Rahandusminister — Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri — RTL, 60, 840

NB! Kehtetu – RTL 2004, 9, 133– jõust. 31.01.2004 Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148) § 32 lõike 1 alusel. 1. peatükk. ÜLDSÄTTED §1. Riigieelarve kassaline teenindamine (1) Riigieelarve kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond (edaspidi riigikassa). (2) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni (edaspidi kontsernikonto) koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega. (3) «Riigieelarve seaduse» § 23 lg 1 kohaselt võib rahandusminister oma käskkirjaga riigiasutustele anda eriloa erandjuhul riigikassa kontserniväliste arvelduskontode kasutamiseks. 2. peatükk. RIIGIEELARVE TULUDE LAEKUMINE JA NENDE ARVESTUS §2. Riigieelarve tulude kassaline arvestamine (1) Riigieelarve tulude kassapõhist arvestust korraldavad Maksuamet, Tolliamet (edaspidi maksuhaldurid), riigikassa ja teised asutused käesolevas eeskirjas sätestatud korras kontsernikonto koosseisu kuuluvate pangakontode kaudu. (2) Riigieelarve tulud laekuvad riigieelarvet teenindavatesse pankadesse neis avatud kontsernikonto koosseisu kuuluvate maksuhaldurite, riigikassa ja teiste asutuste tulude kogumiseks avatud arvelduskontodele. (3) Tolliamet kannab igapäevaselt sularahas kogutud maksud ja riigieelarve muud tulud kontsernikonto koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele. (4) Ülekantud summad võetakse riigieelarve tulude laekumisarvestusse. (5) Väljaspool kontsernikontot on Maksuametil riigieelarvesse mittekuuluvate maksude kogumise erikontod, millelt Maksuamet kannab summad seaduses ettenähtud korras üle teistesse eelarvetesse. (6) Rahandusministri loal riigikassa kontsernikonto välist arvelduskontot omavad riigiasutused kannavad trahvid, riigilõivud ja renditulud Maksuameti tulude kontole. §3. Füüsiliste isikute tulumaksu laekumine (1) Füüsiliste isikute tulumaks laekub tervikuna kontsernikonto koosseisu kuuluvale Maksuameti arvelduskontole. (2) Iga tööpäeva lõpus kannab Maksuamet seaduses ettenähtud eraldise kontsernikonto koosseisus olevalt arvelduskontolt füüsilise isiku tulumaksu kontsernikontovälisele erikontole. §4. Eesti Vabariigi välisesindustes laekuvad eelarvetulud Välisministeerium esitab riigieelarvesse arvestuslikult võetavate Eesti Vabariigi välisesindustele laekunud eelarvetulude aruande hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kuuendaks tööpäevaks. Riigikassa arvestab need riigieelarve tulude laekumise koondaruandesse. Erandina arvestatakse Eesti Vabariigi välisesinduste eelarvetulud välisesinduste finantseerimisena riigieelarvest nimetatud aruande alusel kassakuluks. §5. Riigiasutuste muude tulude laekumiste arvestamine (1) Rahandusministeerium peab arvestust muude riigieelarve tulude osas, mis ei laeku maksuhaldurite arvelduskontodele. (2) Riigiasutuste muude tulude kogumiseks on riigieelarvet teenindavates pankades avatud tulude kogumise arvelduskontod. Riigieelarvesse tulu kandmisel märgitakse ülekandele asutusele rahandusministeeriumi poolt omistatud viitenumber. (3) Asutuse nõudel esitab riigikassa arvelduskontodele laekuvate muude summade kohta teatise. §6. Riigieelarvesse tulude laekumise aruanne (1) Riigikassa osakond, välja arvatud piirkondlikud riigikassa talitused (edaspidi Keskriigikassa) teeb arvestusregistrisse sissekanded pankade arvelduskontode operatsioonide aruannete ja riigieelarve tulude laekumiskannete aruannete alusel. (2) Maksuhaldurid ja teised riigieelarve tulu koguvad asutused esitavad riigieelarve tulude laekumise aruande riigikassale hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kuuendaks tööpäevaks. (3) Keskriigikassa koostab esitatud aruannete ja oma arvestusregistrite alusel riigieelarve tulude laekumise koondaruande aruandekuule järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks. 3. peatükk. KULUDE TEOSTAMINE JA NENDE ARVESTUS §7. Riigieelarvest väljamaksete teostamise alused (1) Riigikassa osakonna piirkondlike talituste (edaspidi piirkondlik riigikassa) teenindamisel olev asutus teeb väljamakseid riigieelarvest e-riigikassa või kontsernikonto koosseisus avatud pangakontode vahendusel. (2) Asutus edastab e-riigikassa vahendusel piirkondlikusse riigikassasse finantsdokumente (broneeringud, maksekorraldused, teatised jne). E-riigikassa vahendusel edastatakse asutusele eelarve kassalise täitmise aruandlus. (3) Pangakontode avamiseks kontsernikonto koosseisus maksete teostamiseks riigieelarvest esitab asutus Rahandusministeeriumile avalduse vastavalt määruse lisas 1 toodud vormile kolmes eksemplaris. Rahandusministeerium teatab pangakontode avamisest asutusele avalduse ühe eksemplari tagastamisega. §8. E-riigikassa kasutamine (1) E-riigikassa on Interneti rakendus, mille vahendusel riigikassa teenindamisel olevatel asutustel on võimalik sooritada maksekorraldusi, edastada teatiseid ja saada aruandeid. (2) E-riigikassa vahendusel esitatud maksekorraldused, teatised ja aruanded on samaväärse juriidilise jõuga kui riigikassa poolt paberkandjal esitatavad dokumendid. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud tehingute eest täies ulatuses. (3) E-riigikassa kasutamiseks esitab asutus Rahandusministeeriumile volikirja vastavalt määruse lisas 2 toodud vormile kahes eksemplaris, milles määratakse kindlaks üks või mitu isikut, kes on volitatud asutuse nimel e-riigikassat kasutama, ja tehingud, mida volitatud isik võib asutuse nimel e-riigikassa vahendusel teostada. Volikirjale lisatakse volitatud isikute isikut tõendavate dokumentide koopiad. Volitatud isikute volituste lõppemisest kohustub asutus Rahandusministeeriumit viivitamatult kirjalikult teavitama. (4) Volikiri jõustub selle allakirjutamise hetkel ja on kehtiv 1 aasta selle allakirjutamise hetkest. (5) Rahandusministeerium teatab e-riigikassa avamisest asutusele volikirja ühe eksemplari tagastamisega. §9. Väljamaksete broneerimine (1) «Riigieelarve seaduse» § 27 lg 1 alusel Rahandusministeeriumile esitatud jaotuskavade põhjal koostab Tallinna riigikassa piirkondlike riigikassade lõikes nende teenindamisel olevate asutuste eraldiste kasutamise jaotuskavad kuude lõikes (edaspidi finantsplaan). Keskriigikassa kinnitab finantsplaani ja edastab selle seejärel piirkondlikele riigikassadele ühe nädala jooksul. (2) Võttes aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotuskava, esitab asutus piirkondlikule riigikassale hiljemalt neljandal tööpäeval enne iga kalendrikuu algust oma alaeelarve kulude jaotuskava nädalate lõikes. Eelnevatel kuudel kasutamata broneeringu võib asutus broneerida täiendavalt järgnevasse kuusse, sealjuures kasvavalt ületamata oma valitsemisala ministri kinnitatud kulude jaotuskava kuude lõikes. (3) Asutus esitab piirkondlikule riigikassale järgmise nädala broneeringu päevade lõikes kaks päeva enne töönädala lõppu. Eelnevatel nädalatel kasutamata broneeringu võib asutus broneerida täiendavalt järgnevasse nädalasse, sealjuures kasvavalt ületamata oma jooksvaks kuuks esitatud broneeringut. (4) Piirkondlik riigikassa võtab aluseks asutuse alaeelarve jaotuse järgneva kuu finantsplaneerimisel. Esitatud broneeringu aktsepteerimise aluseks on piirkondliku riigikassa poolt broneeringule antud kinnitatud staatus. §10. Vabariigi Valitsuse reservist, Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservist, tagatisreservist ja hasartmängumaksu laekumistest eraldatud vahendite broneerimine Vabariigi Valitsuse reservist, Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservist, tagatisreservist ja hasartmängumaksu laekumiste arvel eraldatud vahendid broneerib asutus täiendavalt. Kui asutus kavandab kasutada eraldatud vahendeid jooksval kalendrikuul, esitab ta piirkondlikule riigikassale broneeringu. §11. Riigieelarve kulude ajalise jaotuse muutmine (1) Kui rahandusminister piirab «Riigieelarve seaduse» § 28 lg 2 alusel ajalises jaotuses ettenähtud kulude tegemist riigieelarvest, siis piirkondlik riigikassa teostab väljamaksed lähtudes järgmisest järjekorrast: 1) töötasud ja töötasudega võrdsustatud maksed (riigimaksud – kogumispension ja töötukassa), riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse maksed, riigi sise- ning välisvõlaga seotud maksed, Eesti Vabariigi välisesinduste tegevuskulud; 2) väljamaksed füüsilistele isikutele ja toetused kohalikele omavalitsustele; 3) asutuste lepingulistest kohustustest tulenevad maksed; 4) muud broneeritud väljamaksed; 5) asutuste broneerimata kulud. (2) Juhul kui e-riigikassa töös esineb tehnilisi häireid, on asutustel võimalik broneeringu teatist esitada määruse lisa 3 kohaselt vormil EA02. (3) Paberkandjal edastatud broneeringu teatised registreeritakse kronoloogiliselt maksekorralduste registri raamatusse (järjekorra number, kuupäev, kellaaeg, asutuse nimi, teatiste numbrid, allkiri). (4) Piirkondlik riigikassa tagastab asutusele peale teatise täitmist ühe eksemplari paberkandjal esitatud broneeringust. §12. Riigieelarvest väljamaksete teostamine (1) Piirkondliku riigikassa teeninduspiirkonda kuuluvad valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsusüksused (edaspidi asutused). Asutuse identifitseerimisnumbriks on tema registreerimisnumber riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (2) Väljamaksed riigieelarvest teeb piirkondlik riigikassa tema teenindamisel oleva asutuse maksekorralduse alusel kontsernikonto koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu. (3) Asutus esitab piirkondlikule riigikassale maksekorralduse elektroonselt vähemalt kaks tööpäeva enne maksekorraldusel näidatud väljamakse tähtaega. Piirkondliku riigikassa ja asutuse kokkuleppel võib nimetatud tähtaega lühendada. (4) Maksekorraldusel näidatakse riigieelarve kulu, mille arvelt väljamakse tehakse. (5) Maksekorralduse selgituses kajastab asutus maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi sisu. (6) Piirkondlik riigikassa teeb maksekorralduse alusel väljamakse makse saajale pangaülekandena või sisemise arvlemise korras. Sisemist arvlemist rakendatakse riigikassa teenindamisel olevate asutuste vahel. (7) Mitme makse ülekandmiseks, mida tehakse nimekirja alusel ühe maksena, saadab asutus piirkondlikule riigikassale massmakse faili summa ülekandmiseks kontsernikonto koosseisus oleva asutuse transiitkontolt või kulukontolt. (8) Asutuse poolt pangale esitatud nimekirja alusel kannab pank nimekirjas näidatud summad arvelduskontodele sama pangapäeva jooksul. Päeva lõpuks asutuse kasutamata vahendid kannab pank tagasi piirkondliku riigikassa arvelduskontole või asutuse kulukonto olemasolul asutuse arvelduskontole. (9) Sularaha väljavõtmiseks esitab asutus piirkondlikule riigikassale maksekorralduse summa ülekandmiseks kontsernikonto koosseisus oleva asutuse transiitkontole. (10) Koos töötasu väljamakse maksekorraldusega esitatakse maksekorraldus töötasult kinnipeetud füüsilise isiku tulumaksu ja tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu ülekandmiseks Maksuametile. (11) Asutus vastutab maksekorralduse seadusele vastavuse ja esitatud andmete õigsuse eest, samuti tema eelarves vajalike vahendite olemasolu ning antud kuluartiklilt väljamaksete tegemise õigsuse eest. (12) Piirkondliku riigikassa juhatajal on õigus finantskontrolli teostamise eesmärgil nõuda asutuselt tema esitatud maksekorralduse aluseks olevat raamatupidamisnõuetele vastavat alusdokumenti või selle koopiat, mille on viseerinud asutuse juht. (13) Maksekorraldusele kirjutavad alla asutuse juht ja raamatupidamise eest vastutav isik. Nende isikute nimed, kontaktandmed ja allkirjanäidised esitab asutus piirkondlikule riigikassale määruse lisa 4 vormil TE01. Nimetatud isikute või kontaktandmete muutumisel esitab asutus piirkondlikule riigikassale uue vormi TE01. Teatis on kehtiv 1 aasta. §13. Väljamaksete eelkontroll (1) Piirkondlik riigikassa kontrollib asutuse esitatud maksekorralduse vastavust järgmistele nõuetele: 1) maksekorralduse vormikohane täitmine; 2) maksekorraldusel näidatud väljamakse vastavus asutuse esitatud broneeringule; 3) eelarvevahendite olemasolu; 4) maksekorralduse selgituses kajastatud alusdokumendi sisu vastavus eelarve klassifikaatori majanduslikule sisule, juhul kui väljamakse suurus ületab 100 000 krooni väärtust; 5) sihtasutuste ja avalik-õiguslike isikute riigieelarvest väljamaksete tegemise aluseks on valitsusasutuste ning eraldise saajate omavahelised lepingud. (2) Maksekorralduse vastavusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele sanktsioneerib piirkondliku riigikassa juhataja maksekorralduse ning suunab selle väljamaksmisele. (3) Maksekorralduse mittevastavusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele, keeldub piirkondliku riigikassa juhataja sanktsioneerimast nimetatud maksekorraldust ning teavitab sellest asutust koos keeldumise põhjendusega. (4) Kui piirkondliku riigikassa juhataja on keeldunud maksekorralduse sanktsioneerimisest selle mittevastavusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele ning asutus ei nõustu esitatud põhjendusega, esitab asutus oma ministrile taotluse sanktsioneerimiskeelu tühistamiseks. Koopia nimetatud taotlusest esitatakse piirkondlikule riigikassale. (5) Kui minister loeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asutuse esitatud taotluse põhjendatuks, esitab minister rahandusministrile taotluse sanktsioneerimiskeelu tühistamiseks. Rahandusministri otsus nimetatud taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta on riigikassale kohustuslik. (6) Elektroonselt esitatud maksekorralduse täitmisest või sanktsioneerimisest keeldumise kohta edastatakse informatsioon e-riigikassa vahendusel. §14. Maksekorralduste annulleerimine Asutus saab annulleerida maksekorraldusi, mis ei ole piirkondliku riigikassa poolt juba teostatud. §15. Kulude ümberpaigutamine (1) Asutuse varem tehtud kulude ümberpaigutamiseks esitab asutus piirkondlikule riigikassale teatise, põhjendades ümberpaigutamise vajadust. (2) Kulude ümberpaigutamisel on asutus kohustatud teatise selgituses viitama maksekorraldusele, mille alusel kulude ümberpaigutamine teostatakse. §16. Kulude kreeditisse kandmine (1) Asutuse poolt varem teostatud kulude kreeditisse kandmine (edaspidi krediteerimine) toimub juhul, kui riigieelarvesse tagastatakse ekslikult väljamakstud vahendid. (2) Piirkondliku riigikassa arvelduskontodele laekunud summade kohta esitab asutus kulude krediteerimise teatise või teavitab piirkondlik riigikassa asutust e-riigikassa vahendusel laekunud summadest. Asutus kinnitab nimetatud kulude krediteerimise õigsust. (3) Kui asutus kolme tööpäeva jooksul ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 kulude krediteerimise teatist, kannab piirkondlik riigikassa laekunud summa riigieelarve tuludesse. (4) Asutuse varem tehtud kulude krediteerimist arvestatakse juhul, kui tegemist on sama eelarveaasta kulude krediteerimisega. (5) Varasematel eelarveaastatel tehtud kulude krediteerimiseks riigieelarvesse laekunud summad arveldab piirkondlik riigikassa riigieelarve tuludesse. (6) Juhul kui e-riigikassa töös esineb tehnilisi häireid, on asutusel varem tehtud kulusid võimalik krediteerida määruse lisa 5 kohaselt teatise vormil TE04. (7) Paberkandjal edastatud teatised registreeritakse kronoloogiliselt registri raamatusse (järjekorra number, kuupäev, kellaaeg, asutuste nimi, teatise numbrid, allkiri). (8) Piirkondlik riigikassa tagastab asutusele peale teatise täitmist ühe eksemplari paberkandjal esitatud teatisest. §17. Eesti Vabariigi välisesinduste rahastamine Eesti Vabariigi välisesinduste kulude rahastamiseks kannab Välisministeeriumi maksekorralduste alusel teda teenindav piirkondlik riigikassa Eesti Vabariigi välisesinduste majandustegevuseks vajaminevad summad Eesti Vabariigi välisesinduste pangakontodele nende asukohamaades asuvates pankades. §18. «Riigisaladuse seaduses» toodud valitsusasutuste rahastamine Tulenevalt «Riigisaladuse seaduse» (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387; 2003, 13, 67; 23, 147) § 6 punktist 15 rahastab riigikassa asutusi kontsernikonto koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu, millelt asutused teevad arvelduskontodele kantud vahendite arvelt ise väljamakseid. Pank kannab päeva lõpuks nimetatud kontodel oleva kasutamata jäägi tagasi kontsernikontole. Asutused ei esita neid teenindavatele piirkondlikele riigikassadele maksekorraldusi ega nende alusdokumente. §19. Ülekanded Eesti Haigekassale riiklikuks ravikindlustuseks (1) Ülekanded Eesti Haigekassale riiklikuks ravikindlustuseks korraldab Keskriigikassa. (2) Rahandusministeeriumi ja pankadega sõlmitud lepingute kohaselt kantakse ravikindlustuseks kandmisele kuuluv osa sotsiaalmaksust automaatselt üle ravikindlustuseks avatud arvelduskontodele. (3) Pärast Maksuametilt sotsiaalmaksu laekumisest täpsustatud andmete saamist eelneva kalendrikuu kohta teeb Keskriigikassa ümberarvestuse ja teostab ülekande riiklikuks ravikindlustuseks. §20. Kohustusliku kogumispensioni ülekanded (1) Kohustusliku kogumispensioni sissemaksete ülekandmiseks Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja (edaspidi registripidaja ) pangakontole avab riigikassa kontsernikonto koosseisus eraldi arvelduskontod. Avatud arvelduskontodele kannab tööandja kohustusliku kogumispensioni makse ja riigikassa «Sotsiaalmaksuseaduse» (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662) § 10 lõikes 4 sätestatud sotsiaalmaksu määra osa 4% (edaspidi sotsiaalmaksu kogumispensioni osa). (2) Maksuamet esitab riigikassale hiljemalt registripidaja pangakontole ülekande tegemisele eelneva tööpäeva kella 15.00ks täpse taotluse sotsiaalmaksu kogumispensioni osa täiendava summa ülekandmiseks lõikes 1 nimetatud arvelduskontodele. (3) Riigikassa kannab lõike 2 alusel taotletud summa lõikes 1 nimetatud arvelduskontodele üle samal tööpäeval, millal tehakse ülekanne registripidajale. (4) Kui laekunud sotsiaalmaksu kogumispensioni osa on väiksem Maksuameti poolt lõike 2 alusel taotletud summast, kannab riigikassa Maksuametile vastava summa üle kolme tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud tähtajast, kuid mitte hiljem «Kogumispensionide seaduse» (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284; 102, 600; 105, 612; 111, 662) § 11 lõikes 1 ja «Sotsiaalmaksuseaduse» § 10 lõikes 4 nimetatud tähtajast. (5) Lõikes 1 nimetatud arvelduskontodele üle kantud sotsiaalmaksu kogumispensioni osa, kohustusliku kogumispensioni makse ja «Maksukorralduse seaduse» (RT 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111, 662; 2003, 2, 17) alusel arvestatud intressi summade arvel teeb Maksuamet ülekanded registripidajale. (6) Lõikes 1 nimetatud arvelduskontode ülekandmata sotsiaalmaksu kogumispensioni osa jääk ja valesti laekunud summad kantakse riigieelarve tulude arvelduskontodele. (7) Lõikes 1 nimetatud arvelduskontodel teostatud tehingute kohta esitab Maksuamet riigikassale igapäevase õiendi määruse lisa 6 kohaselt, mille alusel teostatud tehingud kajastatakse riigieelarves. §21. Erandkorras maksekorralduste edastamine (1) Juhul kui e-riigikassa töös esineb tehnilisi häireid, on erandkorras maksekorraldusi võimalik piirkondlikusse riigikassasse edastada: 1) määruse lisa 7 kohaselt maksekorraldusel MK03 (ühe kuluartikli järgi); 2) määruse lisa 8 kohaselt maksekorraldusel MK03A (mitme kuluartikli järgi); 3) määruse lisa 9 kohaselt maksekorraldusel MK03V (rahvusvaheline makse); 4) määruse lisa 10 kohaselt teatisel TE05 (maksekorralduse annulleerimine); 5) määruse lisa 11 kohaselt teatisel TE02 (kulude ümberpaigutamine). (2) Paberkandjal edastatud maksekorraldused registreeritakse kronoloogiliselt maksekorralduste registri raamatusse (järjekorra number, kuupäev, kellaaeg, asutuse nimi, maksekorralduste numbrid, allkiri). (3) Piirkondlik riigikassa tagastab asutusele peale maksekorralduse täitmist ühe eksemplari paberkandjal esitatud korraldusest §22. Kulude kandmine arvestusse ja aruandluse korraldamine piirkondlikus riigikassas (1) Piirkondlik riigikassa arvestab peale pangatehingu kinnituse saamist tehtud väljamaksed riigieelarve kassalisse täitmisse. (2) Piirkondlik riigikassa kannab peale teatiste, õiendite ja aruannete saamist tehtud väljamaksed kassalisse täitmisse. (3) Riigieelarve kulude (väljaminekute) arvestamise aluseks on piirkondlike riigikassade igakuiste riigieelarve kulude kassalise täitmise aruannete alusel riigikassa osakonna poolt koostatav riigieelarve kulude kassalise täitmise aruanne. (4) Hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kuuendaks tööpäevaks on asutusel internetipanga vahendusel võimalik näha oma kassalise täitmise aruannet. Asutus võrdleb esitatud aruannet oma eelarve arvestuse andmetega ning teatab erinevuste ilmnemisest kümne kalendripäeva jooksul piirkondlikule riigikassale. (5) Piirkondlik riigikassa esitab pärast eelarveaasta lõppu teenindamisel olevale asutusele tema eelarve kassalise täitmise aastaaruande. Aruanne esitatakse kahes eksemplaris, millest ühe tagastab asutus kinnitatuna kümne tööpäeva jooksul. 4. peatükk. RIIGIEELARVESSE ENAMMAKSTUD SUMMAD §23. Riigieelarvesse enammakstud summad (1) Eelarveaastal ja eelnevatel eelarveaastatel riigieelarvesse enammakstud summade tagastamine toimub jooksva eelarveaasta vastava tulu laekumiste arvel. (2) Riigieelarvesse enammakstud summa tagastamist või arvestamist maksukohuslase maksude, intresside, trahvide, töötuskindlustusmaksete ja kogumispensionimaksete võlgnevuste katteks korraldavad seaduses ettenähtud korras maksuhaldurid. (3) Riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud summade tagastamiseks esitavad maksuhaldurid igal kolmapäeval (rahvuspühade või riigipühade puhul sellele eelneval tööpäeval) broneeringu riigikassale järgmise nädala riigieelarvest tagastamisele kuuluvate summade kohta päevade lõikes. Broneeringu esitamise täpsus on ± 2 000 000 krooni. (4) Maksja taotlusel ühe tululiigi enammakstud summa arvestamine tema teise tululiigi katteks ühe ja sama maksuhalduri poolt teostab vastav maksuhaldur sisemise arveldusena. (5) «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22) alusel määratud trahvisummasid maksavad tagasi asutused, kelle ametiisiku poolt trahv oli määratud, neile laekuvatest trahvisummadest. (6) Riigieelarvesse enammakstud muu tulu või valesti laekunud summa tagastamiseks esitab taotleja Rahandusministeeriumile kirjaliku taotluse koos taotlust kinnitava alusdokumendiga. Taotleja esitab dokumendid tagasimakse kohta koos tasumist kinnitava maksekorralduse koopiaga. (7) Maksuhalduri arvelduskontodele enammakstud muu tulu või valesti laekunud summa tagasimaksmiseks esitab Maksuamet riigikassale kinnituse laekunud summade kohta. 5. peatükk. RIIGIKASSA DOKUMENTATSIOONI JA ARVESTUSREGISTRITE SÄILITAMINE §24. Dokumentide säilitamine riigieelarve täitmisel (1) Rahandusministeerium säilitab riigieelarve kassalise täitmise dokumentatsiooni seitse aastat. (2) Riigieelarve kassalise täitmise aastaaruanne koos lisadega säilitatakse alaliselt. 6. peatükk. RAKENDUSSÄTE §25. E-riigikassa kasutamine Alates 1. jaanuarist 2004. a on e-riigikassa kasutamine kohustuslik kõigile riigikassa kassalisel teenindamisel olevatele riigiasutustele. §26. Rahandusministri määruse kehtetuks tunnistamine Kehtetuks tunnistatakse rahandusministri 2001. a 17. oktoobri määrus nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» (RTL 2001, 118, 1692). Minister Tõnis PALTS Kantsler Aare JÄRVAN Rahandusministri 6. mai 2003. a määruse nr 65 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 1

Rahandusministri 6. mai 2003. a määruse nr 65 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 2

Rahandusministri 6. mai 2003. a määruse nr 65 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 3

Rahandusministri 6. mai 2003. a määruse nr 65 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 4

Rahandusministri 6. mai 2003. a määruse nr 65 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 5

Rahandusministri 6. mai 2003. a määruse nr 65 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 6

Rahandusministri 6. mai 2003. a määruse nr 65 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 7

Rahandusministri 6. mai 2003. a määruse nr 65 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 8

Rahandusministri 6. mai 2003. a määruse nr 65 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 9

Rahandusministri 6. mai 2003. a määruse nr 65 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 10

Rahandusministri 6. mai 2003. a määruse nr 65 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 11