Pärnu Linnavolikogu — Pärnu linna omandis olevate elamute hooldus- ja remondieeskiri — KO, 68, 1566

Määrus kehtestatakse elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Elamute hooldus- ja remondieeskiri (edaspidi eeskiri) kehtib tervikuna Pärnu linna omandis olevate elamute korrashoiu korraldamisel ja munitsipaalomandis olevate eluruumide üürileandja- ja üürnikupoolsete eluruumi hooldus- ja remonditööde tegemise kohustuse täitmise tagamisel. (2) Eeskirja võivad kasutada ka teised elamute korrashoiuga tegelevad isikud. § 2. Mõisted (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid Eesti standardi EVS 807:2001 «Kinnisvara korrashoiu tagamise tegevused» tähenduses, juhul kui eeskirjast ei tulene teisiti. (2) Elamu korrashoid on elamu eluea jooksul elluviidavate tehniliste ja administratiivsete tegevuste kompleks selleks, et kas säilitada ja/või taastada olukord, et korras hoitav elamu säilitaks oma kasutatavuse ning vastaks kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Elamute korrashoidu korraldatakse järgmiste komplekstegevuste kaudu: elamute haldamine, ehitiste ja tehnosüsteemide hooldamine, heakorratööde tegemine elamus ja selle krundil, ehitus-, remondi- ja rekonstrueerimistööde tegemine, elamu omanikukohustuste kandmine, energia, vee ja kommunikatsiooniteenuste tagamine, tugiteenuste osutamine. (3) Elamu on hoone, mis on ette nähtud alaliseks elamiseks. Eluruumiks loetakse elamut või korterit, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Korter on ehituslikult tegelikkuses piiritletud alaliseks omaette elamiseks kasutatav elamu osa. Elamusuhete objektiks võib olla ka muu omaette ruum, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele. (4) Elamu haldamine on administratiivne tegevus, mille tulemuseks on elamu korrashoiuga seotud andmete pidev süstematiseerimine ja nende põhjal korrashoiuobjekti kohta pädevate otsuste tegemine. (5) Elamu hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu elamiseks kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elanike ohutus eluruumide kasutamisel. Hooldus sisaldab elamu ehituskonstruktsioonide, elamu osade, elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide regulaarset järelevalvet, teenindamist, korrastamist ja detailide vahetust ning elamu tehnosüsteemide rikete ja avariide ennetamist, eesmärgiga säilitada elamu pidev kasutamiskõlblik seisukord. Hoolduse all mõistetakse perioodilist ja avariilist hooldust. (6) Heakorratööde eesmärk on puhtuse (sanitaarnõuete) ning korrashoiu tagamine elamus ja selle krundi, elamuga piirnevate kõnni- ja sõiduteede ning elamu välispindade ja siseruumide koristamine ning puhastamine, tagades nende sobivuse omanikule ja kasutajale. (7) Elamu remondiks (sh renoveerimiseks) loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende tervikosade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorra taset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. (8) Elamu omanikukohustuste kandmine on seotud õiguslike või lepinguliste kulutustega, mis on algselt suunatud omanikule, kuid jaguneb üldjuhul elamu kasutajate vahel. (9) Soojus- ja elektrienergia, vee, gaasi- ja kanalisatsiooniressursside ning kommunikatsioonide tagamine elamule on nimetatud teenuste vahendamine, tagamaks elamu kasutajatele nõutavaid eluks vajalikke tingimusi. (10) Tugiteenuste osutamine on elamu kasutajatele kooskõlastatult elamu omanikuga selliste erinevate täiendavate teenuste (näiteks valveteenus, parkimine jne) korraldamine ja vahendamine, mille tulemusel tõuseb elamu kasutatavuse (kvaliteedi) tase. (11) Elamu omanik on Pärnu linn, keda esindab valitsemisel Pärnu Linnavalitsuse majandusosakond (edaspidi majandusosakond). (12) Eluruumi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks eluruumi ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), mis on fikseeritud üürilepingus. Kõrvalkulud on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud üüritud asja kasutamisega. 2. peatükk HALDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED § 3. Haldamisega seotud tegevuste korraldamine Haldamisega seotud tegevusi korraldab majandusosakond. 3. peatükk ELAMU JA SELLE TEHNILISTE SÜSTEEMIDE HOOLDUSEGA SEOTUD TEGEVUSED § 4. Elamu ja selle tehniliste süsteemide hooldus (1) Elamu ja selle tehniliste süsteemide hoolduse korraldamine sisaldab järgmisi tegevusi: 1) krundi rajatiste hooldus; 2) elamu põhitarindite hooldus; 3) elamu siseruumides tehtav tarindite hooldus; 4) elamu keskkonnatehnika süsteemide hooldus; 5) elektrisüsteemide hooldus; 6) eriseadmete ja -süsteemide hooldus. (2) Hooldus jaguneb perioodiliseks ja avariiliseks hoolduseks. § 5. Perioodiline hooldus (1) Perioodiline hooldus on ettekavandatav ja regulaarselt (üldjuhul) kindlate ajavahemike tagant toimuv tarindi või süsteemi hooldusjuhenditest tulenev tegevuste kompleks. (2) Perioodiline hooldus jaguneb perioodilisteks ülevaatusteks ja perioodilistele ülevaatustele järgnevaks hoolduseks. § 6. Avariiline hooldus (1) Avariiline hooldus on tööd, mille tegemise eelduseks on avarii/rikke toimumine ja tehtavate tööde eesmärk on toimunud avarii/rikke lokaliseerimine ja selle tagajärgede likvideerimine. (2) Avarii lokaliseerimine sisaldab selliseid hooldustöid, mille käigus lepingus määratletud aja jooksul selgitatakse välja avarii/rikke asukoht ning selle oletatav põhjus ning tõkestatakse avarii/rikke edasine toime võimalikult minimaalse kaasmõjuga elamu ülejäänud kasutajatele ja/või naaberkinnistutele ning avarii toimega kaasneda võiv kahjude edasine tekkimine elamu muudele tarinditele, süsteemidele ja igasugusele varale ning oht inimeludele. (3) Avariijärgne hooldus (remont) sisaldab selliseid hooldustöid, mille käigus selgitatakse välja avarii toimumise tegelik põhjus ning taastatakse tarindi või süsteemi vähemalt avariieelne olukord ja avarii läbi teinud tarindi või süsteemi ettenähtud ning normaalne töö koos avarii ning selle kõrvaldamise käigus tekkinud kaasnevate kahjustuste kõrvaldamisega. Avarii lokaliseerimine ja avariijärgne hooldus (remont) ei pea toimuma üheaegselt (paketina); sõltuvalt avarii tagajärgede ulatusest on võimalik täiendavalt ajutise remondi tegemine ning avariijärgse hoolduse asemel võib toimuda rekonstrueerimine. 4. peatükk HEAKORRAGA SEOTUD TEGEVUSED § 7. Heakorraga seotud tegevuste korraldamine (1) Heakorraga seotud tegevusi korraldab majandusosakond. (2) Heakorraga seotud tegevusteks loetakse: 1) kõnni- ja sõiduteede korrashoid; 2) üldkasutatavate ruumide korrashoid; 3) hoonete fassaadide puhastamine (v.a akende pesu); 4) katuste puhastamine 5) kahjurputukate ja näriliste tõrje; 6) prügivedu; 7) lippude heiskamine ja langetamine. 5. peatükk REMONDIGA SEOTUD TEGEVUSED § 8. Remondiga seotud tegevuste korraldamine (1) Remondiga seotud tegevusi korraldab majandusosakond. (2) Remondiga seotud tegevused on: 1) remonti vajavate tarindite ja tehniliste võrkude kindlakstegemine; 2) remondi prioriteetide määramine; 3) hinnapakkumiste või orienteeruvate hindade alusel remondi maksumuse määramine; 4) remonttööde määramine lähtuvalt majanduskavast ja üüri suurusest; 5) remontide korraldamine ja remondiprojektide juhtimine; 6) remonttööde vastuvõtmine. 6. peatükk MAJANDUSKAVA § 9. Majanduskava koostamine (1) Elamute korrashoiuga seotud tulude (üür) ja kulude planeerimiseks koostatakse igaks kalendriaastaks konkreetse elamu majandamiseks eelarve ehk majanduskava. Majanduskava koostamise aluseks on eelmise perioodi tegeliku majandamise kokkuvõte või eelkalkulatsioon elamu korrashoiu tegevuste kirjeldusega. (2) Majanduskava peab kajastama järgmisi kululiike: 1) elamu ja selle tehnosüsteemide hooldamine; 2) heakorratööde tegemine elamus ja selle krundil; 3) elamu haldamine; 4) ehitus-, remondi- ja rekonstrueerimistööde tegemine elamus; 5) elamu omanikukohustuste kandmine; 6) energia, vee ja kommunikatsiooniteenuste tagamine; 7) tugiteenuste osutamine. (3) Majanduskava projekti koostamisel valitakse konkreetsele elamule soovitud/vajaminevad tegevused ja hinnatakse nendele vastavate kulude mahtu. Kõiki kulusid kirjeldatakse ajas (kulude tegemise kalendrikuude lõikes) nende absoluutses väärtuses ja summeeritakse läbi aasta. Majanduskava koostamisel on ajaühikuks üks kalendrikuu. Kulude kirjeldamine kuude lõikes on aluseks planeeritavate tööde teostamise ajalise graafiku koostamisel. Kõigi kulude kirjeldamisel saadakse elamu majandamise eeldatav maksumus, mille alusel arvutatakse igale eluruumide üldpinna ruutmeetrile vastav aasta kulude summa. (4) Elamu kohta koostatud majanduskava on aluseks elamus asuvate eluruumide üüri suuruse määramisel ja linna eelarve projektis elamumajandusega seotud kulutuste planeerimisel. 7. peatükk ÜÜR JA KÕRVALKULUD § 10. Üüri piirmäär Pärnu linnale kuuluvate eluruumide üüri piirmäära kehtestab Pärnu Linnavolikogu. § 11. Eluruumi üür (1) Tervikuna Pärnu linna omandis olevates elamutes asuvate eluruumide üüri sisse kuuluvad arvestuslikult järgmised üürilepingu esemega seotud ning üürilepingu esemeks olevate ruumide pindala osatähtsusele vastavad kulud, samuti tasu üürnikule osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe m2 kohta: 1) kulud hoone ja selle juurde kuuluvate abi(teenindus)hoonete (puukuur, pesuköök jms) ehituskonstruktsioonide hoolduseks ja remondiks; 2) kulud hoone ja selle juurde kuuluvate järgmiste tehnovõrkude, -seadmete ja -süsteemide hoolduseks ja remondiks: – hoonevälised tehnovõrgud (soojus-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja gaasivõrgud); – katlamaja; – soojussõlm; – küttesüsteem; – soojavee varustussüsteem; – külmavee varustussüsteem; – kanalisatsioonisüsteem; – elektrivarustussüsteem; – gaasivarustussüsteem; – suitsuärastus- ja tuletõrjesüsteemid; – muud tehnoseadmed ja süsteemid (teleantenn, fonolukk jne); – korstnad, ventilatsioonisüsteemid, prügišahtid; – üldkasutatavad veevõtukohad; – pliidid, ahjud ja suitsukanalid; 3) kulud üldkasutatavate ruumide ja kohtade (trepikojad, keldrid, pööningud, tehnilised korrused, pesuköögid, liftid, sanitaarsõlmed, terrassid, kuivkäimlad jms) hoolduseks ja remondiks; 4) kulud üldkasutatavate ruumide sanitaarpuhastuseks, kahjurputukate ja näriliste tõrjeks ning hoone krundi või ümbruse korrashoiuks; 5) tasu hoone ja hoone juurde kuuluvate tehnoseadmete ja -süsteemide avariilise teenindamise ning kanalisatsioonisüsteemi ummistuste likvideerimise eest; 6) hoone halduskulud; 7) üürileandja kasum. (2) Majandusosakond arvestab tervikuna Pärnu linnale kuuluva elamu kohta koostatud majanduskavast üüri suuruse ja esitab selle kinnitamiseks Pärnu Linnavalitsusele. (3) Üüri suurust määratakse ja arvestatakse üürileandja ja üürniku vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu alusel, lähtudes eluruumi üldpinnast. (4) Üüri arvestamisel loetakse eluruumi üldpinnaks kõigi elu- ja abiruumide, lodžade, külmade verandade, rõdude, terrasside ja külmade panipaikade põrandapindade summa. Lodžade, külmade verandade ja külmade panipaikade põrandapind arvatakse seejuures eluruumi üldpinna hulka koefitsiendiga 0,5, rõdude ja terrasside põrandapind aga koefitsiendiga 0,3. (5) Eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest makstava tasu suuruse määrab majandusosakond. Eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest makstav tasu üldpinna ühe ruutmeetri kohta ei tohi olla suurem kui eluruumi üür ühe ruutmeetri kohta, mille teenindamiseks seda kasutatakse. (6) Eluruumi kasutamise esimesel ja viimasel kuul tasub üürnik üüri 1/30 kuu üürisummast iga päeva eest, mil eluruum on olnud üürniku kasutuses. § 12. Kõrvalkulud (1) Lisaks üürile peab üürnik tasuma kulusid (kõrvalkulud), mis moodustuvad tasudest üldkasutatavate ruumide ja hoone ümbruse valgustuseks ning muuks üldotstarbeks kasutatava elektrienergia eest, tasu prügiveo eest, veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia eest, tasust osutatud tugiteenuste eest, katma üürileandja maamaksu- ja hoonekindlustuskulud proportsionaalselt üürilepingu eseme suurusega. (2) Eluruumi kasutamise esimesel ja viimasel kuul tasub üürnik mõõturitega mittemõõdetavate kõrvalkulude eest 1/30 kuu kõrvalkulude summast iga päeva eest, mil eluruum on olnud üürniku kasutuses. Päevade arvu kindlaksmääramisel lähtutakse vastavalt eluruumi üleandmise või vastuvõtmise akti vormistamise kuupäevast. Mõõturitega mõõdetavate kõrvalkulude eest tasutakse vastavalt tegelikule tarbimisele. § 13. Üüriarve (1) Tervikuna Pärnu linna omandis olevates elamutes asuva eluruumi üüriarvele tuleb märkida makseperioodil võetava üüri suurus ning muud maksed, võlgnevused ja viivised lahtikirjutatult järgmiselt: 1) tasu abiruumide kasutamise eest (üldpinna 1 m2 kohta ja kokku), kui üürileandja võtab seda eraldi; 2) kõrvalkulud (arvestusühiku kohta ja kokku, sh käibemaks): – tasu üldotstarbeks kasutatava elektrienergia eest; – tasu prügiveo eest; – tasu soojusenergia eest kütteks; – tasu soojusenergia eest vee soojendamiseks; – tasu veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest; – tasu muude kommunaalteenuste (elektrienergiaga ja gaasiga varustamine jms) eest, kui neid teenuseid vahendab üürnikule üürileandja; – tasu osutatud tugiteenuste eest; – maamaks; – hoonekindlustus; 3) ettemaks; 4) võlgnevus; 5) viivised; 6) tasumisele kuuluv summa kokku. (2) Pärnu linnale kuuluvate eluruumide üüri ja kõrvalkulude arvestamise ja nende eest tasumise perioodiks on üks kalendrikuu. (3) Üüri ja kõrvalkulude maksmiseks peab üürileandja esitama üürnikule nõuetekohase üüriarve teenuse saamise kuule järgneva kuu 18. kalendripäevaks maksetähtajaga 10 kalendripäeva. Üüriarvele peab olema märgitud makseperioodil võetava üüri suurus lahtikirjutatult erinevate arvestuslike kulude ning muude maksete ja võlgnevuste ning viiviste lõikes. § 14. Viivis Pärnu linnale kuuluva eluruumi üüri maksmisega viivitamisel on viivis 0,15 protsenti päevas iga viivitatud kalendripäeva eest alates üüri maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. § 15. Arvestuse pidamine (1) Üüri määramise ja laekumise kohta peab üürileandja arvestust iga elamu ja selles elamus iga eluruumi kohta eraldi. (2) Üüri kasutamise kohta peab üürileandja arvestust iga elamu kohta eraldi. (3) Kõrvalkulude määramise ja laekumise kohta peab üürileandja arvestust iga elamu ja selles elamus iga eluruumi kohta eraldi. (4) Majandusosakond arvestab tervikuna Pärnu linnale kuuluva elamu kohta koostatud majanduskavast üüri suuruse ja esitab selle kinnitamiseks Pärnu Linnavalitsusele. 8. peatükk ÜÜRI KASUTAMINE § 16. Üüri kasutamine Tervikuna Pärnu linnale kuuluvates elamutes asuvate eluruumide üüri kasutatakse: 1) elamu korrashoiu (hooldamine, haldamine, heakorratööd jne) korraldamise eest haldurile makstavaks tasuks, nimetatud tasu suurus kujuneb halduri leidmiseks korraldatud konkursi tulemusel ning määratakse halduslepinguga; 2) eluruumi sanitaarremondi kuluks, mis on ette nähtud pärast eluruumi üürilepingu lõppemist ja vabanemist eluruumi sanitaarremondi teostamiseks. Nimetatud vahendite arvel korraldab majandusosakond vabanenud eluruumide sanitaarremonti; 3) elamu remondiks. Remondiks kogutava rahasumma suurus lähtub elamu majanduskavast, nimetatud rahasumma suuruse kinnitab majandusosakonna ettepanekul Pärnu Linnavalitsus igaks aastaks iga tervikuna Pärnu linnale kuuluva elamu kohta eraldi ning seda raha kogub, arvestab ja kasutab majandusosakond iga elamu kohta eraldi. 9. peatükk ÜÜRNIKU KOHUSTUSED § 17. Üürniku kohustused (1) Eluruumi üürile andmisel vormistatakse eluruumi üleandmis-vastuvõtmisakt, milles fikseeritakse kahepoolselt üürilepingu eseme tegelik seisukord. Nimetatud akt loetakse üürilepingu lahutamatuks lisaks. (2) Üürnik on kohustatud teostama omal kulul tema kasutusse antud eluruumi (seinte, põrandate, lagede, uste, akende ja küttekollete) hooldustööd, millega hoitakse eluruum alalises kasutamiskõlblikus seisukorras. Külma- ja soojavee torustiku hooldustööde ja vajadusel osade vahetamise kohustus algab alates sulgventiilist või selle puudumisel alates püstikust. Kanalisatsioonitorustiku hoolduskohustus algab püstikust. Elektrijuhtmestiku hoolduskohustus algab alates elektrikilbist või peakaitsmest. 10. peatükk LÕPPSÄTTED § 18. Jõustumine Määrus jõustub 1. juunil 2003. a. Volikogu esimees Margus TAMMEKIVI