Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-50-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2003. a määrus K. K. süüasjas KrK § 186 ja § 143 lg 2 p-de 1, 1-1 ja 2 järgi — RT III, 2003, 16, 151

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-50-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus, 24. aprillil 2003. a. Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi K. K. süüasi KrK § 186 ja § 143 lg 2 p-de 1, 1 1 ja 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu kohtuniku Piret Liivo 27. veebruari 2003. a määrus, millega jäeti K. K. karistusest vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. K. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 1. aprill 2003. a (kirjalik menetlus) Resolutsioon 1. Jätta Tallinna Linnakohtu kohtuniku Piret Liivo 27. veebruari 2003. a määrus K. K. karistusest vabastamata jätmise kohta muutmata ja K. K. erikaebus jätta rahuldamata. 2. Määrus jõustub 24. aprillil 2003. a ega ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 2001. a kohtuotsusega tunnistati K. K. süüdi ja teda karistati KrK § 186 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud ning § 143 lg 2 p-de 1, 1 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat ja 7 kuud. KrK § 40 lg 1 alusel liideti karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2000. a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus kaks aastat vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks mõisteti K. K.-le neli aastat vabadusekaotust, kandmise aja algusega 7. september 2000. a. 2. 10. jaanuaril 2003. a esitas K. K. Tallinna Prokuratuurile avalduse, milles palus vähendada oma karistust kuue kuu võrra ja määrata lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Ta leidis, et temale KrK § 186 järgi süüksarvatud kuritegu kvalifitseerub 1. septembril 2002. a jõustunud karistusseadustiku § 344 järgi, mille karistuse ülemmäär on üks aasta vangistust. Teda karistati dokumendi võltsimise eest vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud ning seetõttu tuleb tema lõplikku karistust vähendada kuue kuu võrra. 3. Tallinna Prokuratuuri prokurör Andra Sild esitas 14. veebruaril 2003. a Tallinna Linnakohtule taotluse jätta K. K. karistuse kandmisest vabastamata, sest asjas puuduvad karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg-s 1 toodud karistusest vabastamise alused. 4. Tallinna Linnakohtu kohtunik Piret Liivo nõustus prokuröri taotluse motiividega ning jättis 27. veebruari 2003. a määrusega K. K. karistusest vabastamata. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 5. K. K. esitas Tallinna Linnakohtu kohtuniku määruse peale erikaebuse, milles ta ei ole nõus, et tema karistuse kergendamise taotluse lahendamine on toimunud KarSRS sätete alusel. K. K. palub jätkuvalt karistuse kergendamist kuue kuu võrra KarS § 5 lg 2 sätete alusel. Kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. Alates 1. septembrist 2002. a kehtib karistusseadustik. Nimetatud seadustiku rakendamise seadus sätestab isikute karistuse kandmisest vabastamise alused ning kriminaalkoodeksi vastavate paragrahvide järgi mõistetud karistuste ümbervaatamise korra. Tallinna Linnakohtu kohtunik leidis 27. veebruari 2003. a määrusega õigesti, et käesolevas asjas puuduvad K. K. karistusest vabastamise alused KarSRS § 1 lg-te 1–3 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et K. K. taotlus lõpliku karistuse kergendamiseks kuue kuu võrra ei ole põhjendatud ja seda järgmistel põhjustel. 7. K. K. mõisteti Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 2001. a kohtuotsusega süüdi KrK § 186 järgi kuriteos, mille objektiivseteks tunnusteks oli ametliku dokumendi võltsimine kasutamise eesmärgil ja teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise organiseerimine eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Need tunnused täidavad KarS § 344 lg 1 (dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine) ja § 345 lg 1 (võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine) koosseisud. KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, § 345 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KrK § 186 nägi nii dokumendi võltsimise kui ka võltsitud dokumendi kasutamise eest karistusena ette rahatrahvi, aresti või vabadusekaotuse kuni kahe aastani. Kuigi KarS § 344 lg 1 sanktsiooni ülemmäär on kuni üheaastane vangistus, vastab osa K. K. kuriteo tunnustest KarS § 345 lg-le 1, mille sanktsiooni ülemmäär on kolm aastat vangistust. Kuna KrK § 186 eest võimaliku mõistetava karistuse ülemmäär oli kaks aastat vabadusekaotust, siis ei tohi K. K.-le KrK § 186 järgi mõistetud karistus seda karistusmäära ületada. K. K.-le KrK § 186 järgi mõistetud karistus – 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust – nimetatud määra ei ületa ning seetõttu pole alust tema karistust kergendada. 8. Toodud põhjendustel ja juhindudes KarSRS § 3 lg-test 2 ja 3 ning §-st 10, AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, leiab kriminaalkolleegium, et Tallinna Linnakohtu kohtuniku Piret Liivo 27. veebruari 2003. a määrus tuleb jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER