Rahandusminister — Riiklike statistiliste aruandevormide kinnitamine

Vastu võetud rahandusministri 03.09.2002.a määrusega nr 107 (RTL 2002, 107, 1589) jõustunud 28.09.2002. Muudetud järgmiste aktidega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 03.03.2003 nr 42 (RTL 2003, 50, 744) 24.04.2003 Määrus kehtestatakse «Riikliku statistika seaduse» (RT I 1997, 51, 822; 2000, 47, 289) § 3 lõike 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2001. a korralduse nr 758-k «2002. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu» (RTL 2001, 124, 1802; 2002, 76, 1177) punktiga 9. § 1. Kinnitada riiklikud statistilised aruandevormid «Töötasu struktuur» (aasta). [RTL 2003, 50, 744; 24.04.2003] § 2. [käesolevast tekstist välja jäetud] Rahandusministri 3. septembri 2002. a määruse nr 107 «Riiklike statistiliste aruandevormide kinnitamine» lisa [Kehtetu - RTL 2003, 50, 744; 24.04.2003] Rahandusministri 3. septembri 2002. a määruse nr 107 «Riiklike statistiliste aruandevormide kinnitamine» lisa Oktoobrikuu kohta Rea nr Sugu Vanus Ameti- ala Haridus-tase Töö- staaž Täistöö- ajaga / osalise töö- ajaga töötaja Lepingu liik Tööaja norm nädalas Töötatud tunnid sealhulgas Põhi- ja lisapuhkuse päevad oktoobris Mitte- töötatud päevad oktoobris keskmise palga säilitamisega Tööaja eest arvestatud töötasu oktoobris sealhulgas ületunnid lisatasu ületundide eest lisatasu õhtuse töö, öötöö ja puhke- päevadel töötamise eest kood aasta kood kood aasta kood kood tundi tundi tundi arv arv krooni krooni krooni 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 Aasta kohta Põhi- ja lisa- puhkuse- tasu oktoobri päevade eest Keskmise palga alusel arvestatud tasu oktoobris mittetöötatud päevade eest Tööandja koosseisu nimekirjas oldud kuud aastas (ühe kümnendkohaga) Töötatud ja tasustatud päevad aastas Põhi- ja lisapuhkuse päevad aastas Mittetöötatud päevad aastas keskmise palga säilitamisega Tööandja poolt hüvitatud haiguspäevad aastas Ravikindlustuse arvelt hüvitatud haiguspäevad aastas Arvestatud brutotasu aastas sealhulgas arvestatud ebaregulaarne preemia ja lisatasu aastas (kvartali-, aasta-, jõulupreemia jm) krooni krooni arv arv arv arv arv arv krooni krooni 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 STATISTILISE ARUANDE «TÖÖTASU STRUKTUUR» KOOSTAMISE JUHEND Statistilise vaatluse eesmärk on arvutada keskmisi töötasusid tegevusala, ametiala, haridustaseme, vanuse, soo, tööstaaži, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja järgi. Aruandes kajastatakse nende töötajate andmed, kes aruande aasta jooksul on olnud tööandja koosseisu nimekirjas ja saanud tasu. Töötajatel, kellel ei olnud töösuhet oktoobris, täidetakse isikuandmed ametiala, haridustaseme, tööstaaži, täistööajaga / osalise tööajaga töötamise, lepingu liigi ja nädala tööajanormi kohta töösuhte alguse või lõppemise seisuga, välja arvatud vanus (vanus tuleb märkida 31. oktoobri seisuga). Andmed esitatakse töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavate isikute kohta. Siia kuuluvad ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 12 erijuhud: Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, politseiametnik, piirivalveametnik, vanglaametnik, prokurör ja kaitseväeteenistuse seaduse alusel lepingulisse teenistusse võetavad isikud. Siia ei kuulu kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete; kohtukaasistujate; aktsiaseltsi või osaühingu nõukogu liikmete (kui nad ei ole aktsiaseltsi või osaühingu töötajad) ja tööettevõtulepinguga töötavate isikute andmed. SUGU • Veerg 01. Sugu kodeeritakse järgmiselt: mees kood = 3 naine kood = 4 VANUS • Veerg 02. Vanus täisaastates 31. oktoobri seisuga. AMETIALA • Veerg 03. Ametiala kodeeritakse vastavalt Eesti Vabariigi ametite klassifikaatorile neljakohalise koodiga, nt ülikooli õppejõud kood = 2310, personalispetsialist kood = 2412. HARIDUSTASE • Veerg 04. Haridustase kodeeritakse järgmiselt: põhihariduseta kood = 1 põhiharidus kood = 2 (põhiharidus üldhariduskoolist, kutseharidus pärast algharidust) üldkeskharidus kood = 4 (keskharidus üldhariduskoolist) kesktaseme kutseharidus kood = 7 (kutsekesk-, kutse- või keskeriharidus pärast põhiharidust) kutseharidus pärast keskharidust kood = 8 (kutsekesk- või kutseharidus pärast keskharidust) kutsekõrgharidus kood = 9 (kutsekõrgharidus, keskeriharidus pärast keskharidust) kõrgharidus kood = 10 (diplom, bakalaureus, magister, ka interniõppe lõpetanu) doktor kood = 11 (doktor (Ph. D), teaduste kandidaat, teaduste doktor, ka residendiõppe lõpetanu) Veerus 04 näidatakse isiku haridustase toodud loetelu põhjal. Tähele tuleb panna, et isiku haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (st üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õppeasutus või klass, lõpetamata jäänud haridus seda ei tõsta. Kutse- või erialahariduse korral ei määra seda õppeasutuse tüüp, vaid lõpetamist tõendava dokumendi liik, sest üks ja seesama õppeasutus võib anda haridust väga erinevatel tasemetel. Välisriigis kutse- või erialahariduse omandanud isikute haridustase tuleks määrata analoogiliselt Eestis omandatud haridustaseme määramisega. Kutsehariduse (sh kutsekeskhariduse) on saanud isik, kes on kutsekeskkoolist, kutsekoolist, ametikoolist, tööstuskoolist, vabriku-tehasekoolist, tehnikakoolist või mõnest muust kutseõppeasutusest saanud dokumendi kutsealase ettevalmistuse kohta (nt kutsetunnistus, lõputunnistus). Kutsehariduse omandamisega võis kaasneda üldharidusliku põhi- või keskhariduse omandamine, mille kohta väljastati eraldi dokument (kutsekeskhariduse korral ühitatud dokument). Täiendus- ja ümberõpet, töökohal väljaõpet ning huviharidust (keeltekursused, rahvaülikoolid) siin ei arvestata. Juhime tähelepanu, et kutse- ja keskerihariduse omandanute korral tuleb eristada, kas sisseastumistingimuseks oli varem omandatud kesk- või põhiharidus. Lihtsamalt öeldes, kui isik lõpetas enne keskkooli või gümnaasiumi ja seejärel omandas kutsehariduse, siis on tal kutseharidus pärast keskharidust (kood 8). Kui isik lõpetas enne keskkooli või gümnaasiumi või sai üldkeskharidust tõendava ja kõrgkoolis edasiõppimist lubava dokumendi kutseõppeasutusest ja seejärel omandas keskerihariduse, siis on tal keskeriharidus pärast keskharidust, mis näidatakse samal tasemel kutsekõrgharidusega (kood 9). Põhihariduseta (kood = 1) märgitakse isiku kohta, kes ei ole lõpetanud põhihariduse omandamiseks nõutud arvu klasse üldhariduskoolis (vt Põhiharidus) ega omandanud kutseharidust. Põhiharidus (kood = 2) (varem mittetäielik keskharidus) märgitakse isiku kohta, kes on lõpetanud 1) mittetäieliku keskkooli või 7 klassi 1961. aastal või enne seda või 2) vähemalt 8 klassi ajavahemikus 1962–1989 või 3) põhikooli või vähemalt 9 klassi 1990. aastal ja hiljem või 4) 1940. aastani tegutsenud reaalkooli või progümnaasiumi või 5) on saanud põhihariduse erikoolides ning ei ole omandanud ei üldkeskharidust ega kutse- või erialaharidust. Samuti märgitakse põhiharidus isiku kohta, kes ei ole lõpetanud põhihariduse omandamiseks nõutavat arvu klasse üldhariduskoolis, kuid on omandanud kutseõppeasutuses kutsehariduse (üldjuhul erivajadustega ja põhihariduseta isikutele mõeldud õppekaval), ilma et ta oleks sealsamas omandanud keskharidust. Üldkeskharidus (kood = 4) märgitakse isiku kohta, kes on omandanud üldkeskhariduse üldhariduslikul õppekaval, st lõpetanud kümne-, üheteistkümne- või kaheteistkümneklassilise keskkooli, gümnaasiumi, reaalkooli, üldharidusliku kolledži (v.a ajavahemikus 1934–1940 tegutsenud progümnaasiumi või reaalkooli) või saanud keskhariduse erikoolis (puudega laste koolis või kinnises erikoolis) ning ei ole omandanud kutse- või keskeriharidust õppekaval, kus sisseastumistingimuseks oli omandatud keskharidus. Kesktaseme kutseharidus (kood = 7) märgitakse isiku kohta, kes on omandanud 1) kutsehariduse pärast põhiharidust, st isiku kohta, kes ei ole omandanud üldkeskharidust, kuid on omandanud kutsehariduse või kutsekeskhariduse õppekaval, kus sisseastumistingimuseks oli omandatud põhiharidus; 2) keskerihariduse pärast põhiharidust, st isiku kohta, kes ei ole omandanud üldkeskharidust, kuid on omandanud keskerihariduse tehnikumi, kommertskooli, kõrgema põllumajandus- või aianduskooli, merekooli või mõne muu õppeasutuse keskerihariduse taseme õppekaval (enne 1991. aastat nn tehnikumihariduse tehnikumi põhiosakonnas), kus sisseastumistingimuseks oli omandatud põhiharidus. Kutseharidus pärast keskharidust (kood = 8) märgitakse isiku kohta, kes enne omandas üldkeskhariduse või sai keskharidust tõendava ja kõrgkoolis edasiõppimist lubava dokumendi kutseõppeasutusest ja seejärel omandas kutsehariduse või kutsekeskhariduse (kui esialgne keskharidus omandati kutseõppeasutuses, siis on tegemist teistkordse kutsehariduse omandamisega) õppekaval, kus sisseastumistingimuseks oli omandatud keskharidus. Kutsekõrgharidus (kood = 9) märgitakse isiku kohta, kes 1) on lõpetanud kutsekõrgharidusliku õppekava (lõpetajad sellel Eesti jaoks uudsel haridustasemel alates aastast 2000); 2) on omandanud keskerihariduse pärast keskharidust, st märgitakse isiku kohta, kes enne omandas üldkeskhariduse või sai keskharidust tõendava ja kõrgkoolis edasiõppimist lubava dokumendi kutseõppeasutusest ja seejärel omandas keskerihariduse tehnikumi, kommertskooli, kõrgema põllumajandus- või aianduskooli, merekooli või mõne muu õppeasutuse keskerihariduse taseme õppekaval, kus sisseastumistingimuseks oli omandatud keskharidus. Kõrgharidus (kood = 10) märgitakse isiku kohta, kellel on kõrgharidust tõendav diplom (on läbinud instituudi, akadeemia, ülikooli, rakenduskõrgkooli või muu õppeasutuse kõrghariduse taseme õppekava (sh diplomiõppe), v.a rahvaülikooli, marksismi-leninismi ülikooli) ja kellel on bakalaureuse või magistri akadeemiline kraad, k.a interniõppe lõpetanud. Kõrgema parteikooli lõpetanud isikul on kõrgharidus juhul, kui see kool andis oma eksisteerimise ajal kõrghariduse (sellised koolid olid Moskvas ja Leningradis). Siia ei kuulu kutsekõrgharidusliku õppekava lõpetanud. Doktor (kood = 11) märgitakse isiku kohta, kellele on omistatud doktori, teaduste kandidaadi või teaduste doktori kraad. Siia kuuluvad ka residentuuri lõpetanud isikud. TÖÖSTAAŽ • Veerg 05. Tööstaaž näidatakse täisaastates. Tööstaaži arvestatakse töötaja töösuhte sõlmimise hetkest tööandjaga. Töösuhte peatumise aeg vähem kui aasta arvestatakse tööstaaži hulka (ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg jm). Töösuhte peatumise aega enam kui aasta ei arvestata tööstaaži hulka (lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg jm). Töösuhe ei katke ettevõtte, asutuse või organisatsiooni reorganiseerimise, alluvuse, omaniku või omaniku liigi muutumisel. TÄISTÖÖAJAGA / OSALISE TÖÖAJAGA TÖÖTAJA OKTOOBRIS • Veerg 06. Kodeeritakse järgmiselt: täistööajaga töötaja kood = 1 osalise tööajaga töötaja kood = 2 Täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi. Osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/-kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. LEPINGU LIIK • Veerg 07. Kodeeritakse järgmiselt: määramata tähtajaga tööleping (teenistussuhe) kood = 1 määratud tähtajaga tööleping (teenistussuhe) kood = 2 TÖÖAJANORM NÄDALAS OKTOOBRIS • Veerg 08. Tööajanorm on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus. Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Osalise tööajaga töötaja tööajanorm on väiksem kui 40 tundi nädalas, olenevalt tööandja ja töövõtja vahel kokkulepitud töökoormusest oktoobrikuus. TÖÖTATUD TUNNID OKTOOBRIS • Veerg 09. Oktoobris töötatud tundide arv. Siia kuuluvad tegelikult töötatud tunnid (sh töö ettevalmistamise, seadmete jooksva remondi, töövahendite puhastamise, töökäskude ja aruannete täitmise aeg; töökohal oldud, kuid mittetöötatud aeg, näiteks seadmete lühiajalise seiskumise jm aeg; kohvi- ja teepausi aeg). Siia kuuluvad ka ületunnid ja puhkepäevadel graafikuväliselt töötatud tunnid, mille eest makstakse lisatasu. Siia ei kuulu tasustatud, kuid tegelikult mittetöötatud tunnid (puhkuse ja haiguse aeg jt), lõuna, tööle ja töölt koju sõidu aeg, tasemekoolitusel (hariduse omandamine) ja tööalasel koolitusel (kursused, õppused) viibitud aeg. Siia ei kuulu ka ületunnid ega puhkepäevadel graafikuväliselt töötatud tunnid, mis hüvitatakse vaba aja andmisega. ÜLETUNNID OKTOOBRIS • Veerg 10. See on töötaja töötatud tundide arv üle kokkulepitud tööajanormi, mille eest makstakse lisatasu. Siia ei kuulu ületunnid, mis hüvitatakse vaba aja andmisega. PÕHI- JA LISAPUHKUSE PÄEVAD OKTOOBRIS • Veerg 11. Puhkusepäevade arv näidatakse kalendripäevades. Siia ei kuulu täiendava lapsepuhkuse päevad jt täiendavad puhkepäevad, mis kaetakse riigieelarve vahenditest, töösuhte lõppemise korral kasutamata puhkuse päevad ega osaliselt tasustatavad puhkusepäevad töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel. MITTETÖÖTATUD PÄEVAD OKTOOBRIS KESKMISE PALGA SÄILITAMISEGA • Veerg 12. Keskmise palga säilitamisega mittetöötatud päevade arv näidatakse tööpäevades. Siia kuuluvad ainult need päevad, mille puhul tööandja on kohustatud säilitama töötaja keskmise palga või tööandja ja töövõtja vahel kokkulepitud palgamäära (tervisekontrollis viibitud tööpäevad, taseme- ja tööalasel koolitusel viibitud tööpäevad jms). Siia ei kuulu mittetöötatud päevad, mille puhul tööandja tasustab alandatud palgamäära alusel, ega mittetöötatud päevad, mille puhul säilitatakse keskmine palk riigieelarve vahenditest jms. TÖÖAJA EEST ARVESTATUD TÖÖTASU OKTOOBRIS • Veerg 13. Siia kuuluvad oktoobrikuu eest arvestatud ajatööpalgad ja tükitööpalgad, lisatasud ületundide, õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel töötamise eest, lisatasud rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kuupreemia, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarselt makstavad lisatasud. Tasu näidata koos tulumaksuga, koos kindlustatu töötuskindlustusmaksega ja koos kohustatud isiku kohustusliku kogumispensioni maksega. Siia ei kuulu kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jt ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud; hüvitised töösuhte lõpetamisel; ühekordne toetus juubeli, sünni ja surma puhul jt ega mitterahaline tasu. LISATASU ÜLETUNDIDE EEST • Veerg 14. Siia kuulub oktoobrikuu ületunnitöö eest arvestatud lisatasu. LISATASU ÕHTUSE TÖÖ, ÖÖTÖÖ JA PUHKEPÄEVADEL TÖÖTAMISE EEST • Veerg 15. Siia kuuluvad oktoobrikuus õhtuse töö, öötöö ja puhkepäevadel töötamise eest arvestatud lisatasud. PÕHI- JA LISAPUHKUSETASU OKTOOBRI PÄEVADE EEST • Veerg 16. Siia kuulub põhi- ja lisapuhkuse tasu oktoobrikuu päevade eest. Tasu näidata koos tulumaksuga, koos kindlustatu töötuskindlustusmaksega ja koos kohustatud isiku kohustusliku kogumispensioni maksega. Siia ei kuulu täiendav lapsepuhkusetasu jt täiendava puhkepäeva tasud, mis kaetakse riigieelarve vahenditest; töösuhte lõppemise korral rahaline hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest ning töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel osaliselt tasustatava puhkuse tasu. KESKMISE PALGA ALUSEL ARVESTATUD TASU OKTOOBRIS MITTETÖÖTATUD PÄEVADE EEST • Veerg 17. Siia kuuluvad keskmise palga või tööandja ja töövõtja vahel kokkulepitud palgamäära alusel arvestatud tasud mittetöötatud päevade eest (tervisekontrollis viibitud tööpäevade, taseme- ja tööalasel koolitusel viibitud tööpäevade eest arvestatud tasu jms). Tasu näidata koos tulumaksuga, koos kindlustatu töötuskindlustusmaksega ja koos kohustatud isiku kohustusliku kogumispensioni maksega. Siia ei kuulu mittetöötatud päevade eest alandatud palgamäära alusel ja riigieelarve vahenditest keskmise palga alusel makstavad tasud. TÖÖANDJA KOOSSEISU NIMEKIRJAS OLDUD KUUD AASTAS • Veerg 18. Siia kuulub töötaja tööandja koosseisu nimekirjas oldud kuude arv aastas. Näide. Töötaja oli tööandja koosseisu nimekirjas 1. jaanuarist kuni 15. augustini, seega kuude arv on 7,5. TÖÖTATUD JA TASUSTATUD PÄEVAD AASTAS • Veerg 19. Siia kuulub töötaja poolt töötatud päevade arv, mille eest arvestati töötasu. Siia ei kuulu põhi- ja lisapuhkuse päevad, keskmise palga säilitamisega mittetöötatud päevad, töösuhte lõppemise korral kasutamata puhkuse päevad, osaliselt tasustatavad puhkusepäevad töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel ning haiguspäevad jms. PÕHI- JA LISAPUHKUSE PÄEVAD AASTAS • Veerg 20. Puhkusepäevade arv näidatakse kalendripäevades. Siia ei kuulu täiendava lapsepuhkuse päevad jt täiendavad puhkepäevad, mis kaetakse riigieelarve vahenditest, töösuhte lõppemise korral kasutamata puhkuse päevad ning osaliselt tasustatavad puhkusepäevad töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel. MITTETÖÖTATUD PÄEVAD AASTAS KESKMISE PALGA SÄILITAMISEGA • Veerg 21. Keskmise palga säilitamisega mittetöötatud päevade arv näidatakse tööpäevades. Siia kuuluvad ainult need päevad, mille puhul tööandja on kohustatud säilitama töötaja keskmise palga või tööandja ja töövõtja vahel kokkulepitud palgamäära (tervisekontrollis viibitud tööpäevad, taseme- ja tööalasel koolitusel viibitud tööpäevad jms). Siia ei kuulu mittetöötatud päevad, mille puhul tööandja tasustab alandatud palgamäära alusel, ega mittetöötatud päevad, mille puhul säilitatakse keskmine palk riigieelarve vahenditest jms. TÖÖANDJA POOLT HÜVITATUD HAIGUSPÄEVAD AASTAS • Veerg 22. Haiguspäevade arv näidatakse kalendripäevades. Siia kuuluvad ainult need päevad, mis hüvitatakse tööandja poolt alandatud palgamäära alusel. Siia ei kuulu keskmise palga või tööandja ja töövõtja vahel kokkulepitud palgamäära alusel hüvitatud haiguspäevad. Need päevad näidatakse veerus 21. RAVIKINDLUSTUSE ARVELT HÜVITATUD HAIGUSPÄEVAD AASTAS • Veerg 23. Ravikindlustuse arvelt hüvitatud haiguspäevade arv näidatakse kalendripäevades. ARVESTATUD BRUTOTASU AASTAS • Veerg 24. Siia kuuluvad aasta eest arvestatud ajatööpalgad ja tükitööpalgad, lisatasud ületundide, õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise eest, lisatasud rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kuupreemia, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarselt makstavad lisatasud. Siia kuuluvad ka ebaregulaarsed lisatasud ja preemiad (kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus, elukalliduse kompensatsioon jms); põhi- ja lisapuhkuse tasu; kasutamata jäänud puhkuse eest rahaline hüvitis; keskmise palga või tööandja ja töövõtja vahel kokkulepitud palgamäära alusel arvestatud tasud mittetöötatud päevade eest (tervisekontrollis viibitud tööpäevade, taseme- ja tööalasel koolitusel viibitud tööpäevade eest arvestatud tasu jms). Tasu näidata koos tulumaksuga, koos kindlustatu töötuskindlustusmaksega ja koos kohustatud isiku kohustusliku kogumispensioni maksega. Siia ei kuulu hüvitised töösuhte lõpetamisel; ühekordne toetus juubeli, sünni ja surma puhul jt; täiendav lapsepuhkusetasu jt täiendava puhkepäeva tasud, mis kaetakse riigieelarve vahenditest; töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel osaliselt tasustatava puhkuse tasu; mittetöötatud päevade eest alandatud palgamäära alusel makstavad tasud; riigieelarve vahenditest keskmise palga alusel makstavad tasud ega mitterahaline tasu. ARVESTATUD EBAREGULAARNE PREEMIA JA LISATASU AASTAS • Veerg 25. Siia kuuluvad ebaregulaarsed lisatasud ja preemiad (kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jm); kasutamata jäänud puhkuse eest rahaline hüvitis jms. Siia ei kuulu hüvitised töösuhte lõpetamisel; ühekordne toetus juubeli, sünni ja surma puhul jt ega mitterahaline tasu.