Leisi Vallavolikogu — Leisi Keskkooli 2003.-2005. a arengukava kinnitamine — KO, 64, 1508

Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 3 1, Leisi Keskkooli taotlusest, vallavalitsuse ja volikogu hariduskomisjoni ettepanekust, Leisi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Leisi Keskkooli 2003.–2005. a arengukava (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Leisi Vallavolikogu 19. juuni 2001. a määrus nr 10 «Leisi Keskkooli arengukava kinnitamine». 3. Käesolev määrus jõustub 1. mail 2003. a. Volikogu esimees Marika PULK Kinnitatud Leisi Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 8 LEISI KESKKOOLI ARENGUKAVA 2003–2005 MOTO Edukas õppimine on võti tulevikku! VISIOON Leisi Keskkool loob kõigile õppida soovijatele võrdsed võimalused saamaks konkurentsivõimelise ja heatasemelise toimetulekuhariduse. Kõik keskkooli õppima asujad kindlustavad oma tööga aluse tulevikule, mille nad on valinud. Õpetajad omalt poolt püüavad neid igati toetada nende plaanide ellu viimisel. Ükski õpilane, kes näitab üles kõrget õpitahet, ei pea siit lahkuma konkurentsivõimetuna. Nad peavad saama hea lähtekoha edasisteks õpinguteks vabariigi kõrgkoolides. Kooli õppekava on paindlik ning arvestab paikkonna eripära ning perspektiive. Õpetajaskond on kvalifitseeritud ning orienteeritud uuendustele, mis peab tagama õpilaste eduka toimetuleku edasises elus. Leisi Keskkool püüab säilitada oma koha maakonna hariduselus ning tagada õpilastele turvaline õpikeskkond. MISSIOON Leisi Keskkool on oma viiekümneaastase ajaloo vältel säilitanud turvalise väikese maa-keskkooli maine, mis on andnud korraliku toimetulekuhariduse. Juba aastaid on pakutud võimalust kõigile maakonna õpilastele jätkata hariduse omandamist keskkoolis ning pakutud neile võimetekohast hariduse omandamist. Arendatud on õpikeskkonda vastavalt kaasaja nõuetele, millega on püütud tagada võrdsed võimalused teiste maakonna koolidega võrreldes. Õppekava arendamisel on lähtud riikliku programmi nõuetest ja kohalikest võimalustest. Rõhuasetus on maaelu tingimusi arvestades turismil ning väikeettevõtluse arendamisel ja keeleõppel valmisolekuks suhelda välismaailmaga. Oluline on olemasolevale kaadrile luua võimalused enesetäiendamiseks ning saada täiendust asendatavale kaadrile. Vaimsuse ja harituse tähtsustamine koolis peab avaldama soodsat mõju vaimuerksuse levikuks ning tagama valmisoleku võitluseks koha eest tööturul. I. SISSEJUHATUS 1. Leisi Keskkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Leisi Keskkooli arengukava lähtub Leisi Keskkooli põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. II. ÜLDANDMED 1. Asend Leisi Keskkool on maakonnas üks neljast keskharidust andvast gümnaasiumist, olles õpilaste arvult neist väikseim. Leisi Keskkool asub maakonna põhja osas, suurtest keskustest ja põhimaanteest eemal. Kooli teenindada on maakonna suuruselt kolmas omavalitsuspiirkond – Leisi vald (Kuressaare linna ja Kaarma valla järel). 2. Ajalugu, saavutused Teadaolevatel andmetel on haridust hakatud andma Leisis 1851. aastast. Keskharidust antakse Leisis alates 1950-ndast aastast. 50 lennuga on keskharidust tõendava lõputunnistuse Leisist saanud 997 õpilast. Neist lõpetas keskkooli 7 kuld- ja 19 hõbemedaliga. 3. Pedagoogilise personali üldanalüüs, õpilaskonna üldanalüüs Käesoleval õppeaastal töötab koolis 25 õpetajat, kes annavad tunde 17 klassikomplektis. Õpetajate pedagoogiline ettevalmistus vastab Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele. Kahel õpetajal on keskeriharidus, ülejäänutel on pedagoogiline kõrgharidus. Üks õpetaja on atesteeritud vanemõpetajaks, ülejäänud õpetajateks. Üle kuuekümneaastaseid õpetajaid on 4, 50–59-aastaseid on 3, 40–49-aastaseid on 12, alla 40-aastaseid on 6. Asendust on vaja leida matemaatikule. Eelmist õppeaastat alustas Leisi Keskkooli õpilaste nimekirjas 327 õpilast. Pärast III õppeveerandit oli nimekirjas 318 õpilast. 8 õpilast on asunud õppima teistesse koolidesse ja 1 õpilane lahkus gümnaasiumist ebarahuldava õppimise ja üldtunnustatud käitumisnormidest mitte kinnipidamise tõttu. Algklassides (I–IV klass) õppis 86 õpilast, neist neljadele-viitele õppis 61 õpilast. 3 õpilasel oli raskusi õppetöös. Keskastmes (V–IX klass) õppis 190 õpilast, neist neljadele-viitele õppis 57 õpilast. Õppetöös oli raskusi 45 õpilasel. Gümnaasiumiosas õppis 46 õpilast, neist neljadele-viitele õppis 3 õpilast. Raskusi õppetöös oli 18 õpilasel. III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestanud järgmistes dokumentides: «Riikliku järelevalve läbiviimise kord» (haridusministri 22. märtsi 1999. a määrus nr 14, lisa 2) ja «Leisi Keskkooli sisehindamise kord» (kinnitatud 16.11.01 Leisi Keskkooli direktori kk-ga nr 1.2/10). 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused Hetkeseis. Leisi Keskkool on säilitanud oma koha maakonna haridussüsteemis, andes aastas üldharidust üle 300-le maakonna õpilasele. Valdavalt on õpilased Leisi vallast. Väljastpoolt Leisi valda on õpilasi Kaarma vallast ja gümnaasiumiosas Kuressaare linnast, kuid on ka üksikuid õpilasi teistest maakonna valdadest. Viimasel kolmel aastal on suurenenud õpilaste ja klassikomplektide arv põhikooli osas. Kui kolm aastat tagasi õppis koolis 300 õpilast, siis järgnevatel aastatel juba 311 ja 327. Klassikomplekte oli kolm aastat tagasi 13, kaks aastat tagasi 14, aasta tagasi 15. Käesoleval õppeaastal on klassikomplekte 17, mis on ka lagi. Järgnevatel aastatel ei tule kooli enam nii palju õpilasi, et tekiks paralleelklasse ja klassikomplekte jääb vähemaks. Viimastel aastatel on langenud gümnaasiumi õpilaste arv. Küllaltki palju on väljalangejaid gümnaasiumi esimesel aastal, kuna kõik õpilased ei ole veel enesele kindlat eesmärki seadnud ning teadvustanud gümnaasiumis õppimise eripära. Valdavalt on väljalangejad linna või kaugemate valdade lapsed, kelle koolielus on toimunud suurem muutus – tööpäev on pikem ja väsitavam kooli ja koju sõidu arvelt või on suurenenud iseseisvus kooli internaadis elades ning ei osata seda mõistlikult kasutada (puudub kodu tugi). Kool on kaadriga varustatud ja tunnijaotusplaanile vastavalt on kõik õpetajakohad täidetud. Alanud on kaadri uuenemine ja õpetajate keskmine vanus on langenud. Vaatamata sellele on probleeme, mis tulenevad seadusandlusest (Töö- ja puhkeaja seadus) ja ka õpetajate defitsiidist tööjõuturul (eriti noorte, vastlõpetanud õpetajate puudus). Endiselt on käärid töötasu ja koormuse osas. Normkoormuse eest saadav töötasu ei rahulda õpetaja vajadusi ja sellest tulenevalt nõustuvad õpetajad töötama üle normkoormuse tundide arvuga. Väga suure tundide arvuga on hetkel keemia-füüsikaõpetaja, saksa keele ja bioloogia-maateaduse õpetaja. Üle normkoormuse töötavad veel emakeele, inglise keele, ajaloo ja matemaatika õpetajad. Kui endiselt pikendatakse töö- ja puhkeaja seaduse rakendamise tähtaega, siis laheneb probleem iseenesest koos klassikomplektide ja tundide arvu vähenemisega. Kui seaduse rakendamise aega ei pikendata, siis seisab ees üsna tõsine ülesanne, kuidas lahendada tundide jagamine seadusele vastavalt. Lähiaastatel tuleb leida asendus õpetajatele, kes on jõudnud kõrgesse vanusesse. Tööd on alustatud uue õppekava koostamisega ja selle kohandamisega riikliku õppekava nõuetele. Seoses uue õppekavaga on muutunud ka tunnijaotusplaan. Tänu paralleelklassidele oleme saanud alates eelmisest õppeaastast juurutada põhikoolis diferentseeritud õppekava läbimist, jagades klassid tava- ja süvaõppeklassideks. Võimekamatele õpilaste anname juurde lisateadmisi põhiainetes. Ülejäänutele aga anname võimaluse läbida õppekava neile sobivamas, jõukohases tempos. Tänu sellele ja õpetajate uuele orientatsioonile tööks eritasemeliste klassidega oleme saavutanud selle, et klassikursuse kordajaid on võrreldes eelmise õppeaastaga vähem. Osaliselt on ka klassikursuse kordajate arvu vähenemine tingitud abiõppe korraldamisest viimasel kolmel õppeaastal. Pidevalt tegeleme koolis töökeskkonna parandamisega. Käesolevast õppeaastast on kavas taas üle minna kabinetsüsteemile, mille tulemusena peaks paranema nii õppetöö kvaliteet kui ka säilima paremini klasside mööbel. Õppetöö kvaliteet paraneks tänu näitvahendite kasutamisele, mis varem jäid kasutamata seisma abiruumidesse, kuna õpetajad ei jaksanud neid erinevatesse klassidesse kaasa võtta. Õppetöö muutuks huvitavamaks ja näitlikumaks tänu erinevate õppemeetodite kasutamisele. Klassi mööbel säiliks aga tänu sellele, et kabinettidel on oma peremees õpetaja näol. Eelmistel aastatel, kui klassis peremehetsesid õpilased, puudus konkreetne vastutaja ja mööbel hakkas tasapisi amortiseeruma. Klassijuhatajatel oli tihti valvata rohkem ruume kui vaid oma klassi klassiruum, milles ta ise tunde ei pruukinud andagi, ja sellest tulenevalt jäi tundidevälisel ajal nõrgaks ka järelevalve klassiruumis toimuva üle. Huvitegevusega on võimalus tegelda põhiliselt I–VII klassi õpilastel, kes on saavutanud häid tulemusi vabariigi ja maakonna üritustel. Maakonna parimateks kollektiivideks tunnistati lastekoor ja VI klassi õpilaste rahvatantsurühm ning ühtlasi lunastati õigus osalemiseks IX noorte laulu- ja tantsupeol Tallinnas. Hästi on esinenud meie rahvapillimängijad ning neid on kutsutud esinema naabervaldadesse ja isegi teistesse maakondadesse. On olnud ka välisesinemisi. Märkimisväärne kogus õpilastöid valiti vabariigi ja maakonna õpilastööde näitusele. Hästi on läinud ka meie noortel «Viguriväntadel», kes on võitnud kõrgeid kohti jalgratta vigursõiduvõistlustel ja pääsenud Eesti esindusvõistkonda. Häid saavutusi on ette näidata ka meie sportlastel, kes on saavutanud meistritiitleid ja teisi auhinnalisi kohti maakonna spordivõistlustelt. Hetkel on huvitegevusega valdavalt haaratud kaks esimest kooliastet. Tuleb otsida võimalusi huvitegevusega tegelejate arvu suurendamiseks. Takistuseks ei ole mitte huvi puudumine vanemate õpilaste osas, vaid nende õpilaste ajapuudus, mis on tingitud suurest tunnikoormusest ja transpordiprobleemidest. Arengueeldused. Lähiaastatel (4–5 aastat) säilib Leisis keskkool, kuna tänu klasside jagamisele õpilaste võimekuse järgi suudame ette valmistada piisavalt õpilasi oma gümnaasiumiosa tarbeks. Luues tugeva baasi algastmetes, suudame tagada õpihuvilise kontingendi ka lõpuklassideks. Jätkates tööd õpiraskustesse sattunud õpilastega, suudame kindlustada neile nõutava põhihariduse ning koolikohustuse täitmise, säilitades võimalikult pikaks ajaks nende õpihuvi tänu neile pakutava võimetekohase töötempo ja õpiabi pakkumisega. Üldine õpilaste arv koolis hakkab vähenema, mille tulemusena alates 2003/04. õppeaastast väheneb klassikomplektide arv ja ka tundide üldmaht. Tundide arvu vähenemine vähendab ka õpetajate töökoormust, kuid õpetajate massilist koondamist see veel kaasa ei too. Küll aga jätkub kaadri uuendamise protsess. Töökeskkonna parandamine jääb jätkuvalt oluliseks töövaldkonnaks. Heakorrastatud koolis on õpilastel paremad eeldused pühenduda õppetööle. Õpetajad saavad kabinettides kasutada kõiki omavalmistatud või muretsetud õppevahendeid ning seeläbi rakendada oma töös erinevaid õpetamismeetodeid, muutes õppeprotsessi huvitavamaks. Tehniliste vahendite muretsemine ja kasutamine annab võimaluse demonstreerida õpilastele selliseid katseid, loodusnähtusi ja tehnoloogiaid, mida muidu oleks raske õpetada või selgitada. Jätkub pikaajaline koolihoone renoveerimine. Ees seisavad fassaadi, kütte-, vee- ja elektrisüsteemi uuendamine. Leides enam võimalusi huvitegevuseks, paraneb oma-kooli-tunne ning ühtlasi avaneb võimalus õpilaste igakülgseks arendamiseks. 3.3. Arengu üldeesmärk, prioriteedid Leisi Keskkooli arengukava üldine eesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Tagada õpihimulistele ja andekatele õpilastele heal tasemel hariduse andmine, valmistades neid ette haridustee jätkamiseks oma kooli gümnaasiumis ning seejärel ameti- ja kõrgkoolides. Tagada kõigile õpilastele võimetekohane hariduse omandamine, pakkudes selleks võimetekohast töötempot ja igakülgset õpiabi. Suurema ühtsustunde ehk oma-kooli-tunde loomiseks tuleb edendada huvitegevust, suurendades võimalusi harrastajate ringi laiendamiseks kõigis kooliastmetes. Tõsta õpetajate professionaalset taset erialase- ja psühholoogiaalase koolituse kaudu, saavutada hea koostöö õpilaste ja õpetajate vahel. Tänu järjepidevale koolitusele peaksid suutma kõik koolitöötajad teha oma tööd professionaalsemalt ning aidata kaasa kooli üldisele arengule. Tänu tehniliste vahendite kasutamisele parandada õppetöö tulemuslikkust. Töökeskkonna arendamisega tagada õpilaste turvalisus ja luua võimalus saavutada majanduslikku kokkuhoidu. 3.4. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub järgmiste valdkondade arendamise kaudu: 1) Koolisisene juhtimine a. Koolisisene juhtimine b. Hoolekogu c. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 2) Kooli töö plaanimine a. Kooli arengukava, plaanid b. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine 3) Õpetamine ja õppimine a. Ainealase töö planeerimine b. Ainealase töö korraldus c. Õpilaste osalus õppetöös d. Õpilaste hindamine 4) Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 5) Kooli töökeskkond 6) Klassi- ja kooliväline töö IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. Arengukava ülesanded ja projektid 1) Koolisisene juhtimine A. Koolisisene juhtimine Pidevalt täiendades oma teadmisi ja oskusi juhtimise alal, suudab kooli juhtkond luua sõbraliku töökeskkonna, rakendades oma oskusi igapäevatöös, soodustab meeskonnatöö arengut. Kooli juhtkond koostab pikaajalise koolitusplaani, korrigeerib seda vajadusel ja suunab kõik töötajad enesetäiendamisele, mille tulemusena saavutatakse kõrgem professionaalsusaste ning paranevad töötulemused kõigis valdkondades. Tänu professionaalsuse suurenemisele muutub töötajate pädevus ja soov kaasa aidata kooli arengule. Töötajad oskavad ja tahavad teha ettepanekuid kooli töö paremaks korraldamiseks, täidavad täpselt oma ülesandeid lähtuvalt ametijuhendist, täidavad kooli kodukorda ja on eeskujuks õpilastele. Täitmise aeg, planeeritud kulud (tuhandetes kroonides), finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Juhtimisalane koolitus 7 7 7 21 Kohaliku OV eelarvest Direktor B. Hoolekogu Hoolekogu muutub aktiivsemaks ja asub kooli probleemidele lahendust otsima, kasutades aktiivselt ja asjatundlikult võimalusi koolielu mõjutada. Selleks et toetada kooli, otsides lahendusi kooli probleemidele, tuleb hoolekogu liikmeid koolitada. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Hoolekogu liikmete koolitus 1 1 2 Kohaliku OV eelarvest Direktor C. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Et saavutada paremaid tulemusi koolitöös, on vaja saavutada parem kontakt lapsevanematega, luua tugevam side kooli ja kodu vahel. Kui lapsevanemad saavad aru, et suudavad mõjutada oma laste haridusteed ning toetavad oma lapsi, siis selle tulemusena võidavad mõlemad osapooled. Lapsevanemad ei jäta lapsi vaid kooli õpetada-kasvatada vaid osalevad ka ise aktiivselt selles protsessis. Kodu paremaks informeerimiseks tuleb kasutada võimalikult erinevaid infokanaleid, olgu selleks siis lastevanematele mõeldud infopäevad, infolehed või lastevanemate koosolekud eri tasanditel. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Lastevanemate koolitamine ja üldkoosolekud 2 2 2 6 Kohaliku OV eelarvest Direktor 2. Infolehed 1 1 1 3 Kohaliku OV eelarvest Direktor 2) Kooli töö plaanimine A. Kooli arengukava, plaanid Koolitöö planeerimine saab aluse kooli arengukavast, millest lähtuvad ka kõik teised koolitööd korraldavad plaanid. Mida enam suudetakse oma tegevust ette planeerida, seda sihipärasem on töö kooli arendamisel. Parema tulemuse saavutamiseks kaasatakse arengukava koostamisele teotahtelisi koolitöötajaid ja vajadusel peetakse nõu kooli toetavate organisatsioonidega. Meeskonnatöö tulemusena valmib asjakohane arengukava, kujuneb välja traditsioon selle korrigeerimiseks ja uuendamiseks. Kogu tegevus saab toetuse koolitusest ja ideekoosolekutest. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Arendusalane koolitus, ideekoosolekud 2 2 2 6 Kohaliku OV eelarvest Direktor B. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Kooli arengukava tehakse teatavaks kõigile kooliga seotud institutsioonidele ja muudetakse kättesaadavaks nii paberkandjal kui ka digitaalselt. Arengukavast lähtuvalt koostatakse üldtööplaan, milles kajastuvad nii eelmise õppeaasta analüüs kui ka ülesanded ja eesmärgid järgnevaks õppeaastaks. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Arengukava koostamine (materjalid) ja publitseerimine 1 1 1 3 Kohaliku OV eelarvest Direktor 3) Õpetamine ja õppimine A. Ainealase töö planeerimine Pedagoogid on tutvunud uuenenud õppekavaga ja on võtnud selle oma edasise töö planeerimise aluseks, viies ellu riiklikust õppekavast lähtuvalt kooli õppekavas püstitatud eesmärke õpilaste õpetamisel ja kasvatamisel. Õpetajad koostavad uued või korrigeerivad oma olemasolevaid ainealaseid töökavasid, suunates tähelepanu õppekavas sätestatud pädevuste arendamisele erinevates kooliastmetes. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Õppekava ja töökavade materjalikulu 2 1 1 4 Kohaliku OV eelarvest Direktor, õppeala- juhataja B. Ainealase töö korraldus Üleminek kabinetsüsteemile seab õpetajatele ülesande vaadata üle olemasolev õppevahendite varu ja koostada strateegiline plaan nende kasutamiseks ja vajadusel uuendamiseks. Õppetöö huvitavamaks muutmisel tuleb kasutada piisavalt näitlikustamisvahendeid, sooritada erinevaid katseid. Võimalikult sageli tuleb kasutada erinevaid õpetamismeetodeid ja rakendada erineva raskusastmega ülesandeid, et säilitada kõigi õpilaste edutunne õppetöös ja huvi õppimise vastu. I kooliastmes tuleb kõik õpilased korralikult lugema õpetada, et ei tekiks raskusi järgmistes kooliastmetes suuremahulistest tekstidest arusaamisel. Alates II kooliastmest jäetakse õpilasi klassikursust kordama vaid juhul, kui see õpilase arengule kaasa aitab. Kohe, kui on märgata õpilasel õpiraskuste tekkimisest, tuleb asuda nende likvideerimisele, suunates õpilast järeleaitamisele, täiendavale õppetööle konsultatsiooniaegadel või kohaldades eriõppekava. Kõigi õpiraskustesse sattunud õpilaste kohta tuleb sisse seada õpilase vaatluskaardid, et oleks kergem kohaldada õpiabi, vajadusel ka suunata erialaspetsialisti konsultatsioonile. Uuendamist vajab arvutiklassi arvutipark. Arvutiõppe paremaks korraldamiseks tuleb ühtlustada riistvaraline osa. Olemasolevate arvutite ümberpaigaldamisega teistesse ainekabinettidesse koos sisevõrgu laiendamisega neis kabinettides luuakse aineõpetajal võimalus tunnis kasutada internetis saadavat infot või arvuti õpitarkvara ja kasutada õpilaste teadmiste kontrollimisel testiprogramme. Tehniliste vahendite muretsemisel tuleb lähtuda õpetajate vajadustest ja kooli rahalistest võimalustest. Otsida tuleb võimalusi tehniliste vahendite otstarbekaks ja ratsionaalseks kasutamiseks koostöös eri õppeainete õpetajatega. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastu- taja 1. Õppematerjalid (tabelid, lüümikud, didaktilised vahendid, mängud ja konstruktorid) 20 20 20 60 Kohaliku OV eelarvest Õppeala- juhataja 2. Õpikud ja töövihikud 192 (64+86+42) 193 (65+86+42) 193 (65+86+42) 578 (194+258+126) Kohaliku OV eelarvest, riigieelarvest ja eelarveväline finantseerimine õppeala- juhataja 3. Tehnilised vahendid (arvutid, audio- ja videoaparaadid, projektorid) 190 (126+64) 40 30 260 (196+64) Kohaliku OV eelarvest ja eelarveväline finantseerimine Direktor 4. Õpiabi (töötasu) 17 20 22 59 Riigieelarvest Õppeala- juhataja 5. Erialane koolitus 60 (13+47) 60 (13+47) 60 (13+47) 180 (39+141) Kohaliku OV eelarvest ja riigieelarvest Õppeala- juhataja C. Õpilaste osalus õppetöös Suuremat tähelepanu osutatakse õppetöös edukamate õpilaste arendamisele ja antakse neile lisaülesandeid, säilitades neis õpilastes võimetekohase tööpinge. Soov esindada kooli aineolümpiaadidel tekiks tahtmisest end võrrelda kõrgendatud konkurentsitingimustes, mitte õpetaja sunnist või suurest kohusetundest. Õpetajate teadliku suunamistöö tulemusena suureneks õpilaste eneseusk oma võimetesse. Hariduse väärtustamine tulevikupüüdlusi silmas pidades ning parimate õpilaste tunnustamine kooli poolt on aluseks mõtteviisile, et hästi õppida on POP. Õppetöö käigus omandatud teadmiste kinnistamiseks hakatakse korraldama õppeekskursioone kõigile III, VI ja VIII (või IX) klassi õpilastele kooli finantseerimisel. Eri kooliastmetele koostatakse vastav programm loodusõpetuse ja ajaloolis-kultuuriliste teadmiste kinnistamiseks, külastades erinevaid Eestimaa piirkondi. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Olümpiaadid, konkursid (sõidu- ja auhinnarahad) 7 7 7 21 Kohaliku OV eelarvest Direktor, õppeala- juhataja 2. Võistlused (sõidu- ja auhinnarahad) 23 25 26 74 Kohaliku OV eelarvest Direktor 3. Õppekäigud ja -ekskursioonid 17 17 17 51 Kohaliku OV eelarvest Õppeala- juhataja D. Õpilaste hindamine Õpetajate poolt välja töötatud hindamise alused on õpilastele teatavaks tehtud ning õpilased teavad, mida hinnatakse ja milline on teadmiste hindamise skaala. Õpilastele on selgeks tehtud arvestuslike tööde sooritamise kord ja tulemuste arvestamine. Õpilaste tunnustamiseks väljatöötatud tunnustamise alused toimivad õpilasi innustavalt ning motivatsioon omandada head haridust muutub aina prevaleerivamaks õpilaste seas. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Õpilaste tunnustamine 8 10 10 28 Kohaliku OV eelarvest Direktor 2. Õpiprojektid 11 11 22 Eelarveväline finantseerimine Direktor 4) Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Koolikohustuse täitmine on õpilastele tagatud tänu hästi korraldatud õpilastranspordile ja pikapäevarühmade ning internaadi töö korraldusele. Esimese kahe kooliastme õpilased saavad pärast õppetunde tegelda huvitegevusega või osaleda pikapäevarühma töös. Gümnaasiumiõpilastele, kes elavad väljaspool Leisi valda, on loodud tingimused elamiseks kooli internaadis. Paremate tingimuste loomiseks tuleb renoveerida internaadis elektrisüsteem ja uuendada mööblit. Pikapäevarühmadele tuleb muretseda juurde õpilasi arendavaid lauamänge ja muid vahendeid vaba aja sisustamiseks. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Internaadi renoveerimine 15 15 20 50 Kohaliku OV eelarvest Direktor 2. Õpilasliinid 460 500 500 1460 Kohaliku OV eelarvest Direktor 3. Pikapäevarühmade rahastamine (töötasud) 55 60 65 180 Kohaliku OV eelarvest Direktor 4. Internaadirühma rahastamine (töötasud) 55 55 60 170 Kohaliku OV eelarvest Direktor 5) Kooli töökeskkond Lähiaastatel seisab ees kabinettide sisustamine uue mööbliga ja kaasaegsete tehniliste vahenditega. Amortiseerunud toolid, lauad ja kapid tuleb asendada uutega. Koolihoone ohutumaks muutmist tuleb alustada vaheuste paigaldamisest, et tekitada piiratud tule ja suitsulevikuga tsoone. Paigaldada tuleb tuletõrje signalisatsioon. Koos sellega tuleb uuendada ka elektrisüsteem. Õpilaste ja kooli töötajate tervise huvides tuleb asuda valgustuse renoveerimisega eelkõige klassiruumides ning seejärel muudes ruumides. Uute valgustite paigaldamisel tuleb tagada normidele vastav valgustugevus ja saavutada kokkuhoid energiakasutusel. Soojakadude vältimiseks tuleb tasakaalustada küttesüsteem ning vahetada sooja läbilaskvad aknad ja välisuksed. Töökojas on vaja korralikult välja ehitada ventilatsioon ning tagada puidutolmu kogumine ruumis. Õppekavas ettenähtud kodunduse tundideks tuleb leida koolimajas sobiv ruum ning see vastavalt sisustada. Raamatukogu ja koolivahelist koostööd tuleb süvendada ja muretseda juurde kirjandus- ja teatmeteoseid, tagamaks õppekava täitmine. Õpilaste toitlustamisel tuleb jätkata kõigi õpilaste toitlustamist, pakkudes maitsvat, tervislikku ja sooja koolitoitu. Tuleb jätkata spordirajatiste ja sinna juurde kuuluvate abiruumide korrastamist. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Kabinettide sisustamine: neist: 40 45 47 132 Kohaliku OV eelarvest Direktor, majandus- juhataja a) lauad 15 15 22 52 Kohaliku OV eelarvest Direktor, majandus- juhataja b) toolid 15 15 15 45 Kohaliku OV eelarvest Direktor, majandus- juhataja c) kapid, riiulid 10 15 10 35 Kohaliku OV eelarvest Direktor, majandus- juhataja 2. Valgustus ja elektritööd 200 (100+100) 200 (100+100) 400 (200+200) Kohaliku OV eelarvest ja eelarveväline finantseerimine Direktor, majandus- juhataja 3. Küttesüsteem 500 (200+300) 500 (200+300) 1000 (400+600) Kohaliku OV eelarvest ja eelarveväline finantseerimine Direktor, majandus- juhataja 4. Ventilatsioon 200 (100+100) 200 (100+100) Kohaliku OV eelarvest ja eelarveväline finantseerimine Direktor, majandus- juhataja 5. Vesi ja kanalisatsioon 300 (100+200) 400 (100+300) 700 (200+500) Kohaliku OV eelarvest ja eelarveväline finantseerimine Direktor, majandus- juhataja 6. Fassaad (aknad, uksed, seinad) 1500 (500+1000) 1500 (500+1000) 3000 (1000+2000) Kohaliku OV eelarvest ja eelarveväline finantseerimine Direktor, majandus- juhataja 7. Raamatukogu (raamatud, perioodika) 8 10 12 30 Kohaliku OV eelarvest Direktor, majandus- juhataja 8. Üldine heakord (majas ja õues) 56 56 60 172 Kohaliku OV eelarvest Direktor, majandus- juhataja 9. Õpilaste toitlustamine 260 (127+133) 260 (134+126) 250 (143+107) 770 (404+366) Kohaliku OV eelarvest ja riigieelarvest Direktor, söökla- juhataja 10. Büroo ja abiruumid 15 15 Kohaliku OV eelarvest Direktor, majandus- juhataja 11. Söökla ja köök 10 10 10 30 Kohaliku OV eelarvest Direktor, majandus- juhataja 12. Santehnilised ruumid 10 10 20 Kohaliku OV eelarvest Direktor, majandus- juhataja 13. Spordirajatised neist 15 5 300 (100+200) 320 (120+200) Kohaliku OV eelarvest ja eelarveväline finantseerimine Direktor, majandus- juhataja a) ujula 300 (100+200) 300 (100+200) Kohaliku OV eelarvest ja eelarveväline finantseerimine Direktor, majandus- juhataja b) staadion Direktor, majandus- juhataja c) jõusaal 15 15 Kohaliku OV eelarvest Direktor, majandus- juhataja d) lasketiir 5 5 Kohaliku OV eelarvest Direktor, majandus- juhataja 14. Tehnilised vahendid (tööriistad ja masinad) 25 25 25 75 Kohaliku OV eelarvest Direktor, majandus- juhataja 6) Klassi- ja kooliväline töö Traditsiooniliste huvialaringide töö toimub jätkuvalt ja liikudes klassiti edasi toimub järelkasvu taastootmine (rahvatants, pilliringid, spordiringid). Lahendamist vajab III ja IV kooliastme huvitegevuse korraldamine. Selleks tuleb muuta õpilastranspordi korraldust ning leida vastavad ringijuhendajad. Lahendada tuleb ka ringijuhendajate palgaküsimus – liiga suur on vahe ainetunni ja ringitunni tunnitasus: vastavalt 60 ja 28,50 krooni. Normaalne ringi- ja kasvatustunnitasu oleks vähemalt 2/3 ainetunnitasust ehk praeguse 28,50 asemel 40 krooni. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Klassi- ja kooliväliste ürituste rahastamine (osavõtumaksud, korraldamiskulud) 10 12 15 39 Kohaliku OV eelarvest Huvijuht 2. Transpordikulud (ka koolipeod) 27 30 30 87 Kohaliku OV eelarvest Huvijuht 3. Parimate tunnustamine 5 6 7 21 Kohaliku OV eelarvest Huvijuht 4. Huviringide rahastamine (töötasud) 144 162 169 475 Kohaliku OV eelarvest ja riigieelarvest Direktor 4.2. Ressursside andmik Milline on kokkuvõttes ressursside vajadus ja kuidas on ressursid tagatud. Jrk nr Finantseerimise allikas 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu 1. Kohaliku OV eelarvest, sh investeeringud 2246 900 2146 800 1691 400 6083 2100 2. Riigieelarvest 283 279 262 2924 3. Eelarveväline finantseerimine 1717 1453 642 6736 V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse juunikuisel õppenõukogul ja seda täiendatakse novembris, pärast uue aasta eelarve koostamist. Arengukava muudatused vaatab läbi hoolekogu ja muudetud arengukava kinnitab Leisi Vallavolikogu. Volikogu esimees Marika PULK