Raasiku Vallavolikogu — Raasiku valla põhimääruse muutmine — KO, 51, 1301

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktile 9 ja § 45 lõikele 5 ning Raasiku valla põhimääruse (RTL 1998, 230/231, 936; KO 2000, 7, 148) punktile 18.1.9, Raasiku Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Raasiku valla põhimäärust (RTL 1998, 230/231, 936; KO 2000, 7, 148) alljärgnevalt: 1.1. asendada punktis 4.3 sõnad «avalik-õiguslik isik» sõnadega «avalik-õiguslik juriidiline isik»; 1.2. muuta punkti 15.2 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: «15.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb volikogu seaduste ja teiste õigusaktide alusel iseseisvalt vallaelanike huvides ja nende nimel.»; 1.3. muuta punkti 16.3 ja sõnastada see järgmiselt: «16.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimiskomisjoni poolt valimistulemuste väljakuulutamise otsuse avalikustamisele järgneval päeval.»; 1.4. muuta punkti 16.4 ja sõnastada see järgmiselt: «16.4. Raasiku valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva.»; 1.5. muuta punkti 17.8 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt: «Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel.»; 1.6. täiendada punkti 18.1.18 pärast sõnu «valla ametiasutuse» sõnadega «ning ametiasutuse hallatavate asutuste»; 1.7. asendada punktis 18.1.24 sõna «kohtukaasistujate» sõnaga «rahvakohtunikukandidaatide»; 1.8. asendada punktis 18.1.26 sõna «tühistamine» sõnadega «kehtetuks tunnistamine»; 1.9. muuta punkti 18.1.28 ja sõnastada see järgmiselt: «18.1.28. üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine ning üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;»; 1.10. muuta punkti 18.1.29 ja sõnastada see järgmiselt: «18.1.29. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;»; 1.11. täiendada punkti 18.1.30 pärast sõnu «tegevuse lõpetamine ning» sõnadega «ametiasutuse ja»; 1.12. täiendada põhimääruse punkti 18 punktidega 18.1.33, 18.1.34, 18.1.35, 18.1.36 ja 18.1.37 järgmises sõnastuses: «18.1.33. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 18.1.34. heakorra tagamiseks heakorra- ja kaevetööde eeskirja kehtestamine; 18.1.35. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 18.1.36. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 18.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.»; 1.13. muuta punkti 19.2 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: «19.2. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks ja teiste seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ning teisi alalisi komisjone vallaelu probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks.»; 1.14. muuta punkti 21.3 ja sõnastada see järgmiselt: «21.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise korraldab valla valimiskomisjon. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 10-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis kandidaate, kes on nõus kandideerima, ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 10-minutilises sõnavõtus. Esinemine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. Valimiskomisjon kehtestab oma tööjaotuse volikogu esimehe valimiste läbiviimisel. Kandidaatide nimed kantakse valimissedelitele esitamise järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu 10-minutilise vaheaja. Komisjoni esindaja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. Enne valimissedelite tagastamist sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui valimissedelil on märgistatud rohkem kui üks kandidaat, loetakse valimissedel rikutuks; kui ühtegi kandidaati ei ole märgistatud, loetakse sedel erapooletuks. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist. Kui kandidaate oli kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus, või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti.»; 1.15. tunnistada kehtetuks punktid 21.4, 21.5 ja 21.6; 1.16. muuta punkti 21.7 ja sõnastada see järgmiselt: «21.7. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.»; 1.17. muuta punkti 23.1 ja sõnastada see järgmiselt: «23.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes kontrollib vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele, valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust, tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele, valla poolt sõlmitud lepingute täitmist ning vallavalitsuse ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.»; 1.18. asendada punktis 23.2 sõnad «omavalitsuse asutuste» sõnadega «hallatavate asutuste»; 1.19. täiendada punkti 23.2 pärast sõnu «valla eelarvele» sõnadega «oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel.»; 1.20. muuta punkti 23.3 ja sõnastada see järgmiselt: «23.3. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.»; 1.21. täiendada punkti 25.5 teist lauset enne sõnu «nimetatud küsimustes» numbriga «18.1.33»; 1.22. muuta punkti 26.4 ja sõnastada see järgmiselt: «26.4. Volikogu määrused, otsused ja istungite protokollid avalikustatakse avaliku teabe portaalis ning tehakse kõigile kättesaadavaks vallamajas ja raamatukogu ruumides Arukülas, Raasikul, Pikaveres ja Peningil.»; 1.23. täiendada punkti 28.5 järgmise lausega: «Pärast lahkumispalve esitamist kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.»; 1.24. välja jätta punktis 29.4 sõnad «v.a vallasekretär»; 1.25. asendada punktis 31.3 sõna «vallasekretär» sõnaga «protokollija»; 1.26. muuta punkti 31.4 ja sõnastada see järgmiselt: «31.4. Vallavalitsus võtab istungil vastu määrusi ja korraldusi. Kui määrust ei avaldata elektroonilises Riigi Teatajas, jõustuvad määrused kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisel.»; 1.27. muuta punkti 31.5 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: «31.5. Vallavalitsuse istungite protokollid, määrused ja korraldused avalikustatakse avaliku teabe portaalis ning need on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis.»; 1.28. asendada punktis 31.8 sõnad «asjaajamise kord» sõnaga «asjaajamiskord»; 1.29. muuta punkti 32.2.3 ja sõnastada see järgmiselt: «32.2.3. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi;»; 1.30. asendada punktis 32.2.4 sõna «korrastamiseks» sõnaga «korraldamiseks»; 1.31. täiendada põhimäärust punktiga 32.2.7 järgmises sõnastuses: «32.2.7. esitab volikogu istungile valitsuse poolt ettevalmistatud eelnõud ja valitsuse seisukohad.»; 1.32. muuta punkti 33.8 ja sõnastada see järgmiselt: «33.8. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, mille esimees on volikogu liige. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning esitab protokolli hääletamistulemuste kohta, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.»; 1.33. asendada punktis 34.5 sõnad «vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse alusel» sõnaga «ametijuhendiga»; 1.34. täiendada põhimäärust punktiga 34.7 järgmises sõnastuses: «34.7. Vallasekretär annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele.»; 1.35. täiendada põhimäärust punktiga 34.8 järgmises sõnastuses: «34.8. Vallasekretär korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist.»; 1.36. muuta punkti 46.2 ja sõnastada see järgmiselt: «46.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks.»; 1.37. täiendada põhimäärust punktiga 46.7 järgmises sõnastuses: «46.7. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse järgmise aasta arengukava muutmise kohta.»; 1.38. täiendada põhimäärust punktiga 46.8 järgmises sõnastuses: «46.8. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks ning valla üldplaneeringu kavandamisele.»; 1.39. asendada punktis 48.2 sõnad «planeerimis- ja ehitusseadusega» sõnadega «planeerimisseaduse ja ehitusseadusega». 2. Avaldada põhimääruse terviktekst elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast elektroonilises Riigi Teatajas avaldamist. Volikogu esimees Ants KIVIMÄE Kinnitatud Raasiku Vallavolikogu 8. aprilli 2003. a määrusega nr 8 RAASIKU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Raasiku valla põhimääruse eesmärk Raasiku valla põhimääruses sätestatakse Raasiku valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused ja kohustused. 2. Raasiku valla kohalik omavalitsus 2.1. Raasiku valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 3. Raasiku valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Raasiku vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.4. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. avalike teenuste osutamine vallaelanikele soodsamatel tingimustel. 4. Raasiku valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Raasiku vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning tema poolt sõlmitavatest lepingutest. 4.2. Raasiku vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 4.3. Raasiku vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 5. Raasiku valla omavalitsusorganid Raasiku valla omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Raasiku valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 6.1. Omavalitsusüksuse ülesanne on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti, teede ja tänavate korrashoidu, territoriaalplaneerimist. 6.2. Omavalitsusüksuse ülesanne on samuti korraldada valla koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, huvialakooli, raamatukogude, rahvamajade, tervishoiuasutuste ning teiste vallaasutuste ülalpidamist ja tööd juhul, kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Raasiku valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 7.1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 7.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsemisasutustele. 8. Raasiku valla suhted teiste omavalitsusüksustega 8.1. Raasiku vald võib sõlmida lepinguid kohalikke omavalitsusi ühendavate organisatsioonidega ning kuuluda omavalitsusliitudesse ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks. 9. Raasiku vallaeelarve 9.1. Raasiku vallal on eelarve- ja maksuseadusest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. 10. Raasiku valla sümbolid 10.1. Raasiku valla sümbolid on vapp ja lipp; nende kirjelduse kehtestab volikogu. 10.2. Raasiku valla vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse dokumentidel, siltidel, trükistel, suveniiridel, pannakse üles nende ruumides, samuti kasutatakse valla esindamisel massiüritustel. 10.3. Lipp heisatakse alaliselt Raasiku Vallavalitsuse hoone ees asuval lipuvardal. 10.4. Valla lipu ja vapi kasutamise täpsema korra kehtestab volikogu. 11. Raasiku valla asjaajamiskeel 11.1. Asjaajamiskeel Raasiku valla omavalitsusorganites ja asutustes on eesti keel. 12. Raasiku valla piir 12.1. Raasiku valla piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras ning kantakse riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 12.2. Raasiku valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud korras volikogu või Vabariigi Valitsus. 12.3. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. II. RAASIKU VALLA ELANIK 13. Raasiku valla elanik 13.1. Raasiku valla elanik on isik, kes elab Raasiku vallas ja on kantud Raasiku valla elanikeregistrisse. 13.2. Täisealisel Raasiku valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele. III. RAASIKU VALLA AUKODANIK 14. Raasiku valla aukodanik Raasiku vallale osutatud väljapaistvate teenete eest võib vallapoolse erilise austusavaldusena anda üksikisikule Raasiku valla aukodaniku nimetuse. Valla aukodaniku statuudi kehtestab ja aukodaniku nimetuse annab volikogu. IV. RAASIKU VALLAVOLIKOGU 15. Raasiku valla omavalitsusüksuse esinduskogu 15.1. Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike valitud kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu. 15.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb volikogu seaduste ja teiste õigusaktide alusel iseseisvalt vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib elanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia küsitlusi. 15.3. Volikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja kehtestab oma tegevuse täpsemaks korraldamiseks töökorra. 16. Volikogu moodustamine 16.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 16.2. Valimised viiakse läbi mitmemandaadilises valimisringkonnas, kusjuures volikogu liikmete ja mandaatide arvu määrab volikogu vastavalt valimisseadusele. 16.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimiskomisjoni poolt valimistulemuste väljakuulutamise otsuse avalikustamisele järgneval päeval. 16.4. Raasiku valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva. 16.5. Uue volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 17. Volikogu liige 17.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 17.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest, Raasiku valla omavalitsusorganite õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 17.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. 17.4. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikule, saada Raasiku valla omavalitsusorganite õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 17.5. Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. 17.6. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276) § 25 lõikele 1. Sellisel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge tehakse volikogu protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle liikme võrra väiksem. 17.7. Volikogu liikme kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks, samuti muudel seadustes sätestatud juhtudel tema volikogu liikme volitused peatuvad. 17.8. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. 17.9. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 18. Volikogu ainupädevus 18.1. Volikogu ainupädevusse kuulub: 18.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 18.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 18.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 18.1.4. koormiste määramine; 18.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 18.1.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 18.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 18.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 18.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 18.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 18.1.11. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 18.1.12. valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine ja asendusliikmete määramine; 18.1.13. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 18.1.14. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 18.1.15. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18.1.16. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 18.1.17. töötasu või hüvitise määramine volikogu esimehele või tema asendajale, töötasu määramine vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 18.1.18. valla ametiasutuse ning ametiasutuse hallatavate asutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 18.1.19. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine; 18.1.20. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 18.1.21. valla esindamise korra kehtestamine; 18.1.22. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 18.1.23. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 18.1.24. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 18.1.25. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 18.1.26. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 18.1.27. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 18.1.28. üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine ning üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 18.1.29. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 18.1.30. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine; 18.1.31. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 18.1.32. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nende osalemise lõpetamise otsustamine; 18.1.33. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 18.1.34. heakorra tagamiseks heakorra- ja kaevetööde eeskirja kehtestamine; 18.1.35. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 18.1.36. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 18.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 18.2. Volikogu võib võtta lisaks käesoleva põhimääruse punktis 18.1 nimetatule enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis pole seadusega või volikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 19. Volikogu töövorm ja organid 19.1. Volikogu töövorm on istung. 19.2. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks ja teiste seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ning teisi alalisi komisjone vallaelu probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 19.3. Volikogu võib volikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada volikogu eestseisuse. 20. Volikogu esimees Volikogu esimees: 20.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 20.2. esindab Raasiku valda vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu kehtestatud korrale. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimise piires; 20.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 20.4. juhatab eestseisuse koosolekuid; 20.5. täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 21. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 21.1. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma alles pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist. 21.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse suuline või kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide kohta koostatakse eraldi nimekirjad. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 21.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise korraldab valla valimiskomisjon. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 10-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis kandidaate, kes on nõus kandideerima, ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 10-minutilises sõnavõtus. Esinemine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. Valimiskomisjon kehtestab oma tööjaotuse volikogu esimehe valimiste läbiviimisel. Kandidaatide nimed kantakse valimissedelitele esitamise järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu 10-minutilise vaheaja. Komisjoni esindaja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. Enne valimissedelite tagastamist sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui valimissedelil on märgistatud rohkem kui üks kandidaat, loetakse valimissedel rikutuks; kui ühtegi kandidaati ei ole märgistatud, loetakse sedel erapooletuks. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist. Kui kandidaate oli kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus, või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 21.4. Kehtetu. 21.5. Kehtetu. 21.6. Kehtetu. 21.7. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 22. Volikogu komisjon 22.1. Volikogu moodustab oma töö korraldamiseks alatisi komisjone eelarve- ja majandus-, kultuuri-, haridus-, sotsiaal-, tervishoiu-, maa-, planeeringute küsimustes ning vajadusel muudes valdkondades. Komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 22.2. Volikogu komisjon: 22.2.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb volikogule ettepanekud nende lahendamiseks; 22.2.2. töötab välja tegevuskavad; 22.2.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 22.2.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõude kohta; 22.2.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 22.2.6. võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarveprojekti kohta. 22.3. Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel häälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse häälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. 22.4. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja eestseisus. 22.5. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. 22.6. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Protokolliga on võimalik tutvuda vallamajas. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikuil, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. 22.7. Komisjoni otsused valla omavalitsusorganite õigusaktide vastuvõtmisel on soovitusliku iseloomuga. Komisjon annab aru volikogu ees vähemalt üks kord kvartalis. 22.8. Volikogu komisjoni liikmete osalemine koosolekul hüvitatakse volikogu poolt ettenähtud korras. 22.9. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. 23. Volikogu revisjonikomisjon 23.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes kontrollib vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele, valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust, tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele, valla poolt sõlmitud lepingute täitmist ning vallavalitsuse ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 23.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse otstarbekust, vastavust volikogu määrustele ja otsustele ning kehtivatele õigusaktidele, samuti tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. 23.3. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 23.4. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 24. Volikogu eestseisus 24.1. Volikogu eestseisus on vähemalt kolmeliikmeline, kuhu kuuluvad kindlasti volikogu esimees ja aseesimees. 24.2. Eestseisus on nõuandev organ, kes arutab läbi volikogu esimehe koostatud istungi päevakorra ning otsustab volikogu istungile arutamiseks esitatavate materjalide vastavuse volikogu töökorras kehtestatud nõuetele. 25. Volikogu istung 25.1. Volikogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu kinnitatud töökorrale. 25.2. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 25.3. Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees või aseesimees, see arutatakse läbi volikogu eestseisuses, tehakse teatavaks volikogu liikmetele istungi kutses ning kinnitatakse volikogu istungil häälteenamusega. Volikogu arutab istungil kutses märgitud ja volikogu töökorra kohaselt ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist ei tohi seda enam muuta. 25.5. Volikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 18.1.2, 18.1.4, 18.1.6–18.1.10,18.1.13, 18.1.14, 18.1.16, 18.1.22 ja 18.1.33 nimetatud küsimustes on otsuste tegemiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 25.6. Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu istungi protokollide kättesaadavus tagatakse volikogu määratud korras. 25.7. Volikogu istungi kokkukutsumise küsimuste arutamise, hääletamise, otsuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu töökorras. 26. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine 26.1. Volikogu õigusakt on määrus ja otsus. 26.2. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, komisjonil, vallavalitsusel, vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel. 26.3. Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 26.4. Volikogu määrused, otsused ja istungite protokollid avalikustatakse avaliku teabe portaalis ning tehakse kõigile kättesaadavaks vallamajas ja raamatukogu ruumides Arukülas, Raasikul, Pikaveres ja Peningil. 26.5. Üldise tähtsusega volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks vastavalt kehtivatele seadustele nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 26.6. Volikogu määrused ja otsused saadetakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist vallavalitsusele, otsused – täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused ka õiguskantslerile. 26.7. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. V. VALLAVALITSUS 27. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan 27.1. Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Raasiku valla omavalitsusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekte ning korraldab eelarve täitmist. 27.2. Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse punktiga 27.1 nimetatud ülesanded õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 27.3. Vallavalitsus juhib oma haldusaparaadi, valla asutuste ja äriühingute, millel on vald ainsaks osanikuks või aktsionäriks, tegevust ja määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. 27.4. Vallavalitsus võib oma täitva tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 27.5. Vallavalitsuse liikmed on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni. 28. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 28.1. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed; 28.2. Vallavanem saab valituks osutumise päevast volitused moodustada vallavalitsus. 28.3. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu oma volituste ajaks. 28.4. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. 28.5 Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse volitused ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Pärast lahkumispalve esitamist kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 29. Vallavalitsuse kinnitamise kord 29.1. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. 29.2. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub häälteenamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel avalikul hääletamisel. 29.3. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. 29.4. Vallavalitsuse liikme saab vabastada ametist talle volikogus umbusaldust avaldades. 30. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsus on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla probleemidega seonduvaid küsimusi, mis vabariigi õigusaktide või volikogu õigusaktidega pole antud riigiorganite või volikogu ainupädevusse. 31. Vallavalitsuse töökord 31.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja. Istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus. 31.2. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse otsused võetakse vastu istungil osalejate häälteenamusega. 31.3. Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. 31.4. Vallavalitsus võtab istungil vastu määrusi ja korraldusi. Kui määrust ei avaldata elektroonilises Riigi Teatajas, jõustuvad määrused kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisel. 31.5. Vallavalitsuse istungite protokollid, määrused ja korraldused avalikustatakse avaliku teabe portaalis ja need on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. Vallavalitsuse korraldused saadab vallavalitsus kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. 31.6. Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 31.7. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. 31.8. Vallavalitsuse ja tema haldusaparaadi tegevus toimub vallavalitsuse kinnitatud asjaajamiskorra alusel. 31.9. Vallavalitsus korraldab valla esindamist kohtus. 32. Vallavanem 32.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu kehtestatud korrale ja juhib vallavalitsuse ning selle aparaadi tööd. 32.2. Vallavanem: 32.2.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 32.2.2. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 32.2.3. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 32.2.4. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 32.2.5. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 32.2.6. täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid; 32.2.7. esitab volikogu istungile valitsuse poolt ettevalmistatud eelnõud ja valitsuse seisukohad. 32.3. Vallavanema täpsema asendamise korra kehtestab vallavalitsus. 33. Vallavanema valimise kord 33.1. Vallavanema valib volikogu kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 33.2. Volikogu valib vallavanema volikogu liikmete poolt ülesseatud kandidaatide hulgast. 33.3. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. 33.4. Vallavanema kandidaadi ülesseadmisel esitavad volikogu liikmed kirjaliku ettepaneku. 33.5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. 33.6. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel häälteenamusega. 33.7. Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. 33.8. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, mille esimees on volikogu liige. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning esitab protokolli hääletamistulemuste kohta, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel. 33.9. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 33.10. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 33.11. Kui kordushääletusel ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine. Kui ka see hääletamine ei anna tulemust, kutsutakse kokku volikogu erakorraline istung, kus toimub kordusvalimine käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 34. Vallasekretär 34.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 34.2. Vallasekretär juhib vallavalitsuse kantselei tegevust, esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta. 34.3. Vallasekretär korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, valla omavalitsusorganite õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist, vallavalitsuse juriidilist teenindamist. 34.4. Vallasekretär esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta. 34.5. Vallasekretär hoiab valla vapipitsatit ja täidab teisi talle seaduse ja ametijuhendiga pandud ülesandeid. 34.6. Vallasekretäri asendamise korra kinnitab vallavanem. 34.7. Vallasekretär annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele. 34.8. Vallasekretär korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist. 35. Valla ametiasutus ja selle hallatav asutus (edaspidi asutus ) 35.1. Valla kohaliku omavalitsuse ametiasutus on Raasiku Vallavalitsus, kes teostab avalikku võimu. 35.2. Kohaliku omavalitsuse asutused on haridus-, kultuuri- ja muud asutused, kes ei teosta avalikku võimu, ei ole juriidilised isikud ja keda finantseeritakse vallaeelarvest. 35.3. Kohaliku omavalitsuse asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustamine ning põhimääruse kinnitamine toimub vastavalt seadusele. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. VI. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS 36. Kohaliku omavalitsuse teenistus 36.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 36.2. Vallavalitsuse teenistujad on ametnikud ja abiteenistujad. 36.3. Ametnik on vallavalitsuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. 36.4. Abiteenistuja on vallavalitsuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 37. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed tagatised 37.1. Vallavalitsuse teenistujate sotsiaalsed tagatised sätestatakse valla omavalitsusteenistuse alustes, kohaliku omavalitsuse ametniku suhtes kehtivad seaduses kohaliku omavalitsuse teenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised. VII. RAASIKU VALLA ÕIGUSAKTID 38. Valla omavalitsusorganite õigusaktid 38.1. Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 38.2. Volikogul on õigus üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel – korraldusi. Vallavanem annab valla ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 38.3. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse volikogu töökorras ja vallavalitsuse asjaajamise korras. 38.4. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine, tühistamine ja kehtetuks tunnistamine toimub vastavalt seadustele ning volikogu töökorrale ja vallavalitsuse asjaajamiskorrale. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse määruste ja korralduste muutmiseks või tühistamiseks on volikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 39. Õigusaktide algatamine Raasiku valla elanike poolt 39.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus algatada volikogu määruste või otsuste, vallavalitsuse määruste või korralduste vastuvõtmine, muutmine või tühistamine. 39.2. Punktis 39.1 ettenähtud algatus vormistatakse kirjalikult vastava eelnõuna ja sellele kirjutavad alla taotlust esitavad või toetavad vallaelanikud. Kui volikogu pädevusse kuuluv algatatud õigusakti eelnõu esitatakse vallavalitsusele, edastab vallavalitsus selle volikogule kümne päeva jooksul koos omapoolse seisukohaga. VIII. RAASIKU VALLA VARA 40. Vallavara mõiste 40.1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 40.2. Vallaeelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 40.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja avalikku registrit. 40.4. Valla osalemise äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes otsustab volikogu. 41. Vallavara valdus 41.1. Vallavara valdajad on volikogu, vallavalitsus ja vallaasutus. Vallaasutused on vallavara valdajateks oma põhimääruste järgi. 41.2. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub volikogu kehtestatud korras. 41.3. Vallavara valdajaks võib seaduses ja volikogu kehtestatud korras olla kolmas isik. 41.4. Vallavara valdajad peavad tagama vallavara korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise ning on vastutavad vallavara säilimise eest. 42. Valla eelarve tulud ja kulud 42.1. Valla eelarve tulud on: 42.1.1. laekumised maksudest; 42.1.2. laekumised majandustegevusest; 42.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 42.1.4. laenud ja intressid; 42.1.5. muud laekumised. 42.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 42.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 42.2.2. lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks; 42.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 42.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 42.3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 43. Valla eelarve koostamine, tasakaalustamine ja vastuvõtmine 43.1. Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise ja vastuvõtmise täpsema korra kehtestab volikogu kooskõlas vastavate seadustega. 43.2. Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarveprojekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 43.3. Valla eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. 43.4. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel. 43.5. Valla eelarve peab volikogus läbima vähemalt kaks lugemist. 43.6. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 44. Valla majandustegevus 44.1. Valla majandustegevus on: 44.1.1. osalemine ettevõtluses; 44.1.2. tehingud vallavaraga; 44.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 44.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 44.2. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 44.3. Käesoleva põhimääruse punktis 41.1 sätestatud vallavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seadusega ja volikogu kehtestatud korras. 45. Valla kohalikud maksud ja koormised 45.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. 45.2. Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormisi füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. IX. RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 46. Arengukava 46.1. Valla arengukava on dokument, milles on sätestatud Raasiku valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 46.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 46.3. Arengukava projekt esitatakse vallavalitsuse poolt volikogule pärast läbiarutamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. 46.4. Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavasse volikogule volikogu kehtestatud ajaks. 46.5. Pärast avalikustamist esitatud ettepanekute läbiarutamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides kinnitab volikogu valla arengukava ning teeb selle kõigile kättesaadavaks. 46.6. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmine. 46.7. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse järgmise aasta arengukava muutmise kohta. 46.8. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks ning valla üldplaneeringu kavandamisele. 47. Valla üldplaneering 47.1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 48. Raasiku valla ehitus 48.1. Vallaehitus on: 48.1.1. ehitiste püstitamine valla haldusterritooriumil maa peale ja maapõue; 48.1.2. ehitiste laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 48.1.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 48.1.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 48.1.5. ehitiste lammutamine. 48.2. Vallaehituse aluseks on valla üldplaneering ja detailplaneeringud. Vallaehitust reguleeritakse planeerimisseaduse ja ehitusseadusega, valla ehitusmäärusega ning muude Eesti Vabariigi, vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidega. 49. Valla kultuuriväärtuste kaitse 49.1. Omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 49.2. Kaitse alla kuuluvate objektide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub vallavalitsuse ettepanekul volikogu määruste ja otsustega ning muude õigusaktidega sätestatud korras. 50. Keskkonnakaitse 50.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 50.2. Raasiku vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut. X. RAASIKU VALLA VÄLISSUHTED 51. Valla välissuhete korraldamine 51.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 51.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. 51.3. Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki. 52. Valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö 52.1. Vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd väljakujunenud sõprusvaldadega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja elanike huvides. 52.2. Valla omavalitsusorganid osalevad oma struktuuriüksustega Raasiku valla arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusorganitega. 52.3. Valla omavalitsusorganite või nende poolt volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvele. XI. RAASIKU VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 53. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 53.1. Põhimääruse võtab vastu ja seda muudab volikogu. 53.2. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused peavad volikogu istungitel läbima vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 53.3. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused jõustuvad volikogu määratud päeval.