Torgu Vallavolikogu — Torgu valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis — KO, 50, 1295

Torgu Vallavolikogu 7. aprilli 2003. a määrus nr 1-1/8 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 9 ja § 71, Torgu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Torgu valla põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Määrus saata avaldamiseks Riigikantseleile kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul. 3. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Mihkel UNDREST Kinnitatud Torgu Vallavolikogu 7. aprilli 2003. a määrusega nr 1-1/8 TORGU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Torgu valla põhimääruse mõiste Torgu valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) volikogu – valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 5. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 5.1. Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. 5.2. Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. 6. Vallavolikogu ja -valitsuse suhted riigiorganitega 6.1. Vallavolikogu ja -valitsuse ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 6.2. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 7. Valla ülesanded ja pädevus 7.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 7.2. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade või klubide, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 7.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 7.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 7.5. Seaduse alusel valla omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Eelnimetatud kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 8.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 8.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Torgu valla haldusterritooriumil. 9. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 10. Vald avalik-õigusliku isikuna 10.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 10.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 11. Valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 12. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või viimase määratud esindus. Lepingud rahvusvaheliste organisatsioonidega kinnitab volikogu. 13. Valla vapp ja lipp 13.1. Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 13.2. Valla vapi, lipu ja muude visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab vallavolikogu. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda ei tohi likvideerida või selle piire või nime muuta ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 14.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 15. Valla piir 15.1. Valla piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 15.2. Valla piir looduses määratakse seaduses sätestatud korras ja kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega ning maakonna maa-ametiga. 15.3. Valla piiri muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades ning lähtudes kehtivast seadusandlusest. 16. Vallaelanik 16.1. Vallaelanik on isik, kelle elukohaks rahvastikuregistri seaduse alusel on Torgu valla territoorium. 16.2. Vald peab vallaelanike arvestust seadusega sätestatud korras. 16.3. Vallaelanikel on valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.4. Vallaelanik on maksukohustuslane oma elukohajärgses vallas. 16.5. Vallaelanikul on õigus saada valla poolt osutatavaid avalikke teenuseid ja toetusi vastavalt Eesti Vabariigis ja Torgu vallas kehtivatele määradele ja korrale. Käesoleva põhimääruse punktis 16.1 nimetamata isikutel on valla territooriumil viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, kui seaduse või selle alusel antud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 16.6. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes algatusi vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul algatuse esitamise päevast. II. VOLIKOGU 17. Volikogu moodustamine 17.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 17.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. 17.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 18. Volikogu liige 18.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 18.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 18.3. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 18.4. Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 18.5. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 18.6. Kui volikogu liikmel on valitsuse korraldus või muu organi antud erivolitus või eriluba, siis tegutseb ta antud volituse alusel, mitte volikogu nimel. 18.7. Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud erivolitus või eriluba, tegutseb ta volituse või loa andmise otsuse ning selle aluseks olevate õigusaktide kohaselt. 18.8. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele. 18.9. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu. Arupärimises kirjeldab volikogu liige arupärimise esitamist põhjustanud asjaolusid. Arupärimisele võib volikogu liige lisada muid materjale, mis on seotud arupärimises käsitletava küsimusega. 18.10. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmetele hiljemalt ühe kuu jooksul või seaduses sätestatud lühema tähtaja jooksul. 18.11. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 18.12. Käesoleva põhimääruse punktis 18.11 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 18.13. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses ettenähtud korras. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 19.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.1.1. volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 19.1.2. tagasiastumisega; 19.1.3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Torgu vallas; 19.1.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega: 19.1.5. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 19.1.6. nimetamisega Torgu valla ametnikuks; 19.1.7. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 19.1.8. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 19.1.9. teovõimetuks tunnistamisega; 19.1.10. surmaga. 19.2. Käesoleva põhimääruse punktis 19.1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. 19.3. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 19.3.1. käesoleva põhimääruse punktides 19.1.1, 19.1.3, 19.1.4, 19.1.5, 19.1.6, 19.1.7 ja 19.1.10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 19.3.2. käesoleva põhimääruse punktides 19.1.8 ja 19.1.9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 19.3.3. käesoleva põhimääruse punktis 19.2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. 19.4. Vallasekretär on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad volikogu liikme volituste lõppemise. 20. Volikogu liikme volituste peatumine 20.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 20.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 20.2.1. kui volikogu liige on Torgu vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 20.2.2. Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni (vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19 lõike 2 punktile 11 jõustub punkt 20.2.2 17. oktoobril 2005. a.); 20.2.3. kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 20.2.4. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 20.2.5. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. 20.3. Käesoleva põhimääruse punktis 20.2.1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 20.4. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 20.4.1. käesoleva põhimääruse punktis 20.2.1 ja punktis 20.3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 20.4.2. käesoleva põhimääruse punktis 20.2.3 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 20.4.3. käesoleva põhimääruse punktis 20.2.4 sätestatud juhul vastava avalduse; 20.4.4. vastava teate pärast käesoleva põhimääruse punktis 20.2.5 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. 20.5. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatumise. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Käesoleva põhimääruse punktides 19 ja 20 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. 21.2. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse punktis 19.1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. 21.3. Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. 21.4. Valla või linna valimiskomisjon teeb käesoleva põhimääruse punktides 19, 20 ja 22 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse punktis 19.1 või 20.2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. 21.5. Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 19.1 või 20.2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 21.6. Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 19.1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. 21.7. Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 20.2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. 21.8. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. 21.9. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 21.10. Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 19.1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. 22. Volikogu liikme volituste taastumine 22.1. Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 22.2. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. 22.3. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. 22.4. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. 23. Volikogu pädevus 23.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjoni koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 41) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 23.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 23.3. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 24. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 24.1. Volikogu määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 24.2. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 24.3. Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisel. 24.4. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 24.5. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. 24.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 24.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles, viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. 24.8. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 24.9. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis märgitud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid mitte avaldada. 25. Õigusaktide täitmise kontroll 25.1. Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. Täitmise arvestust peab valla kantselei. 25.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 25.3. Õiguskantsleri järelepärimistele koostab vastuse vallasekretär vajadusel koos vastava valdkonna spetsialistidega ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. 25.4. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 26. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. III. VALITSUS 27. Vallavanema valimine 27.1. Vallavanemaks võib valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 27.2. Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras ning vastavalt volikogu reglemendile (töökorraldusele) kuni kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 27.3. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 27.4. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 27.5. Igal vallavanema kandidaadil on õigus esitada oma valimisprogramm. 27.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 27.7. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 28. Vallavanema õigus moodustada valitsus 28.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 28.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. 28.3. Enne vallavalitsuse liikmeks kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 28.4. Vallavalitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. 28.5. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 28.6. Valitsus kinnitatakse ametisse salajasel hääletusel. 28.7. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päeval. 29. Valitsuse volituste tähtaeg 29.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päeval. 29.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 29.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 29.4. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral määrab volikogu ametisse vallavanema kohusetäitja. 29.5. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama koosseisu. 29.6. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 29.7. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. 30. Vallavalitsuse pädevus 30.1. Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse punkti 23.2 alusel delegeeritud valitsusele; 5) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 6) esindab valda volikogu kehtestatud korras; 7) moodustab oma ülesannete täitmiseks valla haldusaparaadi, juhib selle tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töökorra. 30.2. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 30.3. Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. 31. Vallavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 31.1. Määrused ja korraldused peavad olema käesolevas põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. 31.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 31.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 31.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 31.5. Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel või selles ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjast huvitatud isikutele. 31.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 32. Õigusaktide algatamise õigus 32.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul arvates nende esitamisest. 32.2. Käesoleva põhimääruse punktis 32.1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 32.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. V. MAJANDUS JA EELARVE 34. Munitsipaalomand 34.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 34.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab volikogu vastavalt seadusele. 34.3. Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu kehtestatud korras. 34.4. Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 35.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 35.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 35.3. Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 35.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 35.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 36. Maksud ja koormised 36.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 36.2. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja ja avaliku korra eeskirja täitmiseks. 36.3. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 36.4. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 36.5. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isiku koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 36.6. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt käesolevas põhimääruses kehtestatud korrale. 36.7. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 36.8. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. 36.9. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 37. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 37.1. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 37.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 37.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 37.4. Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 37.5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 38. Valla eelarve 38.1. Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 38.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 38.3. Eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 39. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 39.1. Valla eelarve koostatakse seadusega sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 39.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 39.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 39.4. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. VI. VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE TÖÖKORRALDUS 40. Töövormid Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. 41. Keelekasutus Asjaajamiskeel volikogus, valitsuses ja vallaasutuses on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles. 42. Volikogu töökorraldus 42.1. Volikogu töötab täiskoguna ning komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 42.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 43. Volikogu esimees Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 5) esitab istungite päevakorraprojektid; 6) koos vallavalitsusega valmistab ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 7) korraldab fraktsioonide koostööd; 8) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud, kaebused; 9) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 10) täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 44. Volikogu esimehe valimine 44.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, viiakse valimised läbi ühe kandidaadiga. Kandidaatide esitamine lõpeb, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. 44.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad end ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus nende kandidaadiks esitamise järjekorras ning vastavad liikmete küsimustele. 44.3. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 44.4. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. 44.5. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelitele esitamise järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja. Komisjoni esindaja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. 44.6. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla ühe kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda hääletuskasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid hääletusruumis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui joon on alla tõmmatud mitmele kandidaadile, loetakse sedel rikutuks. Kui ühelegi kandidaadile ei ole joont alla tõmmatud, loetakse sedel erapooletuks. 44.7. Valituks osutub koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 44.8. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 44.9. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi konkureerima jääb enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, pannakse hääletamisele kõige enam hääli saanud kandidaat. Kui ta ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, tehakse läbi eeltoodud hääletamine teise ja kolmanda kandidaadi vahel ning pärast uuesti kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 44.10. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 44.11. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 44.12. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 45. Volikogu esimehe asendamine 45.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 45.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest volikogu poolt valitud volikogu liige. 45.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel samas korras nagu volikogu esimees. 46. Volikogu kokkukutsumine 46.1. Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu kehtestatud korras. 46.2. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse punkti 64.2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva põhimääruse punktis 46.3 ettenähtud nõudeid. Käesoleva põhimääruse punkti 64.2 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. 46.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 46.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus palutud ajaks. 47. Volikogu õigusaktide algatamise õigus Volikogu õigusaktide algatamise õigus on vähemalt kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal ja vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel. 48. Küsimuste arutelu volikogus 48.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 48.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 48.3. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse punkti 64.2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 48.4. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 48.5. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 48.6. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 49. Hääletamine volikogus 49.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 49.2. Hääletamine volikogus on avalik. 49.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 49.4. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 49.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik otsustuste vastuvõtmiseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes ja järgmistes küsimustes: 1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) koormiste määramine; 3) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 4) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 5) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 6) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 8) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 9) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 10) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 11) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine. 50. Umbusaldusmenetlus volikogus 50.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. 50.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. 50.3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu määratud üks aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. 50.4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 50.5. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. 50.6. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse punktis 61.1 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. 50.7. Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse punktis 61.1 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. 50.8. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 50.9. Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. 51. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine 51.1. Volikogult volitused saanud isiku volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. 51.2. Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogses korras. 51.3. Volituste peatamine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja hääletatakse salajase hääletamise teel. 52. Tagasiastumine Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus ametist tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. Tagasiastumist ei hääletata. 53. Fraktsioonid 53.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. 53.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 53.3. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest vallakantselei. 53.4. Fraktsiooni õigused kehtestatakse reglemendiga. 54. Eestseisus Volikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees vajaduse korral kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide esimehed, fraktsioonide esimehed ja vallavanem. 55. Volikogu komisjonid 55.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised volikogu liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel. 55.2. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks, antud valdkonnas volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbiarutamiseks. 55.3. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja tegevuse alused ning kord kinnitatakse volikogu otsusega. 55.4. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja tegevuse aluste ja korra muutmine toimub komisjoni või volikogu eestseisuse ettepanekul. 55.5. Komisjoni aseesimees valitakse komisjoni liikmete hulgast. 55.6. Komisjoni koosoleku protokollib üks komisjoni liikmetest. 56. Komisjoni töökord 56.1. Korralised komisjoni koosolekud kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja vastavalt vajadusele. Komisjoni toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning neile esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. 56.2. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa 2/3 komisjoni liikmetest. 56.3. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 56.4. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ning selle toimumisest on informeeritud kõiki teisi komisjoni liikmeid. Erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda volikogu esimehe, vallavanema või poolte komisjoni liikmete algatusel. 56.5. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 56.6. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel. 57. Komisjoni esimees 57.1. Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd, kutsub kokku komisjoni korralised koosolekud; 2) koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 57.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni valitud aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. 57.3. Komisjoni likvideerimine ja töö ümberkorraldamine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 57.4. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 57.5. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu. 58. Revisjonikomisjon 58.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 58.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 58.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. 58.4. Revisjonikomisjon kontrollib valla ametiasutusi ja nende hallatavaid asutusi käesolevas põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. 58.5. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 58.6. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmis-vastuvõtmisakti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 58.7. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 58.8. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma, esitama aruande ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 59. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 59.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vajadusel vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 59.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 59.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks vallaametnik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, otsuse või korralduse projekti. 59.4. Küsimuste arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse üldjuhul ka avaldaja või tema esindaja ning teised asjast huvitatud isikud. 59.5. Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus ka kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 59.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning mille aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 60. Valitsuse töö korraldamine 60.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust volikirjata. 60.2. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 60.3. Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 60.4. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 60.5. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 61. Valitsuse istungi töökord 61.1. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. 61.2. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 61.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 61.4. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 61.5. Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 62. Vallavanema ülesanded ja vallavanema asendamine 62.1. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 8) kinnitab valla haldusaparaadi kodukorra; 9) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 10) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 62.2. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. 62.3. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. 62.4. Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavalitsus käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine. 63. Istungi ja koosoleku protokoll 63.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 63.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 63.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 63.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 63.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 63.6. Volikogu istungite protokollid, vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 63.7. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 63.8. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 64. Volikogu tegutsemisvõimetus 64.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 64.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 64.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. VII. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED 65. Omavalitsusteenistus 65.1. Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, käesolev põhimäärus, valla haldusaparaadi ja ametiasutuste kodukord ja ametijuhendid. 65.2. Vallavanem ning nende abid, samuti vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. 66. Valla haldusaparaat 66.1. Valla haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule. 66.2. Valla haldusaparaati kuuluvad valla asutused ning valla teenistujad. 66.3. Vallaametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem oma käskkirjaga. 66.4. Vallaasutuse juhi teenistusse võtmine toimuv vallavalitsuse korraldusega ja üldjuhul konkursi alusel. 66.5. Valla haldusaparaadi teenistujad peavad informeerima valitsust oma tegevusest tulundusettevõtetes omanikena, töötajatena ja haldusnõukogu liikmetena. 67. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 67.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. 67.2. Käesoleva põhimääruse punktis 67.1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva põhimääruse punktis 67.1.2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 68. Vallasekretär 68.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 68.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuete vastavuse kohta. Vallasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 68.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 68.4. Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 11) täidab teisi seaduses, käesolevas põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 68.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud tingimustele. 69. Vallakantselei 69.1. Vallakantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine. 69.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 69.3. Vallakantselei ülesanded on: 1) koguda vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende seaduslikkuse kohta oma arvamuse viie tööpäeva jooksul; 2) tagada vallavalitsuse istungite protokollimine kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist; 3) vormistada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 4) esitada punktis 3 nimetatud õigusaktid ja dokumendid allakirjutamiseks; 5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine ja õigustloovate aktide koopiate saatmine õiguskantslerile; 6) tagada protokollide väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 7) tagada posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning vallavolikogu ja vallavalitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete, ajakirjade ning ajalehtede süstematiseerimine ja säilimine; 8) pidada vallavolikogu ja vallavalitsuse kirjavahetust; 9) väljastada seaduse nõuete kohaselt vormistatud tõendeid ja õiendeid; 10) pidada elanike arvestust; 11) perekonnaseisualane töö; 12) koostada vallakantselei pädevuses olevaid statistilisi aruandeid ja esitada need nõutavaks tähtajaks; 13) teha notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piirides; 14) kaadrialane töö; 15) täita volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslikke korraldusi. 70. Aleviku- ja külavanem 70.1. Aleviku- ja külavanem võidakse valida aleviku või küla koosolekul. 70.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 70.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 70.4. Kui alevikus või külas ei valita aleviku- või külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 70.5. Aleviku- või külavanema võib kutsuda nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ning volikogu komisjoni koosolekutest. VIII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 71. Koostöövormid 71.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste huvide täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule. 71.2. Käesoleva põhimääruse punktis 71.1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd eri valdkondades. IX. LÕPPSÄTTED 72. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 72.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 72.2. Põhimääruse ja selle muudatused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist. 72.3. Seaduse muutmise korral kehtib seaduses kehtestatud norm. 72.4. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse valla põhimäärus, mis võeti vastu Torgu Vallavolikogu 13. märtsi 2000. a määrusega nr 1-3/1.