Antsla Vallavolikogu — Antsla valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 56, 1387

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 ning vallavolikogu alatiste komisjonide ettepanekud, Antsla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Antsla valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 18. aprilli 2000. a määrus nr 7. 3. Avalikustada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Määrus jõustub 1. mail 2003. a. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määruse nr 9 lisa ANTSLA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Antsla valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Valla kohalik omavalitsus 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted vallas Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest ning lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 2002, 36, 220; 57, 355; 63, 387; 68, 407) alusel; 5.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus 6.1. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada vallas: 6.1.1. sotsiaalabi ja -teenuseid; 6.1.2. vanurite hoolekannet; 6.1.3. elamu- ja kommunaalmajandust; 6.1.4. veevarustust ja kanalisatsiooni; 6.1.5. heakorda; 6.1.6. territoriaalplaneerimist; 6.1.7. vallasisest ühistransporti; 6.1.8. valla teede ja tänavate korrashoidu; 6.1.9. noorsootööd. 6.2. Valla ülesanne on valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude ning teiste kohalike asutuste ülalpidamise korraldamine. Nimetatud asutuste teatud kulutuste katmist võidakse seadusega ette näha kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks põhimääruse punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Vald avalik-õigusliku isikuna 7.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud valla õigusaktidega sätestatud korras. 7.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 8. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega ja järelevalve 8.1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 8.2. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 8.3. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 8.4. Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Võru Maakohtu rahvakohtuniku kandidaadid seaduses sätestatud korras. 8.5. Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 8.6. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 8.7. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja teistele seadustele teostab õiguskantsler. 8.8. Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 8.9. Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 8.9.1. teha ettekirjutusi akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 8.9.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 8.9.3. tunnistada akt kehtetuks. 8.10. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsustused peavad olema motiveeritud. 8.11. Teenistusliku järelevalve teostamise üksikasjalik kord on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning vallavalitsus teostab teenistuslikku järelevalvet seaduse alusel. 9. Valla suhted teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega 9.1. Valla suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 9.2. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi ning muid ühendusi. 9.3. Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla asutused osalevad valla arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ning teevad koostööd teiste omavalitsusüksustega. 9.4. Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallaelanike huvides. 9.5. Valla nimel teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused valla eelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. 10. Rahvusvaheline suhtlemine 10.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Vallal on õigus sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega. 10.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. Valda esindab nendes organisatsioonides vallavolikogu või vallavolikogu määratud esindus, kui vallavolikogu õigusaktidega ei sätestata teisiti. 10.3. Rahvusvahelised lepingud kinnitab vallavolikogu. 10.4. Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla asutused informeerivad sellest vallavalitsust. 11. Valla esindamise kord 11.1. Valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad: 11.1.1. vallavolikogu; 11.1.2. vallavolikogu esimees; 11.1.3. vallavolikogu liikmed; 11.1.4. vallavalitsus; 11.1.5. vallavanem; 11.1.6. vallavalitsuse liikmed; 11.1.7. vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistuses olevad ametnikud; 11.1.8. muud isikud neile antud volituste piires. 11.2. Vallavolikogu esindab valda: 11.2.1. seaduse ja valla põhimääruse alusel vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 11.2.2. suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 11.2.3. suhetes erakondade ning kodanike ühendustega; 11.2.4. suhetes Vabariigi Valitsusega; 11.2.5. suhetes rahvusvaheliste organisatsioonide, teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega. 11.3. Vallavolikogu esimees esindab valda: 11.3.1. suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 11.3.2. suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 11.3.3. suhetes Vabariigi Valitsusega ja tema struktuuriüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega; 11.3.4. suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 11.3.5. suhetes ajakirjandusega vallavolikogu tööd puudutavates küsimustes; 11.3.6. suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vallavolikogu pädevuse piires; 11.3.7. avalikel üritustel; 11.3.8. muude vallavolikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel. 11.4. Vallavolikogu esimees kirjutab valla nimel alla põhimääruse punktis 11.3 nimetatud osapooltega sõlmitavatele lepingutele lähtudes vallavolikogu seisukohtadest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub vallavolikogu seisukoht, tegutseb vallavolikogu esimees eelläbirääkimiste piires. 11.5. Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel vallavolikogu aseesimees või vallavolikogu esimehe määratud vallavolikogu liige. 11.6. Vallavolikogu liige esindab valda põhimääruse punktis 11.2 sätestatud juhtudel vallavolikogult saadud volituste piires. 11.7. Vallavalitsus esindab valda: 11.7.1. seaduse ja valla põhimääruse alusel vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 11.7.2. suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 11.7.3. suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 11.7.4. suhetes Vabariigi Valitsusega; 11.7.5. suhetes erakondade ning kodanike ühendustega. 11.8. Vallavanem esindab valda: 11.8.1. suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 11.8.2. suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 11.8.3. suhetes Vabariigi Valitsusega ja tema struktuuriüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega; 11.8.4. suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis; 11.8.5. suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 11.8.6. suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse tööd puudutavates küsimustes; 11.8.7. vallavolikogu volitatud juhtudel ja volituste piires; 11.8.8. avalikel üritustel; 11.8.9. muudes vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes. 11.9. Vallavanem kirjutab valla nimel alla põhimääruse punktis 11.8 nimetatud osapooltega sõlmitavatele lepingutele lähtudes vallavolikogu või vallavalitsuse seisukohtadest ning kinnitatud valla eelarvest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub vallavolikogu või vallavalitsuse seisukoht, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused valla eelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, tegutseb vallavanem eelläbirääkimiste piires. 11.10. Vallavanemat võib esindusfunktsioonide täitmisel asendada abivallavanem või vallavanema määratud isik. 11.11. Vallavalitsuse liige esindab valda põhimääruse punktis 11.7 sätestatud juhtudel vallavalitsuselt saadud volituste piires. 11.12. Vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistuses olevad ametnikud esindavad valda vastavalt ametijuhenditele. Vallavanem võib anda oma pädevuse piires valla teenistuses olevatele ametnikele lisavolitusi valla esindamiseks. 11.13. Vald osaleb kohtuasjades vallavalitsuse või vallavolikogu kaudu. 11.14. Vallavolikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab vallavolikogu kohtus vallavolikogu esimees või vallavolikogu esimehe volitatud esindaja. 11.15. Vallavalitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada: 11.15.1. seadusjärgse esindajana vallavanem; 11.15.2. vallavanema volitatud vallavalitsuse ametnik; 11.15.3. vallasekretär; 11.15.4. vallasekretäri volitatud vallavalitsuse ametnik. 11.16. Valla hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. 11.17. Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada vallavolikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. 12. Valla sümbolid 12.1. Valla sümbolid on vapp ja lipp. 12.2. Valla vapp on sinisel kilbil ülestõstetud tiibadega lendav kuldne haugas, manused punased. 12.3. Valla lipp on roheline ristkülikukujuline lipp, mille keskosas on kaks paralleelset valget horisontaallaidu. Lipu laidude laiused on 2, 1, 1, 1, 2 ühikut. Lipu normaalmõõtmed on 105×165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. 13. Valla sümbolite kasutamine 13.1. Valla vappi kasutatakse: 13.1.1. vallavolikogu, vallavalitsuse dokumentidel, trükistel; 13.1.2. valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel, ametimärkidel, suveniiridel; 13.1.3. vallavalitsuse hoonel ja valla piiritähistel. 13.2. Juhtudel, mis ei ole toodud põhimääruse punktides 13.1.1–13.1.3 võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 13.3. Valla vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on valla vapp ja äärel kasutaja nimi. 13.4. Valla lipp heisatakse valla pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel, samuti avalikel üritustel. 13.5. Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused soovitusliku iseloomuga. 13.6. Valla lipp heisatakse alaliselt valla administratiivhoone peasissekäigu juurde lipuvardaga vastavasse hoidjasse. 13.7. Käesolevas punktis loetlemata juhtudel toimub valla lipu kasutamine vallavalitsuse loal. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada valla seisukohast olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 14.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks ja tekkinud vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 15. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. 16. Valla elaniku mõiste Valla elanik on isik, kes on kantud valla elanikeregistrisse. 17. Muude isikute õiguslik seisund vallas Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud õigusaktidega kehtestatud piirangud. 18. Valla aukodanik Valla aukodaniku nimetus antakse austusavaldusena vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu. Aukodanikule antakse vastav tunnistus. II. VALLAVOLIKOGU 19. Omavalitsusüksuse esinduskogu 19.1. Vallavolikogu on valla esinduskogu. 19.2. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 20. Vallavolikogu moodustamine 20.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 20.2. Vallavolikogu valimisteks moodustab valimisringkonnad, määrab valimisringkondade arvu, piirid, ühtse numeratsiooni ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas vallavolikogu eelmine koosseis. 20.3. Vallavolikogus peab olema vähemalt 15 liiget. Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. 20.4. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisele järgneval päeval. 21. Vallavolikogu liige 21.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 21.2. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 21.3. Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning vallavolikogu tegevusest tervikuna. 21.4. Vallavolikogu liikmel on õigus: 21.4.1. algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 21.4.2. seada üles kandidaati vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 21.4.3. esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 21.4.4. esitada oma kandidatuur vallavolikogu komisjoni ja töörühma liikmeks; 21.4.5. saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 21.4.6. esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 21.4.7. esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 21.4.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks. 21.5. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. 21.6. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. Vallavolikogu esimees esitab deklaratsiooni siseministrile. Vallavolikogu liikme deklaratsioon avalikustatakse vallavolikogu määratud korras. 21.7. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387) § 25 lõikele 1. 21.8. Põhimääruse punktis 21.7 sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. 22. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 22.1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 22.1.1. vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 22.1.2. tagasiastumisega; 22.1.3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel vallas; 22.1.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega; 22.1.5. valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 22.1.6. nimetamisega valla kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 22.1.7. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 22.1.8. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus ei ole menetlusluba saanud või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 22.1.9. teovõimetuks tunnistamisega; 22.1.10. surmaga. 22.2. Tagasiastumise puhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab avalduse pärast selle kättesaamist kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 22.3. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 22.3.1. põhimääruse punktides 22.1.1, 22.1.3, 22.1.4, 22.1.5, 22.1.6, 22.1.7. ja 22.1.10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 22.3.2. põhimääruse punktides 22.1.8 ja 22.1.9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist. 23. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 23.1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab vallavolikogu liikme ajutist vabanemist vallavolikogu liikme ülesannete täitmisest. 23.2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 23.2.1. kui vallavolikogu liige on vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks vallavalitsuse liikmeks; 23.2.2. kui vallavolikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 23.2.3. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 23.2.4. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud vallavolikogu istungitelt. 23.3. Põhimääruse punktis 23.2.1 sätestatud piirang ei kehti vallavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud vallavalitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse kinnitamiseni. 23.4. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 23.4.1. põhimääruse punktides 23.2.1 ja 23.2.3 sätestatud juhtudel vallavolikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 23.4.2. põhimääruse punktis 23.2.2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 23.4.3. põhimääruse punktis 23.2.3 sätestatud juhul vastava avalduse; 23.4.4. vastava teate pärast põhimääruse punktis 23.2.4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. 24. Vallavolikogu asendusliige 24.1. Põhimääruse punktides 21 ja 22 sätestatud juhtudel astub vallavolikogu liikme asemele vallavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valla valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. 24.2. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega põhimääruse punktis 21.1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. 24.3. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. 24.4. Valla valimiskomisjon teeb põhimääruse punktides 22, 23 ja 25 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud vallavolikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et põhimääruse punktis 22.1 või punktis 23.2 sätestatud asjaolude tõttu vallavolikogu liige ei saa vallavolikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. 24.5. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab vallavolikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa vallavolikogu töös osaleda põhimääruse punktis 22.1 või 23.2 märgitud põhjustel, saab vallavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 24.6. Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda põhimääruse punktis 22.1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. 24.7. Kui esimene asendusliige ei saa vallavolikogu töös osaleda põhimääruse punktis 23.2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. 24.8. Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade või valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. 24.9. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on vallavolikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on vallavolikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 24.10. Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda põhimääruse punktis 22.1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam vallavolikogu liikmeks määrata. 25. Vallavolikogu liikme volituste taastumine 25.1. Vallavolikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 25.2. Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või samas valimisliidus kandideerinud vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. 25.3. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad vallavolikogu liikme volituste taastumisel selle vallavolikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. 25.4. Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud vallavolikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. 26. Vallavolikogu ainupädevus 26.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 26.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 26.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 26.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 26.1.4. koormiste määramine; 26.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 26.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 26.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 26.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 26.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 26.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 26.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 26.1.12. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 26.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 26.1.14. vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 26.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 26.1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 26.1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 26.1.18. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 26.1.19. vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 26.1.20. vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine vallavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 26.1.21. vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 26.1.22. vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning vallavolikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 26.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 26.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 26.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26.1.26. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 26.1.27. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 26.1.28. Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 26.1.29. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks vallavolikogu esindaja valimine; 26.1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 26.1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 26.1.32. üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 26.1.33. üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 26.1.34. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 26.1.35. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 26.1.36. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 26.1.37. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 26.1.38. kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 26.1.39. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 26.1.40. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 26.1.41. muud seadusega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 26.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 26.3. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 27. Vallaelanike küsitluse läbiviimine 27.1. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras teha rahvaküsitluse. 27.2. Vallavolikogu otsustab küsitluse vajaduse vallavolikogu, vallavalitsuse või vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 28. Tööandja kohustus vallavolikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama vallavolikogu liikmel osa võtta vallavolikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita vallavolikogu antud ülesandeid. 29. Vallavolikogu töökorraldus 29.1. Vallavolikogu töötab täiskoguna. Vallavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. 29.2. Vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. 29.3. Vallavolikogu töövorm on istung. Vallavolikogu komisjoni töövorm on koosolek. 29.4. Eestseisuse töövorm on koosolek ja seda juhatab vallavolikogu esimees või aseesimees. 30. Vallavolikogu esimees Vallavolikogu esimees on vallavolikogu juht, kes: 30.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 30.2. esindab või volitab esindama valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning vallavolikogu antud pädevusele; 30.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 30.4. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 30.5. jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 30.6. korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 30.7. määrab vallavolikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks vallavolikogu komisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 30.8. võtab vastu vallavolikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 30.9. täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. 31. Vallavolikogu esimehe asendamine 31.1. Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda vallavolikogu aseesimees. 31.2. Vallavolikogu esimehe volituste peatamisel asendab teda vallavolikogu aseesimees. 31.3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab vallavolikogu esimeest vanim kohalolev vallavolikogu liige. 32. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 32.1. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valib vallavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 32.2. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 32.3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti vastavalt kandidaatide ülesseadmise järjekorrale. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust. 32.4. Pärast kandidaatide enesetutvustust valitakse avalikul hääletamisel vallavolikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemise komisjon. 32.5. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. 32.6. Häältelugemise komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemise komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Sedelitele kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. Iga kandidaadi nime taha kantakse kirjed «poolt», «vastu», «erapooletu». Häältelugemise komisjoni esimees selgitab vallavolikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale vallavolikogu liikmele kandidaatide nimedega varustatud hääletussedeli. Enne hääletamist teeb vallavolikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab vallavolikogu. Salajasel hääletamisel tõmbavad vallavolikogu liikmed sobivale kirjele joone alla ja lasevad sedeli valimiskasti eelnevalt varustatuna valla kantselei pitseriga häältelugemise komisjoni esimehe poolt. Vallavolikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti või ei täida sedelit, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Kui joon on alla tõmmatud ühe kandidaadi mitmele kirjele, loetakse valimissedel rikutuks. Kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada, loetakse valimissedel kehtetuks. Häältelugemise komisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 32.7. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid võivad hääletamisest osa võtta ja enda eest hääletada. 32.8. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl. 32.9. Protokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel häälteenamusega. 32.10. Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 32.11. Kui ükski kandidaat ei saavuta esimeses hääletusvoorus nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võivad kandideerida ka valituks mitteosutunud isikud. 32.12. Kui vallavolikogu esimeheks või aseesimeheks kandideerib üks kandidaat ning ta ei saa esimeses hääletusvoorus vallavolikogu koosseisu häälteenamust, tehakse istungil vaheaeg kuni 15 minutit. Pärast vaheaega viiakse sama kandidaadiga läbi teine hääletamisvoor. Kui kandidaat ei saa ka teises hääletamisvoorus vallavolikogu koosseisu häälteenamust, lõpetatakse vastava päevakorrapunkti arutamine. 32.13. Vallavolikogu aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus. 32.14. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega (v.a põhimääruse punktides 32.1 ja 40.2 sätestatud juhtudel). 33. Vallavolikogu kokkukutsumine ja päevakord 33.1. Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või aseesimees, nende puudumisel vallavolikogu vanim liige. 33.2. Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva. Esimese istungi päevakorras on vallavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehib ka põhimääruse punkti 40.2 alusel kokkukutsutud uue vallavolikogu esimese istungi päevakorra suhtes, v.a vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. 33.3. Vallavolikogu istungi päevakorra ettevalmistamiseks kutsub vallavolikogu esimees või aseesimees vajadusel kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad vallavolikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed ja vallavanem. 33.4. Vallavolikogu esimees või aseesimees kutsub kokku vallavolikogu istungi ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi kokkukutsumise ettepaneku tegijad esitavad koos ettepanekuga põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku 10 päeva jooksul pärast ettepaneku registreerimist valla kantseleis. 33.5. Vallavolikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kirjalikus kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema vallavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. 33.6. Vallavolikogu õigusaktide eelnõud ning muud materjalid peavad olema valla kantseleis kättesaadavad hiljemalt 48 tundi enne istungi algust. 33.7. Vallavolikogu iga istungi lõpus kuulatakse ära informatsioon vallavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta. 33.8. Eelinformatsioon vallavolikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse vallavolikogu istungi lõpus. 33.9. Ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni vallavolikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus, eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. 33.10. Vallavolikogu esimese istungi ning põhimääruse punkti 40.2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida põhimääruse punktis 33.5 ettenähtud nõudeid. 33.11. Põhimääruse punkti 40.2 alusel kokkukutsutava vallavolikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. 34. Vallavolikogu istung 34.1. Vallavolikogu tööd korraldab ja istungi avab ning seda juhatab vallavolikogu esimees. Vallavolikogu esimehe äraolekul avab ja juhatab istungit vallavolikogu aseesimees. Kui vallavolikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või muul istungi juhatamist takistaval põhjusel, juhatab istungit vallavolikogu aseesimees. Vallavolikogu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 34.2. Vallavolikogu istungi töökeel on eesti keel. 34.3. Vallavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. 34.4. Vallavolikogu istungid on avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 34.5. Vallavolikogu istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab vallavolikogu istungi juhataja ettepanekul. 34.6. Vallavolikogu istungilt puudumisest teatab vallavolikogu liige võimaluse korral eelnevalt vallavolikogu esimehele või valla kantseleisse. 34.7. Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused ning istungi käik. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles valla kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast vallavolikogu istungit ning valla interneti koduleheküljel kolme nädala jooksul istungi toimumisest. Vallavolikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul protokolli väljapanemisest valla kantseleis. Märkused lisatakse protokollile, mille kohta tehakse protokolli vastav märge. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 34.8. Valla kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. 35. Vallavolikogu istungi läbiviimine 35.1. Vallavolikogu istungi avab ja istungit juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. 35.2. Vallavolikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 35.2.1. vallavolikogu liikmete osalemisest teatamine; 35.2.2. kutsutud külalistest teatamine; 35.2.3. päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. 35.3. Vallavolikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. 35.4. Vallavolikogu istungil kehtivad järgmised põhimõtted: 35.4.1. ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul; kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 35.4.2. küsimusi tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt; 35.4.3. sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt viie minuti jooksul; 35.4.4. repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei tohi ületada kahte minutit; 35.4.5. igas päevakorrapunktis on vallavolikogu liikmel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel õigus ühele sõnavõtule, vallavolikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele suulisele ja kahele kirjalikule küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ettekandjale ja kaasettekandjale; 35.4.6. ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni kolm minutit; 35.4.7. vallavolikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda vallavolikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 35.4.8. istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 35.4.9. istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kolm minutit ning sõnavõtjale üks minut lisaaega; 35.4.10. sõnavõtu, küsimuse või repliigi esitamise soovist antakse istungi juhatajale käetõstmisega märku. Sõna andmise otsustab istungi juhataja; 35.4.11. muudatusettepanekud vallavolikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. 35.5. Vallavolikogu liikmel on õigus jääda eriarvamusele ja nõuda selle arvamuse kandmist protokolli. Nõue võib olla tehtud suuliselt või kirjalikult istungi ajal enne hääletamisele asumist. 35.6. Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud vallavolikogu õigusakti eelnõu, piirdub arutelu ettekande ja kaasettekannete ning küsimustele vastamisega. 35.7. Kui vallavolikogu istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, saab informatsiooni esitajat küsitleda kehtestatud korras. Vallavolikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks või repliikideks. 36. Vallavolikogu liikme enesetaandamine 36.1. Vallavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised), mis puudutab: 36.1.1. teda isiklikult, tema lähisugulast või -hõimlast; 36.1.2. juriidilise isiku majandushuve, kui juriidiline isik on: 36.1.2.1. täisühing, mille osanik on vallavolikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 36.1.2.2. usaldusühing, mille täisosanik või usaldusosanik on vallavolikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 36.1.2.3. osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on vallavolikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 36.1.2.4. aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on vallavolikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 36.1.2.5. tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on vallavolikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 36.1.2.6. muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on vallavolikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane. 36.2. Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavolikogu liikmele teha teine vallavolikogu liige. 36.3. Enesetaandamisest teatab vallavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis vallavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamisel ei osale. 37. Hääletamine vallavolikogus 37.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. 37.2. Hääletamine vallavolikogus on avalik. Vähemalt ühe vallavolikogu liikme nõudel võib korraldada nimelise või salajase hääletamise. 37.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 37.4. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmed. 37.5. Vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. 37.6. Vallavolikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 37.7. Põhimääruse punktides 26.1.2, 26.1.4, 26.1.6, 26.1.7, 26.1.8, 26.1.9, 26.1.10, 26.11.14, 26.1.15, 26.1.18 ja 26.1.24 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (RT I 2002, 29, 174; 2003, 4, 22) §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 37.8. Enne õigusakti eelnõu hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras. Vallavolikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. 37.9. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimusteks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. 37.10. Vallavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 37.11. Isikuvalimistel, kus ei nõuta vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim hääli saanud kandidaat. Kui vallavolikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaate on üks ja ta ei saavuta vallavolikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse järgmisel vallavolikogu istungil uus valimine. 37.12. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 37.13. Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu poolthäälteenamusega häältelugemise komisjoni. 37.14. Häältelugemise komisjon väljastab vallavolikogu liikmetele valla kantselei pitseriga varustatud hääletussedelid. 37.15. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemise komisjon protokolli, mille vallavolikogu kinnitab poolthäälteenamusega. 38. Arupärimine 38.1. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. 38.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 38.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates selle registreerimisest valla kantseleis, kes edastab selle arupärimise esitajale. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse vallavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorra projekti. 38.4. Arupärimisele vastamisel on küsimuse esitamise eesõigus arupärimise esitajal. 39. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 39.1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. 39.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse vallavolikogu järgmise istungi päevakorda. 39.3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või vallavolikogu komisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni vallavolikogu aseesimees või tema puudumisel vallavolikogu vanim liige. 39.4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või vallavalitsuse liikme vallavanema või vallavalitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 39.5. Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest. 39.6. Kui vallavolikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning põhimääruse punktis 54.5 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse põhimääruse punktis 49 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri. 39.7. Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud põhimääruse punktis 54.5 sätestatud kvooruminõue, loetakse vallavalitsus tervikuna tagasiastunuks. 39.8. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada umbusalduse avaldamist. 39.9. Umbusalduse avaldamine on vallavolikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271; 16, 276; 2000, 25, 144; 25, 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 2003, 4, 22) sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. 40. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus 40.1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 40.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 40.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 40.1.3. pole kahe kuu jooksul vallavolikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 40.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. 40.2. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed põhimääruse punktis 24 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 40.3. Kui vallavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähemalt kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning vallavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa vallavolikogu asendusliikmeid, otsustab valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramise, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamise ning seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi vallavalitsus. 41. Vallavolikogu komisjon 41.1. Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ja alatisi ning ajutisi komisjone. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa vallavolikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 41.2. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, komisjoni pädevus ja töökord määratakse käesolevas põhimääruses ning komisjoni põhimääruses, mis kinnitatakse vallavolikogu määrusega. 41.3. Vallavolikogu komisjon: 41.3.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 41.3.2. töötab välja tegevuskavad; 41.3.3. algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 41.3.4. teeb ettepanekuid vallavolikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta; 41.3.5. vaatab läbi ja annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 41.3.6. teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate päevakorrapunktide kohta; 41.3.7. võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarveprojekti kohta; 41.3.8. vaatab läbi ja esitab isikute avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide suhtes kirjaliku seisukoha vallavolikogu esimehele; 41.3.9. vaatab läbi ja vastab komisjonile adresseeritud märgukirjadele ja avaldustele; 41.3.10. vaatab läbi, annab arvamuse või võtab teadmiseks informatsiooni vallavalitsuselt komisjonile saadetud materjalide suhtes. 41.4. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu poolthäälteenamusega. 41.5. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. 41.6. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni (v.a revisjonikomisjon) kuuluma vähemalt neli liiget. 41.7. Muudatused komisjoni koosseisus kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. 41.8. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab vallavolikogu komisjoni esimehe esildise alusel kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. 41.9. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees. 42. Komisjoni töökord 42.1. Vallavolikogu komisjoni töövorm on koosolek. 42.2. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. 42.3. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab komisjoni kokkukutsuja vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust valla kantselei spetsialistile või teda asendavale ametnikule, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Komisjoni koosoleku toimumisest teavitatakse vallavolikogu kõigi komisjonide esimehi, kellel on õigus osaleda komisjoni koosolekul. 42.4. Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv vallavolikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja või juhataja. Komisjon kuulab vajadusel ära vallavalitsuse vastava ala ametniku seisukoha arutlusel oleva küsimuse kohta. 42.5. Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. 42.6. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab komisjoni esimehe hääl. 42.7. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused ning koosoleku käik. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni toimumise päevast. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia või väljavõte protokollist. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsmendal päeval pärast koosoleku toimumist väljavõte protokollist. 42.8. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 42.9. Komisjon annab vallavolikogule vähemalt kord aastas ülevaate tehtud tööst. 42.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja saada vallavalitsuse liikmetelt või valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni ja täiendavaid dokumente. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. 42.11. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda, esitades vastava avalduse komisjoni esimehele. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse jõustumise hetkel. 42.12. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 42.13. Komisjon on kohustatud menetlusse suunatud vallavolikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi avaldustele vastamise seaduses (RT I 1994, 51, 857; 1996, 49, 953; 2000, 49, 304; 92, 597; 2001, 58, 354) sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi vallavolikogu esimehe määratud tähtajal. 42.14. Komisjoni tegevuse lõpetamine ja ümberkorraldamine, selle koosseisu ja põhimääruse muutmine toimub vallavolikogu, komisjoni või komisjoni esimehe ettepanekul. 43. Komisjoni esimees 43.1. Komisjoni esimees: 43.1.1. juhib komisjoni tööd; 43.1.2. koostab komisjoni koosolekute päevakorraprojekti; 43.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 43.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla koosoleku protokollidele ja komisjoni poolt vormistatud komisjonile adresseeritud avalduste ja märgukirjade vastustele ja teistele dokumentidele. 43.2. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 43.3. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui vallavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib vallavolikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 44. Vallavolikogu revisjonikomisjon 44.1. Vallavolikogu moodustab põhimääruse punktis 40 sätestatud korras oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 44.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. 44.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 44.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 44.3.2. valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 44.3.3. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 44.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 44.3.5. vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. 45. Revisjonikomisjoni poolt teostatavate kontrollimiste kord 45.1. Revisjonikomisjon kontrollib põhimääruse punktis 44.3 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste tööd vallavolikogu kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või vallavolikogu otsuse alusel. Plaanivälised kontrollimised kooskõlastatakse vallavolikogu esimehega. 45.2. Kontrolli teostavad revisjonikomisjoni liikmed, kes võivad kaasata vajadusel eksperte ja asjatundjaid. 45.3. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 45.3.1. siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja teha vajadusel inventuure; 45.3.2. nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 45.3.3. saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi; 45.3.4. saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 45.4. Revisjonikomisjoni esimees teatab vallavanemale või asutuse juhile revisjoni läbiviimisest vähemalt viis tööpäeva ette. Teade peab sisaldama revideeritavate dokumentide loetelu. 45.5. Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorda ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. 45.6. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsustuse revisjonikomisjon. 45.7. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. 45.8. Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja komisjoni poolt kontrollitud asutuste juhte. 45.9. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. 45.10. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 46. Vallavolikogu fraktsioonid 46.1. Vallavolikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm vallavolikogu liiget. 46.2. Fraktsiooni registreerimise aluseks on vallavolikogu esimehele esitatud vallavolikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab vallavolikogu esimees vallavolikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest vallavolikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe antud avalduse alusel samas korras. 46.3. Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Vallavolikogu liige võib samaaegselt olla ühe fraktsiooni liige. III. VALLAVALITSUS 47. Vallavalitsus ja selle koosseis 47.1. Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mille ülesanne on seaduse alusel, käesoleva põhimäärusega ja muude vallavolikogu õigusaktidega vallavalitsusele pandud küsimuste otsustamine ja korraldamine. 47.2. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 47.3. Vallavanema valib ja nimetab ametisse vallavolikogu. 47.4. Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse vallavolikogu vallavanema ettepanekul. 48. Vallavanema valimise kord 48.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 48.2. Vallavanem valitakse ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 48.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 48.4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. Vallavanema kandidaadid võivad osa võtta vallavanema valimisest. 48.5. Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 48.6. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 48.7. Hääletamisprotseduuri korraldab häältelugemiskomisjon samas korras nagu vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisel. 48.8. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 48.9. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, peetakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust või esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja toimub uus valimine käesolevas punktis sätestatud korras. Uuel valimisel võivad kandideerida ka valituks mitteosutunud isikud. 48.10. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 48.11. Kui vallavolikogu valib vallavanema vallavolikogu liikmete hulgast, peatuvad vallavanemaks valitud vallavolikogu liikme volitused ja tema asemele asub vallavolikogu asendusliige, kellel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused. 49. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 49.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 49.2. Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri määrab vallavolikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui viis liiget. 49.3. Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul arvates vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse koosseisu kohta nimekirjana. 49.4. Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses. Ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ametnik oma teenistust. 49.5. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavalitsuse liikme kandidaadile enne valitsuse kinnitamist küsimusi. 49.6. Vallavalitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul vallavanema volituste ajaks. 49.7. Vallavalitsuse koosseisu täiendamise või muutmise vajadusel esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks täiendavad vallavalitsuse liikmed või vallavalitsuse uue koosseisu. 49.8. Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse ametisse kinnitamise avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. 49.9. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. 50. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 50.1. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogult vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. 50.2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 50.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 50.4. Vallavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle vallavolikogule. 50.5. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni vallavolikogu poolt. 50.6. Kui tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust vallavalitsuse liikmetele, väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uute vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni. 50.7. Kui umbusaldust avaldatakse vallavalitsusele, jätkab vallavalitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja vallavalitsuse kinnitamiseni. 51. Vallavalitsuse pädevus 51.1. Vallavalitsus: 51.1.1. valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 51.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 51.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 51.1.4. lahendab küsimusi, mis põhimääruse punkti 26.2 alusel on delegeeritud vallavalitsusele; 51.1.5. esindab valda seadusega ja vallavolikogu määratud küsimustes ja korras. 51.2. Vallavalitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimuses, mis seadusega on antud vallavolikogu pädevusse või mille vallavolikogu on võtnud oma pädevusse ning mille lahendamist ei ole vallavalitsusele delegeeritud. 51.3. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 51.4. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab vallavolikogu igal konkreetsel juhul eraldi. 51.5. Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) § 5 lõikes 3 sätestatut. 52. Vallavanem 52.1. Vallavanem: 52.1.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 52.1.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 52.1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 52.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 52.1.5. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 52.1.6. esitab vallavolikogule ettepaneku täiendava vallavalitsuse liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 52.1.7. esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 52.1.8. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku asutuse juhi ametist vabastamise kohta; 52.1.9. kinnitab valla ametiasutuse kodukorra; 52.1.10. esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel ja kohtus ilma erivolituseta; 52.1.11. täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 52.1.12. esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 52.2. Vallavanem ei tohi olla üheski riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; RT I 1995, 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311; 2002, 61, 375; 62, 377; 111, 663; 2003, 4, 22) § 85 alusel või ta vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. 53. Vallavanema asendamine 53.1. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem. Kui ka abivallavanem on ära, asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär. 53.2. Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 53.3. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 54. Vallavalitsuse istung 54.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. 54.2. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja. 54.3. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 54.4. Vallavalitsuse istungist võtavad osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja protokollija. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. 54.5. Vallavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. 54.6. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 54.7. Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 54.8. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles valla kantseleis hiljemalt kolmandal päeval pärast vallavalitsuse istungit ja Internetis valla koduleheküljel nädala jooksul istungi toimumisest. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 54.9. Valla kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. 55. Vallavalitsuse komisjonid ja töögrupid 55.1. Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone ja töögruppe. 55.2. Komisjoni tegevuse eesmärgid, ülesanded ja töökord sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. 55.3. Komisjoni ja töögrupi koosseisu kinnitab vallavalitsus. 55.4. Komisjoni ja töögrupi töövorm on koosolek. Koosoleku toimumise kohta koostatakse protokoll, mida säilitatakse valla kantseleis. 55.5. Komisjoni ja töögrupi otsustused on vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. 56. Vallasekretär 56.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 56.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 56.3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 56.4. Vallasekretär: 56.4.1. juhib valla kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 56.4.2. annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 56.4.3. korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 56.4.4. korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 56.4.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 56.4.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 56.4.7. hoiab valla vapipitsatit; 56.4.8. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 56.4.9. annab valla kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 56.4.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras ning ametijuhendis talle pandud ülesandeid; 56.4.11. registreerib kriminaalmenetluse koodeksi (RT I 1995, 6/8, 69; 1998, 82/84, 1385; 2000, 56, 369; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9; 53, 306; 53, 313; 56, 333; 65, 378; 100, 645; 102, 676; 2002, 29, 174; 56, 350; 63, 387; 64, 390 ja 391; 82, 480) §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast. IV. VALLA ÕIGUSAKTID 57. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid 57.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. 57.2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 57.3. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 57.4. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist, avaldamist ja saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab valla kantselei. 58. Vallavolikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamine 58.1. Õigusakte valmistavad ette ja esitavad vallavolikogu istungile vallavolikogu komisjonid, vallavolikogu liikmed, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon seadusega pandud ülesannete täitmiseks. 58.2. Vallavolikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis ja vallavalitsuses läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist valla kantseleis. 58.3. Õigusakti eelnõule lisatakse seletuskiri, milles peab sisalduma: 58.3.1. eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 58.3.2. vallavalitsuse arvamus sellise eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavalitsus; 58.3.3. muid esitaja poolt vajalikuks peetavaid andmeid või seisukohti. 58.4. Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 58.5. Vallavolikogu õigusakti eelnõu, mida vallavolikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitajad anda arutamiseks vallavolikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. 58.6. Vallavolikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja vallavolikogu istungile. 59. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja jõustumine 59.1. Vallavolikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut valla kantseleis. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Vallavolikogu õigusaktid pannakse välja valla raamatukogudes, valla interneti koduleheküljel ja avaldatakse valla ajalehes. Vallavolikogu istungite protokollid avalikustatakse valla kantseleis ja valla interneti koduleheküljel. 59.2. Vallavolikogu määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 59.3. Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 59.4. Vallavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisel. 59.5. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana paberkandjal ja elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast õigusaktile allakirjutamist. 60. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja jõustumine 60.1. Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist ja on kättesaadavad kõigile isikutele. Määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut valla kantseleis. 60.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 60.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 59.4. Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 60.5. Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel. 60.6. Nõuded vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi ja esitamise tähtaja kohta kehtestab vallavalitsus. 61. Valla õigusaktide täitmise kontroll Valla õigusaktide kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus. 62. Muudatuste tegemine valla õigusaktides Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. V. ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS 63. Valla arengukava 63.1. Arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 63.2. Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab vallavalitsus. 63.3. Arengukava eelnõu avalikustatakse valla kantseleis, valla raamatukogudes ja valla interneti koduleheküljel. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab vallavolikogu. Sellekohane informatsioon avaldatakse valla ajalehes ja valla raamatukogudes. 63.4. Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohtadega vallavolikogule hiljemalt kaks nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel vallavolikogu istungil. 63.5. Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus vallavolikogule hiljemalt iga aasta 1. juuliks. Arengukava muutmine toimub samas korras arengukava vastuvõtmisega. 63.6. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta. 64. Valla eelarve 64.1. Valla eelarve koostatakse valla arengukava arvestades ja see koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 64.2. Valla eelarve projekti koostamise, eelarve vastuvõtmise, muutmise ja täitmise ning avalikustamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu määrusega. 65. Vallavara 65.1. Vallavara on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 65.2. Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu määrusega. 66. Majandustegevus 66.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 66.2. Valla hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. 66.3. Valla hallatava asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu. Vallavolikogu võib põhimääruse kinnitamise delegeerida vallavalitsusele. 66.4. Valla ametiasutuse hallatava asutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 66.5. Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. 66.6. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmib lepingud vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik. VI. OMAVALITSUSTEENISTUS 67. Ametiasutus 67.1. Valla ametiasutus on vallavalitsus koos struktuuriüksustega. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. 67.2. Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks valla omavalitsusteenistuses. 67.3. Ametiasutuse struktuuriüksuste loetelu ja teenistujate koosseisu määrab vallavolikogu. Ametiasutuse struktuuriüksuse ülesanded ja töökorraldus sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. 68. Valla avalik teenistus 68.1. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 68.2. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 68.3. Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 69. Omavalitsusteenistujate sotsiaalsed garantiid 69.1. Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. 69.2. Vallavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikutele kehtivad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud sotsiaalsed garantiid. VII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 70. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine 70.1. Põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. 70.2. Põhimääruse kinnitamiseks või selles muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. 70.3. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 70.4. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub määruses sätestatud tähtajal.