Lasva Vallavolikogu — Volikogu töökorra kinnitamine — KO, 68, 1561

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 37, Lasva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Lasva Vallavolikogu töökord (lisa 1). 2. Tunnistada kehtetuks Lasva Vallavolikogu 23. novembri 1999. a määrus nr 13 «Lasva Vallavolikogu töökorra kinnitamine». 3. Määrus jõustub 15. mail 2003. a. Volikogu esimees Arno SILD Lisa 1 Kinnitatud Lasva Vallavolikogu 9. mai 2003. a määrusega nr 11 LASVA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Volikogu esimees ja aseesimees 1.1. Volikogu esimees: 1.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 1.1.2. esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 1.1.3. koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 1.1.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 1.1.5. jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 1.1.6. otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 1.1.7. täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. 1.2. Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. 1.3. Volikogu esimehe koht ei ole palgaline. 2. Volikogu esimehe valimine 2.1. Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. 2.2.Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 2.2.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2.2.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 2.2.3. nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälteenamusega volikogu; 2.2.4. kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. 2.3. Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. 2.4. Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. 2.5. Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. 2.6. Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. 2.7. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. 2.8. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. 3. Volikogu aseesimehe valimine 3.1. Volikogu aseesimehe valimine toimub esimehe valimiseks sätestatud korras. 4. Volikogu komisjon 4.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. 4.2. Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega, ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. 4.3. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. 5. Volikogu komisjoni töökord 5.1. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust 5.2. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja edastab koosoleku kokkukutsuja komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees. 5.3. Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. 5.4. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. 5.5. Protokoll esitatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallakantseleile. Protokollid avalikustatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse vallakantseleis. 6. Komisjoni pädevus 6.1. Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 6.1.1. volikogu õigusaktide eelnõud; 6.1.2. vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 6.1.3. isikute avaldused. 6.2. Komisjonil on õigus: 6.2.1. algatada volikogu õigusakti eelnõu; 6.2.2. algatada arutelusid; 6.2.3. teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 6.2.4. saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 6.2.5. kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. 7. Asjade menetlemine komisjonis 7.1. Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid volikogu esimehe määratud tähtajal. 7.2. Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. 7.3. Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. 8. Komisjoni tegutsemisvõimetus 8.1. Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. 8.2. Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. 9. Komisjoni aruandlus 9.1. Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. 10. Revisjonikomisjon 10.1. Volikogu moodustab põhimääruse punktis 50 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. 10.2. Revisjonikomisjonil on õigus: 10.2.1. siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 10.2.2. nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 10.2.3. saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. 10.3. Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. 10.4. Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks. 11. Volikogu istung 11.1. Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 11.2. Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus kuu teisel reedel, kui volikogu ei otsusta teisiti. Mõjuvatel põhjustel võib volikogu kokku kutsuda muul ajal teatades sellest istungi kokkukutsuja poolt volikogu töökorras ettenähtud tähtaja jooksul. 11.3. Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis. 11.4. Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 11.5. Volikogu istung kestab kuni kolm tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. 11.6. Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule. 12. Istungi kokkukutsumine ja päevakord 12.1. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 12.2. Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse. 12.3. Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallakantseleis kättesaadavad hiljemalt neli päeva enne istungi algust. 12.4. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. 12.5. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 12.5.1. volikogu liikmed; 12.5.2. vallavanem; 12.5.3. vallavalitsus; 12.5.4. komisjonid. 13. Hääletamine volikogus 13.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. 13.2. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 13.3. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. 13.4. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega, s.t kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus. 13.5. Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 13.6. Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. 13.7. Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. 14. Salajane hääletamine 14.1. Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe või aseesimehe valimiseks) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. 14.2. Hääletamiskomisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitseriga varustatud hääletussedelid. 14.3. Hääletamise tulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega. 15. Volikogu töökeel Volikogu istungi töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar. 16. Volikogu istungi läbiviimine 16.1. Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 16.2. Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 16.2.1. volikogu liikmete osalemisest teatamine; 16.2.2. kutsutud külalistest teatamine; 16.2.3. päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. 16.3. Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. 16.4. Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 16.4.1. ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 16.4.2. küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 16.4.3. sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 16.4.4. repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 16.4.5. igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühele sõnavõtule, kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 16.4.6. ettekandjal, kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 16.4.7. volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 16.4.8. istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 16.4.9. istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega. 16.4.10. sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 16.4.11. sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälteenamusega; 16.4.12. muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult; 16.4.13. enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. 16.5. Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. 16.6. Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. 16.7. Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. 16.8. Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. 16.9. Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi juhataja kuulutab istungi lõppenuks. 17. Volikogu istungi protokoll 17.1. Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid pannakse tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. 17.2. Istungit võib salvestada, salvestus säilitatakse kuus kuud. 18. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded 18.1. Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. 18.2. Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. 18.3. Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kahe nädala jooksul pärast selle registreerimist vallakantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. 18.4. Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 7 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 18.4.1. õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 18.4.2. milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 18.4.3. milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 18.4.4. õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 18.4.5. vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 18.4.6. eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. 18.5. Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. 18.6. Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 18.7. Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. 18.8. Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. 18.9. Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme poolt esitatud eelnõu.