Vabariigi Valitsus — Ekspordi riikliku garantii taotlusele esitatavad nõuded, garantii andmise ning garantiivõtjale eksporditehingust tekkinud kahjude hüvitamise kord — RT I, 37, 252

Määrus kehtestatakse «Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse» (RT I 2003, 1, 2) § 6 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse ekspordi riikliku garantii taotlusele esitatavad nõuded, garantii andmise ning garantiivõtjale eksporditehingust tekkinud kahjude hüvitamise kord. § 2. Garanteerimistegevuse teostaja Garanteerimistegevust teostab «Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse» (edaspidi seadus) ja käesoleva määruse alusel Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx (edaspidi sihtasutus). 2. peatükk EKSPORDI RIIKLIKU GARANTII TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED JA GARANTII ANDMISE KORD § 3. Garantiitaotluses esitatavad andmed, juhul kui garantiivõtjaks on tarnija (1) Ekspordigarantii taotlemiseks esitab garantiivõtja sihtasutusele nõuetekohase garantiitaotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) garantiivõtja ja ostja ärinimed ja registrikoodid; 2) garantiivõtja ja ostja kontaktandmed; 3) garantiivõtja allkirjaõigusliku isiku nimi; 4) andmed garantiivõtja tähtaja ületanud ajatamata võlgnevuste kohta Maksuameti ees; 5) andmed garantiivõtja pretensioonide kohta ostja suhtes; 6) andmed ostja ületähtajaliste võlgnevuste kohta garantiivõtja ees; 7) andmed garanteeritavast eksporditehingust tuleneva nõudeõiguse loovutamise piirangute kohta. (2) Kui ostja kohustuste täitmist garanteerib kolmas isik, tuleb lõike 1 punktides 1 ja 2 nõutud andmed esitada ka tema kohta. § 4. Garantiitaotluses esitatavad andmed, juhul kui garantiivõtjaks ei ole tarnija (1) Kui garantiivõtjaks ei ole tarnija, peab garantiitaotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) garantiivõtja, tarnija ja ostja ärinimed ja registrikoodid; 2) garantiivõtja, tarnija ja ostja kontaktandmed; 3) garantiivõtja ja tarnija allkirjaõiguslike isikute nimed; 4) andmed tarnija tähtaja ületanud ajatamata võlgnevuste kohta Maksuameti ees; 5) andmed tarnija pretensioonide kohta ostja suhtes; 6) andmed ostja ületähtajaliste võlgnevuste puudumise kohta tarnija ees; 7) andmed garanteeritavast eksporditehingust tulenevate nõudeõiguse loovutamise piirangute puudumise kohta. (2) Kui ostja kohustuste täitmist garanteerib kolmas isik, tuleb lõike 1 punktides 1 ja 2 nõutud andmed esitada ka tema kohta. (3) Vajadusel võib lõike 1 punktides 5 ja 6 ettenähtud andmeid ostja suhtes nõuda ka garantiivõtjalt. § 5. Garantiitaotluses esitatavad andmed ühepoolse eksporditehingu garanteerimisel (1) Ühepoolseks eksporditehinguks loetakse kaupade müügiks pakkumist ning kaupade müügi ja teenuste osutamisega seotud investeeringuid. (2) Ühepoolse eksporditehingu korral ei ole §-des 3 ja 4 sätestatud ostja andmete ja tema kohta informatsiooni esitamine nõutav. § 6. Garantiitaotluses esitatavad andmed mitme ostja kohustuste garanteerimisel ühe garantiilepingu alusel Kui garantiivõtja soovib mitme ostja kohustuste garanteerimist ühe garantiilepingu alusel (raamgarantii), esitatakse üksikute ostjate §-s 3 nõutud andmed siis, kui garantiivõtja taotleb garantiid vastavate ostjate kohustuste täitmiseks. § 7. Garantiitaotluses esitatavad andmed garanteeritava eksporditehingu kohta Garanteeritava eksporditehingu ja taotletava garantii kohta peab garantiitaotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotletava garantiiga kaetava krediidi ülemmäär (krediidilimiit); 2) eksporditehingu objekt, tarneklauslid, maksetingimused; 3) garanteeritavad riskid ja taotletava garantii kestus; 4) täiendavad ostja kohustuste tagatised nende olemasolu korral; 5) ostjakrediidi korral ostja ja laenuandja vahel sõlmitava laenulepingu olulised tingimused. § 8. Täiendavate andmete ja dokumentide nõudmise õigus (1) Garantiitaotluse ja riskide täpsemaks hindamiseks on sihtasutusel õigus nõuda garantiivõtjalt lisaks garantiitaotluses esitatavatele andmetele täiendavaid andmeid ja dokumente garanteeritava(te) eksporditehingu(te) ja taotletava garantii kohta. (2) Täiendavateks dokumentideks võivad olla: 1) garantiivõtja ja tarnija viimase majandusaasta aruanne ja auditeeritud majandusaasta aruanne, kui garantiivõtja ja tarnija on auditeerimiskohustuslased; 2) ostjakrediidi korral laenulepingu projekt; 3) muud garantiitaotluse ja riskide täpsemaks hindamiseks vajalikud dokumendid. § 9. Dokumentide vorminõuded Garantiitaotlus, hüvitise taotlus, lisadokumendid, aruanded ja teised vajalikud dokumendid esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Dokumentide saatmisel faksi või elektronposti teel võib sihtasutus nõuda nende täiendavat signeerimist allkirjaõigusliku isiku poolt. Kui dokumentide esitamise kuupäev tulenevalt käesoleva määruse nõuetest on olulise tähtsusega, on sihtasutusel õigus nõuda garantiivõtjalt dokumentide esitamist tähtsaadetisena. § 10. Garanteeritavate riskide kindlaksmääramise alused (1) Sihtasutus määrab garantiitaotluse läbivaatamisel kindlaks garanteeritava eksporditehingu riskitaseme, hinnates garanteeritava eksporditehinguga seotud poliitilisi ja kommertsriske. (2) Riskide hindamisel võtab sihtasutus aluseks: 1) võlgniku krediidivõimelisuse, varasema maksekäitumise ja teised riskide hindamiseks olulised võlgnikuga seotud asjaolud; 2) võlgniku asukohamaaga seotud riskid; 3) garantiivõtja taotluses näidatud garanteeritava eksporditehingu ja selle aluseks oleva lepingu (edaspidi ekspordileping) olulised tingimused, garantii kestuse ja garantiisumma; 4) muud riskitaseme kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. § 11. Garantiikate Garantiiga on kaetud: 1) krediidiriskist tuleneva kahju korral ekspordilepingu kohaselt garantiivõtjale võlgnetav summa (põhisumma ja intress), sealhulgas pärast maksetähtaega lisanduv intress põhiosalt; 2) tootmisriskist tuleneva kahju korral ekspordilepingu väärtuse piires garantiivõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel või ekspordilepinguga ettenähtud kaupade tootmisel tehtud kulutused, tingimusel, et need tulenevad ekspordilepingu tegelikust täitmisest; 3) investeeringuriskist tuleneva kahju korral garantiivõtja investeeringuga seotud, rahaliselt väljendatud õigused investeeringu väärtuse piires; 4) sihtasutuse poolt eelnevalt kirjalikult heaks kiidetud lisakulud, mis on tekkinud kahju minimeerimiseks või vältimiseks rakendatud meetmete tagajärjel. Lisakulud hõlmavad kohtukulusid ja muid kahju minimeerimise või vältimisega seotud õiguskulusid. § 12. Garantiiga mittekaetavad kulud (1) Garantiiga ei ole kaetud järgmised kulud: 1) leppetrahv ja viivised; 2) krediidiasutuste teenustasu, mis makstakse arvel oleva summa kättesaamiseks; 3) kolmandate isikute poolt tarnijale esitatud kahju hüvitamise nõuded, mis tarnijal tekivad seoses ostjapoolsete kohustuste mittetäitmisega; 4) vahetuskursside erinevustest tekkiv kahju; 5) tavalise majandustegevuse käigus tekkivad kulud. (2) Tootmisriskist tuleneva kahju korral ei kaeta lisaks lõikes 1 loetletud kuludele: 1) kaupade ja teenustega seotud kulusid, mis on juba krediidiriski vastu garanteeritud; 2) summasid, mida garantiivõtja on maksnud garantiiga seotud lepingu alusel väljastatud täitmisgarantii katkemise tõttu. § 13. Garantii andmise otsustamine (1) Sihtasutus juhindub garanteeritavale eksporditehingule garantii andmisel või garantii andmisest keeldumisel seadusest, võttes aluseks garantiivõtja garantiitaotluse ja sellele lisatud dokumentide põhjal sihtasutuse tehtud analüüsi ja garanteeritava eksporditehingu riskitaseme. (2) Garantii andmise või sellest keeldumise otsus tehakse garantiivõtjale kirjalikult teatavaks 45 päeva jooksul garantiihüvitise taotluse ja nõutud lisadokumentide esitamise päevast arvates. § 14. Garantiipakkumus Garantiitaotluse rahuldamise korral koostab sihtasutus garantiilepingu sõlmimiseks pakkumuse ning esitab selle tutvumiseks garantiivõtjale. § 15. Garantiilepingu sõlmimine ja jõustumine Garantiileping loetakse sõlmituks, kui garantiivõtja on aktsepteerinud sihtasutuse esitatud garantiilepingu pakkumuse ning sihtasutus ja garantiivõtja on garantiilepingu allkirjastanud. Garantiileping jõustub selles sätestatud tähtajal. § 16. Garantii kehtivuse algus (1) Garantii hakkab kehtima pärast garantiilepingu sõlmimist ja garantiipreemia tasumist, kui garantiileping ei näe ette muude eeltingimuste täitmise kohustust. (2) Eeltingimustena võidakse ette näha järgmisi tingimusi: 1) ostjakrediidi puhul hakkab garantii kehtima laenulepingu jõustumise kuupäeval, tingimusel, et laenulepingus sätestatud eeltingimused on täidetud; 2) tarnijakrediidi puhul hakkab tootmisriski garantii kehtima ekspordilepingu sõlmimise või pakkumusele nõustumuse saamise kuupäeval, tingimusel, et ekspordilepingu eeltingimused on täidetud; 3) tarnijakrediidi puhul hakkab krediidiriski garantii kehtima, kui garantiivõtja lepinguliste kohustuste täitmine annab talle õiguse osalisele või lõplikule maksele, tingimusel, et ekspordilepingu eeltingimused on täidetud; 4) muud tingimused, mis on vajalikud garantii kehtimahakkamiseks. 3. peatükk KAHJU HÜVITAMISE KORD § 17. Garantiihüvitise taotlus ja riski realiseerumise ooteaeg (1) Garantiivõtjal tekib garanteeritud eksporditehingust tekkinud kahjude hüvitamiseks garantiihüvitise taotluse esitamise õigus pärast riski realiseerumise ooteaja lõppu, tingimusel, et kahju kuulub hüvitamisele seaduse § 11 lõike 1 kohaselt, nõue on kehtiv ning garantiivõtja on rakendanud meetmeid võlgnevuse sissenõudmiseks. (2) Riski realiseerumise ooteaja pikkus vastab ajavahemikule, mis on ette nähtud garanteeritud riski realiseerumiseks vastavalt §-le 18. § 18. Riski realiseerumise ooteaja arvestamine (1) Kahjujuhtumit, kus garantiivõtjale ei ole riski realiseerumise ooteaja, mille pikkus on vähemalt 90 päeva, jooksul tehtud ekspordilepingu alusel talle ettenähtud makset ja selle maksmata jätmise otseseks ja ainsaks põhjuseks on üks või mitu seaduse § 10 lõikes 1 loetletud ja garantiiga kaetud asjaolu, käsitatakse krediidiriski kahjuna. Krediidiriski kahju korral algab riski realiseerumise ooteaeg maksetähtpäevale järgnevast päevast. (2) Kahjujuhtumit, kus garantiivõtja lepinguliste kohustuste täitmine või tellitud kaupade tootmine on peatatud 180 järjestikuseks päevaks, tingimusel, et selle peatamise otseseks ja ainsaks põhjuseks on üks või mitu seaduse § 10 lõikes 1 loetletud ja garantiiga kaetud asjaolu, käsitatakse tootmisriski kahjuna. Tootmisriski kahju korral algab riski realiseerumise ooteaeg päevast, mil garantiivõtja peatab ühe või mitme seaduse § 10 lõikes 1 loetletud ja garantiiga kaetud asjaolu tõttu lepinguliste kohustuste täitmise või tellitud kaupade tootmise. (3) Kahjujuhtumit, kus garantiivõtja ei ole riski realiseerumise ooteaja, mille pikkus on vähemalt 90 päeva, jooksul suutnud realiseerida eksporditehingu aluseks oleva investeeringuga seotud õigusi ja selle otseseks ja ainsaks põhjuseks on üks või mitu seaduse § 10 lõike 1 punktides 4–9 loetletud ja garantiiga kaetud asjaolu, käsitatakse investeeringuriski kahjuna. Investeeringuriski kahju korral algab riski realiseerumise ooteaeg eksporditehingu aluseks oleva investeeringuga seotud õiguste realiseerimist takistavate asjaolude ilmnemise päeval. § 19. Riski realiseerumise ooteaja mittekohaldamise alused Riski realiseerumise ooteaega ei pea kohaldama: 1) kui eraõigusliku võlgniku maksmata jätmise põhjuseks on tema tõestatud maksejõuetus; 2) kahepoolse valitsustevahelise võla restruktureerimise lepingu puhul. § 20. Kahepoolne valitsustevaheline võla restruktureerimise leping Kui kahepoolse valitsustevahelise võla restruktureerimise lepingus on nii sätestatud, on garantiivõtja kohustatud järgima restruktureerimislepingus sätestatud tingimusi nii ekspordilepingu garantiiga kaetud kui ka garantiiga katmata osade puhul ning andma sihtasutusele restruktureerimislepingu täitmisel vajalikku abi. § 21. Garantiihüvitise taotluse esitamine Garantiihüvitise taotlus tuleb sihtasutusele esitada viivitamata pärast riski realiseerumise ooteaja lõppu või pärast kahepoolse valitsustevahelise võla restruktureerimise lepingu sõlmimist või pärast võlgniku maksejõuetuse tõestamist. § 22. Garantiihüvitise taotluses esitatavad andmed ja taotlusele lisatavad dokumendid (1) Garanteeritud eksporditehingust tekkinud kahju hüvitamiseks esitab garantiivõtja sihtasutusele nõuetekohase garantiihüvitise taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) eksporditehingu osapoolte (äri)nimed ja registrikoodid; 2) garantiilepingu number ja sõlmimise kuupäev; 3) kahju tekkimise asjaolud; 4) kahjujuhtumi kirjeldus; 5) kahjusumma suurus. (2) Garantiihüvitise taotlusele peab lisama: 1) dokumentaalsed tõendid kahju tekkimise ja selle aluseks olevate asjaolude kohta; 2) garantiijuhtumit kinnitavad dokumendid; 3) kahjusumma arvestuse aluseks olevad dokumendid; 4) võlgniku maksejõuetust kinnitavad dokumendid; 5) dokumendid garantiivõtja poolt riski realiseerumise ooteajal kahju minimeerimiseks ja vältimiseks tarvitusele võetud meetmete kohta; 6) kui ostja kohustused olid muul viisil täiendavalt tagatud, tõendid tagatiste realiseerimise kohta või realiseerimisega alustamise kohta. (3) Lõikes 2 nimetatud dokumendid peavad olema esitatud originaaleksemplaridena või notariaalselt tõestatud ärakirjadena. (4) Garantiihüvitise taotluse menetlemiseks on sihtasutusel õigus nõuda garantiivõtjalt täiendavaid andmeid ja dokumente lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatutele. § 23. Garantiihüvitise taotluse menetlemine (1) Garantiihüvitise taotluse menetlemisel analüüsib sihtasutus ekspordilepingu täitmist, sihtasutuse ja garantiivõtja vahel sõlmitud garantiilepingu täitmist, kahju suurust ja kahju tekkimise põhjusi. (2) Garantiihüvitise taotluse ja tehtud analüüsi alusel otsustab sihtasutus, kas on tegemist olukorraga, mille tagajärjel sihtasutusel tekib seaduse ja garantiilepingu alusel kahju hüvitamise kohustus. (3) Garantiihüvitise väljamaksmise või sellest keeldumise otsuse teeb sihtasutus garantiihüvitise taotlejale teatavaks mitte hiljem kui 30 päeva jooksul garantiihüvitise taotluse ja nõutud lisadokumentide esitamise päevast arvates. § 24. Garantiihüvitise suurus (1) Väljamakstav garantiihüvitise summa arvutatakse tõendatud ja sihtasutuse poolt aktsepteeritud kahjusumma ja garantiivõtja omavastutuse ulatuse põhjal. (2) Sihtasutuse poolt garantiivõtjale väljamakstav hüvitissumma ei tohi ületada garantiivõtjale tekkinud kogukahju ega summat, mida garantiivõtjal on tegelikult õigus laenuvõtjalt laenulepingu või ostjalt ekspordilepingu alusel saada. Nimetatud piirang ei hõlma § 11 punktis 4 nimetatud lisakulusid. § 25. Garantiihüvitise väljamaksmise tähtaeg (1) Sihtasutus maksab garantiihüvitise välja viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul garantiihüvitise taotluse ja nõutud lisadokumentide esitamise päevast arvates. (2) Kui garantiihüvitise taotluse aluseks olev nõue on vaidlustatud, võib sihtasutus garantiihüvitise väljamaksmist edasi lükata kuni pädev kohus või vahekohus on jõustunud lahendiga tuvastanud garantiivõtja nõudeõiguse olemasolu. (3) Hüvitise suuruse vaidlustamise korral ei toimu väljamaksmist enne kokkuleppe saavutamist ja muude hüvitist puudutavate vaidluste lõppemist. Ekspertiisi tellimise korral ei toimu väljamaksmist enne aruande saamist. 4. peatükk RAKENDUSSÄTE § 26. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2003. a. Peaminister Juhan PARTS Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN