Anija Vallavolikogu — Anija vallale kuuluvate eluruumide üürile andmise ja kasutamise kord — KO, 61, 1470

Eesti Vabariigi elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 28, 426; 40, 653; 1995, 30, 380; 53, 846; 1996, 42, 811; 1998, 60, 953; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565; 2002, 53, 336) § 8 punkti 2 alusel Anija Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada «Anija vallale kuuluvate eluruumide üürile andmise ja kasutamise kord.» 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Kehra Linnavolikogu 20. veebruari 1997. a otsus nr 14 «Eluruumide üürileandmine»; 2.2. Kehra Linnavolikogu 20. septembri 2001. a määrus nr 34 «Kehra linna «Eluruumide kasutamise eeskirja» kinnitamine»; 2.3. Kehra Linnavalitsuse 2. detsembri 1994. a otsus nr 66 «Mitteeluruumide rentimine ja rendimäära kehtestamine»; 2.4. Kehra Linnavolikogu 25. jaanuari 2001. a määrus nr 1 «Sotsiaalkorterite andmise ja kasutamise korra kinnitamine»; 2.5. Kehra Linnavolikogu 25. jaanuari 2001. a määrus nr 3 «Tööandja eluruumide üle arvestuse pidamise korra kinnitamine»; 2.6. Kehra Linnavolikogu 25. jaanuari 2001. a määrus nr 2 «Eluruumi või selle kasutamisõigust mitteomavate ning elamistingimuste parandamisel abivajavate isikute arvestuse kord Kehra linnas kinnitamine»; 2.7. Kehra Linnavolikogu 20. detsembri 2001. a määrus nr 44 «Kehra linna munitsipaaleluruumide kasutusõiguse vahetamise kord»; 2.8. Anija Vallavolikogu 27. detsembri 2001. a määrus nr 38 «Tööandja eluruumide üle arvestuse pidamise korra kinnitamine»; 2.9. Anija Vallavolikogu 27. detsembri 2001. a määrus nr 39 «Anija valla omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine»; 2.10. Anija Vallavolikogu 23. mai 1996. a määrus nr 10 «Eluruumide kasutamise eeskirjad Anija vallas». 3. Määrus jõustub 1. mai 2003. a. Volikogu esimees Tõnis VÄLI Lisa 1 Kinnitatud Anija Vallavolikogu 24. aprilli 2003. a määrusega nr 27 ANIJA VALLALE KUULUVATE ELURUUMIDE ÜÜRILE ANDMISE JA KASUTAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev kord reguleerib Anija vallale kuuluvate, erastamisele mittekuuluvate eluruumide ja sotsiaaleluruumide taotlemist, üürile andmist, kasutamist ja käsutamist. 1.2. Eluruumide üürile andmise otsustab vallavalitsus. II. MÕISTED Eluruume mõistetakse käesolevas korras järgmises tähenduses: 2.1. Erastamisele mittekuuluv eluruum – eluruum, mille vallavolikogu on arvanud erastamisele mittekuuluvaks ühel alljärgnevatest põhjustest: 2.1.1. tunnistatud sotsiaaleluruumiks; 2.1.2. tunnistatud tööandja eluruumiks. 2.2. Erastamisele mittekuuluvaks võidakse eluruum tunnistada erandkorras ka muudel, eelnevalt loetlemata põhjustel – muu eluruum. 2.3. Sotsiaaleluruum on valla omandis olev erastamisele mittekuuluv eluruum (korter, maja, tuba), mis antakse üürile isikule või perekonnale, kes ei ole ise suutelised ja võimelised seda endale või oma perekonnale tagama. III. SOTSIAAL- JA MUU ELURUUMI ÕIGUSTATUD SUBJEKT 3.1. Sotsiaal- ja muu eluruumi taotlejaks võib olla alaliselt vallas elav (on kantud valla elanikeregistrisse): 3.1.1. vanur, kellel puudub seadusjärgne ülalpidaja või kui viimatinimetatu ei suuda täita temale perekonnaseadusega pandud ülalpidamiskohust; 3.1.2. vähekindlustatud ja probleemne lastega pere (riskipere), kes vajab sotsiaalteenuseid; 3.1.3. lastekodust, noortekodust või hooldekodust tagasipöördunud isik, kes enne hoolekandeasutusse suunamist elas alaliselt Anija vallas ning kellel ei ole tagasipöördumisel võimalik endisesse eluruumi elama asuda; 3.1.4. kinnipidamiskohast vabanenud isikul, kes enne kinnipidamiskohta paigutamist elas alaliselt Anija vallas; 3.1.5. puudega isik, kes vajab vastavalt kohandatud eluruumi või on jäänud üksikuks; 3.1.6. pere, kus on neli või enam vanematega koos elavat last; 3.1.7. isik, kelle üürilepingu alusel kasutatav eluruum kuulub lammutamisele seoses maa sundvõõrandamisega või kasutusõigus lõpetamisele seoses maa munitsipaalvajadusteks eraldamisega; 3.1.8. isik, kelle eluruum on tunnistatud avariiliseks; 3.1.9. õigusvastaselt võõrandatud eluruumi üürnik, kes on kohtuotsuse alusel välja tõstetud põhjusel, et üüritud eluruum on vajalik üürileandjale endale või tema perekonnaliikmele; 3.1.10. seadusjärgse eestkostja või hooldaja pidevat kõrvalabi vajav isik, kui tema kasutuses olevas eluruumis ei ole hooldamine võimalik; 3.1.11. isik või perekond, kes on katastroofi või õnnetuse tagajärjel eluaseme kaotanud; 3.1.12. ebaseaduslikult süüdi mõistetud ja rehabiliteeritud isik, kellega on eluruumi üürileping lõpetatud seoses süüdimõistmisega. 3.2. Teised eluruumi taotlejad võivad eluruumi õigustatud subjektiks olla vallavalitsuse poolt korralduse alusel. IV. TÖÖANDJA ELURUUMI ÕIGUSTATUD SUBJEKT: Vallavalitsus või allasutus. V. SOTSIAAL- JA MUU ELURUUMI TAOTLEMINE JA TAOTLEJATE JÄRJEKORD 5.1. Eluruumi taotleja esitab vallavalitsusele kirjaliku avalduse, milles põhjendab taotlust. 5.2. Sotsiaaleluruumi taotleja kohta koostatakse vallavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonnas toimik, kuhu lisaks punktis 5.1 nimetatud avaldusele lisatakse vastavalt vajadusele alljärgnevad dokumendid: 5.2.1. väljavõte passist; 5.2.2. tõend alalise elukoha ja perekonna koosseisu kohta; 5.2.3. tõend taotleja või tema perekonna sissetuleku kohta; 5.2.4. tõend tervisliku seisundi kohta; 5.2.5. ärakiri Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni (VEK-i) otsusest või pensionitunnistusest; 5.2.6. ärakiri tõendist lastekodust või erikoolist tagasipöördumise kohta või kinnipidamiskohast vabanemise kohta; 5.2.7. andmed perekonna koosseisu kohta; 5.2.8. andmed sugulaste ja lähedaste kohta; 5.2.9. andmed seni kasutatava eluruumi ning sellest ilmajäämise põhjuste kohta; 5.2.10. sotsiaaltöötaja arvamus – otsus sotsiaalteenuse osutamise vajalikkuse kohta; 5.2.11. tõend taotleja või tema pere varandusliku seisu kohta (kinnisvara, hoiused, väärtpaberid jm). 5.3. Vallavalitsusel ja sotsiaal- ja haridusosakonna teenistujal on õigus vajaduse korral nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente. 5.4. Esitatud sotsiaaleluruumi taotlused vaatab ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates läbi vallavalitsus, kes teeb otsuse isiku sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võtmise või sellest keeldumise kohta, samuti ettepaneku taotlejale sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta. 5.5. Muu eluruumi taotleja esitab avalduse vallavalitsusele, kes vaatab avalduse läbi punktis 5.4 toodud tähtaja jooksul. 5.6. Sotsiaal- ja muu eluruumi taotlejate arvestust peab sotsiaal- ja haridusosakond. 5.7. Järjekorda peetakse kronoloogiliselt avalduste laekumise järjekorras arvestusega, et eelistada võidakse isikuid, kes on vähemalt viis viimast aastat elanud Anija vallas. 5.8. Taotleja arvelevõtmisest või sellest keeldumisest teatatakse taotlejale koos põhjuse äramärkimisega hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast vallavalitsuse otsust. 5.9. Taotlejate järjekorda täpsustatakse vähemalt kaks korda aastas – jaanuaris ja juulis. Eluruumi taotlejana järjekorda võetud isikud on kohustatud viivitamata teatama järjekorda võtmise õigust andvate asjaolude äralangemisest. 5.10. Taotleja kustutatakse järjekorrast: 5.10.1. isiku elama asumisel alalisse elukohta väljaspool Anija valda; 5.10.2. isiku mittevastavuse korral käesoleva korra 3. peatükis toodud tingimustele; 5.10.3. isiku teistkordse keeldumise korral eraldatud eluruumist. 5.11. Taotleja kustutatakse järjekorrast vallavalitsuse korralduse alusel, millest informeeritakse taotlejat kirjalikult koos kustutamise põhjuste äranäitamisega. VI. TÖÖANDJA ELURUUMI TAOTLEMINE 6.1. Eluruumi taotlev allasutus esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse, milles peab kajastuma: 6.1.1. vajadus ametipinna kasutamiseks; 6.1.2. ametikoht, mille täitmisega seoses ametipinda kasutatakse. 6.2. Vallavalitsuse taotlus esitatakse vallavolikogule punktides 6.1.1 ja 6.1.2 toodud tingimustel. 6.3. Vallavalitsusel on õigus vajaduse korral nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja informatsiooni. 6.4. Taotlus võetakse pärast dokumentide läbivaatamist arvele vallavalitsuses. 6.5. Vallavalitsuse otsusest taotluse arvelevõtmise või sellest keeldumise kohta teatatakse koos põhjuse äramärkimisega taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul. VII. SOTSIAAL- JA MUU ELURUUMI ÜÜRILE ANDMINE 7.1. Sotsiaaleluruumi korral teeb ettepaneku eluruumi üürile andmiseks sotsiaal- ja haridusosakond käesoleva korra viiendas peatükis kehtestatud korra alusel. 7.2. Vallavalitsus annab eluruumi üürile korraldusega, milles on näidatud: 7.2.1. isiku nimi; 7.2.2. eluruumi asukoht; 7.2.3. eluruumi suurus; 7.2.4. eluruumi üürilepingu sõlmimise ja kestuse tähtaeg. 7.3. Üürilepingu pikendamise vajaduse vaatab vallavalitsus taotleja avalduse alusel läbi hiljemalt kuu aega enne üürilepingu tähtaja lõppemist, kuulates ära sotsiaal- ja haridusosakonna arvamuse. 7.4. Uue üürilepingu sõlmimisel lähtutakse: 7.4.1. regulaarsete sotsiaalteenuste osutamise vajalikkusest; 7.4.2. senise sotsiaaleluruumi sobivusest ja vajalikkusest üürnikule; 7.4.3. sotsiaaleluruumi üürniku panusest oma toimetuleku parandamisel. 7.5. Vallavalitsusel on õigus delegeerida üürilepingu sõlmimine konkreetse taotlejaga ettenähtud tingimustel valla munitsipaalettevõttele. 7.6. Üürnikul ei ole õigust temale üüritud eluruumi anda allüürile. VIII. TÖÖANDJA ELURUUMI ÜÜRILE ANDMINE 8.1. Tööandja eluruumi üürile andmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega, milles on näidatud: 8.1.1. üürniku nimi; 8.1.2. eluruumi asukoht; 8.1.3. eluruumi suurus; 8.1.4. eluruumi üürilepingu sõlmimise ja kestuse tähtaeg. 8.2. Eluruumi üürisuhete korraldamise eest vastutavad taotleja ja üürnik. 8.3. Iga aasta jaanuari kuus teeb eluruumi taotleja vallavalitsusele kirjaliku kokkuvõtte nende poolt taotletud eluruumide kasutamisest. 8.4. Üldjuhul sõlmib taotleja (või volitatu) üürnikuga vormikohase üürilepingu üürniku töösuhte kehtivuse tähtajaga, kuid mitte rohkem kui viieks aastaks. 8.5. Vallavalitsuse otsuse alusel erandkorras nimetatud juhtudel sõlmitakse üürileping kolmeks aastaks. 8.6. Üürilepingu pikendamise vajaduse vaatab otsustav organ taotleja avalduse alusel läbi hiljemalt kuu aega enne üürilepingu tähtaja lõppemist, kuulates ära taotleja arvamuse. 8.7. Taotlejal ei ole õigust üürniku vahetamiseks, samuti ei ole üürnikul õigust eluruumi edasi üürida ning anda allüürile. IX. ELURUUMI KASUTAMINE 9.1. Eluruumi kasutatakse vastavalt elamuseadusele, käesolevale korrale ning sõlmitud üürilepingule, kusjuures: 9.1.1. eluruumi ei erastata ega anta kolmandate isikute valdusesse; 9.1.2. eluruumi üürilepingu sõlmimist, täitmist ja tähtaegadest kinnipidamist kontrollib vallavalitsus või tema poolt volitatu. 9.2. Üürilepingu pikendamisel lähtutakse: 9.2.1. regulaarsete sotsiaalteenuste osutamise vajalikkusest; 9.2.2. senise eluruumi sobivusest isikule; 9.2.3. eluasemekulude tähtaegse tasumise nõude täitmisest; 9.2.4. õigusaktidest ja üürilepingutest tulenevate teiste kohustuste täitmisest. 9.3. Üürilepingu pikendamine või ennetähtaegne lõpetamine toimub vastavalt käesolevale korrale. X. ELURUUMI STAATUSE KINNITAMINE JA ARVESTUS 10.1. Elamute muutmise sotsiaalmajadeks ja eluruumide muutmise sotsiaaleluruumideks, tööandja eluruumideks ja erastamisele mittekuuluvateks eluruumideks otsustab vallavolikogu. 10.2. Arvestust eluruumide üle peab majandusosakond. XI. ELUASEMEKULUDE TASUMINE 11.1. Eluruumi kasutamisega seotud eluasemekulud tasub üürnik. 11.2. Vähekindlustatud üürniku eluasemekulud kaetakse vajadusel osaliselt riiklike sotsiaaltoetuste arvelt õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras. 11.3. Tööandja eluruumi eluasemekulude tasumise eest vastutab taotleja.