Türi Vallavolikogu — Türi valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 61, 1472

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 ning läbi arutanud põhimääruse uue redaktsiooni projekti, Türi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Türi valla põhimäärus vastavalt käeoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Türi Vallavolikogu 17. veebruari 2000. a määrus nr 4 «Türi valla põhimääruse kinnitamine» ja Türi Vallavolikogu 26. septembri 2002. a määrus nr 14 «Türi valla põhimääruse muutmine». 3. Määrus jõustub 5. mail 2003. a. 4. Määrus avaldatakse Türi Rahvalehes ja elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Toomas ŠADEIKO Kinnitatud Türi Vallavolikogu 24. aprilli 2003. a määrusega nr 10 TÜRI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.1. Türi valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus ) on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 1.2. Türi valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 1.3. Türi valla omavalitsust teostavad vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. 1.4. Valla omavalitsusorganid on Türi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Türi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus ). 1.5. Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1.5.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 1.5.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 1.5.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 1.5.4. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 1.5.5. avalike teenuste osutamine soodsamatel tingimustel; 1.5.6. tegevuse avalikkus. 1.6. Asjaajamiskeel omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. 1.7. Türi valla elanik (edaspidi vallaelanik) on isik, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Türi vald. Muudel isikutel on Türi vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadustega ja seaduse alusel kehtestatud piirangud. 1.8. Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 1.9. Türi valla piir (edaspidi valla piir) koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse alusel. 1.10. Türi vallamaja asukoht on Türi linn, Paide 6. Vallamaja asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu poolthäälteenamus. 1.11. Türi valla omavalitsusorganite ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ning lepingutel. 1.12. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimäärusega sätestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem ning vallasekretär. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused andnud volikogu või vallavalitsus põhimääruses sätestatud korras. 1.13. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. 1.14. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või tema määratud esindus ja vallavanem. 2. VALLA SÜMBOLID 2.1. Valla sümbolid on valla vapp ja valla lipp. 2.2. Valla vapi rohelisel kilbil on hõbedane rist, mille keskel allikamärk. 2.3. Valla lipp on ruudukujuline vapilipp. Lipu normaalmõõdud on 105×105 cm. 2.4. Valla vappi kasutatakse: 2.4.1. vallavolikogu ja valitsuse pitsatil ja dokumendiplankidel; 2.4.2. vallavolikogu esimehel, volikogu liikmetel, valla asutuste juhtidel ja vallaametnike visiitkaartidel; 2.4.3. valla piiritähistel; 2.4.4. ülejäänud juhtudel võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsusega kooskõlastatult. 2.5. Valla lipp heisatakse: 2.5.1. valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel; teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga; 2.5.2. valla lipp heisatakse alaliselt valla administratiivhoone peasissekäigu juurde kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või masti; 2.5.3. ametlike delegatsioonide vastuvõttudel; 2.5.4. vallavalitsuse korraldusel kultuuri- ja spordiüritustel ja muudel puhkudel. 2.6. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna riigilippudest vasakul, teistest lippudest paremal. 2.7. Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada valla ametlikud delegatsioonid või valda esindavad kollektiivid või üksikisikud Türi Vallavalitsuse korralduse alusel. 2.8. Valla lippu võib kasutada ka laualipuna. 2.9. Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. 3. VALLA ARENGUKAVA JA ÜLDPLANEERING 3.1. Valla arengukava on dokument, mis sätestab Türi valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 3.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 3.3. Arengukava projekt ja arengukava muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist. 3.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 3.5. Üldplaneering on valla maa-ala kasutamise geograafiline kavand, millega kavandatakse valla territoriaal-majandusliku arengu suunad. 3.6. Vallavolikogul on kohustus kuue kuu jooksul oma volituste saamisest pikendada või muuta olemasolevat üldplaneeringut. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 4. VALLAVOLIKOGU 4.1. Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on Türi valla kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses alusel. 4.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb seaduste alusel vallaelanike huvides ja nimel. Volikogu võib elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras viia läbi rahvaküsitlusi või -hääletusi. 4.3. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 4.4. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. 4.5. Volikogu valitakse kolmeks aastaks otsestel, üldistel ja ühetaolistel valimistel, kusjuures hääletamine on salajane. 4.6. Volikogu valimisteks määrab volikogu liikmete arvu, valimisringkonnad, ringkondade numeratsiooni, piirid ja mandaatide arvu igas ringkonnas volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ning vastav volikogu otsus avaldatakse üldiseks teadmiseks samas seaduses sätestatud tähtaegadel. 4.7. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 4.8. Volikogu ainupädevusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimused. 4.9. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 4.10. Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate ja palgafondi piires. 5. VOLIKOGU ESIMEES 5.1. Volikogu esimees: 5.1.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide projektide menetlust; 5.1.2. esindab valda ja volikogu vastavalt oma pädevuse piires. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires; 5.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungite protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 5.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 5.1.6. korraldab volikogu istungi päevakorra koostamist; 5.1.7. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 5.1.8. esindab valda ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel; 5.1.9. täidab muid talle seadusega ning volikogu poolt pandud ülesandeid. 5.1.10. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 6. VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMISE KORD 6.1. Volikogu esimehe valimisteks tuleb volikogu kokku kutsuda hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Esimese volikogu uue koosseisu istungi kutsub kokku Türi valla valimiskomisjoni esimees. 6.2. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. 6.3. Volikogu esimehe kandidaadid seavad üles volikogu liikmed. Ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri ning kandidaadid nummerdatakse vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel häälteenamusega. 6.4. Pärast nimekirja sulgemist valmistab valla valimiskomisjon ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni liikmed. 6.5. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, tuleb kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse hiljemalt kahe nädala pärast toimuval volikogu järgmisel istungil uus valimine, rakendades ülalnimetatud valimisprotseduuri reegleid. 6.6. Volikogu aseesimehe valimine toimub pärast volikogu esimehe valimist rakendades sama valimisprotseduuri reegleid kui volikogu esimehe valimisel. 6.7. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 7. VOLIKOGU LIIGE JA ASENDUSLIIGE 7.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras. 7.2. Volikogu liikme õigused ja kohustused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. 7.3. Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt ja peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. 7.4. Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatatud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras määratud isik. 8. VOLIKOGU STRUKTUUR 8.1. Volikogu tööorganid on eestseisus ja alatised komisjonid. 8.2. Volikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi ja ajutisi komisjone vallaelu valdkonniti volikogule arvamuse esitamiseks. 8.3. Volikogu, eestseisuse ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise, organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. 9. VOLIKOGU EESTSEISUS 9.1. Volikogu istungi ettevalmistamiseks moodustatakse volikogu eestseisus, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. Eestseisuse koosolekust võtavad osa vallavanem või tema asendaja, vallasekretär või tema asendaja ning vajadusel valitsuse nõunik. 9.2. Eestseisus teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra punktide ja volikogu otsuste projektide kohta. 9.3. Volikogu päevakorda lülitatakse need päevakorrapunktid, mis on saanud eestseisuselt kooskõlastuse. 9.4. Eestseisuse kutsub kokku volikogu esimees. 9.5. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokoll on üldkättesaadav igaühele vallavalitsuse kantseleis tööpäeva jooksul. 10. VOLIKOGU KOMISJONID Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonide moodustamine, õigused ja täpsem töökord on sätestatud põhimääruse lisas nr 1 «Türi Vallavolikogu komisjonide moodustamine ja töökord». 11. REVISJONIKOMISJON 11.1. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 11.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt. Igal volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl iga liikme kohta. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. 11.3. Revisjonikomisjonil on õigus kutsuda oma tööst osa võtma asjatundjaid, kelle töö tasustatakse volikogu sätestatud korras. 11.4. Revisjonikomisjonil on õigus kontrollida: 11.4.1. vallavalitsuse, valla asutuste tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 11.4.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 11.4.3. vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist; 11.4.4. valla ametiasutuse ja valla asutuste raamatupidamist; 11.4.5. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 11.4.6. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 11.5. Revisjonikomisjon teostab kontrolli enda poolt kinnitatud ja iga aasta jaanuarikuus volikogule esitatud kontrollimiste plaani või volikogu otsuste alusel. 11.6. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. Revisjonikomisjon esitab hiljemalt ühe kuu jooksul volikogu otsuse eelnõu. 11.7. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 11.8. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu otsuse eelnõu esitamist. 11.9. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogu poolt volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 12. VOLIKOGU ISTUNG 12.1. Volikogu töövorm on istung. 12.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel volikogu vanem liige. 12.3. Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus. Suvel võib istungite vahe olla kaks kuud. 12.4. Erakorraline volikogu istung kutsutakse kokku vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. 12.5. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhib ja istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. 12.6. Istungi kutse saadetakse volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. 12.7. Teadaanne volikogu istungi toimumise kohta avaldatakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Teadaandes näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 12.8. Istungist võtavad osa valitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud, kui volikogu ei otsusta teisiti. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 12.9. Volikogu istung on avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks vähemalt 2/3 volikogu liikmete nõudel. Kinnisel istungil peale volikogu liikmete osalevate isikute ringi otsustab volikogu. 12.10. Volikogu istungi päevakorra projekti esitab volikogu esimees. Päevakorda võetakse küsimused, mis on eelnevalt läbi arutatud valitsuse poolt (st on olemas valitsuse seisukoht). Esitatud punktide päevakorda mittevõtmisel esitab volikogu esimees põhjendatud seisukoha. 12.11. Määruste ja otsuste projektid peavad olema koos selgituste ja põhjendustega esitatud volikogu esimehele või aseesimehele hiljemalt nädal enne istungi toimumise päeva. 12.12. Kui projekti ei ole algatanud volikogu komisjon, saadab volikogu esimees selle komisjonile läbivaatamiseks, kes teatab oma seisukoha kirjalikult volikogu esimehele kolme päeva jooksul või volikogu esimehe määratud tähtajaks. 12.13. Volikogu esimees suunab esitatud projektid valitsusele arvamuse saamiseks. Valitsus võib loobuda ka arvamuse esitamisest, teatades sellest volikogu esimehele. 12.14. Projektid peavad olema viseeritud vallasekretäri ja finantsdokumentide projektid ka pearaamatupidaja poolt. 12.15. Päevakorras olevate otsuste ja määruste projektid peavad olema kättesaadavad vähemalt kaks päeva enne istungi toimumist volikogu liikmetele vallavalitsuse kantseleis. 12.16. Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu võib täiendavalt juurde võtta küsimusi tingimusel, et kohal on kõik volikogu liikmed ja volikogu toimumise ajaks on olemas ka valitsuse seisukoht antud küsimuses. 12.17. Volikogu istungi täpsem töökord on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas 2. 13. VOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL 13.1. Volikogu istungit protokollib volikogu sekretär, tema äraolekul korraldab protokollimise vallasekretär. Protokollile kirjutab alla istungi juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse ja vastavuse eest istungi tegelikule käigule. 13.2. Protokollid vormistatakse eesti keeles ja peavad vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. 13.3. Protokolli kantakse istungi aeg, koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused koos ettekande lühikokkuvõttega, arutelu põhikäik ja vastuvõetud otsused. Arutelu käigus sõnavõtnud ja eriarvamusele jäänud isikute seisukohad protokollitakse nende konkreetsel nõudmisel. 13.4. Protokollijal on õigus esitada täpsustavaid küsimusi ja paluda täiendavaid selgitusi, tagamaks protokolli täpse koostamise. 13.5. Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad igaühele vallavalitsuse kantseleis tööpäeva ulatuses hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu toimumist. 13.6. Sõnavõtud ja informatsioonid protokollitakse lühendatult, andes edasi esineja põhisõnumi. Sõnasõnalise protokollimise soovi korral esitab esineja oma sõnavõtu või informatsiooni teksti protokollijale kirjalikult ja see lisatakse protokollile. 13.7. Istungitest koostatakse helisalvestus, mida säilitatakse kuus kuud, volikogu liikme nõudmisel antud koosseisu volituste lõppemiseni. 14. HÄÄLETAMINE VOLIKOGUS 14.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks liige seda nõuab. Hääletamine, sealhulgas ka umbusaldushääletus on avalik. 14.2. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 14.3. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 45 sätestatud küsimused, mis võetakse vastu koosseisu häälteenamusega. 14.4. Enne hääletamisele asumist kordab istungi juhataja kõiki esitatud ettepanekuid, annab võimaluse ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 14.5. Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. Muudatusettepanekud hääletatakse enne, kui projekti osad, mille kohta muudatusettepanekud on tehtud. Kui muudatusettepanekuid on mitu, siis hääletatakse kõigepealt need, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teise hääletamise ja seejärel need, mis erinevad projektist kõige rohkem. Kui sellist vahet ei ole, hääletatakse muudatusettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. 14.6. Volikogu liikmel ei ole õigust pärast hääletamistulemuste välja kuulutamist muuta oma otsust ja taotleda oma hääle lisamist hääletusprotokolli. 15. SALAJANE HÄÄLETAMINE JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 15.1. Salajast hääletamist juhib volikogu määratud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib endi hulgast komisjoni esimehe. Enne hääletamise algust tutvustab komisjoni esimees hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. 15.2. Komisjon kontrollib valimiskasti. 15.3. Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed ülesseadmise järjekorras. 15.4. Komisjon annab volikogu liikmetele vallavalitsuse pitsati jäljendiga hääletamissedeli, mille pärast täitmist laseb hääletaja valimiskasti. 15.5. Komisjon peab tagama salajase hääletamise korral vastavad tingimused. 15.6. Komisjon märgib hääletamistulemuste protokolli: 15.6.1. volikogu liikmete ja välja jagatud hääletamissedelite arvu; 15.6.2. valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 15.6.3. kehtetute hääletamissedelite arvu; 15.6.4. poolt, vastu ja erapooletute häältega hääletamissedelite arvu. 15.6. Komisjon loeb hääled avalikult pärast hääletamise lõppemist. 15.7. Enne valimistulemuste teatavakstegemist on volikogu liikmel õigus esitada komisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise või hääletamistulemuste kindlakstegemise rikkumise kohta. Olulise rikkumise korral korraldab komisjon kordushääletuse. 15.8. Hääletamistulemused fikseeritakse hääletamistulemuste protokollis ja valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega välja arvatud volikogu esimehe ja aseesimehe valimine, mil valimistulemused kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega. 16. ARUPÄRIMINE VOLIKOGUS 16.1. Volikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta ning volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele nende pädevusse kuuluvates küsimustes. 16.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil volikogu esimehele. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. 16.3. Arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. 16.4. Kui volikogu liige ei nõustu saadud vastusega, on tal õigus nõuda arupärimisele täiendavaid suulisi selgitusi volikogu istungil. 17. UMBUSALDUSMENETLUS VOLIKOGUS 17.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele või aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. 17.2. Umbusalduse avaldust menetletakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. 18. VOLIKOGU TEGUTSEMISVÕIMETUS Volikogu on tegutsemisvõimetus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 52. 19. VALLAVALITSUS 19.1. Vallavalitsus on valla täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu Türi vallale kui kohalikule omavalitsusele, kohalikule omavalitsusüksusele või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse õigusaktidega (välja arvatud vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad ülesanded) pandud ning vallavolikogu poolt määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist ja kasutamist vastavalt valla vara kasutamise ja käsutamise korrale, koostab valla eelarveprojekti ja korraldab eelarve täitmist. 19.2. Vallavalitsus realiseerib eelmises punktis nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 19.3. Vallavalitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsusesisese teenistuse korra. 19.4. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 19.5. Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgaastmestiku kinnitab volikogu. 19.6. Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 19.7. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kestavad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 19.8. Vallavalitsuse pädevus: 19.8.1. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 19.8.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 19.8.3. lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele; 19.8.4. viib läbi konkursi ja kinnitab ametisse valla asutuste juhid; 19.8.5. otsustab vallavalitsuse komisjonide moodustamise ning kinnitab komisjonide töökorrad; 19.8.6. võib taotleda volikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uut läbivaatamist; 19.8.7. otsustab aasta jooksul muudatuste tegemise ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires; 19.8.8. korraldab vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevust ja teostab teenistuslikku järelevalvet; 19.8.9. esindab avalik-õigusliku juriidilise isikuna valda kohtus. 19.9. Vallavalitsuse moodustamine 19.9.1. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 19.9.2. Vallavanemal on valituks osutumise hetkest volitus moodustada valitsus. 19.9.3. Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema valimise päevast arvates kirjaliku esildise alusel volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu ja valitsuse liikmete kandidaadid. 19.9.4. Valitsuse liikmete arvu, valitsuse struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab volikogu poolthäälteenamusega vallavanema ettepanekul. 19.9.5. Kui vallavanema esitatud valitsuse liikmekandidaadid ei saa volikogult häälteenamust, peab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul esitama volikogule kinnitamiseks uue valitsuse liikmete koosseisu. 19.9.6. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema valitsuse liikmeks oleku ajaks. 19.9.7. Vallavalitsus saab oma volitused volikogult valitsuse ametisse kinnitamise päeval. 19.10. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamine algatatakse: 19.10.1. isikliku avalduse alusel; 19.10.2. vallavanema esildisel; 19.10.3. umbusalduse avaldamise korral; 19.10.4. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 19.10.5. seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 19.10.6. teovõimetuks tunnistamisega; 19.10.7. tema surma korral. 19.11. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab volikogu. 19.12. Vallavalitsuse töökord 19.12.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. 19.12.2. Küsimuse istungi päevakorda võtmist võivad taotleda vallavalitsuse liikmed, volikogu ja vallavalitsuse komisjonid, kes vastavalt tõstatatud küsimusele, valmistavad ette ka vallavalitsuse õigusaktide eelnõud (projektid). 19.12.3. Vallavalitsuse istungil arutusele tulevad õigusaktide eelnõud koos nimekirjaga, kellele vastuvõetud õigusaktid väljastatakse, esitatakse hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumist vallasekretärile, kes jälgib, et eelnõu oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 19.12.4. Küsimuse arutamisele kaasatavate isikute istungile kutsumise tagab istungil arutusele tuleva eelnõu ettevalmistaja. 19.12.5. Vallavalitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Vallavalitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima vallavanemat. 19.12.6. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool valitsuse koosseisust. 19.12.7. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 19.12.8. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. 19.12.9. Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ning kinnitatakse päevakord. 19.12.10. Istungil kuulatakse ära eelnõu ettevalmistaja ettekanne, istungile kutsutute informatsioonid ja valitsuse liikmete seisukohad. 19.12.11. Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. Protokollid vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele ja hoitakse vallavalitsuse kantseleis ning on üldkättesaadavad igaühele vallavalitsuse kantseleis tööpäeva jooksul hiljemalt seitsmendal päeval pärast vallavalitsuse istungi toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. 19.12.12. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe ja komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. 20. VALLAVANEM 20.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes: 20.1.1. juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 20.1.2. esindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 20.1.3. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu ja valitsuse liikmete kandidaadid; 20.1.4. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad; 20.1.5. esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhtide kandidaadid; 20.1.6. võtab tööle ja vabastab valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi, nimetab ametisse ja vabastab ametist valla ametiasutuse ametnikud; 20.1.7. kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 20.1.8. annab vallavalitsuse ja tema sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 20.1.9. vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest; 20.1.10. korraldab vallavalitsuse tööd seaduste ja volikogu otsuste piires ning volikogu ja seaduste poolt reguleerimata küsimustes lähtuvalt headest tavadest; 20.1.11. esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 20.1.12. täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu otsustega pandud ülesandeid. 20.2. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. Kui abivallavanem oma äraoleku tõttu asendada ei saa, asendab vallavanemat valitsuse liige. Asendamine vormistatakse valitsuse korraldusega. 20.3. Vallavanema vabastamisel ametist tagasiastumisavalduse alusel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme tema asendajaks kuni uue vallavanema valimisteni. 20.4. Vallavanem lubatakse puhkusele volikogu otsusega. 20.5. Vallavanema Eesti-sisene teenistuslähetus ning teenistuslähetus välisriiki, millest ei ole tingitud tema äraolek rohkem kui kolm tööpäeva ja mis ei nõua Türi vallalt kulutusi rohkem kui 1500 krooni, vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, muudel juhtudel vallavalitsuse korraldusega. 20.6. Vallavanemale makstakse volikogu otsuse alusel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 20.6.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 20.6.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 20.6.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 20.7. Vallavanema teenistusest vabastamisel hüvitist ei maksta: 20.7.1. ametist lahkumisel omal soovil (v.a punktis 20.6.1 ja 20.6.2 toodud põhjusel); 20.7.2. valitakse uuesti vallavanemaks; 20.7.3. umbusalduse avaldamisel vallale varalise kahju tekitamise eest, ametiülesannete täitmata jätmise eest, alkoholijoobes tööl viibimise eest, üldtunnustatud kõlblusnormidega vastuolus oleva teo sooritamise eest; 20.7.4. süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. 20.8. Vallavanema valimine 20.8.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanem võidakse valida ka konkursi korras. Vallavanema valimine toimub hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates. 20.8.2. Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. 20.8.3. Vallavanema kandidaadid võib üles seada volikogu liige või liikmed. Kui vallavanem valitakse konkursi korras, siis konkursi korra kehtestab volikogu enne konkurssi. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 20.8.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon korraldab salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 20.8.5. Vallavanemaks osutub valituks see kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Vallavanem kinnitatakse ametisse volikogu otsusega. 20.8.6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, tuleb kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse uus valimine. 21. VALLASEKRETÄR 21.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 21.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. 21.3. Vallasekretär: 21.3.1. juhib vallavalitsuse kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 21.3.2. osaleb sõnaõigusega vallavalitsuse istungil ja annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 21.3.3. kontrollib õigusaktide vastavust seadusele ja korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja avalikustamist; 21.3.4. saadab õiguskantslerile valla üldist tähtsust omavad õigusaktide ärakirjad; 21.3.5. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid kooskõlastatult vallavanemaga; 21.3.6. hoiab valla vapipitsatit; 21.3.7. osaleb vallavalitsuse istungi ettevalmistamist ja korraldab istungite protokollimist; 21.3.8. täidab teisi talle seaduse alusel ja ametijuhendiga pandud ülesandeid; 21.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud nõuetele. 22. VALLAKANTSELEI 22.1. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine. 22.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 22.3.1. Vallakantselei: 22.3.2. kogub vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunab need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse ja tagab istungite materjalide tehnilise ettevalmistamise; 22.3.3. tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise, saadab õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide ärakirjad vastavalt seadusele; 22.3.4. tagab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamise vastavalt asjaajamiskorrale, posti vastuvõtmise, süstematiseerimise ja edastamise adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse töös vajalike dokumentide säilitamise; 22.3.5. teostab vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetust, tõendite ja õiendite väljastamist; 22.3.6. korraldab valla registrite pidamist; 22.3.7. teostab isikutega seonduvaid toiminguid (perekonnaseisualast tööd jt vallale antud ülesandeid); 22.3.8. korraldab dokumentide ja valla õigusaktide arhiveerimist. 23. VALLA ÕIGUSAKTID 23.1. Volikogu ja vallavalitsus annavad üldaktidena määruseid, üksikaktidena võtab volikogu vastu otsuseid ning vallavalitsus korraldusi, mis kehtivad Türi valla haldusterritooriumil. 23.2. Vallakantselei korraldab valla õigusaktide süstematiseerimist, nende avaldamist, saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. 23.3. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees, tema äraolekul asendaja. 23.4. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem. Kaasallkirja annab vallasekretär. 23.5. Volikogu ja vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Türi Vallavalitsuse kantselei stendil või neis määratud tähtaegadel ja viisil. 23.6. Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisel ning saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 23.7. Valla õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 23.8. Valla õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist asjaosalistele korraldab vallakantselei. 23.9. Õigusaktides ei saa tagasiulatuvalt kehtestada sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 23.10. Õigusaktide algatamise õigus on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel vallaelanikul, volikogu liikmetel, volikogu komisjonil, vallavalitsuse liikmetel. 23.11. Üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused saadetakse Riigikantseleile ja elektroonilisse Riigi Teatajasse avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 23.12. Ei avalikustata dokumente ja andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud (sisaldavad eraelulisi andmeid jms) või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks. 23.13. Valla õigusaktide täitmise kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus. 23.14. Volikogu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu esimees. 24. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS 24.1. Türi valla kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad valla eelarvest finantseeritavad valla asutused, mis ei ole juriidilised isikud. 24.2. Valla asutused ei teosta avalikku võimu, nad on asutatud vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks haridus-, kultuuri-, sotsiaal- või muus vallas. 24.3. Valla asutuste asutamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel volikogu kehtestatud korras. 24.4. Töötamine valla asutustes toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse tööseadusandlusega. 24.5. Valla avalik teenistus on palgaline töö, mida tasustatakse valla eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel. 24.6. Valla teenistus toimub vahetult vallavalitsuses ja tema struktuuriüksustes. 24.7. Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. 24.8. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 24.9. Ametnik on vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud keskharidusega või vastavale ametikohale sobivat eriharidust omava Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses ettenähtud ulatuses. 24.10. Ametnik võetakse teenistusse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või tema asendajal. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande (AVT § 28 lõige 1). 24.11. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud töötaja. 24.12. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 24.13. Türi valla teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses ettenähtud ja volikogu poolt avaliku teenistuse seaduse rakendamise korras kinnitatud teenistusalased õigused. 25. VALLAVARA 25.1. Vallavara on Türi vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 25.2. Vallavara kohta peetakse arvestust vallavalitsuse bilansis. 25.3. Vallavara valitsemine, kasutamine ja käsutamine toimub volikogu kehtestatud korras. 26. VALLA MAJANDUSTEGEVUS, MAKSUD JA KOORMISED 26.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohast olulistes äriühingutes, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 26.2. Valla asutuste asutamise ja tegevuse lõpetamise otsustab ning lõpetamise korra kinnitab ja nende põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 26.3. Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise või ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. 26.4. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 26.5. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. 26.6. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 26.7. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 26.8. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele isikutele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 26.9. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 26.10. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 26.11. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 26.12. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt volikogu kehtestatud korrale. 26.13. Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse. 26.14. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 26.15. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 27. VALLA EELARVE 27.1. Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes peavad olema tasakaalus. 27.2. Eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused avalikustatakse vallakantselei stendil. 27.3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 27.4. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. 27.5. Valla eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses ja kohaliku ning riigieelarve vahekorra seaduses ja volikogu kehtestatud Türi valla eelarve menetluse korras sätestatule ning arvestades Türi valla arengukava. 27.6. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 27.7. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. 28. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMINE 28.1. Põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu. 28.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks või tema muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. 28.3. Põhimäärus või temas tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 28.4. Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub käesoleva põhimääruse punktis 23.5 sätestatud korras. Türi Vallavolikogu põhimääruse (kinnitatud Türi Vallavolikogu 24. aprilli 2003. a määrusega nr 10) lisa 1 TÜRI VALLAVOLIKOGU KOMISJONIDE MOODUSTAMINE JA TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Türi Vallavolikogu alatised komisjonid (edaspidi komisjonid ) moodustatakse vallavolikogu volituste ajaks. 1.2. Komisjonid juhinduvad oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, Türi valla põhimäärusest ja teistest Türi valla õigusaktidest, vallavolikogu ja volikogu esimehe antud ülesannetest ning käesolevast töökorrast. 2. Tegevusvaldkonnad ja ülesanded 2.1. Komisjonid valmistavad ette vallavolikogus arutlusele tulevad küsimused vastavalt komisjoni pädevusele. 2.2. Komisjonid selgitavad välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teevad ettepanekud nende lahendamiseks ning töötavad välja tegevuskavad. 2.3. Komisjonidel on õigus algatada ja esitada vallavolikogule Türi valla õigusaktide eelnõud. 2.4. Komisjonidel on õigus saada oma töö korraldamiseks vajalikku teavet ja materjale. 2.5. Komisjonide tegevusvaldkonnad ja põhiülesanded sätestab volikogu, mille alusel koostab komisjon oma tööplaani. 3. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine 3.1. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib vallavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. 3.2. Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadid seavad üles volikogu liikmed. Komisjoni teised liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu otsusega. 3.3. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisteks moodustatakse kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib esimehe oma liikmete hulgast. Hääletamiskomisjon valmistab pärast kandidaatide ülesseadmist ja nummerdamist ette hääletussedelid ning korraldab hääletamise. 3.4. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega 3.5. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu salajasel hääletamisel uue komisjoni esimehe, kes esitab ka vajadusel uue komisjoni koosseisu. 4. Komisjoni esimees: 4.1. juhib komisjoni tööd ja korraldab komisjoni koosoleku protokollimise; 4.2. koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti; 4.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4.4. kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekut; 4.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule; 4.6. täidab teisi talle volikogu esimehe antud seaduslike ülesandeid; 4.7. komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees. 5. Komisjoni liige 5.1. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu poolt volikogu otsusega komisjoni esimehe esildise alusel. 5.2. Komisjoni liige võib isikliku avalduse või komisjoni esimehe esildise alusel igal ajal tagasi astuda. 5.3. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkel. 6. Töökord 6.1. Komisjon töötab tööplaani alusel. 6.2. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord kvartalis. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. 6.3. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel, volikogu esimehe korraldusel või vähemalt 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. 6.4. Komisjon võtab vastu otsuseid lihthäälteenamusega. 6.5. Komisjon kuulab vajadusel ära vallavalitsuse vastava ala nõuniku või teise asjasse puutuva isiku seisukoha arutatavas küsimuses. 6.6. Komisjoni koosolek protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse allkirjastatult paberkandjal ja elektrooniliselt volikogu sekretäri juures. 6.7. Protokollidega on võimalik tutvuda ja on üldkättesaadavad igaühele vallavalitsuse kantseleis tööpäeva jooksul. Üldkättesaadavateks ei tehta otsuseid ja protokolle, mis sisaldavad eraelulisi isikuandmeid või on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. 6.8. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 6.9. Protokollid vormistatakse A4 formaadis valgele paberile trükitult, eesti keeles. 6.10. Protokolli märgitakse: 6.10.1. koosoleku protokolli number; 6.10.2. koosoleku toimumise koht, kuupäev, algus ja lõpp kellaajaliselt; 6.10.3. koosolekul osalenute, puudujate ja kutsutute nimed; 6.10.4. päevakord; 6.10.5. vastu võetud otsused. 6.11. Protokollide juurde lisatakse arutatavaid küsimusi selgitavad materjalid (taotlused, avaldused jms). 6.12. Komisjonide otsused on soovitusliku iseloomuga Türi valla õigusaktide vastuvõtmisel. 7. Asjaajamine 7.1. Komisjoni asjaajamist korraldab ja selle eest vastutab komisjoni esimees. 7.2. Komisjonide kirjavahetus toimub vallavalitsuse kantselei kaudu. Türi valla põhimääruse (kinnitatud Türi Vallavolikogu 24. aprilli 2003. a määrusega nr 10) lisa 2 TÜRI VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Vallavolikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus. Vajadusel võib volikogu esimees kutsuda kokku erakorralise istungi vastavalt põhimääruse punktis 12.5 sätestatule. 2. Vallavolikogu istungil on iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg kuni kümme minutit kui volikogu ei otsusta teisiti. 3. Vallavolikogu istung 3.1. Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 3.2. Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 3.2.1. volikogu liikmete kohaloleku kontrollimine; 3.2.2. kutsutud külalistest teatamine ja tutvustamine; 3.2.3. päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. 3.3. Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning komisjonide esindajate lõppsõnast. Vajadusel toimub eelnõu rohkem kui üks lugemine ja lepitakse kokku menetlemise kord. 4. Volikogu istungil kehtivad järgmised põhimõtted: 4.1. ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt kümne minuti jooksul; 4.2. küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 4.3. sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt viie minuti jooksul; 4.4. repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa kahte minutit; 4.5. igas päevakorrapunktis on käesoleva töökorra punktis 7 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 4.6. ettekandjal, kaasettekandjal ja komisjoni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni kolm minutit; 4.7. volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 4.8. istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 4.9. istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale ning sõnavõtjale lisaaega. 4.10. sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 4.11. sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälteenamusega; 4.12. muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult või vormistatakse istungi käigus elektrooniliselt; 4.13. enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on volikogu liikmetel õigus taotleda vaheaega. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. 5. Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekannetest ja kaasettekannetest, küsimustele vastamisest ning repliikidest. 6. Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimisele ja küsimustele vastamisest ja repliikidest. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. 7. Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja antud küsimuses istungile kutsutud isikutel. Teiste isikute sõnaõiguse otsustab istungi juhataja. 8. Istungi viimane päevakorrapunkt on informatsiooni ärakuulamine. Istungi juhatajal on õigus anda sõna informatsiooniks registreeritud järjekorras. Informatsiooni mittelaekumisel võib volikogu esimees selle punkti päevakorrast välja jätta. 8.1. Selle päevakorrapunkti eesmärk on anda võimalus vallavolikogu liikmete ühendusel, vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetel esineda Türi vallaelu üldistes ja päevapoliitilistes küsimustes, mis ei ole kinnitatud päevakorda. Läbirääkimisi selle päevakorrapunkti all ei avata. 8.2. Informatsiooni all tutvustab volikogu esimees volikogu liikmete esitatud arupärimistes tõstatatud küsimusi. Vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed võivad avaldada arvamust kuuldu kohta. Sõnavõtud ei tohi ületada 3 minutit. Ettekandja võib lõppsõnas esineda kuni 5-minutilise selgituse ja kommentaaridega. 8.3. Esinemistes tehtud ettepanekud ja põhiseisukohad protokollitakse. 8.4. Informatsiooni lõpus on vallavolikogu liikmel õigus kuni viis minutit sõna võtta valla elu puudutavates küsimustes.