Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-8-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2003. a kohtuotsus K. K. süüdistusasjas KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi — RT III, 2003, 15, 145

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-8-03 Otsuse kuupäev 17. aprill 2003. a. Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi K. K. süüdistusasi KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga 30. septembri 2002. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2002. a määrus K. K. osas kriminaalmenetluse lõpetamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuratuuri osakonda juhtiva prokuröri Alar Kirsi avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 1. aprill 2003. a. Istungil osalenud isikud K. K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2002. a määrus ja Tallinna Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga 30. septembri 2002. a määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta K. K. süüdistusasjas KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi. 2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. 3. Rahuldada prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks. Kohtuotsus jõustub 17. aprillil 2003. a ega ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K. K.le esitati süüdistus KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud KrK § 139 ja § 140 ettenähtud kuriteo, püüdis 18. juunil 2002. a kella 18.40 ajal varastada Tallinnas kauplusest S võõrast vara väärtusega kokku 768 krooni. K. K. ei viinud kuritegu lõpuni, sest ta peeti kaupluse turvateenistuse poolt kinni. 2. Tallinna Linnakohtu kohtunik Märt Tomingas vaatas oma 30. septembri 2002. a määrusega eeltoodud kriminaalasja materjalid läbi ning lõpetas kriminaalmenetluse K. K. käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohus saatis kriminaalmenetluse lõpetamise määruse Tallinna Politseiprefektuuri K. K. väärteo eest vastutusele võtmise küsimuse otsustamiseks. Määruse motiivide kohaselt kehtestati alates 1. septembrist 2002. a karistusseadustik ning samaaegselt tunnistati kehtetuks halduseõiguserikkumiste seadustik, mille § 1441 lg 2 kohaselt oli pisivargusega tegemist siis, kui varastatu väärtus ei ületanud 600 krooni. KarS § 218 kohaselt on varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu väärtegu, kui selle asja rahaline väärtus ei ületa 1000 krooni. KarS § 5 lg 2 sätete alusel on seadusel, mis leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Kohtunik leidis et, K. K. tegu kvalifitseerub KarS § 218 lg 1 järgi ja on käsitatav väärteona. 3. Tallinna Prokuratuuri prokurör Eve Soostar esitas eriprotesti, milles taotles määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis 31. oktoobri 2002. a määrusega linnakohtu määruse muutmata ja eriprotesti rahuldamata. Kriminaalkolleegium märkis, et 1. septembril 2002. a jõustunud KarS § 44 lg 2 ja § 218 kohaselt on vargus väärtegu, kui varastatu väärtus ei ületa 1000 krooni ja kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. Kuna KarS § 5 lg 2 kohaselt on isiku olukorda leevendaval seadusel tagasiulatuv jõud, siis kehtib see ka K. K. poolt varastada püütud asjade väärtuse suhtes, mis jääb alla 1000 krooni. Kriminaalkolleegium leidis, et K. K. teo kriminaliseeriv tunnus – varastatu maksumus – on käesolevaks hetkeks ära langenud. Seoses KarS-i jõustumisega on ilmnenud uus kriminaliseeriv tunnus – varguse varasem toimepanemine. Võrreldes kriminaalkoodeksiga uue kriminaliseeriva tunnuse alusel K. K. teo kvalifitseerimine KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ei ole ringkonnakohtu arvates õige, sest KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole tagasiulatuvat jõudu seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil raskendab isiku olukorda. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 5. Riigiprokurör Alar Kirs esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eeltoodud määrustes. Prokurör ei nõustu määrustega ning leiab, et käesolevas asjas puuduvad KarSRS §-des 1–3 sätestatud menetluse lõpetamise alused. K. K.le süüksarvatud tegu kvalifitseerus teo toimepanemise ajal KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi ning on pärast 1. septembrit 2002. a kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Samuti ei ole prokurör nõus kohtute seisukohaga, et K. K. süüditunnistamine KarS § 199 lg 2 p 4 järgi raskendaks tema olukorda. Siinkohal viitab avalduse esitaja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustele nr 3-1-1-116-02, 3-1-1-3-03 ja 3-1-1-9-03. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. KarSRS § 3 lg 1 kohaselt lõpetab kohus enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud kuriteo kohta alustatud kriminaalasja menetluse, kui esinevad sama seaduse § 1 lõigetes 1–3 sätestatud alused. Õige on prokuröri seisukoht, et käesolevas asjas nimetatud aluseid ei ole ning seetõttu on kriminaalmenetluse lõpetamine määrustes toodud motiividel ebaõige. Kriminaalkolleegium ei nõustu kohtute järeldusega, et K. K.le kriminaalkoodeksi järgi süüksarvatud tegu kvalifitseerub pärast karistusseadustiku jõustumist 1. septembril 2002. a KaRS § 218 lg 1 järgi väärteona. Kriminaalkolleegium kordab oma varasemates lahendites (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2002. a määrust nr 3-1-1-116-02 – RT III 2002, 35, 376; 27. jaanuari 2003. a kohtuotsust nr 3-1-1-3-03 – RT III 2003, 4, 38; 6. veebruari 2003. a kohtuotsust nr 3-1-1-9-03 – RT III 2003, 5, 50) väljendatud seiskohta, et isiku käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab karistusseadustiku 13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine või väljapressimine), see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. Käesolevas asjas esineb süüteokoosseisus sätestatud raskendava asjaoluna varasem varguse katse toimepanemine K. K. poolt. Seetõttu on temale enne karistusseadustiku jõustumist süüksarvatud varguse katse toimepanemine karistatav ka karistusseadustiku järgi kuriteona KarS § 25 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2002. a määruse ja Tallinna Linnakohtu kohtuniku 30. septembri 2002. a määruse ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER