Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord — RTL, 61, 871

Määrus kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144) § 11 lõike 2 punkti 4 alusel. § 1. Kohaldamisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse ohtliku kemikaali ohtlikkuse alammäär ja künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord. (2) Käesoleva määruse nõudeid ei kohaldata: 1) kaitsejõudude, politsei, piirivalve, päästeameti, sõjaväestatud päästeüksuste ja Eesti Riigikaitse Akadeemia käsutuses olevatele ohtlikele ainetele; 2) radioaktiivsele ainele ja radioaktiivset ainet sisaldavale tootele; 3) väljaspool ettevõtet toimuvale ohtliku kemikaali veole maanteel, raudteel, merel, siseveekogul, õhus, vahepealsele hoiustamisele veovahendis edasiveo eesmärgil ning sorteerimisjaamas, kail ja dokis toimuvale peale- ja mahalaadimisele ning transpordile ühelt veovahendilt teisele; 4) väljaspool ettevõtet toimuvale ohtliku kemikaali transpordile torujuhtmeid pidi, kaasa arvatud pumbajaamad; 5) mineraalide käitlemisel kaevandustes, karjäärides ja puuraukudes; 6) prügilale. § 2. Mõisted ja määratlused (1) Käesoleva määruse tähenduses: 1) ettevõte on ettevõtja kontrolli all olev territoorium ning selle juurde kuuluvad hooned ja rajatised, kus käideldakse ohtlikke kemikaale; 2) suurõnnetus on ettevõttes ohtliku kemikaali käitlemisest tingitud õnnetusjuhtum, nagu kemikaali ulatuslik pihkumine või tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale või varale; 3) kemikaalirühm on ohtlikkuse alusel rühmitatud kemikaalid; 4) kemikaalide rühmitis on samasuguse ohtlikkusega kemikaalide ja kemikaalirühmade kogum; 5) samaaegselt käideldavad kemikaalid on kõik ohtlikud kemikaalid, mille asukohtade (seadmed, hoiukohad jm) vahemaad ettevõttes osutuvad tulenevalt riskianalüüsi tulemustest ebapiisavaks selleks, et suurõnnetuse korral oleks välistatud nende kaasamine. (2) Vedelaid naftasaadusi ja kütteõli, mille leekpunkt jääb vahemikku 55 °C – 100 °C, ja mida ei ole klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks «Kemikaaliseaduse» § 10 alusel, käsitletakse käesolevas määruses tuleohtlike kemikaalidena. § 3. Üldnõuded ettevõtte ohtlikkuse määramisele (1) Ohtlikke kemikaale käitlev ettevõtja peab määrama oma ettevõtte ohtlikkuse. Ettevõtte ohtlikkus tuleb määrata uuesti enne käideldavate ohtlike kemikaalide koguse ja nimetuste arvu olulist suurendamist või käideldavate kemikaalide omaduste muutumist. Uue ettevõtte ohtlikkus tuleb määrata enne ehitamise või tegevuse alustamist. (2) Ettevõtte ohtlikkuse määramisel võetakse arvesse ettevõttes samaaegselt käideldavate kõikide ohtlike kemikaalide maksimaalsed võimalikud kogused (k.a protsessi tooraine, vaheprodukt, kõrvalsaadus või jääk, samuti kemikaalid, mis võivad tekkida kontrolli kaotamisel keemilise protsessi üle). (3) Ohtliku ettevõtte määratlemisel tuleb arvesse võtta kõik ohtlikud kemikaalid, mille kogus on suurem kui 2% vastavast ohtlikkuse alammäärast. (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte määratlemisel tuleb arvesse võtta kõik ohtlikud kemikaalid, mille kogus on suurem kui 2% vastavast künniskogusest. Sellest väiksemad kogused tuleb arvesse võtta juhul, kui need oma asukoha tõttu võivad ettevõttes algatada suurõnnetuse. (5) Ettevõtteid, kus käideldakse ainult sööbivaid, kahjulikke või ärritavaid kemikaale või § 2 lõikes 2 nimetatud vedelaid naftasaadusi või kütteõli, ei loeta suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka. § 4. Kemikaalide rühmitamise põhimõtted (1) Kemikaal, mis ohtlikkuse alusel võib kuuluda erinevatesse kemikaalirühmadesse, tuleb paigutada madalaimat künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse kemikaalirühma. (2) Kui käesoleva määruse lisas 1 toodud kemikaal kuulub ka käesoleva määruse lisas 2 toodud kemikaalirühma, siis määratakse ettevõtte ohtlikkus lähtuvalt lisas 1 toodud ohtlikkuse alammäärast ja künniskogusest. (3) Käesoleva määruse lisas 1 loetletud kemikaale tuleb ettevõtte ohtlikkuse määramisel käsitleda koos vastava kemikaalirühmaga käesoleva määruse lisast 2. § 5. Ohtliku ettevõtte määratlemine (1) Ohtlik on ettevõte, milles käideldakse: 1) vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on võrdne või ületab määruse lisas 1 etteantud ohtlikkuse alammäära Qa või samasse kemikaalirühma kuuluvaid kemikaale, mille summaarne kogus on võrdne või ületab määruse lisas 2 etteantud ohtlikkuse alammäära Q a; 2) tule- ja plahvatusohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1 või 3) tervise- ja keskkonnaohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1. (2) Suhtarvude summa arvutatakse kasutades alljärgnevat valemit: Σ qi / Qa , kus: qi on ohtliku kemikaali või kemikaalirühma kogus tonnides ja Q a ohtlikule ettevõttele antud ohtliku kemikaali või kemikaalirühma ohtlikkuse alammäär tonnides vastavalt käesoleva määruse lisadele 1 ja 2. § 6. B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte määratlemine (1) B-kategooria ettevõte on suurõnnetuse ohuga ettevõte, milles käideldakse: 1) vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on võrdne või ületab määruse lisas 1 etteantud künniskoguse Q kB või samasse kemikaalirühma kuuluvaid kemikaale, mille summaarne kogus on võrdne või ületab määruse lisas 2 etteantud künniskoguse Q kB; 2) tule- ja plahvatusohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1 või 3) tervise- ja keskkonnaohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1. (2) Suhtarvude summa arvutatakse kasutades alljärgnevat valemit: Σ qi / QkB kus: qi on ohtliku kemikaali või kemikaalirühma kogus tonnides ja Q kB B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele antud ohtliku kemikaali või kemikaalirühma künniskogus tonnides vastavalt käesoleva määruse lisadele 1 ja 2. § 7. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte määratlemine (1) A-kategooria ettevõte on suurõnnetuse ohuga ettevõte, milles käideldakse: 1) vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on võrdne või ületab määruse lisas 1 etteantud künniskoguse Q kA või samasse kemikaalirühma kuuluvaid kemikaale, mille summaarne kogus on võrdne või ületab määruse lisas 2 etteantud künniskoguse Q kA; 2) tule- ja plahvatusohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1 või 3) tervise- ja keskkonnaohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1. (2) Suhtarvude summa arvutatakse kasutades alljärgnevat valemit: Σ qi / QkA kus: qi on ohtliku kemikaali või kemikaalirühma kogus tonnides ja Q kA A-kategooria ettevõttele antud ohtliku kemikaali või kemikaalirühma künniskogus tonnides vastavalt käesoleva määruse lisadele 1 ja 2. § 8. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine Majandusministri 15. märtsi 1999. a määrus nr 15 «Kemikaaliseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine» (RTL 1999, 49, 636) tunnistatakse kehtetuks. 1 96/82/EÜ (EÜT L 10, 14.01.1997, lk 13–33) Minister Meelis ATONEN Kantsler Marika PRISKE Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. mai 2003. a määruse nr 86 «Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord» lisa 1 OHTLIKU KEMIKAALI OHTLIKKUSE ALAMMÄÄR JA KÜNNISKOGUS KEMIKAALIDELE Kemikaal Kemikaali rühmitis Ohtlikkuse alammäär ohtlikule ettevõttele (tonnides) Künniskogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele (tonnides) Qa QkB QkA Ammooniumnitraat1) II 0,1 350 2500 Ammooniumnitraat-väetis2) II 10 1250 5000 Arseen(III)oksiid, arseen(III)hape ja selle soolad I 0,1 0,1 0,1 Arseen(V)oksiid, arseen(V)hape ja selle soolad I 0,1 1 2 Arseentrihüdriid (arsiin) I 0,2 0,2 1 Atsetüleen II 1,0 5 50 Autobensiin ja teised kerged naftasaadused II 10 5000 50000 Broom I 0,1 20 100 Etüleenimiin (dihüdroasiriin) I 0,1 10 20 Etüleenoksiid (epoksüetaan) II 0,1 5 50 Fluor I 0,1 10 20 Formaldehüüd (metanaal kontsentratsiooniga ≥ 90%) I 0,5 5 50 Fosfortrihüdriid (fosfiin) I 0,2 0,2 1 Hapnik II 10,0 200 2000 Kantserogeenne aine alljärgnevast loetelust: 4-aminobifenüül ja/või selle soolad, bensidiin ja/või selle soolad, bis(klorometüül)eeter, klorometüülmetüüleeter, dimetüülkarbamüülkloriid, dimetüülnitrosoamiin, heksametüülfosfortriamiid, 2-naftüülamiin ja/või selle soolad, 1,3-propaansultoon-4-nitrodifenüül I 0,001 0,001 0,001 Karbonüüldikloriid (fosgeen) I 0,3 0,3 0,75 Eriti tuleohtlikud veeldatud gaasid kaasa arvatud vedelgaas (propaan ja butaan) ning maagaas (metaan) II 5,0 50 200 Kloor I 0,5 10 25 Metanool II 5,0 500 5000 4,4-metüleenbis-(2-kloroaniliin) ja/või selle soolad pulbri kujul I 0,01 0,01 0,01 Metüülisotsüanaat I 0,15 0,15 0,15 Nikliühendid sissehingatava tolmu kujul (nikkelmonooksiid, nikkeldioksiid, nikkelsulfiid, trinikkeldisulfiid, dinikkeltrioksiid) I 1 1 1 Alküülplii (tetraetüülplii ja tetrametüülplii) I 0,5 5 50 Polüklorodibensofuraanid ja polüklorodibensodioksiinid (kaasa arvatud TCDD) arvutatud TCDD ekvivalendina3) I 0,001 0,001 0,001 Propüleenoksiid (epoksüpropaan) II 0,5 5 50 Tolueendiisotsüanaat I 1,0 10 100 Vääveldikloriid I 0,2 1 1 Vääveltrioksiid I 1,0 15 75 Vesinik II 0,5 5 50 Vesinikkloriid (veeldatud gaas) I 2,0 25 250 1) Ammooniumnitraat (350/2500) hõlmab ammooniumnitraati ja ammooniumnitraadi segusid, milles ammooniumnitraatse lämmastiku sisaldus on üle 28 massiprotsendi (muud kui märkuses 2) toodud) ning ammooniumnitraadi vesilahuseid, milles ammooniumnitraadi sisaldus on üle 90 massiprotsendi. 2) Ammooniumnitraat-väetis (1250/5000) hõlmab ammooniumnitraadil põhinevaid liht- ja liitväetisi, milles ammooniumnitraatse lämmastiku sisaldus on üle 28 massiprotsendi (liitväetis sisaldab ammooniumnitraati koos fosfaadi- või kaaliumiga). 3) Polüklorodibensofuraanide (CDF) ja polüklorodibensodioksiinide (CDD) koguste arvutamiseks tuleb kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud toksilisuse ekvivalentkordajaid (ITEF). Seejuures kasutatakse erinevate isomeeride kirjeldamiseks järgmisi lühendeid: T = tetra, Pe = penta, Hx = heksa, Hp = hepta ja O = okta. Polüklorodibensodioksiinid ITEF Polüklorodibensofuraanid ITEF 2,3,7,8-TCDD 1 2,3,7,8-TCDF 0,1 1,2,3,7,8-PeCDD 0,5 2,3,4,7,8-PeCDF 0,5 1,2,3,4,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8-PeCDF 0,05 1,2,3,6,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,4,7,8-HxCDF 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDF 0,1 1,2,3,4,6,7,8-HpCDD 0,01 1,2,3,6,7,8-HxCDF 0,1 OCDD 0,001 2,3,4,6,7,8-HxCDF 0,1 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF 0,01 1,2,3,4,7,8,9-HpCDF 0,01 OCDF 0,001 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. mai 2003. a määruse nr 86 «Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord» lisa 2 OHTLIKU KEMIKAALI OHTLIKKUSE ALAMMÄÄR JA KÜNNISKOGUS KEMIKAALIRÜHMADELE Nr Kemikaalirühm Kemikaali rühmitis Ohtlikkuse alammäär ohtlikule ettevõttele (tonnides) Künniskogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele (tonnides) Qa QkB QkA 1. Väga mürgine I 0,1 5 20 2. Mürgine I 0,5 50 200 3. Oksüdeeriv II 5 50 200 4. Plahvatusohtlik, kemikaali määratleb märkus 2a) II 0,05 50 200 5. Plahvatusohtlik, kemikaali määratleb märkus 2b) II 0,05 10 50 6. Tuleohtlik, kemikaali määratleb märkus 3a) II 20 5000 50 000 7a. Väga tuleohtlik, kemikaali määratleb märkus 3b), 1) II 1,0 50 200 7b. Väga tuleohtlik, kemikaali määratleb märkus 3b, 2) 20 5000 50 000 8. Eriti tuleohtlik, kemikaali määratleb märkus 3c) II 1,0 10 50 9. Keskkonnaohtlik, iseloomustavad riskilaused R50 ( k.a R50/53): Väga mürgine veeorganismidele I 5,0 200 500 R51 (k.a. R51/53): Mürgine veeorganismidele, R 53: Võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet I 10,0 500 2000 10. Kõik teised, mis ei sobi ülaltoodud liigitusega ja on iseloomustatavad riskilausetega: R14: Reageerib ägedalt veega (k.a R14\15) I 5,0 100 500 R29: kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas I 0,5 50 200 11. Sööbivad (C) I 10 12. Kahjulikud ja ärritavad (Xn ja Xi) I 100 13. Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud vedelad naftasaadused ja kütteõli II 50 Märkused tabeli juurde: Käesolevas lisas toodud ained klassifitseeritakse ja riskilaused määratakse vastavalt «Kemikaaliseaduse» § 10 alusel kehtestatud õigusaktile. I TERVISE JA KESKKONNAOHTLIKE KEMIKAALIDE RÜHMITIS 1. Väga mürgised kemikaalid 2. Mürgised kemikaalid 3. Keskkonnaohtlikud kemikaalid 4. Kemikaalid, mis reageerivad ägedalt veega 5. Kemikaalid, mis kokkupuutel veega eraldavad mürgist gaasi 6. Sööbivad kemikaalid 7. Kahjulikud ja ärritavad kemikaalid II TULE- JA PLAHVATUSOHTLIKE KEMIKAALIDE RÜHMITIS 1. Oksüdeerivad kemikaalid 2. Plahvatusohtlikud kemikaalid a) i) aine või valmistis, mis võib plahvatada löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel (riskilause R2); ii) pürotehniline aine või ainete segu, mis on kavandatud soojuse, valguse, heli, gaasi või suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni saamiseks mitteplahvatusliku eksotermilise keemilise reaktsiooni abil; iii) tootes sisalduv plahvatusohtlik või pürotehniline aine või valmistis. b) aine või valmistis, mis on eriti plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel (riskilause R3). 3. Tuleohtlikud, väga tuleohtlikud, eriti tuleohtlikud kemikaalid a) tuleohtlik vedelik on aine või valmistis, mille leekpunkt on minimaalselt 21 °C ja maksimaalselt 55 °C (riskilause R10) ja mis soodustab põlemist. b) väga tuleohtlik vedelik: 1) i) aine või valmistis, mis võib lisaenergiata kokkupuutel õhuga kuumeneda ja lõpuks iseenesest süttida (riskilause R17); ii) aine või valmistis, mille leekpunkt on alla 55 °C ja mis jäävad vedelaks rõhu all ning mis teatud tingimustes (kõrge rõhk või kõrge temperatuur) võivad põhjustada suurõnnetuse ohu; 2) aine või valmistis, mille leekpunkt on alla 21 °C ja mis ei ole eriti tuleohtlikud (riskilause R11, teine osa). c) eriti tuleohtlikud gaasid ja vedelikud: 1) vedel aine või valmistis, mille leekpunkt on madalam kui 0 °C ja keemistemperatuur on (või keemistemperatuuride vahemiku puhul keemise algpunkt) normaalrõhul maksimaalselt 35 °C (riskilause R12, esimene osa); 2) gaasiline aine ja valmistis, mis süttib kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna temperatuuril ja rõhul (riskilause R12, teine osa) sõltumata sellest, kas neid hoitakse rõhu all gaasilises või vedelas olekus, välja arvatud käesoleva määruse lisas 1 nimetatud eriti tuleohtlikud veeldatud gaasid (k.a veeldatud propaan ja butaan) ja maagaas (metaan); 3) põlev vedel aine või valmistis, mida käideldakse keemistemperatuurist kõrgemal temperatuuril. 4. Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud vedelad naftasaadused ja kütteõli