Võhma Linnavolikogu — Võhma Lasteaia Mänguveski arengukava kinnitamine — KO, 64, 1512

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 9 1 lõike 3 alusel ning lähtudes Võhma Linnavolikogu 20. veebruari 2001. a määrusega nr 5 kehtestatud Võhma linna arengukavas aastateks 2001–2005 püstitatud ülesannetest, Võhma Linnavolikogu otsustab: 1. Kinnitada juurdelisatud Võhma Lasteaia Mänguveski arengukava (2003–2005). 2. Määrus jõustub 1. mail 2003. a. Volikogu esimees Tiiu NÕMM Kinnitatud Võhma Linnavolikogu 17. aprilli 2003. a määrusega nr 8 VÕHMA LASTEAIA MÄNGUVESKI ARENGUKAVA 2003–2005 I. ÜLDOSA 1.1. Sissejuhatus Meie Eesti ühiskonda iseloomustavad pidevad muutused elu eri tasanditel, mis puudutavad üldjuhul igat üksikut inimest. Kaasaegne elu ühest küljest laiendab inimeste valikuvõimalusi, kuid sellega kaasnevad suuremad ohud ja suurenev ebakindlustunne. Ei oma tähtsust, kus linnas või maakonnas me elame, olenemata sellest peame meie ja meie lapsed suutma kohaneda pidevalt muutuvas keskkonnas, ühiskondlikus ja poliitilises elus, võtma omaks teaduse ja tehnoloogia uusimad saavutused ning olema valmis neid ka igapäevaelus rakendama. Ühiskonna liikmetelt eeldatakse valmisolekut ja tahet pidevalt ennast täiendada – õppida kogu elu. Üha suurem osa lastest veedab oma esimesed eluaastad enne kooli lasteaias. Lasteaias on kõige tähtsam laps, tema areng ja vajadused – seega lähtume arengukava koostamisel eelkõige lapsest ning tema arengukeskkonnast. Lapse arengule aitab oluliselt kaasa turvaline, vaba ja loominguline kasvukeskkond, kus igal tegevusel on oma eesmärk. Lapsed on aktiivsed õppijad, nad õpivad selle kaudu, mida teevad, tunnevad ja kogeda saavad. Kvalitatiivselt hea on lasteaed, kui see soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset heaolu ja arengut ning toetab lapsevanemaid laste kasvatamisel ja õpetamisel. Võhma lasteaed valmistab lapsi ette iseseisvaks elukestvaks õppimiseks, kujundades esimesed õpiharjumused, pannes aluse lapse suhtumistele, teadmistele ja oskustele. Lasteaiaõpetajad koostöös lastevanemate ja lasteaia juhiga loovad õpikeskkonna, mis aktiveerib laste loomulikku uudishimu ja soodustab nii individuaalset õpitegevust kui ka koostööd teiste lastega. Võhma Lasteaed Mänguveski arengukava on lasteaia arengut ja rahastamist suunav dokument, mis määratleb lasteasutuse toimetuleku järgnevatel aastatel. Käesolev arengukava on jätkuks eelmisele, 2001. aastal valminud lasteaia arengukavale, mis järgib lasteaia järjepidevust, võttes aluseks uuenenud nõudmised ja arusaamad. 1.2. Arengukava eesmärgid IGA LAPS ON SUUR VÄÄRTUS EESTI ÜHISKONNAS. VISIOON Luua laste eale, võimetele ja huvidele vastavad tingimused nende kujunemisel isiksusteks. MISSIOON Võhma Lasteaed Mänguveski missioon on: • Tänapäevatasemelise alushariduse võimaldamine kõikidele Võhma linna lastele. • Koostöös lastevanematega suunata lapse isiksuse arengut, kujundada õigeid väärtushinnanguid, toetades vanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. • Hoida ja tugevdada laste tervist ning soodustada nende emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset ja vaimset arengut. Siit tulenev arengukava põhieesmärk: Laste vajadustele, huvidele ja võimetele optimaalse ja turvalise arengukeskkonna loomine, tagamaks lapse igakülgse arengu, mis võimaldaks lapsel hästi toime tulla järgmistes elu- ja arenguetappides. Põhieesmärgist lähtuvad eesmärgid: • Rakendada lapsekeskse õpetuse põhimõtteid, mis keskenduvad õppimisele mängu kaudu ja toetavad iseseisvat mõtlemist. • Tagada laste kooliks ettevalmistamine. • Luua lastele turvaline ja arendav keskkond. • Tagada õppe- ja kasvatustöö kõrge kvaliteet igapäevaste tegevuste kaudu. • Tagada lasteaiaõpetajate kõrge professionaalne tase. • Lasteaia tegevuse hindamine kindlate kriteeriumite alusel. • Rakendada efektiivset koostööd lastevanematega. • Säilitada ja tugevdada koostööd Võhma Linnavalitsusega, Võhma Gümnaasiumiga ning teiste ümbruskonna lasteasutustega. • Luua uusi koostöövõimalusi. 1.3. Ülevaade ajaloost Võhma Lasteaed avati 1979. aasta juulis. Lasteaed ehitati tüüpprojekti järgi kahekorruseliseks ja kuue rühmaga asutuseks. Tööle asusid kaks sõimerühma ja neli aiarühma. Lasteaed mahutas rohkem kui 140 last. Asutus kuulus Võhma Lihakombinaadile ja teenindas eelisjärjekorras Võhma Lihakombinaadi töötajate lapsi. Lasteaial oli kahe rühmaga filiaal, mis asus Võhmas, Jaama tn 2. Seal oli üle kolmekümne lapse. Nimetatud filiaal töötas alates 1946. aastast ning likvideeriti 1986. aasta juunis. Seoses Võhma Lihakombinaadi pankrotistumisega 1994. ja 1996. aastal vähenes laste arv oluliselt nii lasteaias kui Võhma linnas tervikuna. Suleti kaks rühma. Lasteaed muudeti Võhma linna omanduses olevaks munitsipaalasutuseks. Mänguveski nime kannab lasteaed alates 1991. aastast. II. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS 2.1. Üldandmed Nimetus Võhma Lasteaed Mänguveski Asutamise aasta 1979 Aadress Veski 11, 70602 Võhma Viljandimaa Reg. nr 75022628 Koolitusluba nr 2542HM välja antud 29.10.2002 Õiguslik seisund Võhma linna munitsipaalasutus Omanik Võhma linn Tunnustatud toitlustusettevõte Tunnustamise otsus nr 260 Viljandi, 14.01.03 Akti nr Vi-101 13.01.03 Juhataja Kai Kikkas Telefon 043 77 467, 043 77 347 Laste arv 62 Rühmade arv 3 Tööaeg 10,5 tundi päevas, viis päeva nädalas kella 7.00–17.30 Lasteaed suletud juunis, juulis ja augustis Krunt 1,8 ha 2.2. Kaader • Ametikohti on 15,75; töötajate arv 16, nendest pedagooge 7 • Lasteaias töötab kahel päeval nädalas Võhma Gümnaasiumi logopeed. • Pedagoogide jaotus vastavalt haridusele: Kõrgem – 2 Keskeri – 5 (neist üks omandab kõrgharidust Tallinna Pedagoogikaülikoolis) • Muu personal: rakendatud üheksa ametikohta Täienduskoolituse hetkeseis: Kõik pedagoogid on läbinud 160 tunnised täienduskursused, köögipersonal toiduhügieenikoolituse kursused. 2.3. Majanduslik hetkeolukord Võhma Lasteaed Mänguveski on Võhma linna munitsipaalomandis töötav lasteasutus. Lasteaial on oma eelarve, pangaarve, põhimäärus, pitsat ja logo. Raamatupidamine asub Võhma Linnavalitsuses, kohapeal teostab juhataja kassapõhist raamatupidamist. Remonditööde loetelu, mis on teostatud viimase kolme aasta jooksul: • Paigaldatud kogu majale uued plastaknad. • Renoveeritud lasteaia fassaad ja sissekäigud. • Majale paigaldatud uus katus. • Renoveeritud laste pesemisruumid kõikides rühmades. • Lasteaia köök on viidud tervisekaitsenõuetele vastavaks. • Remonditud on töötajate WC-d ja duširuum. • Uuendatud on kogu keskküttesüsteem. • Rühmade nõudepesuruumid on tervisekaitsenõuetele vastavad. • Renoveeritud on metoodiline kabinet, juhataja kabinet, ühe rühma ruumid. • Mitmes koridoris on paigaldatud kiviplaadid. • Uuendati köögi ja rühmaruumide ventilatsioonisüsteem. Eelnevast järeldub, et Võhma lasteaed on viimase kolme aasta jooksul saanud uue ilme, remonditud ja korrastatud on suurem osa majast. Teostatud on lasteaia kapitaalremont ja sanitaarsõlmede rekonstrueerimine. Uuendatud on ka rühmainventari ja köögiinventar vastab suures osas tervisekaitsenõuetele. Koostöös Viljandi Maanteeametiga on õuealale rajatud laste liikluslinnak. Samas on teostada veel mitmeid töid: • Eelkõige on vaja maja ümber rajada uus tänapäeva nõuetele vastav laste mänguväljak. • Uuendada õueala asfaltteed ja paigaldada uus piirdeaed. • Puudub kogu maja hõlmav tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. • Lasteaia valgustus ei vasta tervisekaitsenõuetele. • Kolme rühma ruumide põrandakatted on vananenud (üle 20 aasta vanad). • Inventari muretsemiseks ei ole jätkunud piisaval määral eelarvelisi vahendeid. Probleem on personali töötasu. Majanduspersonali töötasu on valdavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalk või mõnisada krooni üle selle. Vabariigi uue valitsuse üks prioriteet on haridus ning sellega kaasnevalt haridustöötajate palgapoliitika. Seetõttu peame põhjendatuks viia lasteaiaõpetaja palk kooli nooremõpetaja (kõige madalam palgamäär) tasemele. Ka majanduspersonalile tuleb kindlustada vääriline palk. 2.4. Õppe- ja kasvatustöö Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on lasteaia õppekava, mis valmis 1999. aastal ja mida täiendatakse igal aastal. Õppekava koostamisel võtsime aluseks alushariduse raamõppekava. Lasteaia õppekava põhjal toimub kogu lasteasutuse õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine, läbiviimine ja hindamine. Laste elu ja tegevus on seotud kindla päevakavaga ja toimub kõikides vanuserühmades kindla tegevuskava alusel (nädalaplaan). Lasteaiaõpetajad on koostanud igas rühmas vastavalt laste vanustele ainekavad, mille alusel nad nädalategevusi planeerivad ning tulemusi eesmärgistavad ja hindavad. Igal lapsel on oma individuaalne kasvumapp (sisse viidud 2001. aastal), milles peegeldub lapse areng ning mis sisaldab iga-aastast lapse arengu analüüsi (kinnitatud ped. nõupidamisel) Laps saab selle endale lasteaiast lahkudes koos tunnistuse ja töödest koosneva mapiga. Laste õppe- ja kasvatustegevustes on lähtutud rahvakalendri tähtpäevadest, pühadest ja lasteaia traditsioonidest. Kujunenud on uued traditsioonid: sügiseti matk Lembitu linnusesse, sügisnäituse korraldamine koos vanematega, nõidade pidu vanematega, ekskursioon kevaditi Jakobsoni majamuuseumisse jmt. Loodud on sisehindamissüsteem: • vaatlustunnid sügiseti (vaatleb nii juhataja kui ka iga õpetaja), nende fikseerimine, hinnang ja analüüs (sisse viidud 1999. aastal). • Arenguvestlused pedagoogide ja muu personaliga (alustatud 2002. aasta sügisel). • Ettekanded pedagoogilistel nõupidamistel (iga õpetaja esineb vähemalt kord õppeaasta jooksul). Õppe- ja kasvatustöö puudused: Sisekontroll ja hinnangud eri töölõikudele tuleks veel täpsemalt fikseerida ning muuta süsteemsemaks ning läbipaistvamaks. Siduda nädala teema paremini õpetatavate ainetega rühmades. Rohkem õpetamist mängu kaudu. Tähelepanu lapse individuaalsetele vajadustele. 2.5. SWOT-analüüs SISEMISED TUGEVUSED • Kvalifitseeritud, kogemustega kaader • Meeskonnatööks paraja suurusega töökollektiiv • Logopeedi olemasolu • Väljakujunenud traditsioonid • Kaadri vanuseline tasakaal • Piisav laste olemasolu • Avarad ruumid ja territoorium • Üks tühi kasutamata rühmaruum (võimalus ringide tööks) • Enesetäiendamise võimalused olemas • Kvaliteetne toitlustamine SISEMISED NÕRKUSED • Vähene meeskonnatöö • Lastevanemate vähene osavõtt lasteaia töödest-tegemistest • Muutuste kartus • Töötajate väike palk ja madal motivatsioon • Nõrk koostöö lastevanematega • Mänguväljaku halb olukord • Puudub piiritletud õueala Lasteaia õueala kasutavad veel raamatukogu külastajad, päevakeskuse külastajad, kooliõpilased • Mööbel osaliselt vananenud • kaks rühmaruumi vajavad remonti ÜHISKONNAST TULENEVAD VÕIMALUSED • Laste kodude lähedus • Laste kodune olukord põhijoontes teada • Looduslik ümbrus, väike liiklus, puhas õhk • Võhma linna ainus lasteaed • Laste sündivuse vähenemise peatumine, teatav stabiilsus • Omavalitsuse suhtumine lasteaeda pooldav ja abistav • Alushariduse väärtustamise suurenemine • Erinevate projektide rahastamine • Kaasaegse infotehnoloogia areng ÜHISKONNAST TULENEVAD OHUD • Laste sündivuse vähenemine • Elatustaseme pidev langus • Lastevanemate tööpuudus • Üleüldine pessimistlik eluhoiak • Lasteaiaõpetajate madal motiveeritus ja enesehinnangu langus (madal töötasu) • Väärtushinnangute muutumine ühiskonnas • Vägivald televisioonis • Probleemsed pered (alkoholism, lapse hooletusse jätmine) III. ARENGUSUUNAD 2003.–2005. AASTAKS 3.1. Õppe- ja kasvatustöö • Olemasoleva õppekava pidev sisulise poole täiendamine ja uuendamine. Hea Alguse, Piaget’ ja Montessori pedagoogika sisu tundmaõppimine ja kasutamine. • Õpetaja-abide teadlik kaasamine õppe- ja kasvatusprotsessi. • Olemasolevate ainekavade täiendamine, õppe- ja kasvatustegevuse rikastamine loovmängudega. • Terviseõpetuse tähtsustamine õppekava osana. • Turvalise ja lapsekeskse keskkonna säilitamine. • Laste koolivalmiduse tagamine. • Õppetöö kvaliteedi parandamiseks täiendada tehnilisi õppevahendeid (kehalise kasvatuse tunni jaoks uued matid jm, õuemänguasjad: ronimisredelid jm; arvuti, televiisor ja videomakk, süntesaator). • Lapse kasvumappide koostamise ühiste printsiipide väljatöötamine. • Igakülgne koostöö lastevanematega. • Metoodilise kabineti vahendite täiustamine (lasteaiaõpetajate koostatud õpimapid eri teemade kohta õppetegevustes). • Sisekontrollisüsteemi täiustamine: töötada välja pedagoogide töö hindamiskriteeriumid. • Lasteaiaõpetaja õppe- ja kasvatustöö analüüsi täiustamine. • Jätkata lasteaia kroonika pidamist (lisaks piltidele ka sisukirjeldused ja laste nimekirjad). • Traditsioonide järjepidevus ja uute traditsioonide loomine. • Vajadusel huvialaringide loomine väljaspool lasteaia õppetegevust. 3.2. Töö personaliga • Töötajate arengut soodustavate töösuhete ja protsesside kujundamine. • Ühise eesmärgi nimel töötav arenemisvõimeline, pingevaba ja kompetentne kollektiiv. • Lasteaia personali pidev enesetäiendamine (infotehnoloogia kasutamise oskus, eneseregulatsioon ja konfliktide lahendamise oskus, praktilised kursused igapäevatöö loovamaks ja mitmekülgsemaks muutmiseks, pedagoogilise suunitlusega koolitused õpetaja-abidele, toiduhügieenikoolitused majanduspersonalile). Täiendusel osaleja jagab teadmisi kolleegidele, kursusetöö koopia jääb metoodilisse kabinetti kõigile tutvumiseks. • Asutuse juhi pidev enesetäiendamine (kvaliteetjuhtimine, raamatupidamise alused, personalipoliitika, asjaajamiskursused, õppeprotsessi juhtimine jm). 3.3. Majandustegevus Lasteaia majandustegevus sõltub suurel määral lasteaia eelarvest- omavalitsuse ja riigi võimalustest. • Tõsta lasteaiaõpetaja töötasu vähemalt kooli nooremõpetaja töötasu alammäärani. • Kõrgharidusega lasteaiaõpetajale 15% suurem palk. • Tõsta majanduspersonali töötasu (vähemalt 1,5 valitsuse kehtestatud miinimumpalka). • Remontida rühmaruumide põrandad ja värvida seinad. • Paigaldada tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. • Viia lasteaia ruumide valgustus tervisekaitsenõuetele vastavaks (eriti pime on saal). • Paigaldada lasteaiale uus piirdeaed. • Mänguväljaku renoveerimine (sh siseõue asfaltkate). • Uuendada inventari (uus mööbel rühmadesse, kehalise kasvatuse tunni vahendid, infotehnoloogia, süntesaator, televiisor, videomakk, fotoaparaat, kardinad ja rulood rühmadesse). • Rühmadesse lastele riietekuivatuskapid. 3.4. Töö lastevanemate ja hoolekoguga • Lastevanemate suurem integreerumine õppetöösse. • Ühisürituste planeerimine koostöös lastevanematega ja lastevanemate initsiatiivil, pereüritused. • Pidev lastevanemate vajaduste väljaselgitamine ning nende rahuldamine (nt võimaldada lapsel lasteaeda tulla augusti viimasel nädalal. Avada lasteaed kaks nädalat enne 1. septembrit). • Lastevanemate kasvatusalane nõustamine ja koolitus. • Teavitada hoolekogu tööst kõiki lapsevanemaid. • Koolitada hoolekogu liikmeid. • Korraldada ühiseid arutelusid lasteaia hoolekogu ja omavalitsuse esindajate vahel. 3.5. Töö üldsusega • Avaldada kohalikus lehes artikleid lasteaias toimuva kohta (hoolekogu koosolekud, lastevanemate koosolekud, muud põnevad üritused). • Avaldada kohalikus lehes artikleid laste kasvatamise kohta, nõuanded ja meelespead. • Koostada lasteaia infovoldik. • Teostada lasteaia interneti-kodulehekülg. • Hoida ja tugevdada sidet teiste lasteasutustega, Võhma Gümnaasiumiga (kutsuda tulevane klassijuhataja kooliminejate laste rühma lastega tutvuma; viia lapsed kevadel kooli ekskursioonile jm). • Osaleda lastega üle Viljandimaa toimuvatel näitustel ja muudel üritustel. • Hoida ja tugevdada sidet omavalitsusega. IV. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2003–2005 Tegevus Teostamise viis Tulemus Vahendid Läbiviijad, vastutajad Tähtaeg 4.1. JUHTIMINE Luua ühtne meeskond, kes tegutseb kindla eesmärgi saavutamise nimel • Ühised arutelud • Koosviibimised • Pidev eneseanalüüs • Individuaalse motivatsiooni väljaselgitamine Loov, ergas ja motiveeritud ja aktiivne töökollektiiv. Positiivne töömeeleolu Eelarvelised täienduskoolitusrahad, meeskonnatöö projekti koostamine ja vahendite hankimine fondidest Lasteaia juhataja, majandusjuhataja, koolitusspetsialistid 2003–2004 Hoida ja tugevdada Võhma lasteaia head mainet Võhma linnas ja ümbruskonnas • Artiklid kohalikku lehte • Aktiivne osalemine ümbruskonna ettevõtmistes • Positiivne reklaam Lapsed tulevad lasteaeda väljastpoolt Võhma linna, lasteaia täituvus on maksimaalne Lasteaia juhataja Kõik töötajad Pidev Töötajate töötulemuste hindamise aluste süsteemi ning täpsete hindamiskriteeriumite ja -meetodite väljatöötamine ning süsteemne rakendamine Tulemuspalk • Töötajate ja juhi omavaheliste arutelude tulemusel saavutatud ühised kokkulepped Objektiivne hindamissüsteem Õppekirjandus, Hea Alguse standardid, teiste lasteaedade kogemused, täienduskoolituse vahendid Lasteaia juhataja 2004 2005 Sisekontrollisüsteemi täiustamine • Enesehindamise ja sisehindamise läbiviimine Paranenud õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteet Töötajate motiveerimine Turvaline ja avatud töökeskkond Lasteaia juhataja Pidev Juhtimisalane koolitus • Täiendus- koolitustest osavõtt, • erialase kirjandusega kursishoidmine, • kogemuste vahetamine Paranenud juhtimissüsteem Eelarvelised vahendid Lasteaia juhataja Majandusjuhataja Pidev Kodulehekülje kujundamine Lasteaia interneti- kodulehekülg Lasteaia juhataja Linna infotehnoloog 2003–2004 Lasteaia infovoldiku väljatöötamine Lastevanemate parem informeeritus lasteaia töökorraldusest Lasteaia eelarve 1000 kr Lasteaia juhataja 2003 sügis Lasteaia asjaajamiskorra väljatöötamine •Iseseisev töö Dokumentatsiooni korrastatus ja süstematiseerimine Parem töökorraldus Kindlad protseduurireeglid Lasteaia juhataja 2003 kevad Lasteaia põhimääruse ja töökorra täiustamine •Arutelud personaliga Parem töökorraldus Lasteaia juhataja Vajadusel Töötajate individuaalsete ametijuhendite täiendamine •Arutelud personaliga Parem töökorraldus Individuaalse vastutuse kujunemine Turvaline töökeskkond Lasteaia juhataja Vajadusel Täienduskoolituse planeerimine •Arutelud personaliga, töötajate vajaduste kaardistamine Parem töökvaliteet Lasteaia eelarve Lasteaia juhataja Igal aastal töötajate täiendus- koolituskava: 2003 kevad 2004 kevad 2005 kevad 4.2. TÖÖ PERSONALIGA TÖÖ PEDAGOOGIDEGA •Üldkoosolekud Töötaja saab ülevaate lasteaia eesmärkidest ja majandustegevusest Lasteaia juhataja 2 korda aastas •Pedagoogiline nõukogu Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse süsteemsus ja järjepidev areng Meeskonnatöö Eneseanalüüs ja hinnangud Bürookulu Lasteaia juhataja 1 kord kuus •Individuaalsed vestlused,töötaja arengu analüüs Probleemide lahenemine, tulemuslikum töö kvaliteet Lasteaia juhataja Pidev Arengu- vestlused 1 kord aastas • Vaatlustunnid Loomingulisemad õppetegevused Uued õppevahendid Juhataja, lasteaia õpetajad 1 vaatlus- tund aastas lasteaiaõpetaja poolt, 1 vaatlustund juhataja poolt TÖÖ ABIPERSONALIGA • Üldkoosolekud Suurem informeeritus lasteaias toimuvatest muutustest Lasteaia juhataja 2 korda aastas • Individuaalne vestlus • Arenguvestlus Paranev töökvaliteet Loominguline lähenemine igapäevastele tööülesannetele Majandusjuhataja Lasteaia juhataja Pidev 1 kord aastas • Enesekontrolli korraldamine rühmades ja köögis Puhtuse säilitamine Majandusjuhataja Pidev 4.3. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ LASTEAIA ÕPPEKAVA ARENDAMINE 1. Loovmängu sisseviimine ainekavadesse • Pedagoogiline nõupidamine • Pedagoogide iseseisev töö Täiendatud ja kvaliteetsemad ainekavad Võimalus suurendada loovmängu osa igapäevases õppetöös Lasteaiaõpetajad 2003 sügis 2. Hea alguse ja Montessori pedagoogika tundmaõppimine • Iseseisev töö materjalidega • Vastav täienduskoolitus • Ped. nõup. arutelud Rikkalikum ja mitmekesisem metoodiliste võtete kasutamine õppe- ja kasvatusprotsessis Õpperaamatud 500 kr Koolitus 5000 kr Lasteaiaõpetajad 2003–2004 Õpetaja abide kaasamine õppe- ja kasvatusprotsessi • Vastav täienduskoolitus • Ped. nõupidamisest osavõtt Ühtlasem kasvukeskkond rühmades, ühiste eesmärkide kujunemine Koolitus 10 000 kr (3 õpetaja abi) Juhataja, õpetaja abid 2003–2004 Tervisekasvatuse tähtsustamine • Töö lastevanematega • Ainekavade täiendamine •Spordiürituste suurendamine Terve laps Teadvustatud tervislik eluviis Heade harjumuste kujunemine Koolitus 3000 kr Lasteaiaõpetajad, kokk Majandusjuhataja juhataja 2003–2005 Aegunud õppevahendite väljavahetamine • Uute ostmine lasteaiale Mitmekesisemad töövahendid õpetajale ja mänguvahendid lastele Omavalitsuse osalus aastas 5000 kr Lasteaiaõpetajad, Lasteaia juhataja 2003–2005 Metoodilise kabineti vahendite täiustamine • Õpimapid teemade kaupa Uuenenud materjalid Materjalide süsteemsus Bürookulu Lasteaiaõpetajad Igal õppeaastal teeb igaüks 1 õpimapi Algus 2003 kevad Laste kasvumappide koostamise ühiste printsiipide väljatöötamine • Ped. nõupidamise arutelu • Pedagoogide iseseisev töö Uuenenud kasvumapp, ühtne süsteem lasteaias Bürookulu Lasteaiaõpetaja 2003 sügis Laste arendamine huvialaringis Vastavalt vanemate soovidele • Lasteaia saal Lasteaia töö mitmekesisus Eelarvelised, lastevanemate kulu Juhataja 2004 4.4. MAJANDUSTEGEVUS Personali palkade tõus • Läbirääkimised omavalitsusega Suurenenud töötajate motivatsioon Võimalus maksta töö tulemuslikkuse eest Töötajate eneseväärikuse kasv Eelarve, riigi poolt otse suunatud palgatõus Juhataja Pidev töö Rühmaruumide põrandate ja seinte renoveerimine • Jooksev remont Paremad õppe- ja kasvatustöö tingimused Lasteaia eelarve 25 000 kr 25 000 kr Juhataja remonditööline 2004 I rühm 2005 II rühm Uus tuletõrje- ja valvesignalisatsioon • Projektijooniste teostamine • Töötajate palkamine Turvalisuse tagamine lasteaias Ohutusnõuete täitmine Lasteaia eelarve 80 000 kr Juhataja 2005 Saali valgustus • Uued valgustid Nõuetekohane valgustus Lasteaia eelarve 10 000 kr Juhataja 2004 Rühmaruumide valgustus • Uued valgustid Nõuetekohane valgustus Lasteaia eelarve 20 000 kr Juhataja Rulood, kardinad • Ost Lasteaia eelarve 10 000 kr Juhataja 2004 Lasteaia piirdeaed • Paigaldamine Turvalisuse tagamine territooriumil Lasteaia eelarve või projektist laekuvad summad 40 000 kr Juhataja 2004 Uus mänguväljak • Projekteerimine • Ehitus Mängutingimuste loomine õuealal Projekt 100 000 kr Juhataja 2003–2005 Uuenenud inventar: Voodid Riiulid Riietusruumi mööbel Kehalise kasvatuse vahendid Televiisor Videomakk Arvuti Fotoaparaat • tellimine • tellimine • tellimine • ost • ost • ost • ost • ost Lasteaia eelarve 2003–2005 60 000 (2 rühma) 10 000 30 000 10 000 5 000 3 000 7 000 3 000 Juhataja 4.5. TÖÖ LASTEVANEMATE JA HOOLEKOGUGA Hoolekogu koolitus Hoolekogu töö teavitamine lastevanematele • Lapsevanemad võivad osaleda vaatlejatena hoolekogu koosolekutel • Otsused stendidele lugemiseks Lastevanemate parem informeeritus Juhataja 2003 Hoolekogu ja omavalitsuse koostöö • Ühised arutelud Probleemide teadvustamine, lahendused Juhataja, hoolekogu 2003 Lastevanemate integreerimine õppe- ja kasvatusprotsessi • Koosolekud • Nõupidamised • Ühisüritused • Kasvatusteemalised vestlused • Individuaalsed probleemilahendused • Koolitus Suurenenud rahulolu lasteaia tööga Lapsevanemaid arendav Koolitus – kutsuda lektor 3000 kr Ühisürituste jaoks eelarvevahendid Juhataja, lasteaiaõpetajad Pidev V. ARENGUKAVA MUUTMISE MEETODID JA KORD 5.1. Meetodid • Küsimustikud lasteaia tegevuse hindamiseks, erinevate töövaldkondade kohta, juhtkonna hindamiseks jm (personalile, hoolekogule, vanematele, lastele) • Tegevuste vaatluse ankeet • Rühma tegevuse analüüs • Lasteaiaõpetaja õppe- ja kasvatustegevuse analüüs • Töötajate arenguvestlused • Lapse arengu analüüs • Enesekontrollist tulenev pidev hindamine ja analüüs 5.2. Arengukava muutmise kord • Lasteaia arengukava vaadatakse üle iga õppeaasta alguses. Vajadusel seda muudetakse. • Arengukava täiendused ja parandused vaatab üle lasteaia hoolekogu ja kinnitab oma protokolliga. • Arengukava täienduste ja muudatuste fikseerimise, sisseviimise ja täitmise eest vastutab antud alalõigu jaoks määratud vastutaja. Arengukava on üheks võimaluseks lasteaia töö süstemaatilisemaks ja plaanipärasemaks muutmisel. See annab võimaluse paremini planeerida ning hiljem analüüsida tehtut.