Vabariigi Valitsus — Aastateks 2000-2007 koostatud riikliku programmi "Eesti NATURA 2000" II etapi (2003-2007) tegevuskava kinnitamine — RTL, 60, 847

«Säästva arengu seaduse» (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348) § 4 lõike 1 alusel ning tulenevalt «Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelisest assotsieerumislepingust» (Euroopa leping) (RT II 1995, 22–27, 120) kinnitada aastateks 2000–2007 koostatud riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» II etapi (2003–2007) tegevuskava vastavalt lisale. 1 79/409/EMÜ (EÜT L 103, 25.04.1979); 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 22.07.1992); Euroopa Liidu ühispositsiooni dokument (CONF-EE 78/00, 29.11.2000) Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 6. mai 2003. a korralduse nr 267-k lisa AASTATEKS 2000–2007 KOOSTATUD RIIKLIKU PROGRAMMI «EESTI NATURA 2000» II ETAPI (2003–2007) TEGEVUSKAVA 1. SISSEJUHATUS Riiklik programm «Eesti NATURA 2000» aastateks 2000–2007 kinnitati Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a korraldusega nr 622-k (RTL 2000, 88, 1337) eesmärgiga moodustada Euroopa Liidu (EL) loodusliku linnustiku kaitse direktiivi 79/409/EMÜ (edaspidi linnudirektiiv) ning looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse direktiivi 92/43/EMÜ (edaspidi loodusdirektiiv) nõuetele vastav Eesti NATURA 2000 võrgustik. Programmis on esitatud NATURA 2000 võrgustiku moodustamise vajaduse põhjendus, taustanalüüs, programmi eesmärgid ning programmi I etapi (2000–2002) tegevuskava ja eelarve ning II etapi (2003–2007) eesmärgid. 2000. aasta kevadel soovitas Euroopa Komisjon ELi kandidaatriikidel rakendada linnudirektiiv ja loodusdirektiiv ELiga liitumise ajaks. Vastavalt direktiivi 79/409/EMÜ artikli 4 lõigetele 1 ja 2 ning direktiivi 92/43/EMÜ artikli 4 lõikele 1 ja artiklile 7 tähendab see, et liitumise ajaks tuleb esitada Euroopa Komisjonile linnuhoiualade nimekiri, loodushoiualade nimekiri ja andmebaas (97/266/EÜ – Euroopa Komisjoni otsus NATURA 2000 kandidaatalade andmevormi kohta) koos nende alade kaardimaterjaliga. Programmi I etapi tegevuskava koostamisel lähtuti Vabariigi Valitsuse seisukohast, et kogu liitumiseelne tegevus tuleb lõpetada 1. jaanuariks 2003. a. Seetõttu oli riiklikus programmis kavandatud, et NATURA 2000 alad valitakse ja Vabariigi Valitsus kinnitab need 2002. aasta lõpuks. Pärast riikliku programmi kinnitamist 25. juulil 2000. a teatas Euroopa Liit ühispositsiooni dokumendiga (CONF-EE 78/00, 29.11.2000), et linnudirektiivi ja loodusdirektiivi ELiga liitumise eelsed nõuded loetakse täidetuks, kui Eesti riik esitab Euroopa Komisjonile ELiga liitumise ajaks Eesti NATURA 2000 alade nimekirja (linnuhoiualade nimekirja ja loodushoiualade esimese nimekirja) ning tagab kõigi nimekirjas olevatel aladel esinevate loodusväärtuste säilimise vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 2, 3 ja 4. Seega ei pidanud Eesti kinnitama NATURA 2000 alade nimekirja ja seda Euroopa Komisjonile esitama 2002. aasta lõpuks, nagu on sätestatud Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a korraldusega nr 622-k «Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» kinnitamine aastateks 2000–2007» kinnitatud riiklikus programmis, vaid see tuleb Vabariigi Valitsusel kinnitada ja peab olema esitatud Euroopa Komisjonile ELiga liitumise ajaks. Kõigi nimekirjas olevatel aladel esinevate loodusväärtuste säilimine peab olema tagatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 2. TAUSTANALÜÜS Programmi I etapi eesmärk on linnuhoiualade ja loodushoiualade valimine, nende andmete kandmine NATURA 2000 andmebaasi ning nende piiride kaardistamine. Programmi on finantseeritud riigieelarvest 5,2 miljoni krooniga nii 2001. kui ka 2002. aastal. Lisaks Eesti-poolsele finantseerimisele on Eesti NATURA 2000 võrgustiku moodustamisele kaasa aidanud järgmised välisabiprojektid: 1) «Loodusdirektiivi ja linnudirektiivi rakendamine Lääne ja Rapla maakonnas» (edaspidi NATURA 2000 katseprojekt). Aeg: aprill 2000 – detsember 2002, finantseerija: Taani riik. Projekti eesmärk: NATURA 2000 võrgustiku moodustamine kahes Eesti maakonnas; 2) «Linnuhoiualade moodustamine Eestis» (edaspidi NATURA linnuprojekt). Aeg: jaanuar 2001 – detsember 2002, finantseerija Hollandi riik. NATURA linnuprojekti eesmärk on linnuhoiualade valimine ja nende kohta NATURA 2000 andmebaasi koostamine 13 maakonnas, samuti näidiskaitsekorralduskava koostamine ühele linnuhoiualale; 3) «NATURA 2000 võrgustiku moodustamine Eesti magevee- ja riimveeliikide ja nende elupaikade kaitseks» (edaspidi NATURA veeprojekt). Aeg: september 2001 – august 2003, finantseerija Taani riik. NATURA veeprojekti eesmärk on NATURA veeliikide ja nende elupaigatüüpide kaitseks loodushoiualade valimine 13 maakonnas; 4) «Balti riikide NATURA 2000 võrgustiku ettevalmistamine» (2000–2002, Balti Keskkonnafoorum). Projekti eesmärk oli kolme Balti riigi looduskaitse ja teiste selle valdkonnaga seotud ametnike ning ekspertide ühisseminaride korraldamine; 5) mestiprojekt Phare 2001 raames: NATURA 2000 võrgustiku moodustamine ELi loodusdirektiivi kohaselt (edaspidi NATURA mestiprojekt). Aeg: september 2002 – jaanuar 2004, projekti teostaja on Soome Keskkonnaministeerium. NATURA mestiprojekti eesmärk on kaasa aidata loodushoiualade valimisele, eri projektide tulemuste ühtlustamisele ja Eesti NATURA 2000 võrgustiku moodustamisele. Programmi II etapi eesmärkide (NATURA 2000 alade kaitse korraldamise) täitmisele on kaasa aidanud ELi koostööprogramm Life , mille allprogrammi Life-Nature abil on kaasfinantseeritud järgmisi projekte: 2001. aastal: 1) «Läänemere boreaalsete rannaniitude taastamine». Projekti teostaja on Keskkonnaministeerium; 2) «Euroopa naaritsa Eesti asurkonna taastamine». Projekti teostaja on sihtasutus «Lutreola»; 3) «Häädemeeste märgalakompleksi taastamine ja majandamine». Projekti teostaja on Eesti Ornitoloogiaühing. 2002. aastal: 1) «NATURA 2000 elupaikade säilitamine Karula Rahvuspargis». Projekti teostaja on Karula Rahvuspark; 2) «Esmatähtsate metsaelupaikade kaitse Eestis». Teostaja on MTÜ Metsahoiu Sihtasutus. On heaks kiidetud kaks Eestiga seotud Life-Nature lähteprojekti – «Harivesiliku kaitse Läänemere piirkonna idaosas» (Keskkonnaministeerium) ja «Väike-laukhane kaitse Euroopa rändeteel» (Matsalu Looduskaitseala) – ning üks Life-Nature koostööprojekt – «Soome märgalade parim kogemus – märgalade majandamise parandamine» (Matsalu Looduskaitseala). Euroopa Komisjonile on esitatud taotlus kaheksa projekti kaasfinantseerimiseks 2003. aastal. Aastateks 2000–2007 koostatud riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» I etapi (2000–2002) tulemused I etapi põhieesmärk – Eesti NATURA 2000 alade nimekirja ja andmebaasi koostamine – on täidetud. On koostatud NATURA 2000 eelvalitud alade nimekiri, mis sisaldab nii linnuhoiu- kui loodushoiualasid, ning nende alade MapInfo-formaadis andmebaas. Alade esialgsed välispiirid on märgitud digitaalkaardile. Nimetatud andmeid täpsustatakse 2003. aastal, kui on käes kolme välisprojekti (NATURA pilootprojekt, NATURA veeprojekt ja NATURA linnuprojekt) lõpptulemused. Uute andmete lisandumisel täiendatakse Eesti NATURA 2000 alade nimekirja ja alade piire täpsustatakse konsultatsioonide tulemuste kohaselt kuni liitumiseni ELiga. Eesti NATURA 2000 alade nimekirja täiendamine jätkub ka pärast ELiga liitumist, sest seni on Euroopa Komisjon kinnitanud ainult biogeograafilise makaroneesiaregiooni (Kanaari ja Assoori saared ning Madeira saar) NATURA 2000 alade nimekirja, ülejäänud ELi liikmesriigid peavad NATURA 2000 alasid pidevalt juurde moodustama täitmaks ELi loodusdirektiivi ja linnudirektiivi nõudeid ning saavutamaks elupaigatüüpide ja liikide soodsat seisundit ehk püsimajäämist kaugemas perspektiivis. Programmi I etapi alamprogrammide tegevuste täitmise tulemused Linnudirektiivi ja loodusdirektiivi kommenteeritud tõlgete koostamine On kirjastatud linnudirektiivi ja loodusdirektiivi tõlked eesti keelde, samuti Euroopa Komisjoni koostatud loodusdirektiivi artikli 6 tõlgendamise käsiraamat. On koostatud ELi liikmesriikide NATURA 2000 võrgustiku moodustamise ja Euroopa Kohtus käsitletud selle teemaga seotud kohtulahendite aruanne. Tõlkimisel on tähtsamad kohtulahendid. See aitab kaasa ELi loodusdirektiivi ja linnudirektiivi paremale mõistmisele, eriti selles osas, kuidas neid tõlgendab Euroopa Kohus. NATURA 2000 andmevormi täitmise juhendi koostamine On kirjastatud eesti keelde tõlgitud NATURA 2000 standard-andmevorm (97/266/EÜ) ja selle selgitavad märkused, on koostatud NATURA 2000 standardandmevormi täitmise juhend. Eesti NATURA 2000 elupaigatüüpide käsiraamatu koostamine On koostatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide tõlgendamise käsiraamat ekspertidele, kes kaardistavad elupaigatüüpe. Koostamisel on Eesti NATURA 2000 elupaigatüüpe tutvustav populaarteaduslik raamat ja raamat Eestis esinevatest loodusdirektiivis käsitletavatest liikidest. NATURA 2000 alade nimekirja ettevalmistamine NATURA 2000 alade väljavalimiseks koguti kokku olemasolevad andmed ELi loodusdirektiivile ja linnudirektiivile vastavate liikide ja elupaigatüüpide kohta. Linnuhoiualade valimiseks koguti kokku Eesti Ornitoloogiaühingu eristatud tähtsate linnualade ja kaitsealade linnuandmed. Loodushoiualad valiti olemasolevate ja projekteeritavate kaitsealade hulgast. Nendele aladele lisanduvad viimase 10 aasta jooksul korraldatud taimekoosluste inventeerimiste tulemusena valitud väärtuslikud märgalad, poollooduslikud rohumaad, põlismetsad ja vääriselupaigad ning Eesti metsakaitsealade võrgustik. 2001. ja 2002. aasta talvel esitasid maakonna keskkonnateenistused ja kaitsealade administratsioonid oma piirkonnas paiknevate võimalike NATURA 2000 alade moodustamise ettepanekud. Ettepanekuid tegid ka teadlased ja eksperdid. Järgnes andmete analüüs, välitööde vajaduse selgitamine ja tööde ettevalmistamine. Välitööd tehti 2001. ja 2002. aastal. Kaardistati sobivate alade elupaigatüübid, hinnati alade terviklikkust ja vastavust NATURA 2000 alade kriteeriumidele. Erivälitööd tehti NATURA liikidele sobilike alade selgitamiseks. Mõlemal aastal järgnes välitööandmete koondamine, digitaliseerimine ja GIS-põhise MapInfo-formaadis andmebaasi koostamine. Novembrist 2001 aprillini 2002 käis regulaarselt koos NATURA 2000 alade ekspertrühm, kes arutas läbi kõikide maakondade võimalikud linnuhoiualad ja loodushoiualad ning nende piirid. Lisaks analüüsitakse NATURA 2000 andmebaasi liikide ja elupaigatüüpide kaupa selgitamaks, kui palju eelvalitud NATURA 2000 alasid sobib elupaigatüüpide ja liikide kaitseks ja kui paljud neist elupaigatüüpidest ja liikidest asuvad olemasolevatel kaitsealadel. NATURA 2000 andmebaasi koostamine Euroopa Komisjonile saadetava NATURA 2000 andmebaasi koostamine on takerdunud vastava tarkvara puudumise taha. ELi NATURA 2000 andmebaasi tarkvara saadeti ELi kandidaatriikidele alles veebruaris 2003. Kogu vajaminev info loodushoiualade, elupaigatüüpide, looma- ja taimeliikide ning linnuhoiualade kohta on talletatud MapInfo-formaadis andmebaasis. NATURA 2000 alade kaardistamine Linnuhoiualade ja loodushoiualade esialgsed piirid on digitaliseeritud maakatastri aluskaardile mõõtkavas 1 : 10 000. Maakonna keskkonnateenistuste ja kaitsealade administratsioonide jaoks on välja trükitud eelvalitud NATURA 2000 alade kaardid, millele on kantud maakonnas asuvate linnuhoiualade ja loodushoiualade ning kaitsealade piirid. Eelnevalt valitud NATURA 2000 alade esialgsete piiridega on võimalik tutvuda internetis. Nende alade nimekirja ja piire täpsustatakse 2003. aasta välitööde ja konsultatsioonide tulemuste põhjal. NATURA 2000 alade ajutise kaitse korraldamine NATURA 2000 alade kaitset on korraldatud peamiselt maahooldus- ja loodushoiutoetuste (poollooduslike NATURA koosluste hooldustööd) maksmiseks vajalike meetmete korras (sh juhendite väljaandmine, keskkonnateenistuste ja kaitsealade nõustamine). NATURA 2000 alade kaitsekorralduse maksumuse analüüs On valminud uurimustöö teemal «Kaitsealade majandamise küsimusi: kaitsetsoonide ja valitsemiskulude kavandamine». Eraldi on analüüsitud NATURA 2000 alade kaitse korraldamise maksumust (sh väljaspool kaitsealasid asuvatest NATURA 2000 eelnevalt valitud aladest kaitsealade või hoiualade moodustamise ja kõikidele NATURA aladele kaitsekorralduskavade koostamise maksumust). Lisaks on valminud Eesti metsakaitsealade võrgustiku kaitse-eeskirjade eelnõude ekspertiisiaktid ja nende alade NATURA 2000 võrgustikku sobivuse hinnang. Koolitus Riikliku programmi raames on korraldatud mitut liiki koolitust, kursusi ja seminare peamiselt looduskaitseametnikele, kuid ka teistele valdkonnaga seotud ametnikele ning NATURA 2000 võrgustiku moodustamisele kaasatud ekspertidele. Mitme välisprojekti raames on korraldatud õppereise ELi liikmesriikidesse tutvumaks NATURA 2000 võrgustiku moodustamise kogemustega. NATURA 2000 eesmärkide tutvustamine avalikkusele On kirjastatud kaks NATURA 2000 põhimõtteid tutvustavat voldikut, linnudirektiivi ja loodusdirektiivi tutvustav voldik ning erinevaid elupaigarühmi tutvustavad voldikud. On valmis kaks NATURA programmis käsitletud liike ja elupaiku tutvustavat videofilmi, CD-d jms. NATURA 2000 eesmärke on tutvustatud raadios, televisioonis (sh televisiooni saatesarjas «Osoon»), ajalehtedes ja ajakirjades. 2002. aasta lõpus ilmus Maalehe vahelehena NATURA 2000 teabeleht, on koostatud 2003. aasta temaatiline kalender. Keskkonnaministeeriumi serveris aadressil www.envir.ee/natura2000 on NATURA 2000 kodulehekülg. 2002. aasta kevadest alates korraldatakse maakondades NATURA 2000 infopäevi NATURA 2000 ja loodushoiu põhimõtete ning esialgsete NATURA alade tutvustamiseks erinevatele sihtrühmadele. Koostamisel on kaks populaarteaduslikku raamatut: üks tutvustab NATURA programmis käsitletavaid elupaiku, teine loodusdirektiivis käsitletud liike. Mõlemad raamatud valmivad 2003. aasta kevadel ning sisaldavad ka fotosid ja joonistusi. 2002. aasta kevadel olid bussipeatustes 3 nädala kestel NATURA-teemalised plakatid. Samasuguseid väiksemas formaadis plakateid on jagatud omavalitsustele, koolidele jt huvilistele. NATURA 2000 eesmärkide tutvustamist avalikkusele tuleb kindlasti jätkata riikliku programmi II etapi käigus. 3. PROGRAMMI TÄITMINE Programmi vastutavaks täitjaks on Keskkonnaministeerium, tegevuskava elluviimist koordineerib Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond, kelle kontaktisik on: Hanno Zingel looduskaitseosakonna juhataja Toompuiestee 24 15172 Tallinn tel: 6262872 faks: 6262901 e-post: hanno.zingel@ekm.envir.ee Programmi täitmisega on ametis Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna (KKM LKO) kolm täiskohaga spetsialisti ja üks spetsialist 0,3 kohaga. Programmi edukaks täitmiseks on vaja moodustada Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonda veel üks töökoht ja üks töökoht õigusosakonda. Looduskaitseosakonna uue töötaja tööülesanne oleks Euroopa Komisjonile esitatava NATURA 2000 andmebaasi koostamine, õigusosakonna uue töötaja ülesanne ELi looduskaitsenõuetest tulenevate õigusküsimuste lahendamine (sh seoses kaitse- ja hoiualade ning püsielupaikade moodustamisega). Programmi täitmises osalevad ka maakonna keskkonnateenistused (KKT) ja kaitsealade administratsioonid (KA). Peamised lepingulised koostööpartnerid on Tartu Ülikooli Botaanika ja Ökoloogia Instituut, Tartu Ülikooli Zooloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Põllumajandusülikooli Keskkonnakaitse Instituut, Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituut, Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituut, Eesti Mereinstituut, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Loodusuurijate Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Loodushoiukeskus ja Eesti Looduskaitseselts. 4. PROGRAMMI II ETAPI EESMÄRGID Programmi «Eesti NATURA 2000» aastateks 2000–2007 II etapi (2003–2007) põhieesmärk on lõpule viia Eesti NATURA 2000 võrgustiku moodustamine (sh nende alade kaitse korraldamine). Alameesmärgid on: 1) Eesti NATURA 2000 alade nimekirja ettevalmistamine kinnitamiseks Vabariigi Valitsuses. Andmebaasi täiendamine ja lõplik valmimine; 2) Eesti NATURA 2000 alade kaitse korraldamine seal esinevate loodusväärtuste säilitamiseks; 3) Eesti NATURA 2000 eesmärkide tutvustamine avalikkusele ja looduskaitseametnike haldussuutlikkuse tõstmine. 5. PROGRAMMI II ETAPI TEGEVUSKAVA Programmi «Eesti NATURA 2000» raames on aastatel 2003–2007 vajalikud järgmised meetmed. 5.1. Eesti NATURA 2000 alade nimekirja kinnitamine, andmebaasi täiendamine ja lõplik valmimine Pärast 2002. aasta välitöödel kogutud andmete digitaliseerimist ning kolme välisprojekti (NATURA katseprojekt, NATURA veeprojekt ja NATURA linnuprojekt) raames esitatud andmete liitmist ühtsesse GIS-andmebaasi analüüsitakse, kas eelnevalt valitud NATURA 2000 aladel esinevaid elupaigatüüpe ja liike on ELi nõuete täitmiseks piisavalt. 2003. aasta suvel valitakse välitöödel täiendavalt NATURA 2000 alasid, kirjeldatakse elupaigatüüpe ja liike ning täiendatakse andmebaasi. Välitööde käigus kogutud andmed digitaliseeritakse GIS-andmebaasi, selle põhjal koostatakse Euroopa Komisjonile saadetav ELi NATURA 2000 andmebaas ja alade kaardid. Andmete digitaliseerimiseks ja andmebaasi koostamiseks vajab Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond täiendavat riist- ja tarkvara (üht andmebaaside mälumahte arvestavat arvutit ja MapInfo litsentsi). Novembris 2002 alustasid tööd NATURA alade valimise maakonna komisjonid, kuhu kuuluvad Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialistid ja maakonna keskkonnateenistuse ja kaitsealade administratsioonide looduskaitse spetsialistid, kes hindavad kogutud andmete põhjal eelnevalt valitud NATURA 2000 alade vastavust ELi nõuetele ja ühtlustavad eri projektides pakutud alade piirid. Väljaspool kaitsealasid asuvate alade hulgas märgitakse esmajärjekorras kaitset vajavad alad. Vahetult enne ELiga liitumist kinnitab Vabariigi Valitsus Eesti NATURA 2000 alade (linnuhoiualad ja loodushoiualad) nimekirja ning liitumishetkeks saadetakse kinnitatud nimekiri koos andmebaasi ja kaardimaterjaliga Euroopa Komisjonile. Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti NATURA 2000 nimekirjas on märgitud ala nimi, pindala ja kaitsestaatus. Pärast Eesti liitumist ELiga jätkub NATURA 2000 alade nimekirja täiendamine Euroopa Komisjoni ettekirjutuste kohaselt. Tegevused Tähtaeg Täitjad Finantseerimine Kogutud andmete analüüs aprill 2003 KKM LKO eksperdid taotlemisel riigieelarvest (RE) Eelvalitud alade arutamine NATURA komisjonides, nende loodusväärtuste hindamine ja piiride määramine aprill 2003 KKM LKO KKT, KA RE Liikide ja elupaigatüüpide täiendav inventeerimine oktoober 2003 eksperdid taotlemisel RE-st Andmete digitaliseerimine, andmebaasi koostamine märts 2004 KKM LKO eksperdid RE taotlemisel RE-st EK-le saadetava andmebaasi ja kaartide koostamine, nende väljatrükk aprill 2004 KKM LKO eksperdid RE taotlemisel RE-st Nimekirja kinnitamiseks ettevalmistamine aprill 2004 KKM LKO RE Eesti NATURA 2000 alade nimekirja täiendamine EK nõudel detsember 2007 KKM LKO KKT, KA eksperdid RE taotlemisel RE-st 5.2. Eesti NATURA 2000 alade kaitse korraldamine seal esinevate loo dusväärtuste säilitamiseks NATURA 2000 aladel esinevate loodusväärtuste säilimise tagamiseks peavad kõik Vabariigi Valitsuse kinnitatavas ja Euroopa Komisjonile esitatavas nimekirjas olevad alad olema kaitstud kehtivate õigusaktide kohaselt. 1. jaanuari 2003. a seisuga oli NATURA 2000 MapInfo andmebaasis 409 ala, kusjuures 51 eelnevalt valitud NATURA ala välispiir kattub kaitseala piiriga, 194 eelnevalt valitud NATURA 2000 ala nõuavad olemasoleva kaitseala piiri laiendamist ja 154 eelnevalt valitud ala asuvad väljaspool kaitsealasid. NATURA 2000 andmebaasis olevad alad ja nende piirid on esialgsed. Novembrist 2002 kuni aprillini 2003 toimusid NATURA komisjonide koosolekud maakondades, kus arutati andmebaasi põhjal läbi kõik eelnevalt valitud NATURA 2000 alad ja nende piirid ning otsustati, millistest aladest peavad kindlasti saama NATURA 2000 alad, millised alad võib jätta NATURA 2000 alade varunimekirja ja millise kaitsestaatuse saavad väljaspool kaitsealasid asuvad alad. Samas otsustati, millised alad vajavad oma väärtuse või ohustatuse tõttu kaitseala moodustamist esmajärjekorras ja määrati vajalike eelnõude ettevalmistamise ajakava. Kaitsealade kaitse-eeskirjad ja välispiirid kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega. Ühe kaitse-eeskirja eelnõu ettevalmistamine (kaitse-eeskirja ja selle eksperdihinnangu koostamine ning loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus) läheb maksma keskmiselt 30 000 krooni. Ühe kaitseala laiendamise ettevalmistamine läheb maksma keskmiselt 20 000 krooni. Lisaks NATURA 2000 aladele kaitsestaatuse määramisele tuleb vajadusel koostada NATURA 2000 aladele kaitsekorralduskavad, kus on kirjas ala loodusväärtusi mõjutavad tegurid, loodusväärtuste säilitamiseks vajalikud tööd, tööde ajakava, mahud ja eeldatav maksumus. Ühe kaitsekorralduskava koostamine läheb maksma keskmiselt 25 000 krooni. Praegu on koostatud või koostamisel 60 kaitseala kaitsekorralduskavad. Oluliseks NATURA 2000 alade kaitse osaks on neil aladel esinevate poollooduslike rohumaade hooldamise (niitmise ja loomade karjatamise) jaoks loodushoiutoetuste maksmise ja hooldustööde ettevalmistus. Tegevused Tähtaeg Täitjad Finantseerimine Eelnevalt valitud alade läbiarutamine NATURA komisjonides ja alade kaitsetingimuste määramine aprill 2003, hiljem vastavalt vajadusele KKM LKO KKT, KA RE Kaitse-eeskirjade ettevalmistamine kaitsealade moodustamise ja kaitsealade laiendamise korral pidev eksperdid KKT, KA KKM LKO taotlemisel RE-st RE Hoiualade ja püsielu- paikade nimekirja kinnitamiseks ette- valmistamine november 2003, hiljem vastavalt vajadusele KKM LKO KKT, KA eksperdid RE taotlemisel RE-st Kaitsekorralduskavade koostamine pidev eksperdid KKT, KA KKM LKO taotlemisel RE-st RE Loodushoiutoetuste maksmiseks vajalikud haldustööd pidev KKM LKO KKT, KA eksperdid RE taotlemisel RE-st 5.3. NATURA 2000 eesmärkide tutvustamine avalikkusele ja looduskaitseametnike haldussuutlikkuse tõstmine Oluline on kaasata NATURA 2000 võrgustiku moodustamisse ja alade valimisse kõik huvigrupid. Sama oluline on ELi loodusdirektiivist ja linnudirektiivist tulenevate nõuete ja võimalike soodustuste tutvustamine avalikkusele. Selleks korraldatakse rahvakoosolekuid ja NATURA infopäevi, kirjastatakse kõikvõimalikku teabematerjali ning täiendatakse NATURA 2000 kodulehekülge (lisatakse kõiki NATURA 2000 alasid tutvustav info NATURA kaardiserverisse). Jätkatakse NATURA elupaiku ja loodusdirektiivis käsitletud liike tutvustavate raamatute kirjastamist. Jätkuvad ka koolituskursused ja seminarid looduskaitse- ja teiste alade ametnikele, kes puutuvad oma töös otseselt või kaudselt kokku looduskaitse ja ELi loodusdirektiivi ja linnudirektiivi nõuetega. Koolituse ja seminaride korraldamisele kaasatakse ka Soome ametnikke ja eksperte Phare 2001 mestiprojekti raames. Sama projekti raames on kavandatud looduskaitseametnikele koolitusreis Soome tutvumaks tööga NATURA 2000 võrgustiku moodustamise vallas. Tegevused Tähtaeg Täitjad Finantseerimine NATURA 2000 eesmärkide tutvustamine avalikkusele pidev KKM LKO KKT, KA eksperdid RE taotlemisel RE-st välisabi Looduskaitseametnike haldussuutlikkuse tõstmine pidev KKM LKO KKT, KA eksperdid RE taotlemisel RE-st välisabi 6. Programmi täitmise edukuse näitajad Programmi täitmise edukust saab hinnata järgmiste näitajate põhjal: 1) Vabariigi Valitsus kinnitab õigeaegselt Eesti NATURA 2000 alade nimekirja; 2) kõikidele Eesti NATURA 2000 alade nimekirja kantud aladele on tagatud kaitse; 3) Eesti Vabariik esitab ELiga liitumise ajaks Euroopa Komisjonile linnuhoiualade nimekirja, loodushoiualade esimese nimekirja ja NATURA 2000 alade andmebaasi koos kaartidega; 4) Eesti NATURA 2000 alad tagavad Eestis esinevate, loodusdirektiivi I lisas märgitud elupaigatüüpide teadaolevate esinemisalade ja II lisas nimetatud liikide teadaolevate leiukohtade säilimise vähemalt 20% ulatuses. Eesti NATURA 2000 alade nimekiri peab sisaldama vähemalt 1–5 ala iga Eestis püsivalt esineva linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi kaitseks. 7. Võimalikud riskitegurid programmi täitmisel Programmi II etapi tegevuskava teostamine sõltub vajalike vahendite olemasolust. Vastasel korral lükkuvad planeeritud tööd edasi ja see seab ohtu Eesti valmisoleku ELiga liitumiseks. Ohuks on intensiivsest maakasutusest huvitatud maaomanike ja muude huvigruppide vastuseis NATURA 2000 alade moodustamisele väljaspool olemasolevaid kaitsealasid. 8. Programmi finantseerimine Eesti NATURA 2000 programmi kulusid finantseeritakse riigieelarvest 2003. aastal 5 miljoni krooni, 2004. aastal 4 miljoni krooni, 2005. aastal ja 2006. aastal 3,5 miljoni krooni ja 2007. aastal 3 miljoni krooniga. 2003. aastal saadakse 1 miljon krooni välisabina Phare programmi raames. Programmi eelarve 2003. aastaks ja programmi koondeelarve aastateks 2004–2007 on esitatud juurdelisatud tabelites. Eesti NATURA 2000 programmi eelarve 2003. Aastaks Tegevused Eelarvesummad ja finantseerimine (tuh kr) taotlemisel riigieelarvest välisabi (Phare) kokku Eesti NATURA 2000 alade nimekirja ja andmebaasi koostamine (sh riist- ja tarkvara ostmine) 1600 1600 NATURA 2000 alade kaitse korraldamine 2700 2700 NATURA 2000 eesmärkide tutvustamine avalikkusele (sh koolitus) 700 1000 1700 Kokku 5000 1000 6000 Eesti NATURA 2000 programmi koondeelarve aastateks 2004–2007 Tegevused Eelarvesummad (tuh kr) 2004 2005 2006 2007 kokku Eesti NATURA 2000 alade nimekirja ja andmebaasi koostamine 1000 500 500 400 2400 NATURA 2000 alade kaitse korraldamine 2500 2600 2700 2300 10100 NATURA 2000 eesmärkide tutvustamine avalikkusele (sh koolitus) 500 400 300 300 1500 Kokku 4000 3500 3500 3000 14000 Keskkonnaminister Villu REILJAN