Mõniste Vallavolikogu — Heakorraeeskirja kehtestamine — KO, 59, 1438

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 361, Mõniste Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Mõniste valla heakorraeeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Mõniste Vallavolikogu 4. juuni 1998. a määrus nr 13 «Heakorra eeskirjade kinnitamine». 3. Määrus jõustub 15. mail 2003. a. Volikogu esimees Katrin ROOP Kinnitatud Mõniste Vallavolikogu 24. aprilli 2003. a määrusega nr 9 MÕNISTE VALLA HEAKORRAEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Mõniste valla heakorraeeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on tagada valla haldusterritooriumil puhtus ning heakord. 2. Iga inimese kohus Mõniste valla territooriumil on täita käesolevas eeskirjas sätestatud ning sanitaar-, tuletõrje-, ehitus-, keskkonnakaitse- ja muid nõudeid. 3. Vallavalitsuse kohus on tagada eeskirja tutvustamine vallaelanikele, samuti kõigile teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning selle täitmine. 4. Eeskirjaga reguleerimata juhtudel otsustab heakorra üksikküsimusi vallavalitsus. II. TEEDE, PARKIDE JA HALJASALADE KORRASHOID 5. Valla avalike kohtade korrashoid on kinnisvaraomanike, kaasomanike või ajutiste kasutajate (edaspidi valdajad) kohustus. 6. Hoonete, rajatiste ja kruntide valdajad, samuti ehitus- ja remonditöid tegevad ettevõtted on kohustatud korras hoidma kruntide siseterritooriumid ja nendega piirnevad puhastusalad. 7. Puhastusala hõlmab krundiga piirneva territooriumi kuni tänava või tee telgjooneni. Kui hooned ja kasutatavad maa-alad on ainult ühel pool tänavat või teed, hõlmab puhastusala kogu sõidutee ja mõlemad kõnniteed. Hoonete ja ehitiste vahelise maa-ala puhastusala piir on nendevaheline mõtteline telgjoon, kui see ei ole kindlaks määratud teisiti. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi asendit. Valla poolt puhastatavatel tänavatel ja teedel peavad külgnevate hoonete jms omanikud, valdajad või kasutajad puhastama sõidutee ühe meetri kauguselt sõidutee äärest. 8. Puhastusala koristust või lumetõrjet mittevõimaldanud transpordivahendite juhid või omanikud on kohustatud koristama tee kahe meetri kauguselt ümber sõiduki. 9. Puhastusalal tuleb: 9.1. tänavad pühkida ja praht koristada; 9.2. puhastada prahist truubid, sademeveekaevud, rentslid ja kaevude kaaned, keldriakende valgusšahtid jne, tühjendada prügist väikeurnid; 9.3. niita muru, kärpida puude ja põõsaste oksi, pügada hekke (puude võrad peavad jalgtee kohalt olema 2,5 m kõrguselt tagasi pügatud, liiklusmärgid peavad olema nähtavad); 9.4. koristada varisenud puulehed teedelt ja murupinnalt; 9.5. informeerida vallavalitsust kuivanud puudest ja okstest, mis võivad kokku puutuda õhuliinide juhtmetega või varjata liiklusmärke; 9.6. informeerida teede valdajat või vallavalitsust teekattesse tekkinud aukudest, lahtistest kaevuluukidest jt ohtlikest olukordadest teedel. 10. Talvisel ajal tuleb puhastusalad hoida korras nii, et nendel liikumine ei oleks ohtlik. 11. On keelatud: 11.1. igasugune prahi mahaloopimine või toppimine sobimatutesse kohtadesse, igasugune reostamine (sh sülitamine); 11.2. puudelt, põõsastelt, lilledelt õite ja okste murdmine, lõikamine, koorimine või muul viisil kahjustamine; 11.3. haljasaladel käimine ja piiretele ronimine; 11.4. pinkide, piirete ja prügikastide, majaseinte ja igasuguste ehitiste ja inventari rikkumine, ümberpaigutamine ning määrimine; 11.5. kulu põletamine, v.a kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt maavaldaja järelevalve all ning Lõuna-Eesti häirekeskuse ja metskonna teadmisel on lubatud ennetustööna põletada kulu. Kulu on lubatud põletada päeval tuulevaikse ilmaga. Teede- või hooneteäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv või hoonete ümbrus eelnevalt märjaks kasta või mineraliseerida. Põletustöö tegijal peavad olema kaasas tulekustutusvahendid, tagamaks tule kontrolli all hoidmise. Põletuskohalt on lubatud lahkuda vaid tule lõpliku kustumise järel; 11.6. lindude ja linnupesade hävitamine; 11.7. teadaannete ja reklaamplakatite ülespanemine ilma vallavalitsuse loata ning aegunud reklaami ülesjätmine. III. HOONETE, RAJATISTE JA ÕUEDE KORRASHOID 12. Hoonete valdajad (ka üürnikud) on kohustatud tagama: 12.1. mitmekorteriliste majade trepikodades elanike nimekirjade olemasolu; 12.2. soojasõlmede, keldrite ja teiste abiruumide lukustamise; 12.3. õuede üldise puhtuse ja korra; 12.4. õuedes paiknevate sanitaarseadmete (reoveevalamud jms) regulaarse desinfitseerimise ja tühjendamise; 12.5. televisiooni- ja raadio vastuvõtuantennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse. 13. Prügikonteinerid ja -urnid peavad asuma selleks ettenähtud kohtades, kusjuures: 13.1. alalise juurdepääsu nendele peab tagama valdaja; 13.2. kõik konteinerid peavad olema korras (terved, varustatud kaanega); 13.3. konteinerite valdaja on kohustatud sõlmima prügiveofirmaga sellise lepingu, mis tagab konteinerite äraveo enne nende ületäitumist; 13.4. lepingu rikkumisest või hooletust äraveost tekkinud prahi peab koristama (või koristamise kompenseerima) prügivedaja; 13.5. keelatud on prügikonteinerisse visata tulist tuhka, kustutamata sütt ja teisi põlevaid materjale, vedelikke, samuti toksilisi keskkonnaohtlikke aineid. 14. Keelatud on: 14.1. paigaldada hoonete fassaadidele sobimatuid esemeid, loata ümber ehitada rõdusid ja fassaade; 14.2. loata ehitada ja paigaldada kuure, garaaže jm rajatisi; 14.3. paigutada küttepuid, ehitusmaterjale jms väljapoole krundi piire, samuti paigutada neid õues korratult, laduda vastu kasvavaid puid, piirdeaedu või majaseinu; 14.4. eriloata tarastada ajutises maakasutuses olevat köögiviljamaad; 14.5. kütta kasvuhooneid õhku reostavatest küttesüsteemidest; 14.6. väetada aiamaad komposteerimata fekaalidega; 14.7. jätta kasvuhoonetele peale rebenenud kilet. 15. Ühiskasutusega hoonetes on keelatud: 15.1. loata viibida hoonete soojasõlmes, kilbiruumis ja katusel; 15.2. paigutada trepikotta ja koridori mööblit, kaste ning tolmukoguvaid ja haisvaid esemeid; 15.3. kloppida rõdudel, akendel ja ustel riideid ja vaipu. IV. EHITUSOBJEKTIDE JA KOMMUNIKATSIOONIDE KORRASHOID 16. Ehitusobjektide territooriumid ja juurdepääsud peavad olema korras. Tuleb vältida prahi sattumist piirnevale territooriumile või tänavale. Ajutised piirded peavad olema hooldatud ning tagama kõrvaliste isikute mittesattumise objektile ja möödujate ohutuse. Piirdel peab olema info tööde tegijate ja tähtaegade kohta. 17. Puude ja põõsaste ning muu haljastuse likvideerimise korral tuleb krundi valdajal või ehitusorganisatsioonil taotleda nõusolekut vallavalitsuse maakorraldajalt. V. HEAKORD KAUPLEMISEL JA TEENINDAMISEL 18. Müügiinventari (kaubalett, varjualune, kiosk vms) kasutamine, reklaamsiltide, aknavarjude jms ülesseadmine tuleb kooskõlastada vallavalitsuse ja krundi valdajaga. 19. Kauplemisel tuleb hoida korras kogu kauplemisest mõjutatud ümbrus (vähemalt 5 m ulatuses). Spetsiifilise pakendi, ühekordse taara jms kasutamisel peab kaupleja tagama piisava arvu prügiurnide olemasolu ja nende õigeaegse tühjendamise. Kaupade laadimise või kauplemise lõpetamisel tuleb ümbrus kohe korrastada. Taarakastide ladustamine tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga. 20. Rahvaüritusel määrab kauplemise korra ürituse korraldaja, kooskõlastades selle vallavalitsuse ja territooriumi valdajaga. Territoorium tuleb korrastada 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 21. Keelatud on kaubelda sanitaarnõudeid rikkudes. VI. LOOMADE PIDAMINE JA SÕNNIKUVEDU 22. Loomade pidamine on lubatud vaid sanitaareeskirjas ettenähtud tingimusi täites, loomapidamiseks sobilikes ja heakorrastatud hoonetes, kuurides või aias selleks eraldatud kohas. 23. Keelatud on karjatada loomi tänavatel ja teede ääres, parkides ja selleks mitte ettenähtud kohtades. 24. Loomade ja lindude pidamisel peab olema välditud virtsa sattumine põhjavette ning veekogudesse. 25. Loomade ja lindude tekitatud reostuse peab likvideerima ja kahju hüvitama omanik. 26. Sõnniku ladustamisel ja veol tuleb vältida teede ja tänavate reostumist. Tekkinud reostus tuleb reostuse tekitaja poolt likvideerida kohe. VII. KALMISTU HALDAMINE 27. Omanikud on kohustatud korrastama hauatähised, hauarajatised, kalmud ja kalmudevahelised teed vähemalt kaks korda aastas. 28. Surnuid on lubatud matta surmatunnistuse alusel. 29. Kalmistuvahile peab teatama eelseisvast matmisest 24 tundi enne matmist. Kalmistuvaht registreerib iga matmise. 30. Matmine on lubatud ainult valgel ajal. 31. Kui matmisest on möödas rohkem kui 50 aastat ning hauaplatsi ja -rajatisi ei ole korrastatud kolme viimase aasta jooksul ning hauatähisel ei ole kunstilist ega kultuurilist väärtust, on kalmistuvahil õigus vallavalitsuse loal matmispaik tasandada ja võtta see kasutusele uue hauaplatsina. 32. Kultuurilooliselt tuntud isikute matmisplatsidele peale ei maeta. 33. Kalmistu on avatud ja seda võib külastada kõigil nädalapäevadel. 34. Kalmistu külastajad peavad pidama korda, puhtust ja vaikust. 35. Keelatud on: 35.1. kalmude, hauatähiste ja -rajatiste mis tahes rüüstamine; 35.2. koduloomade kaasatoomine; 35.3. lõkete tegemine kalmistuvahi loata; 35.4. hauaplatside mõõtmete suurendamine hauaplatside katmisel uue materjaliga; 35.5. prügi mahapanek selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Puulehed, pärjad, kuuseoksad ja suuremõõdulised esemed viiakse põletusplatsile, muu prügikonteineritesse; 35.6. sõitmine kalmistul mis tahes liiklusvahendiga ilma kalmistuvahi loata; 35.7. loomade matmine. VIII. RAKENDAMISE KORD 36. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid ja nende määratud isikud vastutavad eeskirjaga pandud kohustuste täitmata jätmise eest. 37. Eeskirja rikkujaid karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 järgi. 38. Eeskirja rikkumisel on väärteo kohtuväline menetleja: 38.1. vallavalitsus; 38.2. politseiprefektuur; 38.3. keskkonnainspektsioon. 39. Kui süüdlane ei likvideeri eeskirja rikkumisest tekkinud tagajärgi, võib seda teha süüdlase kulul vallavalitsus, mis ei vabasta süüdlast vastutusest eeskirja rikkumise eest.