Risti Vallavolikogu — Risti vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitamine — KO, 65, 1521

Lähtudes ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668) §-st 14 ja kohaliku omavalituse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lõikest 1, Risti Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Risti vallas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord (lisatud). 2. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist. Volikogu esimees Elvo LEPPMAA Kinnitatud Risti Vallavolikogu 20. veebruari 2002. a määrusega nr 4 RISTI VALLAS ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSE HINNA REGULEERIMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu osutatava veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna (edaspidi tekstis kasutatud ka vee hind ja heitvee hind) kehtestamist Risti valla haldusterritooriumil. 2. Käesolevas korras on kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõisteid, Risti valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja mõisteid ja alljärgnevaid mõisteid: • vee-ettevõtja on: – juriidiline isik või tema iseseisva eelarvega allüksus, või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhikirjaline (või registreeritud) tegevus on klientide veega varustamine ning heitvee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamine tema valduses, halduses või omanduses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning kes on vee-ettevõtjaks määratud Risti Vallavolikogu otsusega; – juhul, kui käesolev kord käsitleb mõisteid, nagu vee-ettevõtja tootmismahud, toodang, teenused, tulud, kulud, amortisatsioon, remonditööd, investeeringud, töölepingud, tööettevõtulepingud ja muid, siinkohal loetlemata tulude ja kuludega seotud mõisteid, siis peetakse silmas vee-ettevõtja poolt teostatavat, otseselt vee tootmise ja müügi ning heitvee ärajuhtimise ja puhastamisega seotud majandustegevust; – juhul, kui vee-ettevõtjal on veel teisigi põhikirjalisi tegevusi, siis käesolev kord neid üldjuhul ei käsitle, välja arvatud juhtumid, kus tekstile on lisatud vastavad laiendid, nagu näiteks «...teised tegevusalad...», «...muud tegevusalad..» vms. • vee-ettevõtja tootmisüksus on: – eraldiseisev hoonete, rajatiste ja seadmete kompleks, mille abil vee-ettevõtja toodab vett ja varustab klienti veega, juhib ära ja puhastab heitvett ning mille eraldiseisvusest tulenevalt on võimalik välja arvestada tema majanduslikud näitajad – tootmismahud, kulud ja tulud. Käesolev kord ei käsitle vee-ettevõtja tootmisüksustena neid vee-ettevõtja valduses, halduses või omanduses olevaid hoonete, rajatiste ja seadmete komplekse, millega vee-ettevõtja teostab oma mingisuguste teiste tegevusaladega seotud toiminguid. – Juhul kui hooned, rajatised või seadmestikud või nende kompleksid on vee-ettevõtjal üldkasutuses, st neid kasutatakse nii klientide veega varustamise ning heitvee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks kui ka mingisuguste teiste tegevusaladega seotud tööde teostamiseks, siis esitab vee-ettevõtja vallavalitsusele üldkasutatava varaga kaasnevate kulude osakaalulise (protsentuaalse) jaotuse eri tootmisüksuste ja teiste tegevusalade vahel. • vee-ettevõtja hinnapiirkond on: – vee-ettevõtja tootmisüksus või tootmisüksuste hulk, mille toodangule või teenusele teostatakse eraldiseisvat hinnakujundust majandusnäitajate alusel. Juhul kui hinnapiirkond hõlmab mitut tootmisüksust, siis on hinnakujunduse aluseks hinnapiirkonna tootmisüksuste kogutootlikkus, kogukulu ja kogutulu. Ühe hinnapiirkonna võib moodustada kogu vee-ettevõtja kõikide tootmisüksuste kogunäitajate alusel. • tarbijagrupp on: – abonentide (tarbijate) hulk, kellele rakendatakse ühiseid tingimusi veega varustamise ning heitvee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisel, nende tarbimisotstarbest lähtudes. Abonendid jagunevad järgmistesse gruppidesse: a) kodutarbijad – füüsilised isikud, kes tarbivat vett ja heitvee ärajuhtimise teenust eluruumis, ehitises, kinnistul või krundil olmevajaduste rahuldamiseks, või juriidilised isikud, kelle kaudu füüsilised isikuid teostavad ühiseid toiminguid eluruumide, ehitiste, kinnistute või kruntide haldamisel. Juhul kui juriidilisel isikul on veel mõni teine põhikirjaline tegevus peale füüsiliste isikute eluruumide, ehitiste, kinnistute või kruntide ühise haldamise, siis loetakse juriidiline isik kodutarbijaks ainult selles majandustegevuse osas, kus on otseselt tegemist vee ostmisega ja heitvee ärajuhtimise teenuse tarbimisega füüsiliste isikute eluruumide, ehitiste, kinnistute või kruntide ühisel haldamisel; b) asutused – juriidilised isikud või nende iseseisva eelarvega allüksused või füüsilised isikud, kes tarbivad vett füüsilisest isikust ettevõtjana, registreeritud tegevuse teostamiseks selleks spetsiaalselt ehitatud või kohandatud hoones või ruumis. • abonenttasu on: – tarbijale kehtestatud püsitasu. • osakaaluline jaotus on: – arvestuslik jaotusmehhanism, millega jaotatakse vee-ettevõtja üldhalduskulud, üldtootmiskulud ja üldotstarbeliste hoonete, seadmete, rajatiste, inventari ja tehnika amortisatsioon vee-ettevõtja eri tootmisüksuste ja teiste tegevusalade vahel. Osakaalulist jaotust kasutatakse vee ja heitvee hinna kalkuleerimise juures juhul, kui mingit kulu ei ole võimalik siduda kindla tootmisüksuse või vee-ettevõtja konkreetse tegevusala kuludega. Osakaaluline jaotus väljendatakse protsentides. 3. Vee ja heitvee hinna kehtestab Risti Vallavalitsus (edaspidi tekstis vallavalitsus) vee-ettevõtja esitatud kirjaliku taotluse alusel. II. HINDADE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED 4. Vee ja heitvee hind kehtestatakse kas vee-ettevõtja tootmisüksusele, hinnapiirkonnale või vee-ettevõtjale tervikuna. 5. Vallavalitsusel on õigus kehtestada erinevaid hindu vee-ettevõtja eri tootmisüksustele, hinnapiirkondadele ja tarbijagruppidele, lähtudes majanduslikest või territoriaalsetest kaalutlustest. Juhul kui vee ja heitvee hinnad kehtestatakse vee-ettevõtjale tervikuna või mitmest eri tootmisüksusest koosnevale hinnapiirkonnale, siis ei ole hinnad seotud konkreetse tootmisüksuse kuludega, vaid kogu vee-ettevõtja või hinnapiirkonna vee tootmise ja müügi ning heitvee ärajuhtimise ja puhastamise kuludega. Juhul kui hind on kehtestatud konkreetsele tootmisüksusele, siis lähtutakse hinna koostamisel vastava tootmisüksuse kuludest. 6. Vee-ettevõtjal on õigus kasutada ühe tootmisüksuse või hinnapiirkonna majandustegevusest laekunud tulu teise tootmisüksuse või hinnapiirkonna majandustegevusega seotud kulude katmiseks. 7. Vee ja heitvee hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: • põhjendatud tootmiskulude katmine; • kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; • keskkonnakaitse tingimuste täitmine; • põhjendatud tulukus, mis võimaldaks teha planeeritud investeeringuid. III. HINDADE KALKULEERIMINE 8. Vee ja heitvee hind moodustub: • abonenttasust; • tasust võetud vee eest; • tasust heitvee ärajuhtimise eest. 9. Tasu võetud vee eest ja tasu heitvee ärajuhtimise eest kehtestatakse võetud vee ja kanaliseeritud heitvee kuupmeetri kohta. Nende tasude arvestamise aluseks on kliendi poolt tarbitud vee kogus, mida mõõdetakse veearvestiga. Kuni 31.12.2002 on lubatud tarbitud vee kogust arvestada Risti vallas kehtestatud vee kasutamise normide alusel. 10. Vee ja heitvee hinnad vaatab vee-ettevõtja läbi üks kord aasta jooksul. Juhul kui ilmneb vajadus hindasid muuta, esitatakse vallavalitsusele vastav taotlus. 11. Vee-ettevõtja taotlus peab sisaldama teenuse hindasid, ettepanekut hinna kehtestamise aja ja kehtivusperioodi kohta ja sellele lisatakse: 11.1. hinna kalkulatsioon, mida koostades võetakse arvesse kas vee-ettevõtja kui terviku või selle hinnapiirkonna või tootmisüksuse kulud, millele taotletakse hinna kehtestamist ja mis arvestab: – otseseid kulutusi ühe kuupmeetri vee tootmiseks ja ühe kuupmeetri kanalisatsiooniteenuse osutamiseks (remondimaterjalide soetamiseks, elektrienergia tarbimiseks); – otseseid kulutusi tööjõule 1 m3 vee tootmisel ja ühe 1 m3 kanalisatsiooniteenuse osutamisel (tööjõukulud töölepingu või tööettevõtulepingu alusel); – kulutusi teistelt ettevõtetelt teenuste ostmiseks; – vee-ettevõtja või -asutuse üldhalduskulusid vastavalt nende kindlaks määratud osakaalule; – vee-ettevõtja või asutuse üldtootmiskulusid vastavalt nende kindlaks määratud osakaalule; – põhivahendite amortisatsiooni; – riiklikke makse, mis on seotud toodetud vee kogusega ning loodusesse juhitud heitvee kogusega ja koostisega (ressursimaks, saastemaks); – keskkonnajärelevalve kulutusi (joogivee ja heitvee proovide maksumus jms); – järgmisel majandusperioodil prognoositavat kulutuste muutust võrreldes eelmise perioodiga; – planeeritavat investeeringute mahtu, planeeritava laenu korral tagasimakse-graafiku täitmiseks vajalikke laekumisi; 11.2. seletuskiri, mis kirjeldab: – planeeritavate remonditööde ja investeeringute olemust; – teiste hinna koostamisel arvesse võetud kulude olemust; – vee-ettevõtja üldtootmiskulude, üldhalduskulude ja amortisatsiooni osakaalulist jaotust vee tootmise ja müügi, heitvee ärajuhtimise ja puhastamise, eri tootmisüksuste ning vee-ettevõtja teiste tegevusalade vahel; – vee tootmise ja müügi ning heitvee ärajuhtimise mahtusid eelmisel majandusperioodil ja planeeritavaid mahtusid eelolevaks majandusperioodiks; – järgmise majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust kehtivates teenusehindades; – järgmise majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust taotletavates teenusehindades; – vee-ettevõtja kui terviku majandustegevust eelmisel majandusaastal (tulud ja kulud koos vee-ettevõtja teiste tegevusaladega); – rakendatavaid meetmeid kokkuhoiu saavutamiseks. 12. Vallavalitsusel on vee-ettevõtja esitatud vee ja heitvee hindade muutmise ettepaneku läbivaatamisel õigus nõuda vee-ettevõtjalt täiendavaid andmeid. 13. Kui tarbija kasutab ainult heitvee ärajuhtimise teenust, määratakse heitvee hulk heitveearvestiga või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt. 14. Abonenttasu on kõikidele tarbijatele 0 krooni. 15. Asutustele müüdava vee hind ja asutustele osutatava heitvee ärajuhtimise teenuse hind korrutatakse koefitsiendiga 1,35. III. KÄIBEMAKSU LISANDUMINE VÕI ÄRAJÄÄMINE 16. Käibemaksu lisandumist (või ärajäämist) vee ja heitvee hinnale ei loeta kehtestatud hinna muutmiseks. Hindade aluseks olevad kalkulatsioonid vaadatakse läbi ja korrigeeritakse vähemalt kolme kuu jooksul pärast ettevõtte käibemaksukohustuslaseks registreerimist. 17. Käibemaksu lisandumisest (või ärajäämisest) vee ja heitvee hinnale on vee-ettevõtja kohustatud teavitama abonente kohe pärast maksekohustuslaseks registreerimise teate saamist Maksuametilt. Teade peab ilmuma maakondlikus ajakirjanduses. IV. HINDADE KOOSKÕLASTAMINE JA AVALIKUSTAMINE 18. Vallavalitsus vaatab vee-ettevõtja esitatud taotluse vee ja heitvee hindade muutmiseks läbi vähemalt kuu aja jooksul pärast taotluse esitamist. Juhul kui vallavalitsus leiab, et vee-ettevõtja esitatud taotlus ei ole piisavalt põhjendatud, siis lükkab vallavalitsus taotluse tagasi. Juhul kui vallavalitsus peab vee-ettevõtja taotlust põhjendatuks, siis esitab vallavalitsus vee-ettevõtjale kehtestatavad hinnad koos hindade kehtestamise aluseks olevate dokumentidega kooskõlastamiseks Risti Vallavolikogu kommunaalkomisjonile (edaspidi tekstis kommunaalkomisjon). 19. Kommunaalkomisjon kontrollib vallavalitsuse esitatud kehtestatavaid hindu otstarbekuse, majandusliku põhjendatuse, seaduslikkuse ja tarbija huvide kaitse seisukohast lähtuvalt ja esitab oma seisukohad kirjalikult vallavalitsusele. 20. Juhul kui kommunaalkomisjon teeb vallavalitsusele põhjendatud ettepaneku muuta esitatud hindu ja tähtaegu või muid põhimõttelisi põhjendatud muudatusi ja vallavalitsus kehtestab hinnad kommunaalkomisjoni ettepanekuid arvestamata, siis pöördub kommunaalkomisjon vallavolikogu poole, taotledes vallavalitsuse vastava korralduse tühistamist. 21. Vallavalitsus avalikustab vee ja heitvee hinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist maakondlikus ajalehes. Volikogu esimees Elvo LEPPMAA