Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-39-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 2003.a kohtuotsus K. H. haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 158 lg 1 järgi — RT III, 16, 149

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-39-03 Otsuse kuupäev 21. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi K. H. haldusõiguserikkumise asi HÕS § 158 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 7. novembri 2002. a otsus asjas nr 4-2713/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. H. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürni kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 25. märts 2003. a Istungil osalenud isikud K. H. ja tema kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 7. novembri 2002. a kohtuotsus ja Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna juhtivkonstaabli 9. septembri 2002. a kiirmenetluse otsus haldusõiguserikkumise asjas K. H. süüdistuses HÕS § 158 lg 1 järgi ja lõpetada asjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsus jõustub 21. aprillil 2003. a ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kohtuvälise menetleja Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna juhtivkonstaabli 09. septembri 2002. a kiirmenetluse otsusega karistati K. H. HÕS § 158 lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni selle eest, et ta 25. märtsil 2002. a kella 13.30 ajal tarbis oma elukohas Tallinnas Jannseni tn 31–2 korteris narkootilist ainet (kannabinoidi) ilma arsti ettekirjutuseta. Väärtegu loeti tõendatuks joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise 25. septembri 2002. a aktiga nr 1192/358. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas K. H. Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles kiirmenetluse otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja kinnitas, et ta ei ole narkootilisi aineid tarbinud. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise 25. märtsi 2002. a akt nr 119/358, mille kohaselt on K. H. tuvastatud narkootilise aine kannabinoid tarvitamise tunnused, on vastuolus akti aluseks olnud 25. märtsi 2002. a laboratoorse analüüsi nr 807 tulemustega. Laboratoorsest analüüsist nähtub, et uuritud uriinist on leitud amfetamiini. K. H. leidis, et tema suhtes rikuti «Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra» (edaspidi Kord) § 12 lg 2 p 20 ja § 15 p 3 nõudeid, kuna joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis puudub märge isikule akti tutvustamise kohta ja talle ei antud uuringu ega akti ärakirja. Akti tutvustati talle politsei poolt alles viis kuud hiljem ning selle sisuga kaebaja ei nõustunud. Kuna akti tutvustati hilinemisega, ei olnud seda enam võimalik vaidlustada. Ka politseis ei antud võimalust akti vaidlustamiseks. 3. Tallinna Linnakohtu 07. novembri 2002. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Linnakohus leidis, et K. H. esinesid narkootilise aine (amfetamiin) kasutamise tunnused. Ühtlasi märkis kohus, et väärteoasjas spetsialistina ülekuulatud Taimi Palki ütlustest tulenevalt kirjutas ta ekslikult joobeseisundi tuvastamise akti järeldavasse ossa, et tuvastatud on kannabinoidi tarvitamine, tegemist on tehnilise veaga. Asjaolu, et K. H. tarbis mitte kannabinoide vaid amfetamiini, ei muuda teo kvalifikatsiooni, mistõttu karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Ebaõige on K. H. väide, et puudus alus kiirmenetluse kohaldamiseks. Vastavalt VTMS § 55 lg 1 võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged, menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi ja võimaldatud anda ütlusi ning on selgitatud, et kiirmenetluses protokolli ei koostata. Kohus leidis, et need tingimused on täidetud. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et tal ei olnud võimalik joobeseisundi tuvastamise akti vaidlustada seoses selle hilinenud tutvustamisega. Joobeseisundi tuvastamise aktist nähtub, et K. H. on seda tutvustatud 19. augustil 2002. a. Pärast seda oli tal võimalik see viie päeva jooksul vaidlustada kaebuse esitamisega maakondlikule liiklusmeditsiini komisjonile. Kassatsioonimenetluse poolte seisukohad Riigikohtus 4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse K. H. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. 4.1. Kaebuses leitakse, et väärteoasja menetlus ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Sellel õigusel on reaalne sisu siis, kui menetlus kohtus toimub mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul pöördus K. H. kohtusse, kuna 25. märtsil 2002. a teostatud joobeseisundi tuvastamise akti tulemusi tutvustati talle alles 19. augustil 2002. a ning ta ei osanud oodata, et ligi poole aasta tagusest sündmusest võib tuleneda talle negatiivseid tagajärgi. Akti vaidlustamine ei ole sellise perioodi järel enam efektiivne, kuna korduva uuringu tegemine on juba kuu möödudes välistatud. 4.2. Kohus, leides, et K. H. oli võimalik akti vaidlustada, jättis tähelepanuta, et talle sellist võimalust ei tutvustatud. Lisaks leiab kassaator, et bioloogiliste vedelike uurimise akt ei ole vormistatud nõuetekohaselt, kuna sellel puuduvad uuritud materjali kirjeldus ja laboriarsti otsus, sellega rikuti Korra § 13 lg-t 2. Samuti ei ole tõendina võimalik käsitleda joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, kuna see on vastuolus bioloogiliste vedelike uurimise aktiga. 4.3. Eelnevast tulenevalt ei olnud asjaolud selged ja puudus alus kiirmenetluse kohaldamiseks. 5. Riigikohtu istungil jäid kaitsja ja K. H. kassatsioonkaebuse juurde selles toodud põhjendustel ja taotlesid kaebuse rahuldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. Väärteoasjas tehtud kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks on VTMS § 175 p 2 järgi väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt VTMS §-le 150. Muu hulgas on VTMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteomenetlust ei ole lõpetatud VTMS §-s 29 sätestatud asjaoludel. Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 150 lg 2 järgi võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesoleva asja menetlemise käigus ei ole K. H. käitumises HÕS § 158 lg-s 1 kirjeldatud väärteo koosseis usaldusväärselt tõendatud. K. H. käitumises puuduvad väärteo tunnused ning menetlus asjas kuulub lõpetamisele. Väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks peab Riigikohtu kriminaalkolleegium käesolevas asjas kiirmenetluse kohaldamist tingimustes, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, s.o VTMS § 55 lg 1 nõuete rikkumist, samuti Korra nõuete rikkumist. 7.1. Asjaolude ebaselgus nähtub eelkõige sellest, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti (tl 18) ja laboratoorse analüüsi tulemustes (tl 19) on vastuolu K. H. poolt väidetavalt tarvitatud narkootilise aine osas. Laboratoorse analüüsi kohaselt on kasutatud narkootiliseks aineks amfetamiin, kuid joobeseisundi tuvastamise akti kohaselt kannabinoidid. Lisaks nähtub joobeseisundi tuvastamise aktist, et K. H. ei ole arsti otsusega nõustunud. Sama nähtub ka K. H. ülekuulamise protokollidest (tl-d 20–21 ja 22). Selliste asjaolude ilmnemisel ei ole alust väita, et väärteo asjaolud olid selged. Väärteo asjaolude selgus on esmane ja vältimatu eeltingimus kiirmenetluse kohaldamiseks. Selle eeltingimuse täitmata jätmisel ei anna õigust kiirmenetluse kohaldamiseks ka kõigi VTMS § 55 lg 1 p-des 1–3 loetletud tingimuste täitmine. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuse tegemisel rikkunud ka VTMS § 57 lg 1 p 8 nõudeid, kuna otsuses ei ole näidatud tõendeid, mis kõrvaldaksid ülaltoodud vastuolu ja kummutaksid menetlusaluse isiku vastuväite. 7.2. Korra rikkumine seisneb § 13 lg 2 p 11 nõuete eiramises, sest laboratoorse analüüsi 25. märtsi 2002. a aktis nr 807 (tl 19) puudub arsti otsus. Fikseeritud on vaid analüüsi tulemused. Asja materjalides puuduvad andmed, et K. H. osas oleks täidetud Korra § 15 p-s 3 sätestatud õigus saada joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ja bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringu akti ärakiri. WH Ravikeskuse OÜ peaarsti asetäitja Jaanus Mumma 7. novembri 2002. a kirjast nr 296 (tl 36) nähtub, et ainetele positiivseid uriini analüüse säilitatakse haiglas kuu aega. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise 25. märtsi 2002. a aktist (tl 19) nähtub, et K. H. on arsti otsusega tutvunud alles 19. augustil 2002. a, s.o ligi viis kuud pärast akti koostamist. Seega puudus pärast K. H. joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti tutvustamist võimalus akti aluseks olnud uriini korduvuurimiseks. Sellega oli K. H. võetud võimalus akti sisuliseks vaidlustamiseks ja asjaolu, et K. H. pärast aktiga tutvumist ei vaidlustanud seda Korra §-s 22 sätestatud korras, on formaalse tähendusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et vastavalt Korra § 22 lg-le 2 on joobeastme meditsiinilise tuvastamise akti vaidlustamise õigus nii isikul, kellel joove tuvastati kui ka joobe meditsiinilise tuvastamise tellinud asutusel. Tingimustes, kus politseile oli joobeastme meditsiinilise tuvastamise akti sisu ja selle mittevastavus analüüsi tulemustele teada kohe, s.o 25. märtsil 2002. a, oli kohtuvälise menetleja kohustuseks koguda tõendid, mis vastuvaidlematult tõendaksid menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemist, s.h vajaduse korral joobeastme meditsiinilise tuvastamise akti vaidlustamise teel VTMS §-s 22 sätestatud korras. Selle kohustuse täitmisest ei vabasta kohtuvälist menetlejat ka asjaolu, et menetlusalune isik oma menetlusõigusi ei kasuta. Käesoleval juhul jäeti politsei poolt vastuoluline joobe tuvastamise akt kontrollimata ja vaidlustamata. Selle tulemusel on kõrvaldamata kahtlused K. H. poolt HÕS § 158 lg 1 järgi väärteo toimepanemises. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et K. H. joobe tuvastamise dokumentides esinevaid vastolusid on võimalik kõrvaldada üksnes joobe tuvastamise aluseks olnud uriini kordusanalüüsiga. Neid vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada tunnistajate ütlustega, sest vastasel korral muutuks Korras sätestatud joobe tuvastamise menetlus mõttetuks. Küll aga ei tähenda see, et isiku joovet ei oleks võimalik tuvastada ka Korra § 5 lg-tes 1 ja 3 ettenähtud korras. K. H. joobe tuvastamise aluseks olnud uriini uut analüüsi ei ole käesoleval ajal enam võimalik teostada. Seega jääb kõrvaldamata kahtlus K. H. poolt HÕS § 158 lg 1 järgi väärteo toimepanemises. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, § 175 p-st 2, §-st 176 ja §-st 177, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Linnakohtu 7. novembri 2002. a kohtuotsus ja Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna juhtivkonstaabli 9. septembri 2002. a kiirmenetluse otsus haldusõiguserikkumise asjas K. H. süüdistuses HÕS § 158 lg 1 järgi tuleb tühistada ja menetlus asjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER 29.05.2014 11:15 Isikunimi asendatud initsiaalidega Riigi Teataja seaduse § 4 lõige 3 alusel arvestades Riigikohtu Kantselei 27.05.2014 kirja nr 6-1/14-475.