Kernu Vallavolikogu — Kernu valla põhimääruse muutmine — KO, 52, 1312

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 9, Kernu Vallavolikogu määrab: 1. Teha Kernu valla põhimääruses (KO 2002, 16, 381) (edaspidi põhimäärus) järgmised muudatused ja täiendused: 1.1. täiendada põhimäärust punktiga 5.3 järgmises sõnastuses: «5.3. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.»; 1.2. tunnistada kehtetuks põhimääruse punkt 6; 1.3. täiendada põhimääruse punkti 9.4 teise lausega järgmises sõnastuses: «Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks valitud volikogu liikmete registreerimise kohta vastuvõetud valla valimiskomisjoni otsuse avalikustamisele järgneval päeval.»; 1.4. muuta põhimääruse punkti 9.5 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «9.5. Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva.»; 1.5. muuta põhimääruse punkti 11.1.26 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «11.1.26. rahvakohtunikukandidaatide valimine;»; 1.6. muuta põhimääruse punkti 11.1.29 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «11.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;»; 1.7. muuta põhimääruse punkte 11.1.31, 11.1.32 ja 11.1.33 ning kehtestada need järgmises sõnastuses: «11.1.31. üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 11.1.32. üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 11.1.33. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;»; 1.8. täiendada põhimäärust punktidega 11.1.37, 11.1.38, 11.1.39, 11.1.40 ja 11.1.41 ja kehtestada need järgmises sõnastuses: «11.1.37. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 11.1.38. kaevetööde eeskirja kehtestamine; 11.1.39. heakorraeeskirja kehtestamine; 11.1.40. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 11.1.41. avaliku korra eeskirja kehtestamine;»; 1.9. lugeda põhimääruse senikehtinud redaktsiooni punkt 11.1.37 punktiks 11.1.42; 1.10. muuta põhimääruse punkti 14 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «14.Volikogu esimees ja aseesimees 14.1. Volikogu esimees: 14.1.1. korraldab volikogu tööd ja istungite ettevalmistamist, koostab istungi päevakorra, kutsub kokku ja juhatab istungeid; 14.1.2. korraldab volikogu eestseisuse tööd, kutsub kokku ja juhatab eestseisuse koosolekuid; 14.1.3. esindab valda; 14.1.4. kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele dokumentidele; 14.1.5. korraldab vastamist volikogule esitatud avaldustele; 14.1.6. võtab volikoguga kooskõlastatud aegadel vastu vallaelanikke; 14.1.7. täidab muid talle seaduse, käesoleva põhimääruse või volikogu muude õigusaktidega pandud ülesandeid. 14.2. Volikogu aseesimees täidab volikogu esimehe kohustusi tema äraolekul. Kui volikogu istungilt puuduvad nii volikogu esimees kui aseesimees, juhatab istungit vanim kohalviibiv volikogu liige. 14.3. Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimist. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse suuline või kirjalik ettepanek. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel. Valimised korraldab valla valimiskomisjon. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui kandidaate on mitu, märgib hääletaja hääletussedelile kandidaadi, kelle poolt ta hääletab, nime järele oma seisukoha – poolt. Kui kandidaate on üks, märgib hääletaja hääletussedelil kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui esimeses hääletusvoorus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu keegi kandidaatidest valituks, kutsutakse kokku uus istung, kus viiakse läbi kordusvalimised.»; 1.11. muuta põhimääruse punkti 15 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «15. Volikogu eestseisus 15.1. Volikogu eestseisus on nõuandev organ, kes arutab läbi volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe (edaspidi volikogu esimees ) koostatud volikogu istungi päevakorra ning istungile arutamiseks esitatavate eelnõude vastavuse kehtestatud nõuetele. 15.2. Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees. 15.3. Eestseisuse tööst võtab osa vallavanem. 15.4. Eestseisuse töövorm on koosolek. Koosolekud toimuvad üldjuhul volikogu istungile eelneva nädala teisipäeval algusega kell 16.00. 15.5. Volikogu esimees kutsub volikogu täiskogu istungi kokku sõltumata sellest, kas eestseisuse koosolek on toimunud või mitte.»; 1.12. täiendada põhimääruse punkti 16.1 kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Komisjoni tegevusvaldkonnad sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses.»; 1.13. muuta põhimääruse punkte 16.2, 16.3 ja 16.4 ning kehtestada need järgmises sõnastuses: «16.2. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete seast. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast komisjoni esimehe valimist. Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse suuline või kirjalik ettepanek. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel, pärast mida valitakse volikogu liikmete hulgast lahtisel hääletamisel kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Komisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui kandidaate on mitu, märgib hääletaja hääletussedelile kandidaadi, kelle poolt ta hääletab, nime järele oma seisukoha – poolt. Kui kandidaate on üks, märgib hääletaja hääletussedelil kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. Protokolli kinnitab volikogu lahtisel hääletamisel. Kui esimeses hääletusvoorus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu keegi kandidaatidest valituks, võetakse kordusvalimised volikogu järgmise istungi päevakorda. 16.3. Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni esimees esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu nimekirjana. Komisjoni liikmete kinnitamine viiakse läbi käesoleva põhimääruse punktis 22.2 valitsuse liikmete kinnitamiseks kehtestatud korras. 16.4. Komisjon arutab küsimusi vastavalt komisjoni koostatud ja volikogu poolt heakskiidetud töökavale, samuti muid vallaelus üleskerkinud küsimusi nii komisjoni enda algatusel kui ka volikogu, volikogu esimehe või valitsuse suunamisel.»; 1.14. muuta põhimääruse punkti 19 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «19. Volikogu istung ja töökord 19.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 19.2. Istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 19.3. Istungi kutsub kokku volikogu esimees vähemalt korra kuus. Juulis ja augustis üldjuhul istungeid ei toimu, vajadusel kutsub volikogu esimees istungi kokku käesoleva põhimääruse punktis 19.5 sätestatud korras. 19.4. Istungid toimuvad üldjuhul kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 14.00. Volikogu esimees ei kutsu istungit kokku, kui selle päevakorda ei ole nõutavas korras ette valmistatud ühtegi küsimust, ning teatab istungi ärajätmisest volikogu liikmetele, valitsusele ja vallaelanikele teatega valla veebilehel. 19.5. Volikogu esimees kutsub istungi kokku ka valitsuse, volikogu komisjoni, sealhulgas revisjonikomisjoni, fraktsiooni või vähemalt kolmandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste (edaspidi kiireloomulised küsimused) arutamiseks nädala jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. Ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused. Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokkukutsutava istungi ettevalmistamisel võib töökorda selles osas, mis puudutab valitsuse ja komisjoni (peetakse silmas komisjoni, kelle tegevusvaldkonda küsimus kuulub, edaspidi pädev komisjon) poolt eelnõu läbivaatamist, mitte järgida, kui pädeva komisjoni esimees ei nõua eelnõu suunamist komisjonile läbivaatamiseks. 19.6. Ettepanekule volikogu õigusakti eelnõu istungi päevakorda võtmiseks (õigusakti algatamisele) tuleb lisada õigusakti eelnõu. Määruse eelnõule tuleb lisada ka seletuskiri. 19.7. Kui tegemist ei ole valitsuse esitatud eelnõuga, tuleb see edastada valitsusele arvamuse andmiseks. 19.8. Päevakorda tuleb kanda kõik nõutavas korras ette valmistatud küsimused. Sama küsimust käsitlevat kahte või enamat eelnõud võib arutada ühe päevakorrapunktina. 19.9. Päevakorras olevad eelnõud (määruste eelnõud koos seletuskirjadega) peavad olema avalikustatud valla veebilehel vähemalt neli päeva enne istungit. 19.10. Vallaelanikke informeeritakse istungi toimumisest ja selle päevakorrast teatega, mis avalikustatakse vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. 19.11. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Iga istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt enne selle lõppu, kantakse osavõtulehele päevakorrapunkt(id), mille arutamisel ta osales. 19.12. Istungi pikkus on kuni neli ja pool (4,5) tundi. Iga pooleteise (1,5) tunni järel tehakse vaheaeg 10 minutit, kui volikogu ei otsusta teisiti. Kui kõiki päevakorras olevaid küsimusi ei jõuta läbi arutada, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse teatega valla veebilehel. 19.13. Istungi juhataja: 19.13.1. tagab päevakorrast kinnipidamise; 19.13.2. annab sõna taotlemise järjekorras; 19.13.3. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi ja lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat küsimust; 19.13.4. viib vajadusel läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused, fikseerib volikogu otsustused. 19.14. Päevakorrapunkti arutamine lõpeb viimase esinemisega või lõpetatakse poolthäälteenamusega. 19.15. Volikogu võib katkestada päevakorrapunkti arutamise poolthäälteenamusega. Katkestamisega peab kaasnema otsustus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta. 19.16. Enne küsimuse hääletamisele panemist: 19.16.1. kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid; 19.16.2. võib pädeva komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10-minutilist vaheaega. 19.17. Päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel lugemisel, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 19.18. Kahel lugemisel arutatakse määruste eelnõusid, samuti muid küsimusi juhul, kui seda nõuab pädeva komisjoni esimees või vähemalt kolmandik volikogu koosseisust. 19.19. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. 19.20. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui see tuleneb käesolevast põhimäärusest või kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 19.21. Isikuvalimised viiakse läbi käesoleva põhimääruse punktis 16.2 komisjoni esimehe valimiseks kehtestatud korras, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 19.22. Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 19.23. Eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud eelnõu algataja poolt ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal, vallavanemal ja pädeva komisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. Konkureerivaid ettepanekuid hääletatakse nende esitamise järjekorras. Pärast muudatusettepanekute hääletamist hääletatakse eelnõud tervikuna. 19.24. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 19.25. Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja ja viib pärast vaheaega nende kahe ettepaneku vahel läbi uue hääletusvooru või katkestab eelnõu arutamise ja jätkab seda järgmisel istungil. 19.26. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. Käesoleva põhimääruse punktides 11.1.2, 11.1.4, 11.1.6–11.1.10, 11.1.14, 11.1.15, 11.1.18 ja 11.1.24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 19.27. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõike 1 kohaselt. Huvide konflikti olemasolul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav avaldus kantakse istungi protokolli. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 19.28. Istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, päevakorras olevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud, otsustused, hääletustulemused ning eriarvamused. 19.29. Istungit protokollimist korraldab vallasekretär. Protokollijal on õigus saada küsimuseks sõna, kui see on vajalik protokolli täpsuse huvides. 19.30. Protokoll peab olema vormistatud, protokollija poolt alla kirjutatud ja volikogu liikmetele vallakantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt viiendal päeval pärast istungit. 19.31. Seitsme päeva jooksul pärast istungit on volikogu liikmel õigus nõuda paranduste ja täienduste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Sama tähtaja jooksul on volikogu liikmel õigus lisada protokollile oma eriarvamus. 19.32. Pärast parandus- ja täiendusettepanekute esitamise ning eriarvamuste lisamise tähtaja möödumist kirjutab volikogu esimees protokollile alla. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole volikogu esimees protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata koos protokollija allkirja ja märkega protokolli allakirjutamata jätmise kohta. 19.33. Protokollid peavad olema kättesaadavad vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast istungit. Protokolle ei avalikustata nende küsimuste osas, mille puhul volikogu on kuulutanud arutelu kinniseks.»; 1.15. muuta põhimääruse punkti 20 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «20. Volikogu õigusaktide algatamine, vastuvõtmine ja jõustumine 20.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 20.1.1. volikogu komisjonil; 20.1.2. volikogu fraktsioonil; 20.1.3. volikogu liikmel; 20.1.4. vallavanemal; 20.1.5. valitsusel; 20.1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel. 20.2. Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 20.3. Määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis ning see jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise kuupäeva. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 20.4. Otsus jõustub teatavakstegemisel. 20.5. Volikogu õigusaktid on kättesaadavad kõigile isikutele vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 20.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast allakirjutamist.»; 1.16. täiendada põhimäärust punktiga 23.1.3 järgmises sõnastuses: «23.1.3. korraldab eestkostet.»; 1.17. muuta põhimääruse punkti 23.5 viiendat lauset ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «Korraldus jõustub teatavakstegemisel.»; 1.18. muuta põhimääruse punkti 25 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «25. Vallavanema valimine 25.1. Volikogu võib korraldada vallavanema valimiseks avaliku konkursi või valida vallavanema volikogu liikmete poolt ülesseatud kandidaatide hulgast. 25.2. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. 25.3. Vallavanemakandidaadi ülesseadmiseks esitatakse kirjalik ettepanek. Muus osas toimub valimine käesoleva põhimääruse punktis 16.2 komisjoni esimehe valimiseks kehtestatud korras.»; 1.19. muuta põhimääruse punkti 27.3 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «27.3. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem.»; 1.20. muuta põhimääruse punkti 33 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «33. Vallaeelarve 33.1. Vallaeelarve koosneb valla eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. 33.2. Vallaeelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 33.2.1. maksud; 33.2.2. kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 33.2.3. materiaalse ja immateriaalse vara müük; 33.2.4. tulud varadelt; 33.2.5. toetused, sealhulgas välisabi; 33.2.6. muud tulud, sealhulgas trahvid; 33.3. Vallaeelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 33.3.1. personalikulud; 33.3.2. majandamiskulud; 33.3.3. subsiidiumid ettevõtlusele; 33.3.4. sotsiaaltoetused; 33.3.5. eraldised mitteresidentidele; 33.3.6. eraldised muule valitsussektorile; 33.3.7. muud eraldised; 33.3.8. materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 33.3.9. intressid ja kohustistasud; 33.3.10. muud kulud.»; 1.21. muuta põhimääruse punkte 35.2, 35.3 ja 35.4 ja kehtestada need järgmises sõnastuses: «35.2. Eelarveprojekti koostab valitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma, misjärel vahendite kasutajad saavad esitada oma täpsustused ja vastulaused. Valitsus esitab eelarveprojekti volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 35.3. Igale eelarve või eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 35.4. Vallaeelarve tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse vallaeelarves ette finantseerimistehingud, finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused.»; 1.22. täiendada põhimäärust punktiga 35.9 järgmises sõnastuses: «35.9. Eelarve jõustub eelarveaasta algul.»; 1.23. täiendada põhimäärust punktiga 401 järgmises sõnastuses: «401. Valla ehitusmäärus Valla ehitusmäärusega määratakse kindlaks valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid ning vallasisene ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.» 2. Tunnistada kehtetuks Kernu Vallavolikogu 14. märtsi 2002. a määrus nr 10 «Kernu Vallavolikogu reglemendi kinnitamine» (KO 2002, 57, 1245). 3. Avaldada käesolev määrus ja Kernu valla põhimääruse terviktekst elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Määrus jõustub 1. aprillil 2003. a. Volikogu esimees Kuldar PAJU Lisa Kinnitatud Kernu Vallavolikogu 17. jaanuari 2002. a määrusega nr 1, jõust. 1. märtsil 2002. a Muudetud Kernu Vallavolikogu 20. märtsi 2003. a määrusega nr 7, jõust. 1. aprillil 2003. a KERNU VALLA PÕHIMÄÄRUS (Terviktekst) I. ÜLDSÄTTED 1. Kernu valla (edaspidi vald) põhimääruse eesmärk Põhimäärus reguleerib kohaliku omavalitsuse teostamist vallas omavalitsusorganite kaudu ning omavalitsusorganite ja nende komisjonide moodustamise korda, õigusi ja kohustusi, samuti külavanemate valimist ja ülesandeid, välissuhtlemist ning valla lipu ja vapi kasutamist. 2. Kohaliku omavalitsuse teostamine 2.1. Valla demokraatlikult moodustatud võimuorganitel on õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalikku omavalitsust teostavad vallas vahetu demokraatia vormis vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. 2.3. Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2.3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 2.3.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 2.3.4. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.3.6. tegevuse avalikkus; 2.3.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 3. Valla ülesanded 3.1. Valla ülesanded on: 3.1.1. arengukava väljatöötamine ning elluviimine; 3.1.2. koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade, spordibaaside, turva-, hoolde- ja lastekodude, tervishoiuasutuste ning teiste vallaasutuste ülalpidamise korraldamine; 3.1.3. sotsiaalabi ja -teenuste, vanurite hoolekande, noorsootöö, elamu- ja kommunaalmajanduse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, heakorra, territoriaalplaneerimise, vallasisese ühistranspordi ning valla teede ja tänavate korrashoiu korraldamine; 3.1.4. ressursside ja infrastruktuuri kasutamise korraldamine, tervisliku elukeskkonna tagamine ning valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilitamine; 3.1.5. avaliku korra ja seaduslikkuse tagamine; 3.1.6. valla territooriumil asuvate mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimise tagamine; 3.1.7. vallale seadusega pandud muude kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; 3.1.8. kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada; 3.1.9. riiklike kohustuste täitmine, mis on vallale pandud seadusega või tulenevad vallavolikogu ja selleks volitatud riigiorgani vahelisest kokkuleppest. 4. Valla omavalitsusorganid ja nende õigusaktid 4.1. Valla omavalitsusorganid on: 4.1.1. vallavolikogu (edaspidi volikogu); 4.1.2. vallavalitsus (edaspidi valitsus). 4.2. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 5. Vald avalik-õigusliku isikuna 5.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik. 5.2. Valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem. 5.3. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 6. Valla eelarve (kehtetu alates 01.04.2003) 7. Valla lipp ja vapp 7.1. Lipp ja vapp on valla sümbolid, mille kirjeldus ja kasutamise kord on kehtestatud käesoleva põhimäärusega. 7.2. Valla lipp ja vapp kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 8. Asjaajamiskeel Valla omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. II. VOLIKOGU 9. Valla esinduskogu 9.1. Volikogu on valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 9.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. 9.3. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 9.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks valitud volikogu liikmete registreerimise kohta vastuvõetud valla valimiskomisjoni otsuse avalikustamisele järgneval päeval. 9.5. Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 10. Volikogu liige 10.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 10.2. Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 10.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab vallaelanikele teavet oma tegevusest volikogus. 10.4. Volikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Järelepärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, eestseisusele või volikogu istungi ajal. Järelepärimisele vastatakse järgmisel volikogu istungil. Kui volikogu istungil järelepärimisele vastamist ei nõuta, vastatakse kirjalikult ühe kuu jooksul arvates selle esitamisest. Vallavanemal on õigus volitada enda asemel järelepärimisele vastama teist valitsuse liiget. Dokumendid ja muu teave esitatakse volikogu liikmele ühe kuu jooksul pärast vallakantseleile taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 11. Volikogu ainupädevus 11.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 11.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 11.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 11.1.3. vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 11.1.4. koormiste määramine; 11.1.5. toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 11.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 11.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 11.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 11.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 11.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 11.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 11.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 11.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 11.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 11.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 11.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 11.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 11.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 11.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 11.1.21. volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 11.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 11.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 11.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 11.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 11.1.26. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 11.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 11.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 11.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 11.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 11.1.31. üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 11.1.32. üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 11.1.33. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 11.1.34. ametiasutuse ja ametiasutuse poolt hallatavate asutuste (kõik koos edaspidi vallaasutused) moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning nende põhimääruste kinnitamine ja muutmine; 11.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 11.1.36. ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 11.1.37. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 11.1.38. kaevetööde eeskirja kehtestamine; 11.1.39. heakorraeeskirja kehtestamine; 11.1.40. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 11.1.41. avaliku korra eeskirja kehtestamine; 11.1.42. muude küsimuste otsustamine, kui see tuleneb seadustest, käesolevast põhimäärusest või volikogu teistest õigusaktidest. 11.2. Seaduses sisalduva volitusnormita võib volikogu otsustada kohaliku elu küsimuste korraldamist. 11.3. Volikogul ei ole õigust otsustada küsimusi, mis seadusega või seaduse rakendamiseks kehtestatud õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse. 11.4. Volikogu võib delegeerida valitsusele küsimuste otsustamise, mis: 11.4.1. on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või -organi pädevusse; 11.4.2. käsitlevad muudatuste tegemist aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 12. Vallaelanike küsitlus Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes vallaelanike tahte väljaselgitamiseks elanike küsitlusi. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab volikogu kas volikogu liikme(te), fraktsiooni, valitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Küsitluse läbiviimise korra kehtestab igal konkreetsel juhul volikogu. 13. Volikogu struktuur Volikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu eestseisuse, komisjonide ja fraktsioonide kaudu. 14. Volikogu esimees ja aseesimees 14.1. Volikogu esimees: 14.1.1. korraldab volikogu tööd ja istungite ettevalmistamist, koostab istungi päevakorra, kutsub kokku ja juhatab istungeid; 14.1.2. korraldab volikogu eestseisuse tööd, kutsub kokku ja juhatab eestseisuse koosolekuid; 14.1.3. esindab valda; 14.1.4. kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele dokumentidele; 14.1.5. korraldab vastamist volikogule esitatud avaldustele; 14.1.6. võtab volikoguga kooskõlastatud aegadel vastu vallaelanikke; 14.1.7. täidab muid talle seaduse, käesoleva põhimääruse või volikogu muude õigusaktidega pandud ülesandeid. 14.2. Volikogu aseesimees täidab volikogu esimehe kohustusi tema äraolekul. Kui volikogu istungilt puuduvad nii volikogu esimees kui aseesimees, juhatab istungit vanim kohalviibiv volikogu liige. 14.3. Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimist. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse suuline või kirjalik ettepanek. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel. Valimised korraldab valla valimiskomisjon. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui kandidaate on mitu, märgib hääletaja hääletussedelile kandidaadi, kelle poolt ta hääletab, nime järele oma seisukoha – poolt. Kui kandidaate on üks, märgib hääletaja hääletussedelil kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui esimeses hääletusvoorus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu keegi kandidaatidest valituks, kutsutakse kokku uus istung, kus viiakse läbi kordusvalimised. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 15. Volikogu eestseisus 15.1. Volikogu eestseisus on nõuandev organ, kes arutab läbi volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe (edaspidi volikogu esimees ) koostatud volikogu istungi päevakorra ning istungile arutamiseks esitatavate eelnõude vastavuse kehtestatud nõuetele. 15.2. Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees. 15.3. Eestseisuse tööst võtab osa vallavanem. 15.4. Eestseisuse töövorm on koosolek. Koosolekud toimuvad üldjuhul volikogu istungile eelneva nädala teisipäeval algusega kell 16.00. 15.5. Volikogu esimees kutsub volikogu täiskogu istungi kokku sõltumata sellest, kas eestseisuse koosolek on toimunud või mitte. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 16. Volikogu komisjonid 16.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjoni ülesanne on lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, volikogu õigusaktide algatamine, arvamuste andmine volikogu õigusaktide eelnõude kohta ning volikogu õigusaktide täitmise kontroll komisjoni tegevusvaldkonnas. Komisjoni tegevusvaldkonnad sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses. 16.2. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete seast. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast komisjoni esimehe valimist. Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse suuline või kirjalik ettepanek. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel, pärast mida valitakse volikogu liikmete hulgast lahtisel hääletamisel kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Komisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui kandidaate on mitu, märgib hääletaja hääletussedelile kandidaadi, kelle poolt ta hääletab, nime järele oma seisukoha – poolt. Kui kandidaate on üks, märgib hääletaja hääletussedelil kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. Protokolli kinnitab volikogu lahtisel hääletamisel. Kui esimeses hääletusvoorus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu keegi kandidaatidest valituks, võetakse kordusvalimised volikogu järgmise istungi päevakorda. 16.3. Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni esimees esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu nimekirjana. Komisjoni liikmete kinnitamine viiakse läbi käesoleva põhimääruse punktis 22.2 valitsuse liikmete kinnitamiseks kehtestatud korras. 16.4. Komisjon arutab küsimusi vastavalt komisjoni koostatud ja volikogu poolt heakskiidetud töökavale, samuti muid vallaelus üleskerkinud küsimusi nii komisjoni enda algatusel kui ka volikogu, volikogu esimehe või valitsuse suunamisel. 16.5. Komisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees vastavalt vajadusele. Koosoleku päevakord kinnitatakse koosoleku alguses. Koosolekuid juhatab komisjoni esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest. Komisjoni otsused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe hääl. 16.6. Komisjoni aseesimees täidab komisjoni esimehe kohustusi tema äraolekul. 16.7. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning viiakse ellu volikogu õigusaktidega, volikogu poolt määratud juhtudel aga valitsuse õigusaktidega. 16.8. Komisjoni esimehel on õigus nõuda volikogu menetluses oleva õigusakti eelnõu suunamist läbivaatamiseks komisjonile, kui see käsitleb komisjoni pädevusse kuuluvat küsimust. Komisjoni arvamuse väljaselgitamiseni ei saa volikogu sel juhul eelnõu osas otsustusi teha. 16.9. Komisjonil on õigus: 16.9.1. saada valitsuselt ja vallaasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni; 16.9.2. kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja eksperte vallaeelarves selleks ettenähtud vahendite piires. 16.10. Komisjoni istungid protokollitakse. Protokollid asuvad vallakantseleis ja nendega tutvumiseks tuleb pöörduda taotlusega vastava komisjoni esimehe või vallasekretäri poole. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 17. Revisjonikomisjon 17.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks oma liikmete hulgast kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse poolthäälteenamusega käesoleva põhimääruse punktis 16.2 volikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks kehtestatud korras. Revisjonikomisjoni liikmete kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast komisjoni esimehe valimist. 17.2. Revisjonikomisjon kontrollib: 17.2.1. valitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele; 17.2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 17.2.3. vallaasutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 17.2.4. valitsuse ja vallaasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust; 17.2.5. valla sõlmitud lepingute täitmist. 17.3. Revisjonikomisjon kontrollib valitsust ja vallaasutusi oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Revisjonikomisjoni töökorraldusele ja koosolekute protokollimisele laieneb käesoleva põhimääruse punktides 16.5 ja 16.10 sätestatu. 17.4. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 17.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 17.6. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. 17.7. Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist esitama volikogule omapoolse arvamuse aruande suhtes. 18. Volikogu fraktsioon Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsioone. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse selle registreerimise momenti volikogu istungil. Registreerimise aluseks on vähemalt kolme volikogu liikme allkirjaga avaldus. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada volikogu määruste ja otsuste projekte ning esitada kandidaate isikuvalimistel. 19. Volikogu istung ja töökord 19.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 19.2. Istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 19.3. Istungi kutsub kokku volikogu esimees vähemalt korra kuus. Juulis ja augustis üldjuhul istungeid ei toimu, vajadusel kutsub volikogu esimees istungi kokku käesoleva põhimääruse punktis 19.5 sätestatud korras. 19.4. Istungid toimuvad üldjuhul kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 14.00. Volikogu esimees ei kutsu istungit kokku, kui selle päevakorda ei ole nõutavas korras ette valmistatud ühtegi küsimust, ning teatab istungi ärajätmisest volikogu liikmetele, valitsusele ja vallaelanikele teatega valla veebilehel. 19.5. Volikogu esimees kutsub istungi kokku ka valitsuse, volikogu komisjoni, sealhulgas revisjonikomisjoni, fraktsiooni või vähemalt kolmandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste (edaspidi kiireloomulised küsimused) arutamiseks nädala jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. Ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused. Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokkukutsutava istungi ettevalmistamisel võib töökorda selles osas, mis puudutab valitsuse ja komisjoni (peetakse silmas komisjoni, kelle tegevusvaldkonda küsimus kuulub, edaspidi pädev komisjon) poolt eelnõu läbivaatamist, mitte järgida, kui pädeva komisjoni esimees ei nõua eelnõu suunamist komisjonile läbivaatamiseks. 19.6. Ettepanekule volikogu õigusakti eelnõu istungi päevakorda võtmiseks (õigusakti algatamisele) tuleb lisada õigusakti eelnõu. Määruse eelnõule tuleb lisada ka seletuskiri. 19.7. Kui tegemist ei ole valitsuse esitatud eelnõuga, tuleb see edastada valitsusele arvamuse andmiseks. 19.8. Päevakorda tuleb kanda kõik nõutavas korras ette valmistatud küsimused. Sama küsimust käsitlevat kahte või enamat eelnõud võib arutada ühe päevakorrapunktina. 19.9. Päevakorras olevad eelnõud (määruste eelnõud koos seletuskirjadega) peavad olema avalikustatud valla veebilehel vähemalt neli päeva enne istungit. 19.10. Vallaelanikke informeeritakse istungi toimumisest ja selle päevakorrast teatega, mis avalikustatakse vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. 19.11. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Iga istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt enne selle lõppu, kantakse osavõtulehele päevakorrapunkt(id), mille arutamisel ta osales. 19.12. Istungi pikkus on kuni neli ja pool (4,5) tundi. Iga pooleteise (1,5) tunni järel tehakse vaheaeg 10 minutit, kui volikogu ei otsusta teisiti. Kui kõiki päevakorras olevaid küsimusi ei jõuta läbi arutada, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse teatega valla veebilehel. 19.13. Istungi juhataja: 19.13.1. tagab päevakorrast kinnipidamise; 19.13.2. annab sõna taotlemise järjekorras; 19.13.3. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi ja lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat küsimust; 19.13.4. viib vajadusel läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused, fikseerib volikogu otsustused. 19.14. Päevakorrapunkti arutamine lõpeb viimase esinemisega või lõpetatakse poolthäälteenamusega. 19.15. Volikogu võib katkestada päevakorrapunkti arutamise poolthäälteenamusega. Katkestamisega peab kaasnema otsustus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta. 19.16. Enne küsimuse hääletamisele panemist: 19.16.1. kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid; 19.16.2. võib pädeva komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10-minutilist vaheaega. 19.17. Päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel lugemisel, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 19.18. Kahel lugemisel arutatakse määruste eelnõusid, samuti muid küsimusi juhul, kui seda nõuab pädeva komisjoni esimees või vähemalt kolmandik volikogu koosseisust. 19.19. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. 19.20. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui see tuleneb käesolevast põhimäärusest või kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 19.21. Isikuvalimised viiakse läbi käesoleva põhimääruse punktis 16.2 komisjoni esimehe valimiseks kehtestatud korras, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 19.22. Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 19.23. Eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud eelnõu algataja poolt ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal, vallavanemal ja pädeva komisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. Konkureerivaid ettepanekuid hääletatakse nende esitamise järjekorras. Pärast muudatusettepanekute hääletamist hääletatakse eelnõud tervikuna. 19.24. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 19.25. Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja ja viib pärast vaheaega nende kahe ettepaneku vahel läbi uue hääletusvooru või katkestab eelnõu arutamise ja jätkab seda järgmisel istungil. 19.26. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. Käesoleva põhimääruse punktides 11.1.2, 11.1.4, 11.1.6–11.1.10, 11.1.14, 11.1.15, 11.1.18 ja 11.1.24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 19.27. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõike 1 kohaselt. Huvide konflikti olemasolul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav avaldus kantakse istungi protokolli. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 19.28. Istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, päevakorras olevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud, otsustused, hääletustulemused ning eriarvamused. 19.29. Istungit protokollimist korraldab vallasekretär. Protokollijal on õigus saada küsimuseks sõna, kui see on vajalik protokolli täpsuse huvides. 19.30. Protokoll peab olema vormistatud, protokollija poolt alla kirjutatud ja volikogu liikmetele vallakantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt viiendal päeval pärast istungit. 19.31. Seitsme päeva jooksul pärast istungit on volikogu liikmel õigus nõuda paranduste ja täienduste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Sama tähtaja jooksul on volikogu liikmel õigus lisada protokollile oma eriarvamus. 19.32. Pärast parandus- ja täiendusettepanekute esitamise ning eriarvamuste lisamise tähtaja möödumist kirjutab volikogu esimees protokollile alla. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole volikogu esimees protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata koos protokollija allkirja ja märkega protokolli allakirjutamata jätmise kohta. 19.33. Protokollid peavad olema kättesaadavad vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast istungit. Protokolle ei avalikustata nende küsimuste osas, mille puhul volikogu on kuulutanud arutelu kinniseks. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 20. Volikogu õigusaktide algatamine, vastuvõtmine ja jõustumine 20.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 20.1.1. volikogu komisjonil; 20.1.2. volikogu fraktsioonil; 20.1.3. volikogu liikmel; 20.1.4. vallavanemal; 20.1.5. valitsusel; 20.1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel. 20.2. Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 20.3. Määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis ning see jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise kuupäeva. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 20.4. Otsus jõustub teatavakstegemisel. 20.5. Volikogu õigusaktid on kättesaadavad kõigile isikutele vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 20.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast allakirjutamist. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) III. VALLAVALITSUS 21. Valitsus kui täitevorgan 21.1. Valitsus on volikogu poolt ametisse kinnitatav täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktidega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 21.2. Valitsus juhib vallaasutuste tegevust. 21.3. Valitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 22. Valitsuse moodustamine 22.1. Volikogu valib valitsuse juhi – vallavanema, kes valituks osutumise päevast saab volituse moodustada valitsus. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. 22.2. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu nimekirjana. Kõik nimed kantakse ühele hääletussedelile. Hääletaja märgib hääletussedelil iga valitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. Hääletamise läbiviimiseks valib volikogu lahtisel hääletamisel häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokoll esitatakse volikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. Valitsuse liikmeks kinnitatuks osutub kandidaat, kes saab volikogu häälteenamuse. 22.3. Vallavanem ja valitsus saavad oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Valitsuse volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 22.4. Valitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue valitsuse liikme. Valitsuse liikme saab ametist vabastada ka talle volikogus umbusaldust avaldades. 23. Valitsuse pädevus ja töökord 23.1. Valitsus: 23.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 23.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduste, seaduse rakendamiseks kehtestatud õigusaktidega või volikogu õigusaktidega on pandud täitmiseks või delegeeritud lahendamiseks valitsusele, samuti muid küsimusi, kui nad ei kuulu volikogu pädevusse; 23.1.3. korraldab eestkostet. 23.2. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 23.3. Valitsuse töövorm on istung. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega, häälte võrdsel jaotumisel otsustab istungi juhataja hääl. 23.4. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. Valitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus, juulis ja augustis aga üks kord kuus. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja. Vallasekretär võtab valitsuse istungist osa sõnaõigusega. 23.5. Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse valla veebilehel enne nende vastuvõtmiseks esitamist. Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist väljapanemisega vallakantseleis. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Korraldus jõustub teatavakstegemisel. Valitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 23.6. Valitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokollid asuvad vallakantseleis ja nendega tutvumiseks tuleb vastava taotlusega pöörduda vallasekretäri poole. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 24. Vallavanem 24.1. Vallavanem on valitsuse juht. 24.2. Vallavanem: 24.2.1. korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 24.2.2. esindab valda; 24.2.3. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 24.2.4. nimetab kooskõlastatult valitsusega ametisse ametiasutuse struktuuriüksuste juhid; 24.2.5. esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi ning sõlmib kinnituse saanud isikuga töölepingu; 24.2.6. juhib kohaliku omavalitsuse teenistust; 24.2.7. annab ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju ja kirjutab alla ametiasutuse dokumentidele; 24.2.8. täidab muid talle seaduse, käesoleva põhimääruse ning volikogu või valitsuse õigusaktiga pandud ülesandeid. 24.3. Vallavanemat asendab tema äraolekul valitsuse liige, kelle määrab vallavanem oma käskkirjaga. Vallavanema asendajal on kõik vallavanema õigused ja kohustused. 25. Vallavanema valimine 25.1. Volikogu võib korraldada vallavanema valimiseks avaliku konkursi või valida vallavanema volikogu liikmete poolt ülesseatud kandidaatide hulgast. 25.2. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. 25.3. Vallavanemakandidaadi ülesseadmiseks esitatakse kirjalik ettepanek. Muus osas toimub valimine käesoleva põhimääruse punktis 16.2 komisjoni esimehe valimiseks kehtestatud korras. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 26. Valitsuse komisjon Valitsus võib konkreetsete küsimustega tegelemiseks moodustada komisjone. Koos komisjoni moodustamisega otsustab valitsus ka komisjoni töökorraga seotud küsimused. 27. Vallakantselei ja vallasekretär 27.1. Valitsuse töö tagab vallakantselei, mille koosseisu võidakse moodustada ühe või mitme eluala küsimustega tegelevaid struktuuriüksusi. Vallakantselei tegevust reguleerib valitsuse kinnitatud vallakantselei põhimäärus. 27.2. Vallakantselei tööd juhib vallavanema poolt ametisse nimetatud vallasekretär. Vallasekretäri ülesannete hulka kuuluvad: 27.2.1. kaasallkirja andmine valitsuse määrustele ja korraldustele; 27.2.2. ettepanekute esitamine vallavanemale vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 27.2.3. volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamise ja töö avalikustamise korraldamine; 27.2.4. õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjade saatmine kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 27.2.5. valla esindamine kohtus või selleks teiste isikute volitamine; 27.2.6. valla vapipitsati hoidmine; 27.2.7. valitsuse istungite ettevalmistamisel osalemine ning valitsuse ja volikogu istungite protokollimise korraldamine; 27.2.8. vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirjade andmine; 27.2.9. valitsuse arhiivi korrashoiu tagamine; 27.2.10. ametiasutuse kaadrialase arvestuse korraldamine; 27.2.11. kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise registreerimine määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 27.2.12. muude talle seaduse, valla põhimääruse ja valitsuse töökorraga pandud ülesannete täitmine. 27.3. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 28. Ametiasutus ja asutus 28.1. Ametiasutus käesoleva põhimääruse tähenduses on Kernu Vallavalitsus (asutuse, mitte omavalitsusorganina), kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. 28.2. Vald võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Ametiasutuse hallatavad asutused on haridus-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. 28.3. Vallaasutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 29. Kohaliku omavalitsuse teenistus 29.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine ametiasutuses. 29.2. Ametiasutuse teenistujad on ametnikud ja abiteenistujad. 29.3. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. 29.4. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 29.5. Ametiasutuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised, kui volikogu ei ole teenistujaile kehtestanud soodsamaid sotsiaalseid tagatisi. IV. KÜLAVANEMAD 30. Külavanem 30.1. Külavanema ja külavanema abi valivad ühe või mitme küla elanikud. Külavanema valimiseks kokkukutsutud külakoosolekust peavad osa võtma vähemalt pooled valimisõiguslikest külaelanikest, kusjuures otsus tehakse lihthäälteenamusega. Kui külavanema ja tema abi valimiseks kokkukutsutud külakoosolekust võtab osa alla poole valimisõiguslikest külaelanikest, kutsutakse kokku uus külakoosolek. Teistkordselt kokkukutsutud külakoosolek on otsustusvõimeline sõltumata seal osalevate valimisõiguslike külaelanike arvust juhul, kui teade koosoleku toimumise kohta on eelnevalt avaldatud valla infolehes. Samas korras saab külavanemat ka tagasi kutsuda, kui ta ei täida kohaselt oma kohustusi. 30.2. Külavanema ülesanded on: 30.2.1. küla ühistegevuse korraldamine; 30.2.2. külaelanike tahte esindamine valla omavalitsusorganites; 30.2.3. volikogu ja valitsuse külaelu käsitavate õigusaktide ning muude teadete teatavakstegemine külaelanikele; 30.2.4. statistiliste ja muude andmete kogumine valitsuse ülesandel; 30.2.5. avaliku korra ja julgeoleku eest hoolitsemine külas; 30.2.6. vallavanemale õnnetustest ja kuritegudest teatamine; 30.2.7. küla heakorra eest hoolitsemine; 30.2.8. muude talle külaelanike või valla omavalitsusorganite poolt pandud ülesannete täitmine. 30.3. Valitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. Külavanema poolt tema volituste piires antud korraldused on külaelanikele kohustuslikud. 30.4. Külavanema abi täidab külavanema ülesandeid, kui külavanem ise mingitel põhjustel neid täita ei saa, samuti abistab külavanemat vajadusel ka muul ajal. V. VALLAVARA JA EELARVE 31. Vallavara ja osalemine juriidilistes isikutes 31.1. Vallavara on vallale kuuluvad asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 31.2. Vallavaraks võib olla igasugune vara, mis on vajalik valla sotsiaalse ja majandusliku arengu kindlustamiseks ning mille munitsipaalomandisse kuulumine ei ole vastuolus seadusega. 31.3. Vallavara kohta peetakse valitsuses ühtset ja avalikku registrit. 31.4. Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulistes äriühingutes, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 32. Kohalikud maksud ja koormised 32.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 32.2. Volikogu võib kehtestada koormisi füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 33. Vallaeelarve 33.1. Vallaeelarve koosneb valla eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. 33.2. Vallaeelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 33.2.1. maksud; 33.2.2. kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 33.2.3. materiaalse ja immateriaalse vara müük; 33.2.4. tulud varadelt; 33.2.5. toetused, sealhulgas välisabi; 33.2.6. muud tulud, sealhulgas trahvid. 33.3. Vallaeelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 33.3.1. personalikulud; 33.3.2. majandamiskulud; 33.3.3. subsiidiumid ettevõtlusele; 33.3.4. sotsiaaltoetused; 33.3.5. eraldised mitteresidentidele; 33.3.6. eraldised muule valitsussektorile; 33.3.7. muud eraldised; 33.3.8. materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 33.3.9. intressid ja kohustistasud; 33.3.10. muud kulud. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 34. Eelarveaasta Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 35. Vallaeelarve koostamine, tasakaalustamine ja vastuvõtmine 35.1. Vallaeelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise kord on kehtestatud seaduste ning volikogu õigusaktidega. 35.2. Eelarveprojekti koostab valitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma, misjärel vahendite kasutajad saavad esitada oma täpsustused ja vastulaused. Valitsus esitab eelarveprojekti volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 35.3. Igale eelarve või eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 35.4. Vallaeelarve tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse vallaeelarves ette finantseerimistehingud, finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 35.5. Vallaeelarve peab volikogus läbima kolm lugemist. 35.6. Eelarve täitmisel täiendavalt saadud tulude, samuti summade, mille võrra tulud ületavad kulusid, kasutamise otsustab volikogu. 35.7. Täiendavate kulutuste tegemiseks juhul, kui eelarvelistest assigneeringutest ei piisa või kui vastavaid assigneeringuid pole ette nähtud, koostatakse lisaeelarved. 35.8. Vallaeelarve projekt, vastuvõetud eelarve, lisaeelarve ning eelarve muudatused avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. 35.9. Eelarve jõustub eelarveaasta algul. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 36. Eelarve täitmise aruande esitamine ja kinnitamine 36.1. Valitsus esitab eelarve täitmise aruande volikogule kinnitamiseks järgneva eelarveaasta 1. märtsiks koos volikogu määratud audiitori arvamusega aruande kohta. 36.2. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. 37. Valla majandustegevus 37.1. Valla majandustegevus on: 37.1.1. osalemine ettevõtluses; 37.1.2. tehingud vallavaraga; 37.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 37.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 37.2. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 38. Lepingute sõlmimine 38.1. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 38.2. Valla nimel lepingute sõlmimiseks on volitatud vallavanem ja volikogu esimees. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhid võivad sõlmida asutuse nimel lepinguid, kui see õigus on neile asutuse põhimäärusega või valla omavalitsusorganite mõne muu õigusaktiga antud ja kui lepingutega võetavad varalised kohustused ei ületa antud asutusele vallaeelarves ettenähtud rahalisi vahendeid. VI. VALLA ARENGUKAVA JA ÜLDPLANEERING 39. Valla arengukava 39.1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 39.2. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 39.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. 39.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 39.5. Arengukava on aluseks: 39.5.1. vallaeelarve koostamisele; 39.5.2. investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 39.5.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 39.6. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 40. Valla üldplaneering Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. 401. Valla ehitusmäärus Valla ehitusmäärusega määratakse kindlaks valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid ning vallasisene ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. (kehtestatud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 41. Valla kultuuriväärtuste kaitse Kaitse alla kuuluvate objektide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi ning volikogu õigusaktides sätestatud korras. 42. Keskkonnakaitse Vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut. VII. VALLA VÄLISSUHTED, SUHTED SÕPRUSVALDADEGA JA REGIONAALNE KOOSTÖÖ 43. Valla välissuhete korraldamise alused 43.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 43.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. 43.3. Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki. 44. Regionaalne koostöö 44.1. Valla omavalitsusorganid teevad valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. 44.2. Valla omavalitsusorganite või nende volitatud esindajate sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kulutused vallaeelarvest või muud kohustused vallale. VIII. VALLA VAPP JA LIPP 45. Valla vapp Vapi kirjeldus: sinisel, alt ümara äärega kilbil on kirn ja ristikulõikeline vapitüvi – mõlemad kuldsed. Vapi pilt on lisatud käesolevale põhimäärusele. 46. Valla lipp Valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 100×150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 2:3. 47. Vapi ja lipu kasutamise kord 47.1. Värvides ja värvideta (must-valget) vappi võib kasutada volikogu, valitsuse ja vallaasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, embleemidel, suveniiridel ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades. 47.2. Vappi tarvitatakse valitsuse ja vallaasutuste pitsatites ja plommitemplites. Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel asutuse nimetus. Pitsati läbimõõt on 35 mm. 47.3. Pärast eelnimetatud asutuste ja juhtude võib kasutada valla vappi vaid valitsuse loal. Valitsus võib loa tasuta anda juhtudel, kui seda taotleval isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. Vapi tarvitamiseks ärilistel eesmärkidel tuleb loa eest tasuda 10% kasumist valla tuludesse. Kui kasumi määramine on keerukas, otsustatakse eraldise suurus kokkuleppel. 47.4. Vapi värvideta (must-valgel) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. 47.5. Valla lipp heisatakse riiklikel pühadel ning tähtpäevadel, samuti muude sündmuste puhul valitsuse korralduse alusel või valitsusega kooskõlastatult. Lippu tarvitatakse kõrvuti riigilipuga ning samadel alustel, mis on maksvad riigilipu kohta. 47.6. Ilma valitsuse loata võib valla lipu heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. 47.7. Lipp heisatakse kell 9.00 (suveajal kell 8.00) ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Jaaniööl lippu ei langetata. Vallamajal heisatakse valla lipp alaliselt. IX. VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 48. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 48.1. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused peavad volikogu istungitel läbima kolm lugemist. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 48.2. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused jõustuvad volikogu määratud päeval.