Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord — RTL, 2009, 55, 796

Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 143) § 48 lõike 2 alusel ning kooskõlas Chicago 1944. aasta konventsiooni lisaga 13 ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 94/56. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesolev määrus käsitleb Tallinna lennuinfopiirkonnas või Eestis registreeritud õhusõidukiga väljaspool Tallinna lennuinfopiirkonda toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise läbiviimist võttes arvesse Chicago 1944. aasta konventsiooni lisa 13 ( Annex 13) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 94/56 nõudeid. (2) Lennuõnnetuse või -intsidendi toimumisel tuleb läbi viia uurimine, mille eesmärgiks on tagada toimunud juhtumi tekkepõhjuste objektiivne väljaselgitamine nende edaspidiseks vältimiseks ja soovituste tegemine lennuohutuse taseme tõstmiseks. (3) Uurimise eesmärgiks ei saa olla kellegi süü või vastutuse määramine. 2. peatükk LENNUÕNNETUSTE JA -INTSIDENTIDE REGISTREERIMINE JA ANALÜÜS § 2. Lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimisüksus (1) Vastavalt «Lennundusseaduse» § 48 lõikele 2 korraldab Tallinna lennuinfopiirkonnas toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimist sõltumatu alaline struktuuriüksus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, milleks on kriisireguleerimise osakond (edaspidi KRO). (2) Inimohvritega lennuõnnetuste ja teiste suurema ühiskondliku tähelepanu all olevate lennuõnnetuste ja -intsidentide toimumisel teeb KRO ettepaneku majandus- ja kommunikatsiooniministrile uurimiskomisjoni moodustamiseks. § 3. Lennuõnnetuste ja -intsidentide registreerimine (1) KROle saabuv esialgne teave lennuõnnetuse ja -intsidendi kohta registreeritakse vastavalt nende saabumisele. Uurimise alguse kuupäevaks loetakse teate registreerimise kuupäev. (2) KROl on õigus langetada lõplik otsus lennuohutust mõjutavate juhtumite klassifitseerimiseks põhjuste ja ohtlikkuse astme alusel. 3. peatükk LENNUÕNNETUSTE JA -INTSIDENTIDE UURIMISE KORRALDAMINE § 4. Rahvusvahelised nõuded (1) Tulenevalt Chicago 1944. aasta rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 13 (Annex 13) nõuetest, tuleb lennuõnnetuse või -intsidendi uurimise korraldamisel arvestada nõuetega, mis puudutavad lennuõnnetusest või -intsidendist teatamist huvitatud osapooltele (õhusõiduki registreerijariigile, käitajariigile, väljatöötajariigile, tootjariigile, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioonile (ICAO) ja teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele, millistesse kuulumine toob endaga kaasa sellise kohustuse) ning nendepoolsete nõuete täitmist uurimisel. (2) Eestis registreeritud õhusõidukiga võõrriigi lennuinfopiirkonnas toimunud lennuõnnetuse või lennuintsidendi uurimist korraldatakse vastavalt selles võõrriigis kehtivatele seadustele ja uurimist läbiviiva ametkonna nõuetele. (3) Kui õhusõiduki riikkondsust ei ole võimalik määrata või kui vastav riik ei ole huvitatud uurimise läbiviimisest, korraldatakse lennuõnnetuse või -intsidendi uurimine vastavalt KRO ja õhusõiduki tootjariigi (või projekteerijariigi) volitatud ametkonna vahelisele kokkuleppele. § 5. Uurimise korraldamine (1) Lennuintsidentide uurimist teostab üldjuhul lennuettevõtja poolt moodustatud komisjon. KRO teostab komisjoni uurimistegevuse üle järelevalvet ja abistab uurimist ning vajadusel nimetab komisjoni oma esindaja. Uurimisaruanne koos lisadega esitatakse KROle kolme päeva jooksul pärast uurimise lõppu. Juhtumeid, mida ei saa klassifitseerida lennuõnnetuseks või -intsidendiks, tuleb uurida vastavalt lennundusettevõtte või käitaja sise-eeskirjadele. (2) Kui lennuintsidendi uurimise protsessis avastatakse puudusi, võib KRO nõuda uurimismaterjalide täiendavat läbivaatamist, uurimise kordamist, lisauurimist, katsetusi või muid tegevusi uurimistulemuste objektiivsuse ja kvaliteedi tagamiseks. Uurimisaruanded vaadatakse KROs läbi ühe kuu jooksul. Uurimisaruande kinnitab KRO. (3) Lennuettevõtja poolt moodustatud lennuintsidendi uurimiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse KROga. Komisjoni koosseisu kuuluvad isikud ei tohi olla otseselt seotud intsidendi toimumisega. (4) Kui intsidendis osales kaks või enam osapoolt, või mõnel muul põhjusel, võib uurimist korraldada KRO. (5) Kui tekib vajadus uurida mittetulunduslikus lennutegevuses (klubi või eralennutegevuses) toimunud intsidenti, määrab selle uurija KRO. (6) KROl on õigus uurida igasugust lennuohutust mõjutavat juhtumit. (7) KRO teatab oma osalemisest toimunud intsidendi uurimises õhusõiduki käitajale kolme tööpäeva jooksul pärast esmase teate saamist. (8) Sündmusi, mis leiavad aset lennuõnnetusele järgnenud päästetööde, uurimise, lennukirusude transportimise või õnnetuspaiga koristamise käigus, tuleb vaadelda antud lennuõnnetusest lahus. 4. peatükk LENNUÕNNETUSTE JA -INTSIDENTIDE UURIMINE § 6. Uurimine (1) Pärast lennuõnnetuse või -intsidendi toimumist tuleb koguda sündmuse asjaolude kohta saadaolevat teavet, kasutades sündmuses vahetult osalenud õhusõiduki(te) pardaregistraatorite, sündmuse toimumise ajal samas rajoonis lennanud õhusõidukite pardaregistraatorite, maapealsete registraatorite andmeid ja samuti pealtnägijate ning teiste sündmuse tunnistajate ütlusi. (2) Kogutud teave analüüsitakse ja võetakse aluseks õnnetuse või intsidendi lõppjärelduste ning põhjuste kindlakstegemiseks. (3) Tehnilist ekspertiisi ja katsetusi teostatakse komisjoni otsusega, kooskõlastatult õhusõiduki valmistajariigi poolt nimetatud esindajaga. 5. peatükk UURIMISKOMISJONI TÖÖ KORRALDAMINE § 7. Uurimiskomisjoni töö korraldamine (1) Uurimiskomisjoni esimesel koosolekul määratakse komisjoniliikmete kohustused, võetakse vastu komisjoni tööplaan, milles peavad olema sätestatud tegevused informatsiooni kogumiseks, analüüsi teostamiseks ja asitõendite uurimiseks ning vajalikud ohutuse- ja turvanõuded, tööde teostamise eest vastutavad isikud ning tähtajad. (2) Lennuõnnetuse korral, kuni tööplaani kinnitamiseni uurimiskomisjoni esimehe poolt, on keelatud õhusõidukil ja sündmuskohal tööde teostamine, välja arvatud päästetööd, õhusõiduki ülevaatus, kergestikaduvate jälgede (jää, tahma jäljed, pardaregistraatorite salvestised jne) säilitamine või nendest jäljendite tegemine, õhusõiduki liikumise jälgede säilitamine, pildistamine või märgistamine ja pardaregistraatorite eemaldamine. Sooritatud tegevuste kohta tuleb esitada ettekanne uurimiskomisjoni esimehele. (3) Enne mootorite, agregaatide, süsteemide ja seadmete töövõime kontrollimist ja muude eksperimentide läbiviimist koostatakse ja allkirjastatakse komisjoni töös osalejate poolt tegevuskava, mis lisatakse hiljem uurimismaterjalidele. (4) Uurimiskomisjoni koosolekud kutsutakse kokku esimehe otsusel. Koosolekutel osalemine on uurimiskomisjoni liikmetele kohustuslik. Iga koosoleku kohta vormistatakse protokoll, milles fikseeritakse uurimise kulg, esilekerkinud küsimused ja versioonid, vastuvõetud otsused, esimehe juhendid, komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutatavad alla kõik komisjoni liikmed. (5) Kui uurimiskomisjoni töö käigus avastatakse lennuohutust tõsiselt mõjutavaid kõrvalekaldeid õhusõidukite käitamisel või teenindamisel, siis peab komisjoni esimees neist viivitamatult informeerima KROd. (6) KRO poolt määratud töötajail on õigus osaleda kõigil lennuintsidendi uurimiskomisjoni koosolekutel. Komisjoni liikmed võivad komisjoni esimehe nõusolekul kutsuda koosolekule vajalikke spetsialiste ja eksperte. 6. peatükk UURIMISARUANNE JA -MATERJALID § 8. Uurimisaruanne (1) Uurimiskomisjoni töö lõppdokumendiks on uurimisaruanne, mis koostatakse kogutud informatsiooni põhjal. Uurimisaruande koostamise peamine eesmärk on lennuõnnetuse või intsidendi asjaolude, asitõendite ja faktide registreerimine ning sündmuse tekkepõhjuste määramine ja lennuohutust tagavate soovituste väljatöötamine uurimiskomisjoni poolt. Uurimisaruande vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 1. (2) Uurimisaruandele kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik komisjoni liikmed. Lahkarvamuste puhul vormistatakse aruanne komisjoni esimehe esitatud redaktsioonis. Komisjoni liige, kes ei ole nõus aruande sisuga, esitab eriarvamuse. Eriarvamus koos põhjendustega esitatakse kirjalikult ja see on uurimisaruande lahutamatu osa. (3) Lennuintsidendi uurimise komisjoni esimees esitab intsidendi uurimisaruande kinnitamiseks KROle. Kui lennuintsidendi uurimist viis läbi KRO, aruande kinnitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler. Kui lennuõnnetuse või -intsidendi uurimiseks moodustab komisjoni majandus- ja kommunikatsiooniminister, siis esitatakse uurimisaruanne komisjoni moodustavas aktis määratud ajaks. (4) Uurimisprotsessis osalevad isikud vastutavad tehtud töö täiemahulisuse ja kvaliteedi eest, järelduste objektiivsuse ja põhjendatuse, samuti aruannete vormistamise kvaliteedi eest. (5) Uurimisaruande kinnitamise või heakskiitmise kuupäev loetakse uurimise lõpetamise kuupäevaks. § 9. Uurimismaterjalid (1) Uurimisaruande lisadeks on järgmised uurimismaterjalid: 1) pardaregistraatorite andmed kõikide registreeritud parameetritega, mis iseloomustavad õhusõiduki liikumist, lennutehnika ja meeskonna tööd alates viimasest minutist enne kõrvalekallet, selle likvideerimist või lennu lõppu; 2) lennutehnika uurimise tulemused; 3) väljakirjutised parda- ja liiklusteenistuse magnetofonide salvestustest; 4) seletuskirjad (küsitluste protokollid); 5) muud aruannet selgitavad dokumendid. (2) Uurimisaruandeid säilitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 10 aastat. § 10. Uurimise tähtajad (1) Lennuõnnetuse uurimise esialgne aruanne peab olema esitatud 30 ööpäeva jooksul, lõpliku aruande esitamise tähtaeg sõltub uurimise mahust ja määratakse uurimiskomisjoni loomisel, kuid on soovitav, et see ei ületaks 12 kuud. (2) Uurimiskomisjoni lõpparuande koopia saadetakse 10 päeva jooksul Lennuametile, kes edastab selle lennundusettevõtetele ja organisatsioonidele. (3) Lennundusettevõtted, kelle tegevuse kohta esines aruandes märkusi, peavad 20 päeva jooksul esitama KROle ja Lennuametile ettekande rakendatud või kavandatud meetmetest aruandes märgitud puuduste kõrvaldamiseks. Kontrolli meetmete rakendamise üle teostab Lennuamet. (4) Lennundusettevõtted, kellele on saadetud soovitused lennuohutuse taseme tõstmiseks, peavad ühe kuu jooksul esitama KROle ja Lennuametile nende ettepanekute ellurakendamiseks plaanitud meetmete ajakava. Juhul kui soovitust täita ei ole võimalik või kui see ei ole otstarbekas, tuleb näidata põhjus ja omapoolne lahenduse variant. Ühtegi saadud soovitust ei tohi ignoreerida. 7. peatükk MUUD § 11. Luba rikkega agregaadi väljavahetamiseks ja õhusõiduki käitamise lubamine (1) Lennuintsidendi uurimiskomisjoni esimees võib anda loa rikkega agregaadi väljavahetamiseks ja õhusõiduki käitamise lubamiseks enne valmistajatehase, remondiettevõtte esindaja või õhusõiduki käitaja kohale saabumist juhul, kui uurimise käigus on vaieldamatult tuvastatud, et intsidendi põhjuseks on lennutehnika rike, mida on võimalik likvideerida rikkis oleva komponendi väljavahetamisega. Luba õhusõiduki käitamiseks vormistatakse kirjalikult. (2) Õhusõiduki väljavahetatud komponent säilitatakse puutumatult kuni valmistajatehase või remondiettevõtte esindaja saabumiseni või saadetakse vastavasse asutusse (ettevõttesse) ekspertiisi. Õhusõiduki käitamisloa saamiseks tuleb insener-tehnilisel teenistusel teostada kehtiva korra kohaselt ettenähtud tööd. (3) Otsuse õhusõiduki rikkis komponendi ekspertiisi teostamise kohta võtab vastu uurimiskomisjoni esimees kooskõlastatult KROga. (4) Rikkis komponendi saatedokumentidesse kirjutatakse: 1) aadress ja saatmise kuupäev; 2) uurimise eesmärk; 3) komponendi täielik kirjeldus koos põhiliste rikke tunnuste iseloomustusega; 4) teostatud tööde loetelu ja tulemused. § 12. Aruandlus (1) KRO koostab kvartaalselt lennuohutust mõjutavatest juhtumitest saabunud teadete alusel kokkuvõtte, milles esitatakse järgmine teave: 1) läbivaadatud intsidentide nimekiri, nende klassifikatsioon üldistatult põhjuste/faktide ja ohuastme järgi; 2) konkreetsed soovitused lennuohutuse tagamiseks; 3) varem väljatöötatud soovituste efektiivsus intsidentide osas, mis kordusid arvestusliku perioodi jooksul; 4) üldistatud nõuanded intsidentide põhjuste kordumise vältimiseks. (2) Kvartaalne kokkuvõte lennuohutust mõjutavatest juhtumite teadetest esitatakse kinnitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantslerile. Minister Meelis ATONEN Kantsler Marika PRISKE Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. aprilli 2003. a määruse nr 73 «Lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord» Lisa Kinnitan ............................................ «...» ........ 20.... a LENNUÕNNETUSE (LENNUINTSIDENDI) UURIMISARUANNE ........................................................................................................................................ õhusõiduki tüüp, valmistaja, riiklik registreerimistunnus ........................................................................................................................................ Lennuõnnetuse (lennuintsidendi) koht ja kuupäev SISUKORD ÜLEVAADE PÕHIOSA 1. FAKTILINE INFORMATSIOON 1.1. Lennu kirjeldus 1.2. Kehavigastused 1.3. Õhusõiduki vigastused 1.4. Teised vigastused 1.5. Personali andmed 1.6. Andmed õhusõiduki kohta 1.7. Ilmastiku andmed 1.8. Navigatsiooniseadmed 1.9. Side 1.10. Andmed lennuvälja kohta 1.11. Lennuparameetrite registraatorid 1.12. Õhusõiduki ülevaatuse tulemused 1.13. Meditsiinilised ja patoloogilised andmed 1.14. Tulekahju 1.15. Ellujäämise faktorid 1.16. Katsetused ja uurimised 1.17. Organiseerimine ja administratiivtegevus 2. ANALÜÜS 3. KOKKUVÕTTED 4. SOOVITUSED LENNUOHUTUSE TAGAMISEKS LISADE LOETELU LISAD ÜLEVAADE Järgnev informatsioon esitatakse vabas vormis: –õhusõiduki kuuluvus ( meeskond ), käitaja nimi; –sündmuse toimumise lennuetapp; –sündmuse toimumise aeg (UTC ja kohalik); –reisijate arv õhusõidukis; –sündmuse olemus; –intsidendi tagajärjed; –Vabariigi-, välisriigi võimudele ja KROle intsidendi teatamise aeg ja vahendid, uurimise teostamise organiseerimine ja komisjoni liikmete nimekiri; –uurimise alustamise ja lõpetamise kuupäevad. PÕHIOSA 1. FAKTILINE INFORMATSIOON 1.1. Lennu kirjeldus Lennu lühikirjeldus, kus näidata ära: –reisi number, lennu liik, viimane väljalennu punkt, väljalennu aeg (UTC ja kohalik), maandumise sihtpunkt, maandumise tegelik aeg ja punkt; –lennuks ettevalmistumine, lennuplaan, sündmusele viiva lennu ja sündmuse iseloomustus, kui on võimalik, vajaliku lennutrajektoori taastamine, lennujuhi luba, mille alusel toimus lend sündmuse tekkeni ja lennujuhtimispiirkond, kelle juhtimisel toimus õhusõiduki lend; –õhusõiduki kõrgus ja kiirus sündmuse toimumise momendil; –kes piloteeris õhusõidukit sündmuse toimumise momendil; –andmed sündmuste kohta, mis toimusid maandumislähenemisel või maandumisel (IFR, VFR), kirjeldada, milliseid navigatsioonivahendeid kasutati, maandumislähenemise teostamise skeem, maandumislähenemise kategooria, kas kasutati automaatset lähenemist maandumisel. 1.2. Kehavigastused Täidetakse järgmine tabel: Rasked Kerged Puuduvad Teadmata Kapten Teine piloot Teised meeskonnaliikmed Teenindav personal Reisijad Isikud maa peal 1.3. Õhusõiduki vigastused Õhusõiduki vigastuste lühikirjeldus. 1.4. Teised vigastused Teiste objektide vigastuste lühikirjeldus. 1.5. Personali andmed* *– Lennuõnnetuses või intsidendis osalejate nimed ei kuulu avaldamisele ja esitatakse vaid uurimisaruande originaalides. Kapten: –nimi, vanus, sugu; –lennundusloa kehtivusaeg ja liik; –tervisetõendi kehtivusaeg ja piirangud selles; –pädevusmärked õhusõiduki rühma, klassi ja tüübi kohta; –IFR loa olemasolu; –lennuõpetaja pädevusmärke olemasolu; –lennutunnid viimase 24 tunni ja 90 päeva jooksul, samuti lennutunnid antud tüübil ja kõikidel tüüpidel kokku; –viimase 24 tunni tööaeg; –puhkuse kestvus enne tööle asumist; –käesolevas ametis oldud aeg. Andmed teiste isikute kohta (teised meeskonnaliikmed, pardaoperaatorid, pardasaatjad, lennujuhid, tehnikud jt): –nimi, vanus, sugu; –tunnistuse kehtivusaeg; –kvalifikatsioonialased märked; –ametis oldud aeg. 1.6. Andmed õhusõiduki kohta –valmistamise aasta; –seerianumber; –lennutundide arv valmistamise momendist (TSN); –lennukõlblikkustunnistuse kehtivusaeg; –andmed õhusõiduki hoolduse kohta (näidata ühtlasi ka kõik rikked, mis olid teada enne lennu sooritamist ja millised ilmnesid lennu ajal); –andmed õhusõiduki lubamise kohta lennuks automaatrežiimil ja maandumislähenemise kategooria; –õhusõiduki lubatud ja tegeliku massi ning raskuskeskme andmed. Mootoririkete puhul näidata: –valmistajatehase nimetus; –mootori mudel; –seeria number; –lennutundide arv pärast viimast kapitaalremonti (TSO); Õhusõiduki osade / komponentide rikete puhul: –osade/komponentide nimetused; –osade/komponentide seerianumbrid. 1.7. Ilmastiku andmed –meeskonna meteokonsulteerimise andmed, millal teostati, kas maal või õhus, prognoosi vastavus tegelikkusele, kas meeskondi hoiatati ohtlikest ilmastikutingimustest; –üldised ilmatingimused: visuaalsed või instrumentaalsed; –valgustuse looduslikud tingimused: päev, kuupaisteline öö, pime öö, ehavalgus, koiduvalgus jne; –tegelik ilm; –jäätumine ja selle intensiivsus, turbulentsus, tuulenihe. 1.8. Navigatsiooniseadmed Marsruutlennu ja maandumislähenemise vastavatel etappidel kasutatud navigatsiooniseadmed, kaasa arvatud valgustus- ja signaalseadmed. 1.9. Side Informatsioon kahepoolsest sidepidamisest ja selle efektiivsusest, kas sidet peeti mobiilselt või statsionaarselt sidepidamise vahendilt, sealhulgas: –viimane maapealne raadiojaam, millega õhusõiduk sidet pidas; –andmed sidepidamist fikseerinud magnetlindi olemasolust ja sellele juurdepääsust. 1.10. Andmed lennuvälja kohta Kui sündmus toimus lennuväljal, tuleb näidata: –lennuvälja nimetus; –lennuvälja asetuse neljatäheline kohaindeks, kui ta on olemas; –lennuvälja kõrgus merepinnast; –maandumiskurss ja kasutatud lennuraja number; –lennuraja kasutatav pikkus ja laius; –ohutusribade mõõdud; –lennuraja kalle; –lennuraja pinnakatte tüüp; –pidurduse efektiivsus ja seadmed selle mõõtmiseks; –valgustusseadmete seisukord ja töörežiim: –lennuraja läve, serva ja lõpu valgustähistus; –keskjoone valgustähistus; –maandumiskoha valgustähistus; –ruleerimisteede keskjoone ja servade valgustähistus; –eelstardi joone valgustähistus ruleerimisteedel; –«SEIS» signaali valgustähistus; –lennuraja kategooria. Kopteriväljaku kohta märgitakse: –lennuväljaku tüüp; –lennuväljaku kate; –lennuväljaku reljeef. Kui sündmus toimus veel: –veepinna seisukord; –laine kõrgus; –maandumise suund lainetuse suhtes; –takistused veepinnal. 1.11. Lennuparameetrite registraatorid Kui õhusõiduk on varustatud pardaregistraatori(te)ga lennuandmete registreerimiseks (FDR), näidata: –registraatori asukoht õhusõidukil; –registraatori tüüp, informatsiooni kandja tüüp, registreeritavate andmete hulk; –kui registraator leiti veest, näidata tema seisukord ja signalisaatori töö; –informatsiooni salvestuse dešifreerimise täielikkus, mittetäieliku dešifreerimise põhjused; –saadud andmete kasulikkuse aste uurimisel. Kui õhusõiduk on varustatud magnetofoniga, näidata: –magnetofoni asukoht õhusõidukil; –informatsioonikandja tüüp, kanalite hulk, lindistuse kestus, alaliselt töötava mikrofoni olemasolu (mitte kabiini mikrofon); –kui magnetofon leiti veest, siis tema seisukord ja signalisaatori töö; –informatsiooni kvaliteet; –kui informatsioon ei ole kättesaadav, siis selle põhjus. 1.12. Õhusõiduki ülevaatuse tulemused Kui õhusõiduk väljus maandumisraja või ruleerimisteede piiridest, või reisijate (meeskonna) väljumine õhusõidukist toimus väljapool perrooni, lisada õhusõiduki asendi skeem pärast seiskumist, õhusõiduki poolt tekitatud jäljed konkreetsete orientiiride suhtes, nende kaugused ja suunad. Kui sündmus ei toimunud lennuväljal, näidata: –maastiku iseloom õhusõiduki asetsemise paigas; –maastiku kõrgus; –vee sügavus, kui õhusõiduk asetses vees. Kui õhusõiduk põrkus vastu maad või maapinnal asetsevat objekti, näidata: –õhusõiduki kiirus ja vertikaalne kiirus kokkupõrke momendil; –lennutrajektoori ja maapinna vaheline nurk; –õhusõiduki asendit iseloomustavad nurgad kokkupõrke momendil; –õhusõiduki kokkupõrke tagajärjel saadud vigastused. Diagrammid, skeemid ja fotod võivad olla lisatud sellesse peatükki või lisadesse. 1.13. Meditsiinilised ja patoloogilised andmed Kui on andmeid mõne isiku töövõime kaotusest, näidata: –nimed ja ametikoht; –töövõimekaotuse aste; –töövõimekaotuse põhjus. 1.14. Tulekahju Teatada järgmised andmed: –lennu või teeninduse faas, mil tekkis tulekahju; –süttimise põhjus; –mis süttis; –esmase põlengukolde asukoht; –tulekahju signalisatsioonisüsteemide käivitumine; –õhusõiduki tulekahjusüsteemi efektiivsus; –kasutatud tulekustutusaine mark; –kasutatud vee hulk. Kütuse põlemise korral: –kütuse hulk pardal; –kütuse mark. Ohtliku lasti pardaloleku puhul: –lasti iseloomustus ja tema mõju tulekahju arengule. 1.15. Ellujäämise faktorid Otsimine ja päästmine: –otsimise meetodid; –otsimise edukuse aste; –otsimist raskendavad faktorid; –õhusõiduki otsimiseks kulunud aeg; –õhusõiduki leidmine ja otsimismeetodite võrdlev efektiivsus. Kehalisi vigastusi põhjustas: –õhusõiduki kokkupõrge maa või takistustega; –tulekahju; –aurustumine/gaasid; –põrutused; –teised põhjused; –teadmata põhjused. Evakueerimine: –evakueeritute ja iseseisvalt väljunute arv; –evakueerimise aeg (min/sek); –evakueerimist segavad asjaolud; –evakueerimisseadmete efektiivsus, mitteefektiivsuse põhjused; –avariivalgustus ja selle efektiivsus. Istmed ja kinnitusrihmad: –meeskonnaliikmete ja reisijate kinnitusrihmade tüübid; –mittekorras olevate kinnitusrihmade arv; –mittekorras istmete arv. Maandumisel vette: –õhusõiduki vigastused; –õhusõiduki veepinnal oleku aeg; –kasutatavate päästevahendite tüüp ja efektiivsus. Kopteritele lisaks: –veepinnal püsimise vahendite olemasolu ja efektiivsus; –päästeülikondade olemasolu ja efektiivsus. Õhusõidukite ohtlikud lähenemised Iga õhusõiduki kohta: –lennu tegelik kiirus; –kaldenurga suurus ja lennu suund, tõus, laskumine, horisontaallend; –piiratud nähtavus ja seda mõjutanud faktorite iseloomustus; –õhusõidukil kasutatud valgustehnilised seadmed; –kas oli antud lähenemise hoiatus ja millisele informatsioonile oli see rajatud; –raadiolokatsioonilise kontakti olemasolu; –kas märgati teist õhusõidukit; –kas teostati manööver kokkupõrke vältimiseks; –kas sündmusesse oli segatud sõjaväe õhusõiduk; –minimaalne vertikaalne ja horisontaalne vahemaa õhusõidukite vahel; –teise õhusõiduki registreerimistunnused. 1.16. Katsetused ja uuringud Esitada andmed läbiviidud katsetustest ja uuringutest. 1.17. Organiseerimine ja administratiivtegevus Informatsioon, mida ei olnud toodud osades 1.1–1.16 ja mis käsitleb lennu seaduslikkust, organiseerimist ja käitaja administratiivtegevust. 2. ANALÜÜS Sisaldab osas 1 «Faktiline informatsioon» toodud faktide najal esitatud sündmuse kirjeldust ja on aluseks lõppjärelduste ning põhjuste kindlakstegemiseks. 3. KOKKUVÕTE Kirjeldab kokkuvõtlikult sündmuse kulgemise sõlmpunkte, tagajärgi ja nende põhjuslikku seost. 4. SOOVITUSED LENNUOHUTUSE TAGAMISEKS Esitatakse lühidalt kõik soovitused, mis on seotud lennuõnnetuste ja -intsidentide ärahoidmisega. LISADE LOETELU Lisada muu informatsioon, mis aitab antud aruande sisu lahti mõtestada. Uurimiskomisjoni esimehe ja liikmete allkirjad.