Vabariigi Valitsus — Veiseliha märgistamise erinõuded ja kord'1 — RT I, 39, 271

Määrus kehtestatakse «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) § 38 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määruses sätestatakse toidukõlblikuks tunnistatud ja inimesele toiduks mõeldud veiste rümpade, pool- ja veerandrümpade, raietükkide, tükiliha, lõigatud liha ning veiseliha sisaldava hakkliha (edaspidi veiseliha)2 märgistamise erinõuded ja kord. Veiselihana selle määruse tähenduses ei käsitata veisepealiha ega veise tapasaadusi. (2) Määruse erinõudeid ja korda kohaldatakse veiseliha suhtes, mida käideldakse tapamajas, külmhoones või sellises ettevõttes, kus tegeldakse lihalõikuse, liha pakendamise ja hakkliha valmistamisega, või jaekaubandusettevõttes, kus tegeldakse liha tükeldamise, -lõikuse, pakendamise ja hakkliha valmistamisega. (3) Määruse erinõudeid ja korda võib kohaldada ka siiritud veiseliha märgistamisel. (4) Sisse võib vedada nõuetekohaselt märgistatud veiseliha. (5) Määruse erinõudeid ja korda ei kohaldata: 1) tükilihast toodete ja lihatoodete märgistamise korral; 2) toitlustusettevõttele, kus veiseliha kasutatakse üksnes kohapeal toidu valmistamiseks ega väljastata edasisele käitlejale või tarbijale; 3) koduses majapidamises oma tarbeks käideldavale veiselihale; 4) veiselihale, mida eksponeeritakse näitusel, kasutatakse õppetööks, teadusuuringuks või laboratoorseks analüüsiks ning mida ei kasutata inimesele toiduks. (6) Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades «Toiduseadusest» tulenevate erisustega. 2. peatükk VEISELIHA MÄRGISTAMINE § 2. Veiseliha märgistamise erinõuded ja kord (1) Veiseliha selles käitlemisetapis, mis eelneb liha edasisele käitlejale või tarbijale müümisele või muul viisil üleandmisele, peab käitleja kandma veiselihale või selle pakendile looma ja veiseliha päritolu iseloomustava märgistuse. (2) Märgistus kinnitatakse pakendamata veiseliha puhul etiketiga lihale ning pakendatud veiseliha puhul kantakse märgistus selle pakendile. (3) Müügipakendisse pakendamata veiseliha väljastamise korral ettevõttest kinnitatakse märgistus etiketiga veiselihale või selle veopakendile ja esitatakse kaubaga kaasasolevatel dokumentidel. (4) Kui käitleja pakendab veiseliha müügipakendisse enne edasisele käitlejale või tarbijale müümist või muul viisil üleandmist, peab märgistus olema kantud üksnes müügipakendile ning sellisel juhul ei ole veopakendi ja rühmapakendi märgistamine vajalik. (5) Müügipakendisse pakendamata veiseliha müümise korral esitatakse teave looma ja veiseliha päritolu kohta tarbijale nähtavalt müügikohas. (6) Meetmed märgistusel esitatava teabe õigsuse tagamiseks esitab käitleja enesekontrolliplaanis koos kirjaliku arvestuse pidamisega tapetud veiste ja käideldava veiseliha üle. § 3. Veiseliha märgistamise erinõuded tapamajas (1) Tapamajas tapetud Eesti päritoluga veise liha märgistus peab sisaldama järgmist: 1) tapetud veise registreerimise number «Põllumajandusloomade registris» või tapamajas määratud tapetud veiste grupi viitenumber, mis tagab seose looma ja veiseliha vahel; 2) sõnad «Päritolu – Eesti»; 3) veise tapmise kuupäev; 4) tapamaja tunnustamise number. (2) Sõnadega «Päritolu – Eesti» võib märgistada sellise veise liha, kes on sündinud, keda on peetud ja kes on tapetud Eestis. (3) Sisseveetud veise puhul peab veiseliha märgistus lisaks lõike 1 punktides 1 ja 4 toodud andmetele sisaldama veise sünni-, pidamis- ja tapmisriiki sõnadega «Sündinud – (riigi nimi)», «Peetud – (riigi nimi)», «Tapetud – (riigi nimi)». (4) Veise sünni- või tapmisriiki, kus veist on peetud alla 30 päeva, ei pea märgistusel esitama veise pidamisriigina juhul, kui veist on peetud üle 30 päeva muus riigis. (5) Kui ei ole andmeid sisseveetud veise sünni- ja pidamisriigi kohta, märgistatakse veiseliha sõnadega «Looma sissevedu – (riigi nimi)». (6) Kui tapetud veise päritolu ei ole võimalik veise passis nõuetekohaste andmete puudumise tõttu või muul moel kindlaks teha, märgistatakse veiseliha sõnadega «Päritolu – teadmata» ja «Tapetud – (riigi nimi)». § 4. Veiseliha märgistamise erinõuded ettevõttes, kus tegeldakse lihalõikuse, liha pakendamise ja hakkliha valmistamisega (1) Ettevõttes, kus tegeldakse lihalõikuse, liha pakendamise ja hakkliha valmistamisega, tuleb ühel päeval käideldud lihakogusele anda partii tähistus. Partii tähistus iseloomustab seost veiseliha ja looma vahel ja selle alusel peab olema võimalik välja selgitada liha käitlemise aeg. (2) Ettevõttes, kus tegeldakse lihalõikuse ja liha pakendamisega, peab veiseliha märgistus lisaks Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määruse nr 390 «Toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra kinnitamine» (RT I 1999, 98, 866; 2002, 74, 444) punktiga 1 kinnitatud «Toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra» nõuetele ja korras sätestatule sisaldama järgmist: 1) tapamaja tunnustamise number ning tapamaja asukohariigi nimi sõnadega «Tapetud – (riigi nimi)»; 2) ettevõtte, kus tegeldakse lihalõikuse ja liha pakendamisega, tunnustamise number ning nimetatud ettevõtte asukohariigi nimi sõnadega «Lõigatud – (riigi nimi)»; 3) Eesti päritoluga veiseliha puhul sõnu «Päritolu – Eesti», sisseveetud veiseliha puhul sõnu «Päritolu – (riigi nimi)»; 4) partii tähistus. (3) Ettevõttes, kus tegeldakse hakkliha valmistamisega, peab veiseliha märgistus lisaks Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määruse nr 390 «Toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra kinnitamine» punktiga 1 kinnitatud «Toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra» nõuetele ja korras sätestatule sisaldama järgmist: 1) partii tähistus; 2) sõnad «Tapetud – (riigi nimi)»; 3) üksnes Eesti päritoluga veiseliha sisaldava Eestis valmistatud hakkliha puhul sõnu «Valmistatud – Eestis», sisseveetud veiseliha sisaldava hakkliha puhul sõnu «Päritolu – (riigi nimi)» ja «Valmistatud – (riigi nimi)». (4) Kui sisseveetud veiseliha pärineb veiselt, kes on sündinud, keda on peetud ja kes on tapetud ühes ja samas riigis, esitatakse märgistusel andmed veiseliha päritolu kohta sõnadega «Päritolu – (riigi nimi)». Erinevates riikides sündinud, peetud ja tapetud veise liha kohta esitatakse andmed sõnadega: «Sündinud – (riigi nimi)», «Peetud – (riigi nimi)» ja «Tapetud – (riigi nimi)». (5) Edasise lihalõikuse, liha pakendamise või hakkliha valmistamise käigus võib partii seguneda teise sama päritolu partiiga, kui neid partiisid käideldakse samal päeval. § 5. Veiseliha päritolu märgistamise erinõuded jaekaubandusettevõttes Jaekaubandusettevõttes, kus veiseliha tükeldatakse, lõigatakse, pakendatakse või sellest valmistatakse hakkliha, tuleb veiseliha märgistada §-s 4 toodud nõuete kohaselt. § 6. Muud andmed veiseliha või selle pakendi märgistusel (1) Kui käitleja soovib veiseliha või selle pakendi märgistusele kanda muid liha iseloomustavaid andmeid, näiteks andmeid veise tõu, pidamistingimuste või söötmise kohta, peab ta saatma sellekohase kirjaliku teate Veterinaar- ja Toiduametile. Jaekaubandus- ja toitlustusettevõtte puhul saadab käitleja nimetatud teate Tervisekaitseinspektsioonile. (2) Käitleja võib lõikes 1 nimetatud andmed märgistusele kanda, kui ta on saanud asjakohase nõusoleku järelevalveasutuselt. (3) Järelevalveasutus peab lõikes 1 nimetatud teadete arvestust. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 7. Määruse jõustumine ja rakendamine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. (2) Külmutatud veiseliha, mis on külmutatud enne 1. jaanuari 2004. a, võib kohase märgistuseta müüa kuni 1. aprillini 2004. a. ________________ 1 1760/2000/EÜ (EÜT L 204, 11.08.2000, lk 1–10) ja 1825/2000/EÜ (EÜT L 216, 26.08.2000, lk 8–12) 2 Veiseliha alla kuuluvad Eesti kaupade nomenklatuuri rubriikidesse 0201, 0202 kuuluvad kaubad ja kaubad kaubakoodiga 0206 10 95 00 ja 0206 29 91 00. Peaminister Juhan PARTS Põllumajandusminister Tiit TAMMSAAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN