Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-27-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 2003. a määrus S. K. süüdistusasijas KrK § 143 lg 1 ja § 187 lg 1 järgi — RT III, 2003, 18, 170

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-27-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 7. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Hannes Kiris ja Peeter Vaher Kohtuasi S. K. süüdistusasi KrK § 143 lg 1 ja § 187 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 30. detsembri 2002. a määrus asjas nr II-I-364/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. K. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 25. märts 2003. a Istungil osalenud isikud S. K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 30. detsembri 2002. a määrus, millega tagastati S. K. tema kassatsioonkaebus. 2. Erikaebus rahuldada ja S. K. vabastada kassatsioonkautsjoni tasumisest. Asjaolud ja menetluse käik 1. Narva Linnakohtu 17. mai 2002. a otsusega tunnistati S. K. süüdi ja teda karistati KrK § 143 lg 1 järgi vabadusekaotusega kuueks kuuks ning KrK § 187 lg 1 järgi vabadusekaotusega kolmeks kuuks. Lõplikuks karistuseks mõisteti talle KrK § 40 järgi kuus kuud vabadusekaotust. Kohtualune vabastati KrK § 47 lg 3 ja § 471 alusel tingimuslikult karistuse kandmisest. S. K. vaidlustas süüdimõistmise KrK § 187 lg 1 järgi apellatsiooni korras ja palus end õigeks mõista. 2. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 2002. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu 17. mai 2002. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Kohtualune S. K. esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles muuhulgas taotles enda vabastamist kassatsioonkautsjoni tasumisest seoses maksejõuetusega. 4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik jättis 5. detsembri 2002. a määrusega kassatsioonkaebuse käiguta ja kassatsioonkautsjoni tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata. Ta andis kassaatorile kautsjoni tasumiseks tähtaja kuni 20. detsembrini 2002. a. Kohtunik leidis, et kassatsioonkautsjoni tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu ei näe AKKS § 43 lg 5 ette. Samuti ei ole kohtualune isik, kes on õigustatud seaduse alusel saama tasuta õigusabi. Siinkohal viitas kohtunik Riigikohtu 20. aprilli 2001. a otsusele nr 3-1-1-49-01 (RT III 2001, 15, 161). 5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik tuvastas 30. detsembri 2002. a määrusega, et kassaator ei ole talle määratud tähtajaks kautsjonit tasunud ning seetõttu tagastas S. K. kassatsioonkaebuse. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 6. Süüdimõistetu S. K. esitas Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 30. detsembri 2002. a määruse peale erikaebuse, milles taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist kassatsioonkautsjoni tasumisest. Kaebaja leiab, et olukorras, kus tal pole küllaldasi rahalisi vahendeid normaalseks äraelamiseks, ei ole 925 krooni kassatsioonkautsjoni nõudmine põhjendatud ja tal on õigus ringkonnakohtu otsust vaidlustada kassatsioonkautsjonit tasumata. S. K. viitab Inimõiguste ülddeklaratsiooni §-le 7, mille kohaselt on kõik inimesed seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida varalise seisundi tõttu. Veel viitab ta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 14 p-le 5, mis sätestab, et igal süüdimõistetul on õigus, et tema süüdimõistmine ja kohtuotsus vaadatakse läbi kõrgemalseisvas kohtus vastavalt seadusele. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid kohtunikel põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, mis võib kaasa tuua vajaduse muuta kriminaalkolleegiumi senist seisukohta. Seetõttu anti S. K. erikaebus lahendamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule. 8. Riigikohtu istungil toetas kaitsja erikaebust ja väitis, et seaduse puudumine, mille alusel saaks kassatsioonkautsjoni tasumisest vabastada isikud, kellel on õigus tasuta õigusabile, rikub võrdsusõiguse põhimõtet. Olukorras, kus kohtul on õigus vabastada haldus- ja tsiviilasjade läbivaatamisel osaliselt või täielikult maksejõuetud isikud kautsjoni maksmisest, ja kriminaalasjade läbivaatamisel seda õigust pole, koheldakse ebavõrdselt Riigikohtusse pöördunud isikuid. Kaitsja arvates rikutakse sellega põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud igaühe õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning taotles AKKS § 59 lg 3 alusel asja läbivaatamist Riigikohtu üldkogul. Prokuröri arvates tuleb S. K. erikaebus jätta läbi vaatamata, sest ringkonnakohtu määrus kassatsioonkaebuse käiguta jätmise kohta on lõplik ja Riigikohtusse edasikaebamisele ei kuulu. Erikaebuse menetlemisel tuleks aga kaebus jätta rahuldamata. Kuna S. K. kaebas esimese astme kohtu otsuse peale edasi ringkonnakohtusse, siis on ta saanud realiseerida oma põhiseaduslikku õigust, mille kohaselt on igaühel õigus kaevata tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kõrgemalseisvale kohtule. Määratud kaitsjad vabastatakse kassatsioonkautsjoni tasumisest. Kaebaja aga ei taotlenud kaitsja määramist, vaid tal oli ringkonnakohtus kaitsja kokkuleppel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 9. Esmalt lahendab Riigikohtu kriminaalkolleegium küsimuse, kas ringkonnakohtu kohtuniku 30. detsembri 2002. a määrus oli edasikaevatav Riigikohtule. AKKS §-s 44 on sätestatud kautsjoni tasumata jätmise tagajärjed. Selle paragrahvi 1. ja 2. lõike kohaselt jätab ringkonnakohtunik kautsjoni tasumata jätmisel määrusega kaebuse käiguta ning annab kassaatorile tähtaja kautsjoni tasumiseks. Kui kautsjonit ei tasuta määratud tähtajaks, tagastatakse kaebus kassaatorile. Viru Ringkonnakohtu kohtunik andis S. K. kaebuse käiguta jätmise määruses aega kautsjoni tasumiseks 20. detsembrini 2002. a. Kaebaja jättis selleks tähtajaks kautsjoni tasumata ja kohtunik juhindus AKKS § 44 lg-st 3 ning tagastas määrusega kassatsioonkaebuse. Kohtumääruse resolutiivosas on märgitud, et selle määruse peale võib kaevata 10 päeva jooksul Riigikohtule. Lähtudes AKKS § 42 lg-st 2, käsitleb Riigikohus seda määrust kui kaebuse läbivaatamata jätmise määrust. Seega oli kassaatoril vastavalt AKKS § 68 lg 1 p-le 9 õigus esitada sellise määruse peale erikaebus Riigikohtule. 10. Erikaebuses on tõstatatud küsimus, kas isik saab pärast kautsjoni tasumiseks antud tähtaja möödumist esitada kassatsioonkaebuse ilma kautsjoni tasumata, sest ta taotleb maksejõuetuse tõttu kautsjoni tasumisest vabastamist. Vastavalt AKKS § 43 lg-le 5 vabastatakse kassatsioonkautsjoni tasumisest: 1) vahi all viibivad süüdimõistetud; 2) isikud, kelle suhtes on tehtud käesoleva seadustiku § 32 lõikes 3 nimetatud ringkonnakohtu otsus; 3) prokurör; 4) riigi- ja omavalitsusasutused; 5) isikud, kellel on seaduse alusel õigus tasuta õigusabile; 6) määratud kaitsjad. S. K. ei kuulu AKKS § 43 lg 5 p-des 1–4 ja 6 loetletud isikute hulka. Ta taotleb kassatsioonkautsjoni tasumisest vabastamist seoses enda maksejõuetusega. Erikaebusele lisatud tõenditest nähtub, et kaebaja on saanud 2002. a detsembrikuus Vene Föderatsioonilt 1559.58 rubla pensioni ja korteriühistult «V. S.» tulu 1358 krooni 90 senti kuus. Seega oli tema sissetulek 2002. aasta detsembrikuus Eesti kroonides arvestatuna ligikaudu 2100 krooni, millest kautsjoni, s.o 925 krooni tasumiseks kuluks peaaegu pool. 11. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätnud samalaadsed varasemad kaebused rahuldamata ja põhjendanud seda asjaoluga, et AKKS § 43 lg-s 5 on toodud ammendav loetelu füüsilistest ja juriidilistest isikutest, kes vabastatakse kassatsioonkautsjoni tasumisest. Samuti seetõttu, et Eesti Vabariigis puudub tasuta õigusabi andmist reguleeriv seadus ja Riigikohtu kriminaalkolleegium pole pädev oma otsustusega seda lünka täitma (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusi 3-1-1-49-01 – RT III 2001, 15, 161; 3-1-1-23-98 – RT III 1998, 10, 108 ja 3-1-1-107-97 – RT III 1997, 33, 345). 12. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib siinjuures, et kriminaalmenetlust reguleerivad seadused näevad ette maksejõuetu isiku õigust tasuta õigusabile. Kriminaalmenetluse koodeksi § 36 1 lg 5 kohaselt võib kaitsealune ettenähtud alustel ja korras olla täielikult või osaliselt vabastatud õigusabi eest tasumisest. Sama seaduse § 403 lg 2 sätestab, et kui isik taotleb esindaja osavõttu, kuid tal puudub võimalus õigusabi eest tasuda, määratakse isikule esindaja kriminaalmenetluse koodeksi § 361 2. lõikes sätestatud korras. Osutatud korra kohaselt määrab kaitsja uurija, prokurör või kohus ning kaitsja osavõtu riigi kulul tagab Eesti Advokatuur. 13. Kriminaalkohtumenetlust reguleerivad seadused ei sätesta maksejõuetu isiku vabastamist kassatsioonkautsjoni tasumisest ega võimalust vähendada kautsjoni suurust. Küll on aga selline võimalus sätestatud tsiviil- ja halduskohtumenetluse seadustikes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 59 lg 1 kohaselt on kohtul õigus vabastada füüsiline isik täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda advokaaditulud riigi arvele, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu. Sama seaduse § 57 lg 2 alusel võib kohus vabastada maksejõuetu isiku kohtu määrusega täielikult või osaliselt kassatsioonkautsjoni tasumisest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 94 näeb ette kohtu õiguse vabastada maksujõuetu füüsiline isik täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest. Sama seaduse § 91 lg-te 1–3 alusel võib kohus, leides, et isik on maksujõuetu, vabastada ta sellekohase taotluse alusel määrusega täielikult või osaliselt kautsjoni tasumisest riigituludesse. Taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks esitatakse ringkonnakohtule koos kassatsioonkaebusega. Kohtumääruse peale, millega kohus ei vabastanud isikut riigilõivu või kautsjoni tasumisest, saab esitada erikaebuse. 14. Eeltoodust nähtub, et Riigikohtusse pöördumisel koheldakse maksejõuetuid isikuid erinevates kohtumenetluse seadustikes erinevalt. Tsiviil- ja halduskohtumenetluses on otsesõnu tagatud nende kaebeõiguse realiseerimine, sõltumata varanduslikust seisundist. Kriminaalkohtumenetluses selline võimalus aga puudub. 15. Kautsjoni tasumise üks eesmärke on piirata läbimõtlematute kaebuste esitamist. Kautsjoni tasumisest vabastamise eesmärgina on seadusandja näinud vajadust kaitsta isikute seadusest tulenevat edasikaebeõigust ka juhtudel, kui nende majanduslik olukord seda takistab. Need on Eesti kohtumenetluse üldised põhimõtted ja puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks need ei peaks toimima kaebeõiguse realiseerimisel ka kriminaalmenetluses. Seda enam, et 12. veebruaril 2003. a Riigikogu poolt vastu võetud ja 1. juulil 2004. a kehtima hakkav kriminaalmenetluse seadustik ei näe enam ette kassatsioonkautsjoni maksmise kohustust (RT I 2003, 27, 166). 16. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 43 lg 5 punkti 5 kohaselt vabastatakse kassatsioonkautsjoni tasumisest isikud, kellel on seaduse alusel õigus saada tasuta õigusabi. Nendeks on kahtlemata ka maksejõuetud isikud, s.o isikud, kes tulenevalt oma varanduslikust seisundist ei suuda kaebeõiguse realiseerimiseks tasuda kautsjoni ega asjatundliku õigusteenuse eest või suudavad seda teha üksnes osaliselt; samuti isikud, kelle varaline seisund ei võimaldaks pärast kautsjoni või õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui aga seaduseandja on silmas pidanud, et AKKS § 43 lg 5 p 5 alusel peaks kassatsioonkautsjoni tasumisest saama vabastada isikuid ka muudel alustel peale maksejõuetuse, siis on tekkinud olukord, kus eespool viidatud säte ei toimi, sest riik ei ole suutnud rohkem kui kümne aasta jooksul sellekohast seadust vastu võtta. 17. Nii tsiviil- kui ka halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt otsustab isiku maksejõuetuse üle kohus. Nendes seadustes pole sätestatud mingeid aluseid ega kriteeriume füüsiliste isikute maksejõulisuse üle otsustamiseks tasuta õigusabi osutamise ega ka kautsjonist vabastamise küsimuse lahendamisel. Tegemist on kohtu diskretsiooniõigusega, kus kohus otsustab tasuta õigusabi või kautsjoni (ka riigilõivu) tasumisest vabastamist taotleva isiku poolt esitatud asjaolusid põhjalikult kaaludes, kas isik vabastada kautsjoni või õigusabi eest tasumisest või mitte, ja kui vabastada, siis kas teha seda täielikult või osaliselt. 18. Arvestades asjaolu, et kriminaalmenetluses on praeguseni sätestamata maksejõuetute isikute kautsjoni tasumisest vabastamise kord, ja lähtudes maksejõuetute isikute võrdse kohtlemise ning neile menetlusseadusest tuleneva edasikaebeõiguse tagamise vajadusest, peab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis vajalikuks kohaldada kautsjoni tasumisest vabastamise küsimuse lahendamisel analoogiat. Seetõttu tuleb lähtuda tsiviil- ja halduskohtumenetluse seadustikus selle küsimuse lahendamiseks sätestatud põhimõtetest. 19. Lähtudes eeltoodust ja tasumisele kuuluva kassatsioonkautsjoni suurusest – 925 krooni –, mis moodustab ligikaudu poole S. K. sissetulekust, peab kolleegium seda ülemääraseks ja vabastab ta kautsjoni tasumisest. Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR Eerik KERGANDBERG Hannes KIRIS Lea KIVI Peeter VAHER