Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-65-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2003. a määrus V. S. väärteoasjas HÕS § 120 lg 1 järgi — RT III, 2003, 20, 187

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-65-03 Otsuse kuupäev 15. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Ott Järvesaar Kohtuasi V. S. väärteoasi HÕS § 120 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 17. märtsi 2003. a määrus asjas nr 4-3114/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ülemkomissar Andrus Pleesi määruskaebus KarSRS § 12 lg 1 alusel Asja läbivaatamise kuupäev 6. mai 2003. a Istungil osalenud isikud Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tallinna Linnakohtu 17. märtsi 2003. a määrus V. S. väärteoasjas HÕS § 120 lg 1 järgi tühistada ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. 2. Kaebus rahuldada. Määrus jõustub 15. mail 2003. a ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna politseinooreminspektor Tarmo Härma koostas 29. augustil 2002. a V. S. haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et ta osutas tasulist taksoveoteenust ja ei esitanud kontrollimiseks kehtivat sõidukikaarti. Sellega rikkus ta LE § 70 p 4 nõudeid ja pani toime haldusõiguserikkumise HÕS § 1201 järgi. Haldusõiguserikkumise protokolli alusel vormistas Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna politseinooreminspektor Kairi Puusep 7. novembril 2002. a samasisulise väärteoprotokolli. 2. Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna politseijuhtivinspektor Aivar Hirsi 4. detsembri 2002. a otsusega karistati V. S. HÕS § 120 lg 1 järgi 6000 krooni suuruse rahatrahviga. V. S. vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse Tallinna Linnakohtus ja taotles otsuse tühistamist, kuna tal on kehtiv sõidukikaart olemas. 3. Tallinna Linnakohtu 17. märtsi 2003. a määrusega lõpetati asjas menetlus KarSRS § 6 alusel. Kohus leidis, et rikkumine, mille kohta koostati V. S. haldusõiguserikkumise protokoll, oli sätestatud HÕS § 120 lg-s 1. Karistusseadustiku kehtestamisega tunnistati kehtetuks haldusõiguserikkumiste seadustik, sealhulgas § 120, mistõttu tuleb menetlus asjas lõpetada KarSRS § 6 alusel. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 4. Linnakohtu 17. märtsi 2003. a määruse peale esitas kaebuse kohtuväline menetleja, kes palub määruse tühistada ja saata asi linnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebust on põhjendatud järgmiselt. Vastavalt VTMS §-le 132 lahendab kohus kaebuse kohtuotsuse, mitte määrusega. KarSRS § 6 kohaldab kohus juhul, kui ta ise määrab karistust, mitte ei vaata läbi kaebust kohtuvälise menetleja karistamisotsuse peale. Kohus on jätnud andmata õigusliku hinnangu kohtuvälise menetleja otsusele. Lisaks ei ole lahendis ära näidatud selle vaidlustamise korda. KarSRS § 5 lg 1 alusel lõpetatakse asjas menetlus juhul, kui tegu ei ole enam karistatav väärteona ega kuriteona. Antud juhul on tegu endiselt karistatav väärteona ühistranspordiseaduse § 54 6 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Tasuline sõitjatevedu sõidukikaardi, sõiduplaani või takso tööajagraafikuta, sh taksoveoteenuse osutamine ilma kehtivat sõidukikaarti omamata, mis oli haldusõiguserikkumine HÕS § 120 1 järgi, on väärteona karistatav ka pärast karistusseadustiku jõustumist ja haldusõiguserikkumiste seadustiku kehtetuks tunnistamist. Sama teokoosseis sisaldub 1. septembril 2002. a jõustunud ühistranspordiseaduse (RT I 2002, 63 387) §-s 546 (Tasuline sõitjatevedu sõidukikaardi, sõiduplaani või takso tööajagraafikuta). Samas tuleb arvestada, et ühistranspordiseaduse § 546 sanktsiooni alammäär on kergem kui HÕS § 1201 järgi. Menetluse lõpetamine KarSRS § 6 lg 1 alusel HÕS § 1201 järgi kvalifitseeritud haldusõiguserikkumise asjas on ebaõige, sest see on vastuolus KarSRS § 5 lg-ga 1. Seega on kohus menetluse lõpetamisega käesolevas asjas ebaõigesti kohaldanud KarSRS § 6 lg-id 1 ja 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks tunnistada see rikkumine väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 alusel, sest see tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtulahendi, millega lõpetati asjas menetlus ilma seadusliku aluseta. Samuti on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, sest ei kohaldanud HÕS § 1201 ja ühistranspordiseaduse § 546, mida oleks pidanud kohaldama. Nendel põhjendustel tuleb Tallinna Linnakohtu 17. märtsi 2003. a määrus V. S. väärteoasjas tühistada ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. 6. Asja uuel arutamisel tuleb kohtul kõrvaldada ka vastuolu V. S. teole antud kvalifikatsiooni osas. Haldusõiguserikkumise ja väärteo protokollis on tegu kvalifitseeritud HÕS § 1201 järgi. Kohtuvälise menetleja otsuses on sama tegu ilma põhjendusteta kvalifitseeritud HÕS § 120 lg 1 järgi. 7. Vaagides kaebaja väidet, et kohus on rikkunud VTMS § 132 nõudeid, sest lõpetas menetluse määrusega, aga mitte kohtuotsusega, märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. 7.1. Väärteoasja menetlemist maa- või linnakohtus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel reguleerivad VTMS 12. peatüki sätted. Kaebemenetluses on kohtu lahendiks VTMS § 132 kohaselt üksnes kohtuotsus, sh ka menetluse lõpetamise korral VTMS §-des 29 või 30 sätestatud alustel (VTMS § 132 p 3). Muuhulgas sätestab VTMS § 29 lg 1 p 6, et väärteomenetlus tuleb lõpetada juhul, kui seadus, mis nägi ette karistuse väärteo eest, on kehtetuks tunnistatud. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 6 lg 1 sätestab, et enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud haldusõiguserikkumise kohta alustatud füüsilise või juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asi lõpetatakse vastavalt KarSRS § 5 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud alusel. Seega tuleb menetlus lõpetada, kui menetluse aluseks olnud haldusõiguserikkumine ei ole karistusseadustiku või muu väärteokoosseisu sätestava seaduse järgi enam karistatav väärteona ega kuriteona. KarSRS § 6 lg 6 kohaselt toimub maa- või linnakohtu menetluses oleva füüsilise või juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja lõpetamine kohtuniku ainuisikulise määrusega. 7.2. Tegu, mille toimepanemise eest V. S. haldusõiguserikkumise ja väärteo protokoll vormistati, pandi toime 29. augustil 2002. a, s.o enne karistusseadustiku ja karistusseadustiku rakendamise seaduse jõustumist. Kohtuvälise menetleja otsuse ja kohtu määruse tegemise ajaks olid aga karistusseadustik ja karistusseadustiku rakendamise seadus jõustunud. Kassaatori väide, et KarSRS § 6 ei kuulu kohaldamisele, kui kohus ei määra karistust, vaid vaatab läbi kaebust kohtuvälise menetleja karistamisotsuse peale, ei tulene seadusest. Asja kohtus läbivaatamise ajaks ei olnud kohtuvälise menetleja otsus veel jõustunud ning tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 oli kohus kohustatud kontrollima, kas karistusseadustik ei kergenda menetlusaluse isiku olukorda. Jõudes asja menetlemise tulemusel arusaamisele, et karistusseadustiku kohaselt ei ole haldusõiguserikkumise ja väärteoprotokollis kirjeldatud V. S. tegevus enam väärteona ega kuriteona karistatav, oli Tallinna Linnakohtu kohtunik õigustatud KarSRS § 6 lg 6 alusel asjas menetluse lõpetama ainusikulise määrusega. Seega ei ole kohtunik rikkunud VTMS § 132 nõudeid. 8. Lähtudes otsuse p-s 5 toodud põhjendustest ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-dest 1 ja 2, §-st 176 ning §-st 177, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Linnakohtu 17. märtsi 2003. a määrus V. S. väärteoasjas HÕS § 120 lg 1 järgi tuleb tühistada ja asi tuleb saata linnakohtule uueks arutamiseks. Ott JÄRVESAAR Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER 13.02.2013 14:45 Isikuandmed asendatud initsiaalidega. Alus: „Riigi Teataja seaduse“ § 4 lõige 3 ja Riigikohtu 13.02.2013 kiri nr 6-1/13-96.