Aseri Vallavolikogu — Aseri valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 66, 1531

Võttes aluseks planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) ja kooskõlas ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) §-ga 19, Aseri Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Aseri valla ehitusmäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Aseri Vallavolikogu 7. veebruari 1997. a määrusega nr 7 kinnitatud «Aseri valla ehitusmäärus». 3. Määrus jõustub 5. mail 2003. a Volikogu esimees Riho KUTSAR Kinnitatud Aseri Vallavolikogu 30. aprilli 2003. a määrusega nr 9 ASERI VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.1. Määruse eesmärk ja reguleerimisala 1.1.1. Aseri valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamine kohalikke olusid arvestades, Aseri Vallavalitsuse siseste ülesannete jaotuse sätestamine ning nimetatud seaduste nõuete täpsustamine planeerimise ja ehitamise korraldamisel Aseri vallas. 1.1.2. Määrus reguleerib Aseri Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Aseri Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, hoonete ja rajatiste ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. II. PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALA KORRALDAMINE 2.1. Vallavolikogu õigused ja kohustused: 2.1.1. valla planeerimis- ja ehituspoliitika suunamine ja kujundamine lähtudes valla arengukavast; 2.1.2. üldplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, selle avaliku väljapaneku väljakuulutamine, üldplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 2.1.3. detailplaneeringute algatamine, kehtestamine ja tühistamine. 2.2. Vallavalitsuse õigused ja kohustused: 2.2.1. valla planeerimis- ja ehituspoliitika elluviimine; 2.2.2. planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 2.2.3. detailplaneeringute lähteülesannete ja ehitistele projekteerimistingimuste kinnitamine. III. RUUMILINE PLANEERIMINE 3.1. Ruumilise planeerimise põhimõtted: 3.1.1. Ruumiline planeerimine tagatakse Aseri valla haldusterritooriumil üldplaneeringu, detailplaneeringute ja vajadusel hoonestuskavade või ideekavanditega. 3.1.2. Planeerimisalane tegevus on avalik. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on kohustus tagada huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja õigus avalikustada kõiki planeeringuga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise taotluse registreerimisest vallavalitsuses, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioon. 3.2. Planeeringute menetlemine, lähteülesande koostamine. 3.2.1. Planeeringu algatamise ettepanekuks tuleb selle algatamisest huvitatud isikul pöörduda vallavalitsusse, kus tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju ning väljastatakse detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade taotluse vorm. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus. 3.2.2. Vallavolikogul on õigus loobuda detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisest, kui maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering, ettepanek on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või kui detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju. Vallavolikogu teeb otsuse detailplaneeringu algatamise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul vormikohase taotluse registreerimise päevast arvates. 3.2.3. Vallavalitsus teavitab hiljemalt kahe nädala jooksul arvates otsuse tegemise päevast kirjaga detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegijat planeeringu algatamise või sellest keeldumise otsusest. 3.2.4. Detailplaneeringu lähteülesanne kinnitatakse vallavalitsuses. 3.2.5. Planeeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatakse planeeringu koostamise käigus. Keskkonnamõju hindamise vajadus sätestatakse lähteülesandega ning detailplaneeringu algatamise otsusega loetakse keskkonnamõju hindamine algatatuks. Olulise keskkonnamõju ilmnemisel teostab järelevalvet keskkonnamõju hindamise üle Ida-Virumaa Keskkonnateenistus, omavalitsuste piire ületava olulise keskkonnamõju ilmnemisel aga Keskkonnaministeerium. 3.2.6. Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud planeeringute koostamisest, ning sõlmib õiguse üleandmise lepingu. Lepingu vormi kehtestab vallavalitsus. IV. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 4.1. Ehitusprojekti koostamise aluseks tiheasustusega alal on kehtiv detailplaneering ja hajaasustusega ning detailplaneeringu kohustuseta aladel projekteerimistingimused. Projekteerimistingimustes näidatakse muuhulgas ära: – ehitusala krundipiiridega sidumine; – täpsustatakse katusekalde vahemikku või fikseeritakse see täpselt; – täpsustatakse hoone lubatud ehituskõrgus; – määratakse fassaadi- ja katusematerjalid; – määratakse piirete (aed) iseloom, materjal ja kõrgus; – määratakse haljastuse iseloom; – muud konkreetse ehitise ja alaga seotud tingimused; – määratakse instantsid, kellega projekt tuleb kooskõlastada. 4.2. Projekteerimistingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat. 4.3. Ehitusprojekti koostaja kooskõlastab selle detailplaneeringus või projekteerimistingimustes näidatud isikutega ja esitab kahes eksemplaris, millest vähemalt üks on arhiiviköites (pappkaantega, formaat A4), läbivaatamiseks vallavalitsusele, pärast mida üks eksemplar tagastatakse paranduste sisseviimiseks või kooskõlastatult omanikule. 4.4. Ehitusloa väljastab vallavalitsuse määratud isik pärast kehtestatud riigilõivu tasumist. 4.5. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise ehitise olemasolu jooksul. 4.6. Vallavalitsus säilitab kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul vallavalitsuse projektiarhiivis. V. ASERI VALLA MILJÖÖPIIRKONNAD 5.1. Aseri valla miljööväärtuslikud alad määratletakse valla üldplaneeringus. 5.2. Kõikide miljööpiirkondade planeeringutes, seal asuva hoonestuse restaureerimisel, rekonstrueerimisel, remontimisel ja hooldamisel ning sinna uusehitiste projekteerimisel tuleb arvestada neile omaste hoonestus- ja ehitustavadega (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning silmas pidada nende terviklikku taastamist. 5.3. Akende ja uste vahetamise vajadusel valmistatakse uued arhitektuurselt analoogsed algsetega. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne vallavalitsuse kooskõlastus. 5.4. Ehitiste seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid materjale. 5.5. Miljööpiirkondadesse uusehitiste või ulatuslikumate rekonstruktsioonide tegemise korral võib vallavalitsus nõuda eelkavandit. 5.6. Transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete ehitamine elamisfunktsiooni kandvatesse miljööpiirkondadesse on keelatud. Soovitav on kohalikule elanikkonnale orienteeritud teenindusettevõtete ja kaupluste avamine. VI. EHITAMINE 6.1. Ehitamine toimub ehitusprojekti järgi, mille alusel vallavalitsuse määratud isik väljastab ehitusloa. 6.2. Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub hoonestaja oma ettepanekuga vallavalitsusse, kus otsustatakse, kas piisab ehitusprojekti muudatusest, mis kooskõlastatakse asjaomaste isikutega ja liidetakse projekti kõikidele eksemplaridele või tuleb koostada uus projekt ja taotleda uus ehitusluba. 6.3. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel kinnistule tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkinnistu piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud Päästeteenistus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. 6.4. Krundi piiretena tiheasustusega alal tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid materjale (betoonpostide vahelisi lippaedu, sepisaedu või hekki jms) kooskõlastatult vallavalitsusega. 6.4.1. Tänavapoolse krundi piirde kõrgus võib olla üldjuhul kuni 1,25 m, kõrgemate piirdetarade ehitus lahendatakse eraldi projektiga. 6.5. Ehitamine toimub vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku alusel, kui: 6.5.1. kinnistu omanik ehitab väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2 ja kui muudetakse ehitise tehnosüsteeme; 6.5.2. kirjaliku nõusoleku taotlemiseks koostab asjast huvitatud isik ehitise gabariitmõõtudega varustatud eskiisi, kus näidatakse väikehoone soovitav asukoht, plaan ja vähemalt kaks vaadet; 6.5.3. ehitise tehnosüsteemide muutmise korral esitatakse teostatava töö kirjeldus vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku saamiseks. 6.6. Väikehoone või -ehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. 6.7. Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis vastab kõigile ehitusala reguleerivate seaduste ja määrustega ehitisele esitatavatele nõuetele ja mis püstitatakse piiratud tähtajaks. 6.7.1. Vallavalitsuse poolt ajutise ehitise püstitamiseks väljastatud ehitusloaga määratakse vallavalitsuse ja hoonestaja vahelisel kokkuleppel ajutise ehitise likvideerimise tähtaeg. 6.7.2. Ajutise ehitise likvideerimise tähtaegadest kinnipidamist kontrollib vallavalitsus. 6.8. Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele lammutusloa taotluse koos geodeetilise krundiplaaniga, kus on näidatud lammutatav ehitis. Vallavalitsus otsustab lammutusprojekti koostamise vajaduse. Lammutusluba väljastatakse omanikule pärast riigilõivu tasumist. 6.9. Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse ei ole üldjuhul lubatud. 6.10. Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud majaomaniku ja vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuga. Vajadusel võib majaomanik või vallavalitsus nõuda ehitusprojekti. 6.11. Omanikujärelevalve teostaja määrab ehitise omanik ja kooskõlastab vallavalitsus. VII. EHITISE KASUTUSLUBA 7.1. Ehitise kasutusloa väljastab (ei väljasta) vallavalitsus, olles veendunud, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele ning ehitusseaduses ettenähtud kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise tingimustele. 7.2. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vähemalt viis päeva enne ülevaatuse teostamist vastavalt kehtestatud korrale ettenähtud ehitise täitedokumentatsiooni ja kooskõlastab valminud ehitise ülevaatuse teostamise aja. 7.3. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vormikohase avalduse. Kui kasutusotstarbe muutmisega kaasneb maakasutuse sihtotstarbe muutumine enam kui 5% ulatuses, taotleb ehitise omanik vallavalitsuses maakasutuse sihtotstarbe muutmist. VIII. EHITISE JA KRUNDI KORRASHOID 8.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel vastavalt Aseri valla heakorraeeskirjale. 8.2. Kinnistute vahelise piirde rajamine toimub krundivaldajate vahelisel kokkuleppel, kui sellega ei muudeta kehtivat detailplaneeringut. Tänavapoolse piirde rajamine lahendatakse uusehituse korral üldjuhul ehitusprojektiga. 8.3. Reklaamialuste ja müügikioskite paigaldamine valla omandis olevatele hoonetele, rajatistele ja maadele ning kinnistutele toimub vallavalitsuse loa alusel. 8.4. Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamist ja remonti, puurimistöid jm mullatöid valla territooriumil reguleerib Aseri valla heakorraeeskiri. IX. EHITISREGISTER 9.1. Ehitisregistri andmete esitaja ja andmete kinnitatud väljavõtete väljastaja on vallavalitsuse määratud ametnik. 9.2. Nõuetekohased andmed ehitisregistrisse kandmiseks esitab ehitusloa taotleja vastavalt ehitusseadusega ettenähtud tingimustele. 9.3. Ehitamise ajal ehitise andmete muutumisel on ehitise omanik kohustatud informeerima vallavalitsust muutunud andmetest. X. LÕPPSÄTTED 10.1. Vastutus käesoleva määruse rikkumise eest: 10.1.1. Käesoleva määruse rikkumise eest kannab süüdlane vastutust vastavalt kehtivatele seadustele.