Tähtvere Vallavolikogu — Tähtvere valla põhimääruse kinnitamine — KO, 60, 1462

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 9 alusel Tähtvere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tähtvere valla põhimäärus vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Tähtvere Vallavolikogu 8. juuni 2000. a määrusega nr 8 kinnitatud «Tähtvere valla põhimäärus». 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. 4. Määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Aavo MÖLDER Kinnitatud Tähtvere Vallavolikogu 25. aprilli 2003. a määrusega nr 8 TÄHTVERE VALLA PÕHIMÄÄRUS Tähtvere valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Tähtvere valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. I. ÜLDSÄTTED § 1. Valla omavalitsuse mõiste (1) Valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus vallas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 2. Omavalitsuse põhimõtted (1) Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) valla elanikele ja ettevõtetele soodsate tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 8) avalike teenuste tagamine, osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. § 3. Omavalitsuse õiguslikud alused (1) Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, Tähtvere valla lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Teenistuskohustuste täitmisel peavad ametiisikud samuti lähtuma käesoleva põhimääruse lisas 1 toodud Tähtvere vallavolikogu liikmete ja vallavalitsuse liikmete eetikakoodeksist. § 4. Omavalitsusorganid (1) Omavalitsusorganid on: 1) volikogu – valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 5. Vallaeelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Vallal on iseseisev eelarve. (2) Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. § 6. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesanne on korraldada vallas: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti, õpilaste, reisijate ja kauba vedu ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita; 2) valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (2) Lisaks käesoleva põhimääruse paragrahvi 6 lõike 1 punktidele 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (3) Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. § 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad selle omavalitsuse haldusterritooriumil. § 8. Arengukava ja aruandlus (1) Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Vallavalitsus ja volikogu koostavad volikogu, vallavalitsuse, tema allasutuste ja tema omandis olevate asutuste tegevusest aastaaruande, mis avalikustatakse. § 9. Vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. (2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 10. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. § 11. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase määratud esindus. § 12. Valla vapp ja lipp (1) Vallal on oma vapp ja lipp. (2) Vapp. Kaldjaotusega vasakult poolitatud hõbe-rohelisel kilbil vaheldumisi kaks lainelist sinist tala ja hõbedast varrast. Ülemisel, hõbedasel väljal must-hõbedane rohunepp ja alumisel rohelisel väljal kaks püstist kuldset viljapead, mis ulatuvad osaliselt laineliste talade-varraste peale. (3) Valla lipp on ristkülikukujuline vapilipp. Lipu normaalmõõtmed on 105×165 cm; laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. (4) Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning volikogu vastava otsusega. § 13. Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 14. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 15. Valla piir (1) Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. (2) Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. (3) Valla piiri tähistab kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsus. § 16. Valla administratiivkeskus (1) Valla administratiivkeskus asub Ilmatsalus. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 17. Valla tunnustusavaldused (1) Tähtvere vald avaldab tunnustust Tähtvere valla aukodaniku nimetuse, au- või tänukirja andmisega. (2) Tähtvere valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena Tähtvere vallale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu. (3) Tähtvere valla aukiri antakse isikule, kes on edukalt esinenud Tähtvere valla korraldatud konkursil või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele. (4) Tähtvere valla tänukiri antakse isikule, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele. (5) Aukodanike nimed kantakse Tähtvere valla auraamatusse. (6) Tähtvere valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra sätestab volikogu. II. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 18. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 19. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. III. VOLIKOGU § 20. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. § 21. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu esimehe ametikoht võib olla palgaline. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (6) Volikogu liikmel on õigus siseneda valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatavasse asutusse ning munitsipaalterritooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju. § 22. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutamisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Tähtvere vallas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega sama valla kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega; 10) surmaga. § 23. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul volikogu istungitelt. § 24. Volikogu asendusliige (1) Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikme nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 25. Volikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (2) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 26. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni(de) moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine valdade liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 41) volikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ning valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses; 42) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate kooseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 27. Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal ja vallaelanikel. § 28. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad volikogu kehtestatud korras. (2) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist valla ajalehes või elektroonilises Riigi Teatajas, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või on mõeldud üksnes valla omavalitsuste siseseks kasutamiseks. § 29. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad vallavalitsus ja volikogu. Kontrolli tulemused on elektroonselt kättesaadavad koduleheküljel. § 30. Tööandja kohustus volikogu liikme ees (1) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 31. Volikogu liikme õigused (1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (2) Valida ja olla valitud volikogu esimeheks või aseesimeheks, komisjonidesse esimeheks või liikmeks. (3) Esitada ettepanekuid päevakorra kohta volikogu istungite vahelisel ajal kirjalikult volikogu esimehe või aseesimehe kaudu, samuti vallavalitsuse istungitel nii suuliselt kui kirjalikult koos omapoolsete dokumentide projektiga või ilma. (4) Teha märkusi reglemendi rikkumise kohta ja taotlusi reglemendi tõlgendamiseks. (5) Esitada küsimusi ja järelepärimisi ettekandjale, kaasettekandjale kas suuliselt või kirjalikult eesistuja kaudu. (6) Teha ettepanekuid volikogule aruandvate organite ja ametiisikute aruannete või informatsioonide ärakuulamiseks. (7) Esitada suuliselt või kirjalikult parandusi volikogu dokumentide projektide kohta. (8) Avaldada arvamust volikogu poolt loodavate komisjonide koosseisu valitavate ja määratavate ametiisikute kandidatuuride kohta. (9) Teha ettepanekuid täiendavate komisjonide moodustamiseks. (10) Viibida komisjonide töö koosolekutel. (11) Teha ettepanekuid hääletuskorra kehtestamiseks või muutmiseks. (12) Tutvuda volikogu dokumentidega ja teha nendest väljakirjutust. IV. VALITSUS § 32. Vallavalitsuse mõiste Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid. § 33. Vallavanema valimine (1) Volikogu valib vallavanema vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja valla põhimäärusele kuni kolmeks aastaks. (2) Vallavanemaks võib valida Eesti Vabariigi kodanikku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (3) Vallavanem valitakse koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (4) Hääletamise korraldab sama häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. (5) Iga vallavanema kandidaat esitab oma tegevusprogrammi. (6) Valitud vallavanem esitab ametivande. § 34. Vallavalitsuse moodustamine (1) Vallavanemal on alates valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. (3) Valitsusse peab kuuluma vallavanem. (4) Valitsuse koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. (5) Vajadusel muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks uue koosseisu. (6) Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel häälteenamusega. § 35. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogult valitsuse ametisse kinnitamise päeval. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 36. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on KOKS-I § 22 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele; 5) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uut läbivaatamist ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse vastu koosseisu häälteenamusega. (3) Valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning sellisel juhul on nõutav koosseisu häälteenamus. (4) Realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega korralduste alusel valla ametiasutuste ja valla ametiasutuste hallatavate asutuste töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab valitsus. § 37. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine (1) Määrused ja korraldused peavad olema valla põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud enne nende jõustumist ning kättesaadavad kõigile isikutele. (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisel. (6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. V. MAJANDUS JA EELARVE § 38. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. (2) Munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab volikogu. § 39. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu sätestatud korras. Hallatava asutuse juhi nimetab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. § 40. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Volikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, näidates ära koormise olemuse, ulatuse, täitmise tingimused ja korra. § 41. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. (2) Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu määratud ajaks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus. (4) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. (5) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmiseks. § 42. Vallaeelarve (1) Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Eelarve peab olema tasakaalus. (2) Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. § 43. Vallaeelarve koostamine ja jõustumine (1) Vallaeelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. (2) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikud tuluallikad. § 44. Eelarve täitmise aruande kinnitamine (1) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vastavalt avalikustamise üldisele korrale. VI. TÖÖKORRALDUS § 45. Töövormid (1) Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. (2) Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. (3) Vallavolikogu tegevuse vormid on ka fraktsioonide töö, volikogu esimehe, aseesimehe ja liikmete saadikutöö. (4) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku ja organisatsioonilise teenindamise ning vallavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab vallavalitsuse kantselei. § 46. Asjaajamiskeel (1) Omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. (2) Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. (3) Volikogu määrused ja otsused ning volikogu istungite protokollid vormistatakse eesti keeles ja avalikustatakse. § 47. Tähtvere vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu struktuuri kuuluvad: 1) volikogu esimees; 2) aseesimees; 3) komisjonid ja nende esimehed. § 48. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid; 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 6) valmistab koos vallavalitsusega ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 7) võtab vastu kodanikke vastavalt kehtestatud korrale. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. § 49. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaate. (2) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma tegevusprogrammi kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu. (3) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. (4) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. (5) Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemise komisjoni. (6) Häältelugemise komisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele. (7) Hääletamine toimub salajasel hääletamisel vastavalt volikogu reglemendis sätestatud korrale. (8) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (9) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. (10) Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälteenamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälteenamuse puudumisel alustatakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul. (11) Volikogu aseesimehe kandidaadi esitab volikogule kinnitamiseks volikogu esimees. 1) Volikogu aseesimehe kinnitab volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. § 50. Vallavolikogu ja vallavalitsuse rakendamise kord (1) Volikogu esimehe valimine. (2) Senise vallavalitsuse tagasiastumise avalduse esitamine. (3) Uue vallavanema valimine. (4) Uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamine. (5) Uute komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine ja uute komisjonide koosseisude kinnitamine. (6) Volikogu aseesimees kinnitatakse volikogu esimehe ettepanekul volikogu koosseisu häälteenamusega. § 51. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval, arvates volikogu valimistulemuste väljakuulutamisest. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli korda aastas. Istungi võib volikogu esimees kokku kutsuda omal algatusel. (3) Volikogu istungi peab kokku kutsuma ka juhul, kui seda nõuab vallavalitsus, fraktsioon või vähemalt üks neljandik volikogu liikmetest, nelja päeva jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele. Ettepanekus näidatakse ära arutamiseks antavad küsimused ning otsuste ja määruste projektid. (4) Volikogu esimees teatab liikmetele istungi kokkukutsumise aja, koha, päevakorra ja otsuste projektid neli päeva enne istungi algust. Kui arutluse all olnud küsimus jääb volikogu istungi lõppedes lahtiseks ning see otsustatakse arutada lõpuni järgmisel istungil, siis lepitakse kokku järgmine kuupäev. (5) Kokkuleppel volikogu liikmetega võib kutse ja materjalid edastada elektroonilisel teel. (6) Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama volikogu esimehele hiljemalt volikogu istungi toimumise alguseks. (7) Kui mitteilmumisest teatavad ette vähemalt 1/3 liikmetest, tuleb volikogu esimehel tunnistada volikogu kokkukutsumine ajaliselt ebasobivaks. Sellisel juhul istungit ei toimu. Volikogu esimees teatab istungi mittetoimumisest ning määrab uue istungi aja. Sama päevakorraga väljakuulutatud uus istung toimub sõltumata mitteilmumisest teatajate hulgast tingimusel, et volikogu on otsustusvõimeline. § 52. Istungi päevakord (1) Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (2) Ettepanekuid istungi päevakorra kohta võivad teha: 1) volikogu liikmed ja nende fraktsioonid; 2) vallavanem ja vallavalitsuse liikmed; 3) komisjonid; 4) valla territooriumil elavad kodanikud, organisatsioonid, asutused ja ettevõtted volikogu liikme või vallavalitsuse kaudu. (3) Päevakord kinnitatakse lihthäälteenamusega. Isikute tagasikutsumise küsimused võetakse päevakorda salajase hääletamise teel. (4) Iga volikogu istungi lõpus fikseeritakse ettepanekud järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta koos soovitavate põhi- ja kaasettekandjatega. (5) Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse esitanud volikogu liige (liikmed), komisjon(id), fraktsioon või vallavalitsus. § 53. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (2) Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (4) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (5) Volikogus arutamisele tulevate määruste ja otsuste projektid peavad olema esitatud volikogu liikmetele tutvumiseks hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit. Ühekordsete ja lühiajalist mõju omavate üksikaktide projekte, millega otsustatava materiaalne väärtus ei ületa 10 000 krooni, võib esitada kuni volikogu istungi alguseni. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. (8) Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis. (9) Volikogu istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest. (10) Istungi toimumise ajal on mobiiltelefonid välja lülitatud. (11) Volikogu istungi avab ja juhatab vallavolikogu esimees või aseesimees. (12) Istungi avamine hõlmab: 1) istungi kvoorumi fikseerimist; 2) kohalolevate külaliste tutvustamist; 3) päevakorraprojekti arutamist ja kinnitamist. (13) Kõik arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekannete, kaasettekannete ning läbirääkimiste käigus. (14) Volikogu istungil määratakse kindlaks päevakorras olevate küsimuste käsitlemise ajad: 1) ettekandeks – kuni 15 min; 2) kaasettekandeks – kuni 10 min; 3) ettekandja või kaasettekandja lõppsõnaks – kuni 3 min; 4) sõnavõttudeks – kuni 5 min; 5) märkused, õiendused, repliigid ja teistkordsed sõnavõtud – kuni 1 min. 6) Sõnavõtuks läbirääkimistel registreerib soovijaid volikogu eesistuja. (15) Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused: 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib tööks ja hääletuseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 2) jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 3) vastutab käesoleva reglemendi järgimise eest kogu istungi kestel; 4) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras; 5) otsustab sõna andmise volikogu poolt istungile kutsutud isikutele; 6) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi; 7) märgates saadikutöös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 8) korraldab hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 9) kuulutab volikogu otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. (16) Läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpevad kas viimase esinemisega või 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõudel. Soovijate korral annab koosoleku juhataja võimaluse repliigi korras esinemiseks. (17) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra. (18) Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib vallavanem, komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10 minutit vaheaega. (19) Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel kuni kolmel lugemisel. Küsimuse järgmisele lugemisele suunamise otsustab volikogu häälteenamusega. Enne nimetatud otsuse hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist. (20) Kohustuslikus korras kuulatakse kolmel lugemisel järgmisi küsimusi: 1) eelarve kinnitamine; 2) maksude kehtestamine; 3) arengukava kehtestamine; 4) valla põhimääruse muutmine, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. § 54. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu liikmeil on õigus nõuda salajast või nimelist hääletamist, kusjuures nimelise hääletamise nõudmisel on eesõigus salajase hääletamise ees. (5) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (6) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 23 alapunktides 23.1.2, 23.1.4, 23.1.6–23.1.10, 23.1.14, 23.1.15, 23.1.18, 23.1.24 ja 23.1.25 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (7) Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis otsuse projektid hääletatakse läbi üldjuhul nende esitamise järjekorras. Otsust tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (8) Kui istungi juhataja on asunud hääletamisele, siis enne häälte lugemist enam sõna ei anta. (9) Hääletamises saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad saadikud. (10) Valimised toimuvad üldjuhul mitme kandidaadi vahel. (Valituks loetakse üle poole kohalolijate häältest kogunud kandidaat. Kui sellist kandidaati ei ole, toimetatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel.) (11) Kui valimistele esitatakse vaid üks kandidaat, kuulutatakse volikogu liikme või liikmete nõudmisel välja vaheaeg ja lükatakse valimised vähemalt pool tundi edasi. Kui ka siis uusi kandidaate ei esitata, hääletatakse uuesti. (12) Päevakorras olevates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: 1) poolthääled; 2) vastuhääled; 3) erapooletud. (13) Teised kodanikud, kes võtavad istungist osa, ei hääleta. (14) Volikogu kas kinnitab istungil otsuse projekti või lükkab selle tagasi. § 55. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toimub koosseisu häälteenamusega avalikul hääletamisel ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamise volikogu usalduse kaotamise tõttu. § 56. Tagasiastumine (1) Volikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. (2) Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. § 57. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. (2) Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks selles valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, otsuseprojektide ettevalmistamiseks ning läbivaatamiseks. (3) Komisjon moodustatakse ning selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. (4) Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhikirja muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu eestseisuse ettepanekul. (5) Komisjoni esimees ja üks aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni teine aseesimees on vallavalitsuse vastav ametiisik. (6) Komisjoni liikmeid võib valida ka volikogu asendusliikmete ja vallaelanike ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. (7) Komisjonide koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepaneku alusel. (8) Komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. § 58. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 3) valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puuduste ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 59. Fraktsioonid (1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada ja registreerida vähemalt kolm volikogu liiget, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest valitsuse kantselei. (3) Fraktsioon valib oma esimesel koosolekul esimehe ja sekretäri. (4) Fraktsiooni moodustamisest, nimelisest koosseisust ja hilisematest muudatustest selle koosseisus teatab fraktsiooni esimees vallavolikogu esimehele kirjalikult. (5) Vallavolikogu esimees on kohustatud volikogu istungil informeerima volikogu fraktsiooni moodustamisest ja selle koosseisust. (6) Fraktsioon on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa üle poole fraktsiooni koosseisust. (7) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. (8) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusaktide eelnõusid; 2) seada üles kandidaat volikogus valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) oma esimehe või liikme kaudu esineda volikogu istungil kõne või sõnavõtuga; 4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne linnavolikogu õigusakti lõplikule hääletamisele panemist; 5) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. § 60. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. (2) Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub vähemalt üks valla ametnik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. (3) Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. (4) Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel uuesti volikogu päevakorda. § 61. Valitsuse töö korraldamine (1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. (2) Valitsuse istungit juhatab vallavanem. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab juhataja hääl. (4) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (5) Vallavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus ning informeerib sellest volikogu. (6) Vallavanem võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (7) Vallavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (8) Vallavanema asendab vallavanemat valitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel. § 62. Vallavanem (1) Vallavanema ülesanded: 1) Korraldab valla tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist. 2) Esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele. 3) Annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 4) Kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele. 5) Esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu. 6) Esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. 7) Esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi. 8) Kehtestab valla töötajate töökorra. 9) Täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. § 63. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees. (2) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. (3) Volikogu ja valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokolli allkirjastanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (6) Kolme päeva jooksul pärast istungi lõppu on volikogu liikmeil õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma eriarvamus. (7) Volikogu istungite, valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid on igaühele kättesaadavad. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (10) Volikogu istungist tehakse fonosalvestus, mida säilitatakse ülejärgmise volikogu istungini. § 64. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud vallaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. VII. VALLATEENISTUSE PÕHIALUSED § 65. Vallateenistus (1) Teenistust valla ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (2) Vallavanem ja tema abid, samuti vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. § 66. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 67. Vallakantselei (1) Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. (2) Vallakantselei juht on vallasekretär. (3) Vallakantselei: 1) kogub vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunab need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) tagab volikogu ja valitsuse istungite protokollilise teenindamise; 3) vormistab volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses valla põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 4) esitab need allakirjutamiseks; 5) tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise, saadab õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad vastavalt õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadusele; 6) tagab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamise vastavalt korrale; 7) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele; 8) volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade säilimise tagamine; 9) volikogu ja valitsuse kirjavahetuse teostamine; 10) tõendite ja õiendite väljastamine; 11) valla registrite pidamine; 12) perekonnaseisualane töö; 13) vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 14) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 15) kaadritöö; 16) volikogu esimehe või aseesimehe, vallavanema ja vallasekretäri seaduslike korralduste täitmine. § 68. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla põhimäärus kinnitatakse või viiakse kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogude poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. Tähtvere valla põhimääruse lisa 1 Tähtvere Vallavolikogu liikmete ja Vallavalitsuse liikmete eetikakoodeks Tähtvere Vallavolikogu ja Vallavalitsuse liige: • järgib ametiülesandeid täites seadusi ka siis, kui nende täitmine tundub talle ebaotstarbekas (juhul kui ta peab seadust ebaotstarbekaks, võtab ta ette vajalikud sammud sellise seaduse muutmiseks); • kasutab tema käsutuses olevat maksumaksja raha ainult ettenähtud eesmärkidel ja heaperemehelikult; • selgitab avalikkusele alati ausalt oma otsuseid ja nende aluseks olevaid argumente. Lubatud on mitte avalikustada informatsiooni siis, kui selle avalikustamine oleks vastuolus avalike huvidega või sisaldab delikaatseid isikuandmeid vms; • ei võta vastu mingeid kingitusi ega muid eeliseid, mis võivad mõjutada tema erapooletust või seada kahtluse alla tema erapooletuse; • kasutab ametikohustuste täitmisega seoses tema käsutusse sattunud informatsiooni ainult avalikes huvides; • väldib igasuguseid otseseid ja kaudseid sidemeid isikutega, kes on seotud «allmaailmaga». Samuti sidemeid, mis annaksid võimaluse teda kahtlustada sellistes sidemetes; • selgitab oma tegevust regulaarselt valijatele; • ei käitu valijate suhtes üleolevalt ega halvustavalt. Tähtvere vallavalitsuse liige: • ei anna volikogule ega avalikkusele tahtlikult eksitavat informatsiooni tema valitsemise alla kuuluvates küsimustes; • vastutab kõigi tema valitsemisalas eksisteerivate probleemide eest ja astub tagasi juhul, kui tema käsutuses olevate vahenditega oleks olnud võimalik vastavat probleemi vältida; • annab volikogule ja avalikkusele ausalt aru kuidas ja milliste eesmärkide saavutamiseks ta on kasutanud tema käsutusse antud raha ja vara; • lähtub personalipoliitikas ametnike suutlikkusest ja sobivusest ametikohale, mitte nende poliitilisest veendumusest või muudest tööga mitteseotud argumentidest; • ei võta ametist lahkudes vastu ametikohti, mis annaksid põhjust seada kahtluse alla tema erapooletust valitsemisperioodil (eelkõige ettevõtted, mis saavad toetust valitsuselt või mis otseselt on sõltunud vastava isiku otsustest). Iga volikogu ja vallavalitsuse liige loobub oma ametikohast juhul, kui ta on läinud vastuollu eespool toodud põhimõtetega.