Siseminister — Hiiumaa Politseiprefektuuri põhimäärus — RTL, 64, 924

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122) § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Hiiumaa Politseiprefektuuri staatus (1) Hiiumaa Politseiprefektuur (edaspidi politseiprefektuur) on Politseiameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes täidab talle seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab politseiprefektuur riiki. § 2. Politseiprefektuuri eelarve, pangaarve, pitsat ja sümboolika (1) Politseiprefektuuril on oma eelarve ja pangaarve. Politseiprefektuuri kulud kaetakse riigieelarvest. (2) Politseiprefektuuril on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Hiiumaa Politseiprefektuur». Politseiprefektuuril võib olla muu kehtestatud korras registreeritud sümboolika. (3) Politseiprefektuuril on oma üld- ja kirjaplank. § 3. Järelevalve politseiprefektuuri tegevuse üle Politseiprefektuuri kõrgemalseisev valitsusasutus on Politseiamet. Teenistuslikku järelevalvet politseiprefektuuri tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab politseipeadirektor seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. § 4. Politseiprefektuuri asukoht ja tööpiirkond (1) Politseiprefektuur asub Kärdla linnas. Politseiprefektuuri postiaadress on Kõrgessaare mnt 2, 92413 Kärdla. Politseiprefektuuri struktuuriüksuse, mis ei paikne politseiprefektuuri aadressil, asukoht ja postiaadress tuuakse ära struktuuriüksuse põhimääruses. (2) Politseiprefektuuri tööpiirkond on Hiiu maakond. 2. peatükk POLITSEIPREFEKTUURI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 5. Politseiprefektuuri tegevusvaldkond Politseiprefektuuri tegevusvaldkond on avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamine, süütegude ennetamine, tõkestamine ja menetlemine ning muude seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega politseile pandud ülesannete täitmine, mis ei kuulu üleriigiliste politseiasutuste pädevusse. § 6. Politseiprefektuuri ülesanded Politseiprefektuuri ülesanded on: 1) erakorraliste sündmuste ning süütegude kohta saabuva teabe vastuvõtmine ja registreerimine ning viivitamatu meetmete rakendamine nende tõkestamiseks ja lokaliseerimiseks, kannatanutele abi osutamiseks ning õigusrikkujate kinnipidamiseks; 2) süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine; 3) kriminaalasjade kohtueelse uurimise teostamine ning väärtegude menetlemine; 4) eeluurimise või kohtu eest või vangistusest kõrvalehoidvate ja teadmata kadunud isikute tagaotsimine; 5) aresti kohaldamise otsuste täideviimine; 6) tundmatuks jäänud laipade isikute tuvastamine; 7) leitud ja politseile üleantud asjade hoidmise ning omanikule või seaduslikule valdajale tagastamise tagamine õigusaktides ettenähtud korras; 8) liiklusjärelevalve teostamine ning osalemine liiklusohutuse ja liikluskasvatuse alastel üritustel; 9) relva- ja muude lubade väljaandmine seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 10) kriminaalpreventiivses töös osalemine ning sellealase koostöö tegemine teiste riigiasutuste ning kohalike omavalitsustega; 11) üldsuse teavitamine oma tegevusest seaduses sätestatud korras ja ulatuses ning õiguskasvatuses osalemine; 12) ettepanekute tegemine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusrikkumisi soodustavate tingimuste kõrvaldamiseks; 13) muude talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega, siseministri määruse ja käskkirjaga ning politseipeadirektori käskkirja ja korraldusega pandud ülesannete täitmine. 3. peatükk POLITSEIPREFEKTUURI JUHTIMINE § 7. Politseiprefektuuri juht Politseiprefektuuri juhib ülemkomissar, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist politseipeadirektor. § 8. Ülemkomissar (1) Ülemkomissar: 1) vastutab politseiprefektuuri kogu töö korraldamise ja tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru politseipeadirektorile; 2) juhib vahetult korrakaitseosakonda ja kriminaalosakonda ning vastava struktuuriüksuse juhi kaudu personali- ja asjaajamistalituse, raamatupidamistalituse, teabetalituse ning majandustalituse tööd; 3) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid politseiprefektuuri tegevusvaldkonna korraldamiseks; 4) kinnitab politseiprefektuuri struktuuriüksuste põhimäärused ja teenistujate ametijuhendid; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist vanem- ja noorempolitseiametnikud ning avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad ametnikud; sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud abiteenistujatega; 6) tagab politseiprefektuuri eelarveprojekti koostamise ning vastutab eelarve täpse ja sihtotstarbelise kasutamise eest; 7) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid politseiprefektuuri struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamise ja muutmise kohta; 8) otsustab politseiprefektuuri valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel ning teostab oma pädevuse piires riigihankeid; 9) moodustab politseiprefektuuri tegevusvaldkonnas üleskerkinud küsimuste lahendamiseks komisjone ja töögruppe, kaasates neisse kokkuleppe alusel teiste valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teadusasutuste töötajaid ning muid isikuid; 10) sõlmib lepinguid ja esindab politseiprefektuuri tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi politseiprefektuuri esindamiseks seaduses ettenähtud korras ja ulatuses; 11) kinnitab politseiprefektuuri sisekorraeeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirja; 12) pärib aru politseiprefektuuri teenistujatelt ning oma pädevuse piires kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 13) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega, siseministri määruse ja käskkirjaga ning politseipeadirektori käskkirja, kirjaliku või suulise korraldusega. (2) Ülemkomissar annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja ning politseipeadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi. (3) Ülemkomissari äraolekul asendab teda ülemkomissari ettepanekul määratud vanempolitseiametnik. Asendamine vormistatakse politseipeadirektori käskkirjaga. Ülemkomissari lühiajalisel, mitte üle seitsme ööpäevasel äraolekul vormistatakse asendamine ülemkomissari käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult politseipeadirektorit. Käskkirja koopia edastatakse kohe Politseiametile. 4. peatükk POLITSEIPREFEKTUURI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED § 9. Politseiprefektuuri struktuuriüksused Politseiprefektuuri struktuuriüksused on: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) personali- ja asjaajamistalitus; 4) raamatupidamistalitus; 5) teabetalitus; 6) majandustalitus. § 10. Politseiprefektuuri struktuuriüksuse juht (1) Politseiprefektuuri struktuuriüksusi juhivad: 1) kriminaalosakonda ja korrakaitseosakonda – politseiprefektuuri juht; 2) personali- ja asjaajamistalitust – vaneminspektor; 3) raamatupidamistalitust – pearaamatupidaja; 4) teabetalitust ja majandustalitust – vanemspetsialist. (2) Struktuuriüksuse juht vastutab struktuuriüksusele käesoleva põhimääruse ning struktuuriüksuse põhimäärusega pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. § 11. Kriminaalosakond Kriminaalosakonna põhiülesanne on kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning kriminaalasjade kohtueelne menetlemine. § 12. Korrakaitseosakond Korrakaitseosakonna põhiülesanne on: 1) avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamine; 2) liiklusjärelevalve teostamine, liiklusõnnetuste vormistamine ja registreerimine; 3) osalemine liiklusohutuse tagamise ja liikluskasvatusalastes üritustes; 4) õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine; 5) süütegude menetlemine; 6) abi andmine isikutele ja organisatsioonidele ning reageerimine muudele politsei tegevusvaldkonda kuuluvatele sündmustele; 7) kinnipeetavate järele valvamine ja nende konvoeerimine; 8) relva- ja muude lubade väljaandmine seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras; 9) avaliku korra ja kuritegevuse analüüsimine; 10) teabevahendite kaudu tehtava politsei kriminaalpreventiivse töö suunamine; 11) suhete korraldamine teiste asutuste ja organisatsioonidega ning sihtgruppidega politsei tegevuse ja eesmärkide teadvustamiseks. § 13. Personali- ja asjaajamistalitus Personali- ja asjaajamistalituse põhiülesanne on politseiprefektuuri personali- ja koolitustöö ja asjaajamise korraldamine ning distsiplinaarasjade menetlemine. § 14. Raamatupidamistalitus Raamatupidamistalituse põhiülesanne on politseiprefektuuri eelarve kavandamine, eelarve täitmise kontrollimine ning raamatupidamise tagamine. § 15. Teabetalitus Teabetalituse põhiülesanne on politseiprefektuuri info- ja sidesüsteemide arendamine, politseiprefektuuri juhtkonna ja struktuuriüksuste vajaliku teabega kindlustamine ning andmekaitse korraldamine. § 16. Majandustalitus Majandustalituse põhiülesanne on politseiprefektuuri vallata antud riigivara majandamine; remondi- ja ehitustegevuse ning riigihangete korraldamine; politseiprefektuuri töötajate varustamine vajalike töövahenditega. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 17. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 20. veebruari 2001. a määrus nr 22 «Hiiumaa Politseiprefektuuri põhimäärus» (RTL 2001, 31, 388) tunnistatakse kehtetuks. § 18. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juunil 2003. a. Minister Margus LEIVO Kantsler Märt KRAFT