Vastse-Kuuste Vallavolikogu — Vastse-Kuuste valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 55, 1382

Lähtudes ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõikest 4, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 29, Vastse-Kuuste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vastse-Kuuste valla ehitusmäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vastse-Kuuste Vallavolikogu 15. veebruari 1996. a määrus «Ehitusmääruse, projekteerimise korra ja ehitamise korra kehtestamine». 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2003. a. Volikogu esimees Enno ASUR Vastse-Kuuste Vallavolikogu 27. märtsi 2003. a määruse nr 9 lisa VASTSE-KUUSTE VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED Käesoleva määruse eesmärk on: 1.1. korraldada ehitusseaduse ja sellega kaasnevate õigusaktide rakendamist Vastse-Kuuste valla (edaspidi vald) territooriumil; 1.2. määrata vallasiseste ülesannete jaotus planeerimise ja ehitusvaldkonna korraldamisel; 1.3. ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste kehtestamine; 1.4. projekteerimistingimuste avalikustamise korra kehtestamine; 1.5. väikeehitiste ehitamise tingimuste kehtestamine; 1.6. ajutise ehitise ehitamise ja nende alade määramine; 1.7. tähtaegade määramine planeerimise ja ehitusvaldkonna korraldamisel. II. MÄÄRUSES KASUTATAVAD MÕISTED 2.1. Vastav ajaleht on planeerimisseaduses sätestatud vähemalt üks kord kuus ilmuv valla leht ja regulaarselt ilmuv maakonnaleht, mis on Vastse-Kuuste valla ametlike teadete avaldamise kohaks (PL § 11 lõike 2 punkt 3). 2.2. Miljööväärtusega hoonestusala on ajalooliselt välja kujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku. 2.3. Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem (PL § 6 lõike 1 punkt 5). 2.4. Tiheasustusega alad – maareformiseaduse tähenduses on «need maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringutega (maakonnaplaneering). 2.5. Väikeehitis on kuni 60 m2 hoonealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrgune hoone, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 2.6. Ajutine ehitis on ehitis, mis on püstitatud omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja tähtajaks. 2.7. Avaliku otstarbega ehitis on inimeste kultuuriliste, olmeliste ja muude vajaduste tarbeks püstitatud hoone või rajatis. 2.8. Kirjalik nõusolek on kohalikult omavalitsuselt saadav nõusolek 20–60 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamiseks või tehnosüsteemide muutmiseks. 2.9. Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 2.10. Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse vallavalitsuse korraldusega ehitise püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. 2.11. Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitised on valla territooriumil asetsevad koolid, kultuuriasutused, laululavad ja spordihooned. 2.12. Õigusliku aluseta püstitatud ehitis on maakasutusõiguse, ehitusloa või projektita püstitatud ehitis. III. ÜLESANNETE JAOTUS Volikogu pädevus 3.1. üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 3.2. üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 3.3. detailplaneeringute, mis on seotud järelevalve kohustusega või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 3.4. planeerimisseaduse § 9 lõike 10 alusel otsuste vastuvõtmine ehitustegevuse kohta ilma detailplaneeringut koostamata; 3.5. ehitusjärelevalve tegemise pädevusega ametikohtade määramine; 3.6. kokkuleppe sõlmimine riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes Vastse-Kuuste valda. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsuse pädevuses on: 3.7. kõik planeerimis-ja ehitusküsimused, mis ei ole volikogu ainupädevuses; 3.8. katastriüksuse sihtotstarbe määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel (PL § 38; maakatastriseaduse § 18 lõige 2). Ehitusspetsialisti ülesanne on: 3.9. koostada ja väljastada lähteülesanded, projekteerimistingimused, ehitus-, kasutus-, lammutus- ja kaeveload; 3.10. korraldada ehituse ülevaatus kasutusloa saamiseks; 3.11. riigihangete pakkumismenetluse korraldamine ja läbiviimine; 3.12. ettekirjutuste tegemine ehitusvaldkonnas; 3.13. ehitisregistrile andmete esitamine; 3.14. tellija esindamine valla tellitud ehitustöödel. IV. EHITISE ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD LISATINGIMUSED Lisatingimused projekteerimiseks: 4.1. ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sätestatakse projekteerimistingimustega, lähtudes projekteeritava ehitise asukohast; 4.2. detailplaneeringu kohustusega aladel sätestatakse need planeeringus. V. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIKUSTAMISE KORD 5.1. Projekteerimistingimused on ehitise projekteerimiseks väljastatud tingimused hajaasustuses. 5.2. Projekteerimistingimused avalikustatakse valla koduleheküljel vallavalitsuse korralduse jõustumise järgsel päeval. VI. AJUTISE EHITISE EHITAMISE KORD JA ALAD 6.1. Ajutine ehitis Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis. 6.2. Ajutise ehitise kasutusaja määrab vallavalitsus väljastatavas kirjalikus nõusolekus või ehitus- ja kasutusloas. 6.3. Ajutine ehitis tuleb likvideerida seaduses ettenähtud korras. 6.4. Ajutise ehitise püstitamiseks on vajalik maavaldaja kirjalik nõusolek. 6.5. Ajutise ehitise püstitamiseks tiheasustusega aladel on vajalik naaberkinnistute omanike kirjalik nõusolek. 6.6. Ajutise ehitise maht ei tohi ületada väikeehitise mahtu. 6.7. Ajutist ehitist tohib püstitada materjalist, mis tagab keskkonna säilimise endisel kujul ka pärast ehitise likvideerimist. VII. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED 7.1. Miljööväärtuslik ala on ajalooliselt välja kujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku. 7.2. Miljööväärtuslikud alad määratakse üldplaneeringuga. 7.3. Detailplaneeringu koostamisel miljööväärtuslikul alal näidatakse selle ala piir, kohustuslikud ning soovituslikud nõuded ehitistele. 7.4. Miljööväärtuslikel aladel on detailplaneering kohustuslik. VIII. VÄIKEEHITISE EHITAMISE TINGIMUSED 8.1. Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni viie meetri kõrgune ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 8.2. Väikeehitise ehitamiseks ehitusaluse pinnaga 20–60 m 2 on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek. 8.3. Väikeehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku taotlemisel tuleb esitada kavandatava hoone põhiplaan ja asendiplaaniline lahendus. 8.4. Väikeehitis ei vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks või avalikuks kasutuseks. 8.5. Detailplaneeringu kohustusega, tiheasustusega ja miljööväärtusega aladel tuleb kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamisest vallavalitsust kirjalikult teavitada viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. 8.6. Väikeehitise püstitamisel tuleb arvestada ehitatava hoone sobivust piirnevate hoonetega ja tuleohutuskujasid. IX. TÄHTAJAD 9.1. Ehitusvaldkonnas kehtivad ehitusseaduses ja käesolevas määruses kehtestatud tähtajad. 9.2. Detailplaneeringu algatamise kohta teeb vallavalitsus otsuse 10 päeva jooksul arvates avalduse laekumisest. 9.3. Vallavalitsusele vastuvõtmiseks esitatud detailplaneeringu kohta tehakse otsus 20 päeva jooksul planeeringu esitamise päevast. X. LÕPPSÄTTED 10.1. Tunnistada kehtetuks Vastse-Kuuste Vallavolikogu 15. veebruari 1996. a määrus «Ehitusmääruse, projekteerimise korra ja ehitamise korra kehtestamine.» 10.2. Määrus jõustub 1. aprillil 2003. a.