatav territoorium, ehitised ja ruumid; 3.2. puhastusala – krundiga piirnev ala, mida selle haldaja peab korras hoidma. II. HEAKORD AVALIKES KOHTADES 4. Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorra nõudeid ja teisi sellel territooriumil kehtestatud käitumise piiranguid. 5. Avalikku kohta tohib pinke, tõkkepiirdeid, reklaamtahvleid, viitasid, vitriine ja teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada vallavalitsuse loal, kusjuures nende korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel. 6. Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnniteid kuni sõidutee servani on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik. 7. Üldkasutatava lastemänguväljaku omanik on kohustatud liivakasti liiva välja vahetama vähemalt üks kord aastas ning tagama väikevormide hooldamise ja remondi. 8. Avalikes kohtades on keelatud: 8.1. prahi mahaloopimine ja igasugune reostamine; 8.2. puude, taimede, muru ja inventari kahjustamine. 9. Avalikel veekogudel on keelatud: 9.1. parkida transpordivahendeid veekogude kallastel selleks mitte ettenähtud kohtades ja pesta neid veekogus või lähemal kui 50 meetrit vee piirist; 9.2. üldkasutatavates supluspaikades ujutada koduloomi, pesta ja loputada pesu ning kasutada elektrilisi pumpasid. 10. Lahtise tule tegemisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. Avalikes kohtades võib lõket teha selleks ettenähtud lõkkeplatsidel, avalikel üritustel võib lõket teha vallavalitsuse loal, arvestades tuleohutuse nõudeid, ilmastikku (tuule tugevus ja suund) ja teiste inimeste heaolu (suits). 11. Veoste ja koormate vedajad peavad tagama, et vedamisel ei tekiks teepeenarde, kraavide, sõidu- ja teiste teede risustamist või muud reostust ning võtma kohe tarvitusele meetmed risustuse või reostuse likvideerimiseks. 12. Vallavalitsus on kohustatud korraldama: 12.1. vallaomandis olevate parkide, haljasalade ja väljakute korrashoiu; 12.2. tänavate nimesiltide paigaldamise tiheasustusega aladel; 12.3. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendele. III. HEAKORD EHITISTES JA MAAÜKSUSTEL 13. Maaüksuse või ehitise omanik on kohustatud korras hoidma maaüksusega külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub krundi või ehitise piirist selle laiuselt sõidutee servani. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi asendit. 14. Ehitiste ja maaüksuste valdajad ja kasutajad on kohustatud järgima Sõmerpalu valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid ning täitma vallavalitsuse poolt tehtud ettekirjutisi nendes märgitud tähtajaks. 15. Ehitiste valdajad või kasutajad on kohustatud: 15.1. korras hoidma hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid ning ümbritseva krundi; 15.2. hoidma korras hoone vihmaveerennid ja -torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi, vajadusel kõrvaldama hoonelt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal tänaval ja teedel ohutuse; 15.3. tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise; 15.4. varustama ehitised ja korterelamutes ka korterid korrektsete numbrisiltidega; 15.5. kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise; 15.6. tagama televisiooni ja raadio vastuvõtuantennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse. 16. Trasside ja kommunikatsioonide omanikud peavad tagama, et need ei ohustaks liiklust ega kaasinimesi. Ohtlikud kohad peavad olema tähistatud. 17. Keelatud on prügi, jäätmete, solgi ja muu sellise risustavate ja reostavate ainete ning materjalide viimine, jätmine või viskamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. 18. Korterelamutes on keelatud koridoride risustamine prügiga ja liikumist segavate esemete paigaldamine või koridoris hoidmine, samuti on keelatud ilma valdaja loata viibida soojussõlmedes, kilbiruumides ja katustel ning kloppida vaipu jm esemeid elamute rõdul, aknal ja uksel. 19. Loomakasvatushoone omanik peab tagama hoone vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga. 20. Maaüksuste valdajad ja kasutajad peavad: 20.1. korras hoidma oma maaüksuse, sellel asuvad teed, teeääred ja kraavid, samuti üldkasutatavate teedega piirneva territooriumi; 20.2. niitma muru ja rohu maist kuni oktoobrini vähemalt üks kord kuus, pügama hekke ja kärpima puuoksi, mis kasvavad side- või elektriliinide kaitsevööndis või varjavad liiklusmärke; 20.3. paigaldama küttepuud, ehitusmaterjali jms ainult oma krundile; 20.4. puhastama sademeveekraavi ja truubi, maa-aluse tehnovõrgu luugi ja resti, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiresse; 20.5. hoidma korras kommunikatsioonide (torustikud, trassid, kaablid jne) ja tuletõrje veehoidlate juurdepääsuteed. IV. HEAKORD MULLA- JA KAEVETÖÖDEL 21. Mulla- ja kaevetöid võib teha ainult vallavalitsuse või maaüksuse omaniku loal seadusandluses ja Sõmerpalu Vallavolikogu kehtestatud korras. 22. Mulla- ja kaevetööde teostaja on kohustatud tagama tööde tegemise ajal teiste isikute ohutuse. 23. Pärast mulla- või kaevetööde lõpetamist on tööde teostaja kohustatud taastama haljasala, pinnase-, sõidu- või muu tee endise seisundi vallavalitsuse kehtestatud tähtajaks. V. HEAKORD KARILOOMADE JA KODULINDUDE PIDAMISEL 24. Kariloomade ja kodulindude pidamine on lubatud vaid loomapidamiseks sobilikes kohtades, kus on välistatud reostuse sattumine põhjavette ning veekogudesse. 25. Omanik peab tagama, et tema loomad või linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- või põllukultuure ega reostaks avalikke kohti. Kariloomade või kodulindude pidamisega tekitatud kahjud hüvitab kariloomade või kodulindude omanik. VI. HEAKORD LEMMIKLOOMADE PIDAMISEL 26. Loomade ja lindude pidamine on lubatud vaid vastavate tingimuste olemasolul. 27. Omanik peab tagama, et tema lemmikloom ei häiriks teisi inimesi. Lemmikloomade tekitatud kahjud hüvitab omanik. VII. HEAKORD AVALIKEL ÜRITUSTEL JA KAUPLEMISEL 28. Avalike ürituste korraldajad peavad tagama ürituse territooriumi koristamise 12 tunni jooksul ürituse lõppemisest või vallavalitsuse kehtestatud tähtajaks. 29. Ürituse korraldajad peavad tagama piisava arvu prügikaste ja tualette või nõudma üritusel kauplejatelt nende olemasolu. 30. Kaubanduse või teenindusega tegelev ettevõte peab tagama piisava arvu prügikaste, vajadusel tualette, ning korras hoidma kogu kauplemisest või teenindamisest mõjutatud ümbruse. 31. Tänavatel kauplemisel peavad ajutiste müügikohtade müüjad tagama heakorra müügikoha ümbruses kauplemise ajal ja lõpetamisel. VIII. KALMISTU KASUTAMINE JA HEAKORD 32. Sõmerpalu valla omandis olev kalmistu on Osula kalmistu. 33. Osula valla kalmistu on määratud avalikuks kasutamiseks. 34. Kalmistu sissepääsu juurde peab vallavalitsus paigaldama teadetetahvli, millel avalikustatakse kalmistu plaan ja kalmistu kasutamise eeskiri. 35. Kalmistu avamine ja sulgemine toimub vallavolikogu otsuse alusel. 36. Kalmistu kohta tuleb pidada järgmist dokumentatsiooni: 36.1. kalmistu plaan, millele on kantud ja nummerdatud matmiste kvartalid, read, hauaplatsid ja hauad, hooned ja rajatised; 36.1. matmise žurnaal; 36.2. hauaplatside kasutajate register. 37. Kalmistu kohta peetavat dokumentatsiooni säilitatakse Sõmerpalu valla arhiivis. 38. Vallavalitsus tagab: 38.1. matmiseks ja kalmude korrastamiseks vajalikud tööriistad; 38.2. kalmistuvahi tööks ja inventari hoidmiseks vajalikud ruumid; 38.3. teadetetahvlid teabega teenuste kohta; 38.4. kalmistu plaanid, kuhu on märgitud hooned ja rajatised, muinsuskaitselised ja kultuuriloolised objektid; 38.5. kalmistupühade läbiviimise paiga; 38.6. parkimisplatsi surnuaia lähikonnas; 38.7. veevõtukoha. 39. Kalmistul osutatakse järgmisi teenuseid: 39.1. inventari laenutamine; 39.2. kalmistu üldine korrashoid, heakorrastamine, haljastamine; 39.3. prügi äravedu kogumiskohtadest. 40. Kalmistu ja hauaplatside korrashoidu jälgib kalmistuvaht, kelle õigused ja kohustused määratakse kindlaks töökohustustega. 41. Matmisplatside eraldamise, kalmistu kasutamise eeskirja täitmise kontrolli ja kalmistu korrashoiuga tegeleb kalmistuvaht. 42. Matmisplats eraldatakse surmatunnistuse ettenäitamisel. Kalmistuvahi matmisloata on hauakaevamine ja matmine keelatud. Matmisplatsi ette ei broneerita. Haudade avamine ja ümbermatmine võib toimuda vaid õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. Omavoliline haudade avamine on süüteona karistatav. 43. Kalmistuvaht registreerib matmise registris, kus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, vanus, sünniaeg, viimane elukoht, surmaaeg ning surmatunnistuse number koos tunnistuse väljaandja ja väljaandmiskohaga, matmise aeg ning andmed matuse korraldaja kohta. 44. Kalmistuvaht peab matmisplatsi taotlejale kätte näitama matmisplatsi asukoha. Matmisplatsi suurus on üldjuhul 2,5×1,2 m ühe matmispaiga kohta. 45. Matmise aeg kooskõlastatakse kalmistuvahiga nii, et matmine ei toimuks mitte varem kui 24 tunni möödumisel surma momendist. Üldjuhul peab eelseisvast matmisest kalmistuvahile olema ette teatatud mitte vähem kui 24 tundi. Riiklikel ja kiriklikel pühadel matmisi ei toimu. Muudel päevadel on matmine lubatud üldjuhul kella 10.00–17.00. 46. Vallavalitsusel on õigus hauaplatsi kasutusaeg lõpetada juhul, kui hauaplats on jäetud hooldamata, s. o rohtunud, risustunud ning hauatähised, pingid ja teised ehitised on kõdunenud või lagunenud. Selline hauaplats tähistatakse meeldetuletuseks hoiatustähisega. Kui järgneva ühe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, lõpetatakse selle platsi kasutamisõigus. 47. Hauaplatse eraldades tuleb järgida põlist matmistava. 48. Hauakaevamine peab olema kooskõlastatud kalmistuvahiga. Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema minimaalselt 1,8 m, urniga 1,0 m, kaugus hauaplatsi piirist minimaalselt 0,2 m ja urniga 0,8 m. Varem kasutamata pinnasesse matmisel peab haua sügavus olema vähemalt 2,0 m, pealematmisel peab varasem matus jääma puutumata. 49. Käesoleva eeskirja punktis 40 loetletud nõuetest võib erandkorras kalmistuvahi loal kõrvale kalduda järgmistel juhtudel: 49.1. kui kalmistu varasem planeering ei võimalda hauda kaevata õiges suunas või pinnas ei võimalda hauda kaevata vajaliku sügavuseni; 49.2. kui matuse korraldajad soovivad kaevata hauda ja matta lahkunut vastavalt oma religioossetele tavadele, mis ei kattu kohalike põliste matmistavadega. 50. Kalmistuvahil on õigus keelduda vastava loa andmisest, kui ülaltoodud tegevus on vastuolus keskkonnakaitsenõuetega või kui see häirib kalmistu üldist väljanägemist. 51. Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine kõrvaletõstmine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul. 52. Matja korrastab või hüvitab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kokkuleppel kalmistuvahi või kahjukannatajaga. 53. Hauaplatsi korrastab pärast matmist matja. Väljatulnud säilmed tuleb matta sama haua kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. Matmiseks laenutatud inventar (äärelauad, labidad, haudalaskmise lindid) tagastatakse pärast matmist kalmistuvahile. 54. Pealematmine võib toimuda üldjuhul 30 aasta möödumisel. 55. Kalmistute vanadele kvartalitele võib matta järgmistel tingimustel: 55.1. perekonna hauaplatsile kasutaja soovil vanasse hauda, kui eelmisest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat; 55.2. uuesti välja antud hauaplatsile pärast 20 aasta möödumist viimasest matmisest; 55.3. perekonna hauaplatsile varem kasutamata pinnasesse. 56. Ümbermatmine toimub vallavalitsuse kirjalikul loal kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega. 57. Matja on kohustatud tähistama haua hauatähisega. 58. Hauatähised, -rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires. 59. Hauatähised on: 59.1. hauarist; 59.2. hauakivi; 59.3. hauasammas. 60. Hauarajatised on: 60.1. hauaplatsi piirdeaed; 60.2. hauaplatsi piirav äärekivi; 60.3. valatud betoonrant; 60.4. hauaplatsile istutatavad puud, põõsad ja hekk; 60.5. hauatähised juhul, kui nende mõõtmed ületavad eeskirja punktis 44 toodud piirsuurusi. 61. Matja on kohustatud hoidma hauaplatsi ja sellega piirnevad teeosad heakorrastatuna ja puhtana. 62. Vallavalitsuse kulul maetute haudade ja kalmude korrasoleku tagab kalmistuvaht vastava lepingu olemasolul. 63. Vallavalitsus korraldab kalmistu ilmet häirivate aedade, puude ja põõsaste eemaldamise. 64. Matja paigaldatud hauatähised ja -rajatised on tema omand. Omanik on kohustatud korrastama hauatähised, -rajatised ja kalmud. 65. Kirstud peavad üldjuhul olema puitmaterjalist, vastasel juhul tehakse märge matmise registrisse. 66. Kalmistuvaht on kohustatud: 66.1. hoidma üldkasutatavad alad korras ja puhtad; 66.2. nõudma hauaplatside omanikelt käesoleva eeskirja täitmist. 67. Vallavalitsus korraldab hauatähise ja -rajatise säilitamist, remonti, lammutamist või üleviimist järgmistel juhtudel: 67.1. kaitsealuste väärtuste korral; 67.2. vabanenud hauaplatsidel kooskõlastatult hauaplatsi saajaga; 67.3. kui hauaplatsile on püstitatud midagi niisugust, mis ei ole kooskõlas käesoleva eeskirjaga või ei sobi kalmistu või kalmistu detailplaneeringuga ning kasutaja ei ole hauaplatsi tähtaegselt korrastanud. Nimetatud tööd tehakse hauaplatsi omaniku kulul. 68. Kalmistul on keelatud: 68.1. risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat territooriumi, jalutada koeri ja teisi koduloomi; 68.2. omavoliliste hauarajatiste püstitamine ja ümbertegemine; 68.3. kasutada mootorsõidukit ilma kalmistu haldaja loata; 68.4. laiendada omavoliliselt hauaplatse; 68.5. oma tegevusega rikkuda kalmistu rahu; 68.6. matta loomi; 68.7. prügi mahapanek selleks mitte ettenähtud kohtadesse; 68.8. võtta kalmistult liiva ja mulda, lõigata mättaid. 69. Lisaks kinnitatud töökohustustele on kalmistuvaht kohustatud: 69.1. jälgima kalmistul üldist heakorda; 69.2. laenutama kalmistu külastajatele vajaminevat inventari; 69.3. teatama omanikele hauatähiste ja -rajatiste kõdunemisest või lagunemisest ning nõudma nende korrastamist; 69.4. korrastama peremeheta hauaplatsid; 69.5. pidama matmise kohta registrit ning täitma kalmistu kaarti uute hauaplatsidega; 69.6. informeerima hauaplatside omanikke kalmistu kasutamise eeskirjast, tehtud muudatustest, täiendustest ja parandustest. IX. VASTUTUS JA KONTROLL 70. Heakorraeeskirja rikkumise eest karistatakse süüdlast kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 alusel. 71. Käesoleva eeskirja täitmist kontrollivad ja viivad läbi kohtuvälist menetlust Keskkonnainspektsiooni Võru osakond, Võru Politseiprefektuur või Sõmerpalu Vallavalitsus. SÕMERPALU VALLA KAEVETÖÖDE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri reguleerib kaevetööde korraldamist Sõmerpalu valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes kaevetöid teevad. 2. Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel. Nõuetekohane kaevetööde luba tuleb taotleda Sõmerpalu Vallavalitsuselt vastavalt käesolevas eeskirjas toodud korrale. 3. Eeskirja sätteid ei kohaldata: 3.1. kaevetöödele füüsiliste või juriidiliste isikute omandis või kasutuses olevatel maa-aladel maavaldaja-omaniku poolt tingimusel, et seal ei asu teistele isikutele kuuluvaid insenerikommunikatsioone. Vastutus kaevetööde ohutu tegemise eest lasub sellisel juhul maavaldajal; 3.2. kaevetöödele kalmistutel või muudel territooriumidel, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega, v.a tehnorajatiste püstitamisel või rekonstrueerimisel. 4. Kaevetööd tuleb teha tehnoloogiliselt võimalikult lühima aja jooksul. II. MÕISTED 5. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes loetakse pinnases tehtavaid töid: 5.1. sügavamal kui 30 cm maapinnast; 5.2. kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalti, sillutist, muru jne); 5.3. kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust; 5.4. mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega. 6. Kaevetööde tegijana mõistetakse juriidilist või füüsilist isikut, kes teeb kaevetöid ja kellele väljastatakse kaevetööde luba. 7. Avariilised kaevetööd on kaevetööd, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. 8. Tehnorajatis on maapõue või maapinnale inimtegevuse tulemusena paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk jne. 9. Teostusmõõdistamine on paigaldatud tehnorajatise digitaalne mõõdistamine enne kaeviku tagasitäitmist. 10. Geodeetilised märgid on riikliku kaitse all olevad horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise koordineeritud märgid, mis on paigaldatud maapinda või hoonetesse. 11. Taastamistööde tagatis (edaspidi tagatisraha ) on kaevaja poolt Sõmerpalu Vallavalitsuse arvelduskontole deponeeritud rahasumma. 12. Kaevik on kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavune tühimik/süvend. 13. Kaeveala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks vajalikke materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme ja seadmeid. III. KAEVETÖÖDE LUBADE TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE 14. Lubasid vormistab ja väljastab Sõmerpalu Vallavalitsuse poolt määratud ametiisik. 15. Loa taotleja peab esmalt esitama vallavalitsusele väljavõtte plaanimaterjalist, kus on märgistatud kaevetööde alla jääv ala. Taotlejale väljastatakse loa blankett, kus näidatakse ära kooskõlastuste vajadus. Pärast kooskõlastamist vormistatakse luba lõplikult ja märgitakse peale täiendavad tingimused. 16. Vallavalitsusel on õigus nõuda: 16.1. tööde teostamise ajagraafikut; 16.2. tagatisraha maksmist vastavalt pinnasele tekitatud kahjule. 17. Tagatisraha suuruse määrad ja arvestuse alused kehtestab vallavalitsus. 18. Tagatisraha suuruse arvutab kehtestatud taastamishindade alusel loa väljastav ametnik. 19. Kaevetööde luba väljastatakse tööde läbiviimise eest vastutavale isikule. Enne loa lõplikku vormistamist võib vallavalitsuse poolt määratud isik kontrollida kaevetööde ettevalmistust (trassi mahamärkimine, kaevetööde tsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, jalakäijate ja veokite liikluse tingimused, vajalike materjalide ja mehhanismide olemasolu töökohal). Ebapiisava ettevalmistamise korral on linnavalitsusel õigus jätta kaeveluba vormistamata. 20. Kaevetööde teostaja saab loa kätte pärast tagatisraha tasumist Sõmerpalu Vallavalitsuse arvelduskontole. 21. Kaevetööde läbiviimise tingimusi, sh tähtaega ja korda võib muuta üksnes neid seadnud ametiisik. 22. Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada tööde ajagraafiku rikkumisel ja peatada kooskõlastuste eiramise korral tööprotsessi. IV. KAEVETÖÖD 23. Kaevetööde ajal peab kaeveluba asuma kaevetööde objektil. 24. Kui kaevetöid teostatakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoni number, tööde läbiviimise tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Töövälisel ja pimedal ajal peab kaevetööde tsoon olema piiratud ja tähistatud. 25. Kaevetööde ajal peab olema tagatud jalakäijatele ohutu juurdepääs üldkasutatavatele kohtadele ja elukohtadele ning kinnistutele, kui see enne kaevetööd oli olemas. 26. Kaevetöödel üldkasutataval alal peab kaeveala ja sellega 0,5 meetri ulatuses külgnev maa-ala olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile. 27. Kaevetööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud kõikvõimalike vigastuste eest. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 meetrit tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. 28. Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni omaniku ja maa-alade omanikega (valdajatega). 29. Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, kahjustada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Kahjud taastatakse kaevaja kulul. 30. Ettenägematute asjaolude (tundmatu kommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) ilmnemisel tuleb kaevetööd peatada ja sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust. Kaevetööde jätkamise loa annab vallavalitsus. 31. Loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma vallavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde lõppu. V. AVARIITÖÖD 32. Avariilisi kaevetöid võib kaevaja alustada kaeveloata. 33. Töid on lubatud alustada, kui on täidetud järgmised tingimused: 33.1. vallavalitsusele on teatatud avarii asukoht ja põhjus, kaevetööde eest vastutava isiku nimi ning tööde algus- ja lõpptähtaeg; 33.2. avariikohale on kutsutud kõikide läheduses asuvate insenerkommunikatsioonide valdajad; 33.3. avariikohal on tagatud nii sõidukite kui ka jalakäijate liiklusohutus. 34. Kui avariiliste kaevetööde alustamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale tuleb tööde alustamisest teatada vallavalitsusele riiklikule pühale või puhkepäevale järgneval tööpäeval. 35. Kui avarii kõrvaldamine nõuab aega üle 48 tunni, tuleb taotleda kaevetööde luba käesoleva eeskirja kohaselt. 36. Pärast avarii kõrvaldamist taastatakse pinnase kate kohe, v.a punktis 6.9 toodud põhjusel. VI. TAASTAMINE 37. Kaevetöödega rikutud maa-ala taastatakse endisel kujul kogu ulatuses kaevaja kulul hiljemalt kaeveloal märgitud tähtajaks. 38. Teedel, tänavatel või parklas asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib tee mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist. Kaeviku tagasitäidet tuleb tihendada kihtide kaupa (kihi max paksus 30 cm). 39. Pargis või puhkealal asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib pargi või puhkeala mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist. 40. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada. 41. Taastatava asfaltkatte äär tuleb sirgeks lõigata ja kiht taastada mõlemalt poolt vähemalt 20 cm võrra laiemalt, kui olid kaeviku mõõtmed. Erinevate asfaltkatte kihtide vahekoht ning vana ja uue asfaldikihi vaheline kontaktpind tuleb kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmise asfaltkatte vuugikohad tuleb katta bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistata üle graniitsõelmetega. 42. Tee, tänava ja parkla või selle osa pikisuunalise kaevetöö korral tuleb kaeviku serva ja äärekivi või tänavakatte serva vaheline alla 1,0 meetri laiune asfaltkate eemaldada ning paigaldada sinna uus asfaltkate koos vajaliku aluskihiga. 43. Kuni 5 aastat vanade asfaltkatete üleskaevamisel tuleb katend taastada mõlemalt poolt kaevet vähemalt 2 meetrit laiemalt, kõnnitee pikisuunalisel kaevamisel tuleb paigutada uus asfaltkate kogu kõnnitee laiuselt. 44. Tänava, väljaku või parkla või selle osa, millel ei ole kaevetööde lõppemisel või teekatte taastamisel tagatud nõutav teeseisund ja liiklusohutus, peab olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile. Kaevaja peab tagama teekatte nõuetekohase taastamiseni häireteta ja ohutu liikluse, sh. vajadusel ajutise teekatte korrashoiu omal kulul. 45. Garantiikirja esitamisel ei nõuta ajavahemikus 1. novembrist kuni 1. maini kaevetööde järgsel katte taastamisel asfalteerimistöid. Asfalteerimistööd, mida nimetatud ajavahemikul ei tehtud, tuleb teostada hiljemalt 15. maiks. 46. Garantiiaeg taastamistöödele on 24 kuud alates kaeveloa lõpetamisest. Garantiiajal ilmsiks tulnud vead kõrvaldab kaevaja omal kulul vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks. Kui kaevaja ei ole kõrvaldanud ilmsiks tulnud vigasid linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks, võib vallavalitsus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja kulul. VII. TEHNORAJATISTE KAITSE 47. Kaevetööde teostamise piirkonnas olevate kommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale (kui seda on nõutud loa kooskõlastamisel) enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakust tuleneva kahju eest vastutab kommunikatsiooni valdaja. 48. Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta tuleb esitada vallavalitsusele. 49. Kommunikatsioonide vigastamisel on kaevaja kohustatud sellest viivitamatult teatama valdajale. Vigastus parandatakse kaevaja kulul. VIII. KAEVETÖÖDE LÕPETAMINE 50. Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on teostatud kõik põhi- ja taastamistööd ning territoorium on nõuetekohaselt taastatuna vallavalitsuse esindajale üle antud. 51. Pärast objekti vastuvõtmist tagastab vallavalitsus tagatisraha kaevetöid teostanud füüsilisele või juriidilisele isikule. 52. Kui kaevetööde teostaja ei taasta kaevamistöödega tekitatud kahjusid tähtajaks, jääb tagatisraha vallavalitsusele pinnase taastamistööde tellimiseks ja tasumiseks. IX. VASTUTUS JA KONTROLL 53. Kaevetööde eeskirja rikkumise eest karistatakse süüdlast kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66² alusel. 54. Käesoleva eeskirja täitmist kontrollivad ja viivad läbi kohtuvälist menetlust Keskkonnainspektsiooni Võru osakond, Võru Politseiprefektuur või Sõmerpalu Vallavalitsus. Volikogu esimees Gustav HALLER