Kohila Vallavolikogu — Kohila valla põhimääruse muutmine — KO, 63, 1495

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9, valla- ja linnaeelarve seaduse § 2 lõiked 1, 12 ja 2 ning § 4, vallavolikogu ajutise põhimääruse komisjoni ja Kohila Vallavalitsuse ettepanekud, Kohila Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Kohila Vallavolikogu 27. veebruari 2002. a määrusega nr 71 kinnitatud Kohila valla põhimäärust alljärgnevalt: 1.1. kehtestada Kohila valla põhimääruse § 43 1 järgmises redaktsioonis: «§431. Vallaeelarve (1) Vallaeelarve (edaspidi eelarve) koosneb eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest, mis nähakse eelarves ette tulude ja kulude vahe katmiseks. (2) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine, välja arvatud õppelaen. (3) Eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused, lisaeelarved ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vastavalt avalikustamise üldisele korrale. (4) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (5) Eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. (6) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu seaduses sätestatud tähtajal, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni arvamuse.»; 1.2. kinnitada Kohila valla põhimääruse lisa Kohila Vallavolikogu reglement uues redaktsioonis (lisa 1); 1.3. muuta Kohila Vallavalitsuse reglemendi § 7 lõiget 2 ja kehtestada see järgmise sõnastuses: «(2) Ärakirjad ja väljavõtted määrustest ja korraldustest kinnitab vallasekretär, kui on nõutav notariaalne kinnitamine. Muudel juhtudel on lubatud dokumentide kinnitamine vallavalitsuse ametnike poolt.»; 1.4. tunnistada kehtetuks Kohila Vallavalitsuse reglemendi paragrahv 8. 2. Tunnistada kehtetuks määruse «Kohila alevi ja Kohila valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate õigusaktide kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine» (Kohila Alevivolikogu 26. veebruari 2002. a määrus nr 7; Kohila Vallavolikogu 27. veebruari 2002. a määrus nr 71) punkti 1.1 osas: 2.1. Kohila valla põhimääruse § 43 «Valla eelarve»; 2.2. Kohila valla põhimääruse lisa «Kohila Vallavolikogu reglement». 3. Määrus avalikustada Kohila valla kantseleis ja Kohila valla koduleheküljel www.kohila.ee 4. Määrus jõustub 12. mail 2003. a. 5. Määrust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul pärast avalikustamist. Volikogu esimees Riho PIHLAPUU Kohila Vallavolikogu 29. aprilli 2003. a määruse nr 19 lisa 1 KOHILA VALLAVOLIKOGU REGLEMENT § 1. Reglemendi mõiste Kohila Vallavolikogu (edaspidi volikogu) reglement määrab kindlaks volikogu ja tema organite töökorralduse, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest ning on valla põhimääruse lahutamatu osa. § 2. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka juhul, kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel. (2) Enne volikogu esimehe valimise protseduuri läbiviimist informeerib istungi juhataja volikogu liikmeid volikogu esimehe õiguslikust seisundist. (3) Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu kümneminutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. (4) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist (esitamise järjekorras, tähestiku järjekorras, loosiga vm). (5) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige võib esitada kaks küsimust, sõnavõtuks antakse volikogu liikmele aega kuni viis minutit, repliigiks kuni kaks minutit. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. (6) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. (7) Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemise komisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. (8) Häältelugemise komisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele tähestiku või esitamise järjekorras. (9) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Istungi juhataja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda, komisjoni esindaja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele hääletussedeli. Enne hääletussedeli tagastamist häältelugemise komisjonile sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (10) Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisel osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. (11) Valituks osutub poolthäälteenamuse saanud kandidaat. (12) Kui ükski kandidaatidest ei saanud poolthäälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (13) Kui kandidaate oli kaks ning volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal või järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (14) Valimise tulemused vormistatakse valla valimiskomisjoni otsusena. (15) Volikogu aseesimehe valimisel rakendatakse käesoleva paragrahvi 1.–14. lõikes kehtestatud valimise korda. § 3. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama valda ja volikogu talle seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu antud pädevuse piires; 3) omab õigust nõuda vallavalitsuselt (edaspidi valitsus), selle struktuuriüksuselt ja valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla volikogu määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja valitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu; 6) pikendab eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 7) esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra; 8) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 9) täidab muid seaduse alusel ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid; 10) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli. (2) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. § 4. Volikogu eestseisus (1) Volikogu liikmed võivad moodustada eestseisuse kui nõuandva organi volikogu esimehe juures. (2) Eestseisuse töövorm on koosolek. (3) Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. (4) Eestseisuse korralised koosolekud toimuvad enne volikogu istungi päevakorra saatmist volikogu liikmetele. (5) Eestseisuse koosolekutel arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorda. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära komisjonide seisukohad eelnõude kohta ning tehakse ettepanek, millised neist võtta volikogu istungi päevakorda. Eestseisus võtab seisukoha kiireloomuliste küsimuste volikogu päevakorda võtmise kohta. (6) Eestseisuse koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta vallavanem või teda asendav valitsuse liige. Volikogu esimees võib eestseisuse koosolekule kutsuda teisi isikuid. (7) Volikogu esimees võib kokku kutsuda eestseisu erakorralise koosoleku. (8) Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. § 5. Volikogu fraktsioon (1) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema volitatud isik. (2) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (4) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (5) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaate volikogu valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele ametikohtadele; 4) oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tuleva päevakorra kohta. § 6. Volikogu komisjon (1) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskava(d); 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib enda poolt algatatud või komisjoni valdkonda kuuluvate valla õigusaktide täitmist ning esitab kord aastas volikogu istungil informatsiooni õigusaktide täitmisest; 6) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta. (2) Volikogu ajutine komisjon töötab volikogu vastavas otsuses määratletud ülesannete alusel ja tähtaja piires. (3) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (4) Komisjon töötab komisjoni põhimääruses sätestatud korras. (5) Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või vähemalt poole komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. (6) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsus võetakse vastu koosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. (7) Komisjoni koosoleku käik ja tehtud otsused protokollitakse. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 1) Komisjoni liikmete eriarvamused kantakse protokolli. 2) Komisjoni otsuste protokolle hoitakse vallavalitsuse ruumides vastava komisjoni toimikus. (8) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut. (9) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või esimehe volitatud komisjoni liige. (10) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid, saada valitsuselt ja valla asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (11) Komisjon võib avalduse, ettepaneku või kaebuse esitaja või tema esindaja kutsuda tema küsimuse arutelule. (12) Komisjoni otsused on õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (13) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (14) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemisega. § 7. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (3) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 8. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) valitsusel; 5) vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 6) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Volikogu õigusakti eelnõule peavad vajadusel olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud koostaja poolt. (3) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. (4) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdelisatud dokumentidega esitatakse volikogu esimehele hiljemalt kuuendal päeval enne volikogu istungit. (5) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mida pole algatanud valitsus, esitab volikogu esimees valitsusele tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks. (6) Nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra, määrates ära päevakorraküsimuste arutamiseks ettekandjad ja kaasettekandjad. § 9. Volikogu istung (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungi töökeel on eesti keel. (3) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (4) Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu viimasel teisipäeval algusega kell 16.00, vaheaegadega kuni 15 minutit iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuste arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni viis tundi kui volikogu ei otsusta teisiti. (6) Valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kokku erakorralise istungi. (7) Juulis korralisi istungeid ei toimu. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumiseks teise päeva. (8) Istungi päevakord peab olema volikogu liikmetele saadetud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (9) Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse enne volikogu istungit vallamaja ja alevi teadetetahvlil ning valla koduleheküljel. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. § 10. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted (1) Volikogu istungid on avalikud. (2) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (3) Volikogu võib kuulutada istungi päevakorrapunkti arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (4) Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja. (5) Istungile saabudes annab iga volikogu liige oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. (6) Istungi juhataja fikseerib haamrilöögiga: 1) määruse või otsuse vastuvõtmise; 2) päevakorrapunkti käsitlemise lõppemise; 3) istungi lõppemise/lõpetamise. § 11. Volikogu istungi avamine ja päevakorra kinnitamine (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. (2) Uue koosseisu esimese istungi avab ja juhatab seda kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (3) Istungi juhataja teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu. Istung võib toimuda, kui kohal on vähemalt pool volikogu koosseisust. (4) Istungi juhataja tutvustab kohalolevaid kutsutud külalisi. (5) Istungi juhataja tutvustab istungi päevakorda. (6) Ettepanekud ja protestid päevakorra kohta vaadatakse läbi ja kinnitatakse või lükatakse tagasi. (7) Päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. (8) Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletamisele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega. § 12. Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil (1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (2) Eelnõud pannakse mitmele lugemisele, kui nad käsitlevad: 1) valla eelarvet; 2) valla põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) arengukava; 4) vallale varaliste kohustuste võtmist; 5) kohalike maksude kehtestamist; 6) üldplaneeringut. (3) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (4) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond / alatine komisjon esitama vajaduse korral parandatud või täiendatud teksti. (5) Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. Eelnõu teine lugemine võib volikogu otsusel toimuda samal istungil. (6) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist. (7) Päevakorrapunkti arutamine: 1) eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne kestusega kuni 15 minutit; 2) komisjoni esindaja(te) või istungile kutsutu(te) kaasettekanne(ded) kestusega kuni 10 minutit; 3) ettekandja taotlusel ja volikogu liikmete nõusolekul võib istungi juhataja pikendada ettekande ja kaasettekande aega; 4) küsimused ettekandjale, milleks ühel istungil antakse volikogu liikmele samas küsimuses (välja arvatud faktimärkused ja protseduurilised ettepanekud) sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks sõnavõtuks kuni 2 minutit või kõneks kuni 5 minutit.; 5) märkused, õiendused, repliigid ja teistkordsed sõnavõtud – kuni 1 minut. (8) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (9) Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele volikogu, komisjoni või valitsuse liikmele või vallavalitsuse ametnikule. (10) Üldjuhul antakse sõna taotlemise järjekorras. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. (11) Läbirääkimised päevakorrapunktis lõpevad kas viimase esinemisega või volikogu poolthäälteenamusega. (12) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks kestusega kuni kolm minutit. (13) Enne eelnõu lõpphääletamisele panekut: 1) võib volikogu liige nõuda viieminutilist vaheaega nõupidamiseks; 2) loeb istungi juhataja vajadusel ette lõpphääletamisele mineva eelnõu või osa temast. § 13. Redaktsioonitoimkond (1) Vajaduse korral moodustab volikogu enne eelnõu lõpphääletusele panekut redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peab kuuluma eelnõu esitaja. (2) Kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. (3) Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sealhulgas esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, otsused tehakse poolthäälteenamusega. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. (4) Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu istungil või volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorda lülitamiseks. (5) Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna eriarvamused. Läbirääkimisi ei avata. § 14. Hääletamine volikogu istungil (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (2) Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (3) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. (4) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on järgmistes küsimustes otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus: 1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) koormiste määramine; 3) vallavara valitsemise kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 4) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 5) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 6) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 8) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 9) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 10) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 11) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine. (5) Volikogu võib poolthäälteenamust mittesaanud eelnõu suunatakse uuele arutelule. (6) Hääletamise järjekord: 1) parandus- ja täiendusettepanekud nende esitamise järjekorras; 2) arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust; 3) tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid; 4) pärast kõigi parandus- ja täiendusettepanekute läbihääletamist eelnõu tervikuna (7) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele või enam hääli saanud eelnõu suunatakse teisele lugemisele. (8) Kui istungi juhataja on asunud hääletamisele, enne häälte lugemist enam sõna ei anta. (9) Hääletustulemus saadakse poolt-, vastu- ja erapooletute häälte alusel, konkureerival hääletusel poolthäälteenamuse võrdlemisel. (10) Häältelugemise järjekord: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. (11) Istungi juhataja fikseerib volikogu otsused. § 15. Volikogu istungi lõpetamine (1) Volikogu istung lõpeb istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud». (2) Kui istungi tööaja (viis tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise. (3) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda. § 16. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. (2) Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. (3) Enne arutamist komisjoni koosolekul tutvub üks komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse eelnõu. (4) Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. (5) Kui valitsuse või komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. (6) Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, valitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. § 17. Umbusalduse avaldamine (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse järgmise istungi päevakorda. (3) Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. (4) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus esineda kuni kümneminutilise ettekandega. (5) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (6) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (7) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. (8) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning valitsus jääb otsustusvõimeliseks, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse põhimääruses sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (9) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei jää valitsus otsustusvõimeliseks, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. (10) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (11) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 18. Volikogu liikme enesetaandamine (1) Volikogu liige ei osale küsimuste arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või hõimlased on aktsionärid või osanikud või juhtkonna liikmed. (2) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorraküsimuse arutamist. Selle kohta tehakse istungi protokolli vastav märge. § 19. Volikogu otsused ja määrused (1) Volikogu otsused ja määrused: 1) peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele; 2) vormistatakse ühe nädala jooksul volikogu istungi toimumisest arvates; 3) avalikustatakse: 3.1) kümne päeva jooksul volikogu istungi toimumisest arvates; 3.2) eesti keeles, vajadusel täiendavalt ka teistes keeltes. (2) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. § 20. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istung protokollitakse. Protokollid vormistatakse ühe nädala jooksul volikogu istungi toimumisest arvates. (2) Protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungil osalenud volikogu liikmete arv (nimeliselt osavõtulehel); 3) juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse see istungi protokolli, et oleks selge, mitu volikogu liiget võtab osa küsimuse arutamisest ja hääletamisest; 4) istungil osalevate vallavalitsuse liikmete ja kutsutud isikute nimed; 5) kinnitatud päevakord; 6) menetluse käigus tehtud otsused; 7) vastuvõetud määrused ja otsused; 8) hääletamisele pandud küsimused ja eelnõud ning hääletamistulemused; 9) küsimuse arutelu käigus sõnavõtnute nimed; 10) eriarvamused. (3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise komisjoni protokollid. § 21. Volikogu sekretär (1) Korraldab volikogu asjaajamist ja majanduslikku teenindamist vastavalt volikogu reglemendile ja sekretäri ametijuhendile.