Vinni Vallavolikogu — Kehtivate üldplaneeringute ülevaatamise tulemuste kinnitamine — KO, 61, 1480

Võttes aluseks planeerimisseaduse § 29 lõiked 3 ja 4, Vinni Vallavolikogu 27. jaanuari 1999. a määrusega nr 29 kinnitatud «Vinni valla ehitusmääruse» punkti 11.4 ning Vinni Vallavalitsuse ettepaneku, Vinni Vallavolikogu määrab: 1. Jätta kehtima 13. oktoobril 1999. a kehtestatud Vinni valla üldplaneering. 2. Kinnitada Vinni valla üldplaneeringu ülevaatamise protokoll (lisatud). 3. Vinni Vallavalitsusel avaldada üldplaneeringu ülevaatuse tulemused. 4. Määrus jõustub 1. mail 2003. a. Volikogu esimees Vello TAFENAU Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 23. aprilli 2003. a määrusega nr 11 ÜLDPLANEERINGU ÜLEVAATAMISE PROTOKOLL 1. Üldplaneeringu ülevaatuse teostasid: majandus- ja tehnikaosakonna juhataja Peep Võrk keskkonnaosakonna juhataja Arvo Haas maa- ja omandireformi osakonna juhataja Anu Are 2. Ülevaadatava üldplaneeringu nimi Vinni valla üldplaneering Planeeringu autor ja koostamise aeg OÜ Maaplaneeringud töö nr 22–98, 1999 Planeeritava ala suurus 48 460 ha Planeeringu arvestusperiood 10 aastat, kuni 2009. aastani 3. Asulate tsoneeringud ja kavandatu sobivus valla senise arenguga. Tiheasustusega alade tsoneeringud Reservmaade olemasolu ja reserveeritud maa-alade kasutamine. Ettepanekud – kas võiks olla aluseks edaspidisele arengule? (jah/ei) Millises ulatuses on elluviidav? Sektsioonelamute maa-alad Tiheasustusega asulates ei ole sektsioonelamutele reservmaid planeeritud. Lähiaastail rahaline võimalus uute sektsioonelamute ehitamiseks puudub. Ehitusmaa reserv ei ole vajalik ja üldplaneeringut ei pea muutma. Ridaelamute ja ühepereelamute maa-alad Ehitusmaa reservid on olemas kõigil tiheasustusega aladel. Vallal ei ole lähiaastail rahalisi võimalusi uute ridaelamute ehitamiseks. Reserveeritud ehitusmaad on edaspidiseks arenguks vajalikud ja üldplaneeringut ei pea muutma. Sh ühepereelamute maa-alad Ehitusmaa reservid on olemas kõigis asulates. Seni on nõudlust ühepereelamute kruntidele valdavalt linna lähiümbruses, üksikjuhtudel ka Vinnis ja Pajustis. Piira väikeelamute ala on osutunud seni väheatraktiivseks, sest detailplaneering on poolik ning puuduvad sanitaartehnilised kommunikatsioonid. Vinnis on Tamme tn algus eramute ehituseks sobimatu – peaks olema haljasala vm Roelas – ärimaa Veski tn alguses planeeritakse eramute maaks. Viru-Jaagupis – planeeritud maa-alad ei ole eriti perspektiivsed, kuna paiknevad vee- ja kanalisatsioonitrassidest kaugel. Pajustis ja Tudus – planeeritu sobib. Detailplaneeringute puudumine takistab eramuehitust tiheasustusega jm detailplaneeringu kohustusega aladel. Nõudluse ilmnemisel tuleks asuda detailplaneeringuid koostama eramuehituseks nõutavatele maa-aladele ja hakata sinna ühiskommunikatsioone rajama. Äriehituste maa-alad Tiheasustusega aladel on reservmaad olemas. Lähiperspektiivis on vajadus vähene. Vinni on mitmed endised ärihooned ja -ruumid jäänud ilma kasutuseta seisma. Viru-Jaagupis – reservmaa-ala on suur ja paikneb keskusest eemal. Roelas – ärimaad Tartu mnt 11 vastas peaks vähendama ja muutma osaliselt otstarvet – avaliku parkla jaoks laululava, staadioni, kaupluse külastajatele. Roela Veski alguses muuta ärimaa elamumaaks. Tudus planeeritu rahuldab. Mitmete hoonete kasutusotstarbe muutmise tõttu ärimaaks vm muutunud alasid ei ole üldplaneeringusse kantud. Uute ärihoonete rajamine linnast eemal paiknevais asulates on vähene ja ulatuslike reservmaade järele puudub vajadus. Kasutusotstarbe muutmisest tulenevad sihtotstarbe muudatused kanda uude üldplaneeringusse. Muude ühiskondlike ehituste maa-alad Ehitusmaa reserv on planeeritud Vinni Spordikompleksi laiendusele ja VPG staadioni rajamiseks. Mitmetel senistel ühiskondlikel hoonetel on endised funktsioonid muutunud või lähiajal muutumas. Muudatused maakasutuse sihtotstarvete osas kanda uude üldplaneeringusse. Tootmis-ehitiste maa-alad Ehitusmaa reservid on olemas kõigis alevikes Tootmisehitiste senine arendamine on toimunud põhiliselt ilma planeeringuteta, tihti ilma projektideta ja ehituslubasid tagantjärele taotledes. Taotlusi tootmisettevõtete detailplaneeringute algatamiseks on hakatud esitama (Vinnis, Piiral). Üldplaneeringus on mitmeid ebatäpsusi tootmistsoonide määramisel (Pajustis hobusefarmi maa-ala, Vinnis, Pajustis, Piiral kollektiivgaraažide maa-alad, Viru-Jaagupis endiste Rakvere TREV-i korterelamute ning endise teemeistri piirkonna kontori maa-alad. Pajusti endise karusloomafarmi maa-ala edasine sihtotstarve täpsustada uues üldplaneeringus. Uue üldplaneeringu koostamisel kõrvaldada kehtivas üldplaneeringus ilmnenud ebatäpsused ja korrigeerida tsoneeringud. Haljasalad Põhiliselt vastavad üldplaneeringule. Soovitav jätta avalikeks haljasaladeks: Tudus hävinud endise lasteaia maa-ala, Vinnis Mõdriku tee ja Tamme 1 vaheline eramute maa, Roelas – lasteaia mänguplatside ja Sinilille tn vaheline ala. Uues üldplaneeringus täpsustada/muuta haljasalade piire. Kaugkütte piirkonnad Üldplaneeringus ei ole määratud. Kaugkütte piirkonnad peaks vastavuses edaspidi koostatava energeetika arengukavaga määrama uues üldplaneeringus. Munitsipaalteed ja tänavad Üldplaneeringus esitatud vallateede koosseis on omandireformi käigus muutunud. Uues üldplaneeringus tuleks enam kohalikke teid määrata avalikult kasutatavateks vallateedeks, laiendades vastavalt ka vallateede nimekirja. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetud alad Üldplaneeringus ei ole määratud. Alad tuleks määrata uues üldplaneeringus lähtudes lähiajal valmivast valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavast. 4. Tehnovõrgud Millises ulatuses on elluviidud? % Kas võiks olla aluseks edaspidisele arengule? jah/ei Veehaarded Veehaarete loend planeeringus ei ole ammendav ja vajab täiendamist. Edasine arendamine toimub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale. Jah. Uus üldplaneering koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava alusel täpsustatud andmetega. Sh Viru-Jaagupi 3. veehaare on välja ehitamata. Jah 3. veehaarde ehituse lõpetamine on vajalik. Piira keskuse veehaare likvideeritakse 2003. a. Ei. Vajalik konserveerida. Muudatus märkida uues üldplaneeringus Vinni neljast (ühendatud) veehaardest on kooli kaev reservis, Pargi ja Tamme tn veehaarete kasutamine lõpetatud. Ei. Vajalik on Pargi ja Tamme puurkaevud konserveerida. Pajustis: 2 (omavahel ühendamata) veehaaret Jah. Vajalik omavahel ühendada. Roelas: 4 (omavahel ühendamata) ühisveevarustuse veehaaret ja 2 lokaaltarbijate veehaaret (endise linnufarmi ja endise katlamaja kaevud). Jah. Vajalik on omavahel ühendada 2 tähtsaimat veehaaret – Kooli ja Veski veehaarded. Linnufarmi kaevu kasutusele mittevõtmisel ette näha selle konserveerimine. Tudu: ~5 (omavahel ühendamata) ühisveevarustuse veehaaret Jah (osaliselt). Pärast aleviku ühtse veevõrgu rajamist võib ette näha osa kaevude konserveerimise. Kadila: 3 (omavahel ühendamata) veehaaret, neist üks – ühisveevarustuseks Jah. Vajalik on ühendada vähemalt 2 kaevu ühisveevõrguga. Külade (Küti, Kakumäe, Inju, Koeravere, Veadla (Lohvardi), Aruküla, Kulina) veehaarded. Jah. Kõik veehaarded on vaja rekonstrueerida. Eravalduses olevad ühisveevõrkudega ühendatud veehaarded. Jah. Veevõrk Planeeringus ei ole käsitletud. Täpsustamata on tuletõrje veevõtukohtade tegelik olem ja nende seisundid Jah. Ühisveevarustuse torustikud tuleb rekonstrueerida kõigis ühisveevarustusega piirkondades. Arendamine määratakse vastava arengukavaga. Veevõrkude rekonstrueerimist ja laiendamist käsitleda uues üldplaneeringus. Puhastusseadmed Planeeringus ei ole käsitletud. Jah. Kõik olemasolevad heitveepuhastid vajavad rekonstrueerimist. Lähiajal projekteeritakse/rajatakse heitveepuhastid Tudus ja Mõdrikus Edasine arendamise määratakse arengukavaga. Heitvee puhastite rekonstrueerimist ja uute rajamist käsitleda uues üldplaneeringus. Kanalisatsioonivõrk Planeeringus ei ole käsitletud. Jah. Enamik olemasolevaid ühiskanalisatsiooni torustikke vajavad rekonstrueerimist. Edasise arendamise määrab kehtestatav arengukava. Heitvee puhastite rekonstrueerimist ja uute rajamist käsitleda uues üldplaneeringus. Elektrialajaamad Üldplaneering ei sisalda. alla 35/10 kV pingega alajaamade rekonstrueerimisi ja uute alajaamade rajamise kava Üldplaneeringus on andmed osaliselt aegunud vahepealsete rekonstrueerimiste tõttu. Alla 35/10 kV alajaamade tegeliku olemi peaks täpsustama uues üldplaneeringus. Elektrivõrk Üldplaneering elektrivõrkude rekonstrueerimisi ja uute liinide rajamise kava ei sisalda. Puudub ülevaade elektriliinide rekonstrueerimise kavadest. 10 kV (ja alla 10 kV) liinide rekonstrueerimiste tõttu on andmed üldplaneeringus aegunud. Tegeliku seisu ja liinide rekonstrueerimise vajadused peaks täpsustama uues üldplaneeringus. Sidevõrk Üldplaneering sidevõrkude rekonstrueerimiste ja uute liinide rajamise kava ei sisalda. Puudub ülevaade sidevõrkude uuendamise kavadest. Üldplaneeringu andmed on rekonstrueerimiste ja uute liinide ning ülekandejaamade rajamise tõttu osaliselt aegunud. Tegelik seis tuleks täpsustada uues üldplaneeringus. Kaugkütte piirkonnad Kehtivas üldplaneeringus ei ole käsitletud. Kaugküttepiirkonnad peaks kehtestama volikogu. Kaugkütte arengu planeerimiseks tuleks koostada energeetika arengukava. Energeetika arengukaval põhinev kaugkütet käsitlev osa tuleks lisada valla uude üldplaneeringusse. Katlamajad Kehtivas üldplaneeringus arenguid ei ole käsitletud. Kaugkütte katlamaju käsitlev osa lisada uude üldplaneeringusse. Soojavõrk Kehtivas üldplaneeringus ei ole soojavõrke käsitletud. Kaugkütte võrkusid käsitlev osa lisada uude üldplaneeringusse. Kohalike teede ja tänavate võrk Kehtivas üldplaneeringus näidatud munitsipaalteede ja -tänavate loetelu on ebatäpne. Munitsipaalteede osa tuleb uues koostatavas üldplaneeringus uuendada lähtudes teede inventariseerimise andmetest ja volikogu poolt vastuvõetavatest otsustest teede arvamise kohta munitsipaalteede koosseisu. Maanteed (sh möödasõidud asulaist) Muudatusi ei ole toimunud. Jah. 5. Planeeringuga kehtestatud piirangud ja kaitsetsoonid loodus- ja muinsuskaitse objektidele. On kehtestatud jah/ei On/ei ole arvestatud ehitustegevuses Kas võiks olla aluseks ka edaspidi? Looduskaitse LK alad jah jah jah kaitsealused objektid koos kaitsetsooniga jah jah jah Siseveekogude kaitsealad jah jah jah Natura-alad Kehtivas üldplaneeringus ei ole määratud. ei Soovitav lisada uude üldplaneeringusse pärast alade kindlaksmääramist. Miljööväärtuslikud alad Kehtivas üldplaneeringus ei ole määratud. Ei. Soovitav lisada uude üldplaneeringusse pärast alade kindlaksmääramist. Rohelise võrgustiku alad Kehtivas üldplaneeringus ei ole määratud. Ei. Vajalik lisada uude üldplaneeringusse pärast alade kindlaksmääramist. Ehituskeeluvööndid ranna ja kalda kaitse tsoonides Jah. Jah. Jah. Muinsuskaitse Arhitektuurimälestised koos kaitsetsoonidega jah jah Jah. Vaadata üle kaitsealuste ehitiste nimistu ja esitada Muinsuskaitseametile ettepanekud nimistu korrigeerimiseks. muinsuskaitsealad jah jah jah arheoloogiaobjektide kaitsetsoonid jah jah jah muude kultuurimälestiste kaitsetsoonid jah jah jah 6. Planeeringuga kehtestatud piirangud, kaitsetsoonid eriliigilistele ehitistele. Ehitised On kehtestatud jah/ei On/ei ole arvestatud ehitustegevuses Kas võiks olla aluseks ka edaspidi? Elektriliinide kaitsetsoonid jah jah jah Heitvee puhastite kaitsetsoonid jah jah jah Joogiveehaarete kaitsetsoonid jah jah jah Maanteede kaitsetsoonid jah jah jah Raudteede kaitsetsoonid jah jah jah Kalmistute sanitaar-kaitsetsoonid jah jah jah Farmide sanitaar-kaitsetsoonid jah jah jah 7. Üldplaneeringul põhinevad või seda muutvad algatatud ja taotletavad detailplaneeringud. Planeeritavate maaüksuste asukohad ja nimetused Planeeringu eesmärk Algatamise aeg Kehtestamise aeg Detailplaneeringuga kehtestatavad muudatused üldplaneeringus Võhu küla Saunakünka mü Vähikasvatuse rajamine 06.2002 Maatulundusmaa muutmine tootmismaaks Vinni Sõpruse 16 Spordihoone laiendamine 05.11.2002 22.01.2003 Ühepereelamute maa-ala muutmine ühiskondlike hoonete maaks Vinni Tammiku 9 Staadioni rajamine koolile 05.11.2002 ühiskondlike ehituste maa muutmine spordiehituste maaks Roela Veski 1A Eramukrundi moodustamine 28.08.2002 Ärimaa muutmine väikeelamumaaks Piira k. Katlamaja, Elektriehituse 1. ja Hoidla mü Metsamasinate remonditöökoja rajamine 14.08.2002 Katlamajade maa muutmine tööstusettevõtte maaks Piira k. Vahtralehe Kastani, Kase, Lepa, Vahtra, Pihlaka, Toominga, Pajuotsa, Männisalu, Lehise Papli, Kuuse, Männi, Haava ja Tamme mü Eramukruntidele kommunikatsioonide planeerimine ja hoonestusalade määramine. 25.04.2001 Vajadusel väikeelamumaa osaline muutmine transpordimaaks Vinni Põllu 3 mü Puiduettevõtte rajamine 28.01.2003 Katlamajade maa osaline muutmine tööstusettevõtte maaks. Taotletavad detailplaneeringud Roela Veski 1 Eramukrundi moodustamine 23.04.2003 Ärimaa muutmine maatulundusmaaks Kehala küla Tühermaa mü Auto-motospordi väljaku rajamine 23.04.2003 Karjääride maa muutmine staadionide maaks 8. Muud märkused ja selgitused: 8.1. Üldplaneeringut on maareformi (maade tagastamisel, teenindusmaade määramisel jne) aluseks võetud üksikjuhtudel, põhiliselt piirangute sätestamisel. 8.2. Külade lahkmejooned üldplaneeringus ei kattu Maakatastri andmetega. Lahkmejooned tuleks korrigeerida pärast maareformi lõpetamist uues üldplaneeringus kinnistatud maaüksuste piiridest lähtudes. 8.3. Alevikes on ebamääraseid ja halvasti määratletud aadresskohti (hoonestute numeratsioon Tudus Jaama ja Raudtee tänava ääres, Vinnis Metsa tänaval, Roelas Pargi tänava ja Aida tänava piirkonnas, Piira küla keskuses, Pajustis Vanaküla piirkonnas, Viru-Jaagupis Kupna piirkonnas). Kaaluda tuleks aadressikohtade määramist väljakujunenud tänavavõrguga külades (tänavanimed ja majade numbrid Kadilas, jm). 8.4. Uus üldplaneering peaks sisaldama ka väiksemate asulate tsoneerimise skeeme, kus on tootmis- ja elutsoonid selgelt eristatavalt välja kujunenud, ning mille järgimine edasises ehitustegevuses oleks soovitatav (Vetiku, Vana-Vinni, Inju, Aruküla, nn «Sõpruse» piirkond, Rasivere jm). 8.5. Üldplaneeringus ei ole määratletud valla arenguks vajalikke detailplaneeringuid ja nende koostamise järjestust. Uude koostatavasse üldplaneeringusse tuleks lisada vajalike detailplaneeringute loetelu ja määrata nende koostamise järjekord. 8.6. Kuna üldplaneering on koostatud varem ja eraldi hiljem koostatud erinevatest arengukavadest, siis on tekkinud nende vahel mõningaid lahknevusi, mis tuleks kaotada uue üldplaneeringu koostamisel. 9. Planeeringu ülevaatajate ettepanekud: 9.1. Jätta üldplaneering kehtima. 9.2. Võttes aluseks ülevaatusel tehtud märkused, teha Vinni Vallavolikogule ettepanek kaaluda uue üldplaneeringu algatamist 2004. või 2005. aastal. 9.3. Tutvustada ülevaatuse protokolli enne Vinni Vallavolikogule esitamist vallavolikogu planeerimis- ning ehitus- ja majanduskomisjonidele. Protokolli koostas: ....................................... Peep Võrk «10.» aprill 2003 majandus- ja tehnikaosakonna juhataja