Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 66, 967

(õ) 26.05.2009 14.55 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 815; 2003, 18, 101) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V. L. (sünd 4. 12. 1956) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti menetlusse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Pärnumaa osakonnas 24. oktoobril 2001. a «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel. Menetluse käigus tuvastati, et V. L. on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. 20. augustil 1973. a mõistis Pärnu Linna Rahvakohus V. L. süüdi «ENSV kriminaalkoodeksi» § 195 lõike 2 alusel ning karistas teda 1-aastase vabadusekaotusega. 30. aprillil 1987. a mõistis Pärnu Linna Rahvakohus V. L. süüdi «ENSV kriminaalkoodeksi» § 94 alusel ning karistas teda 200-rublase rahatrahviga. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 13. novembri 2002. a kirjaga nr 15.2-20/41363 V. L. teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. V. L. palub oma 10. detsembri 2002. a kirjas Kodakondsus- ja Migratsiooniametile teha tema suhtes Eesti kodakondsuse andmisel positiivne otsus. Oma kirjas viitab V. L. asjaolule, et ta on temale mõistetud karistused ära kandnud ning tema karistatus on kustunud. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Nimetatud normis on seadusandja selgelt eristanud kriminaalkorras karistamise fakti karistatusest kui seisundist. Isiku puhul, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud, on määravaks karistatus ning selline isiku õiguste piirang on oma olemuselt ajutise loomuga. Isikute puhul, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, on määrav aga kriminaalkorras karistamise fakt, mis iseloomustab isikut ning on seetõttu püsiva tähendusega. Seetõttu ei oma Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsustamisel õiguslikku tähendust V. L. poolt esitatud vastuväited tema karistatuse kustumise kohta. Seega vastab V. L. «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4 mitte anda Eesti kodakondsust V. L-le, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus V. L-le teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.