Kunda Linnavolikogu — Kunda linna arengukava 2003-2007 vastuvõtmine — KO, 48, 1271

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9 ja § 22 lõike 1 punkti 7, Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kunda linna arengukava 2003–2007 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 7. aprillil 2003. a. Volikogu esimees Anne TASUJA Kunda Linnavolikogu 27. märtsi 2003. a määruse nr 4 lisa KUNDA LINNA ARENGUKAVA 2003–2007 1. TERMINOLOOGIA Arengustrateegia – kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks visioonist lähtuv üldine teostustee, mis arvestab linna tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Klaster – (kõrg)tehnoloogiliseks tootmiseks vajalik teenindussfäär, mis varustab ettevõtet mitmesuguste teenuste ja kaupadega. Kontseptsioon – üksikasjalik ja põhjendatud vaadete süsteem Missioon – kohustused ja tegevused, mida linn peab kandma ja täitma, et jõuda soovitud tulemuseni (visioonini). Strateegiline planeerimine – süstemaatiline arendustegevusi integreeriv samm-sammuline protsess arengueesmärkide ja -prioriteetide, nende saavutamise teede ning tegevuskava sõnastamiseks. Strateegiline plaan loob konteksti ja annab suunad ning juhised detailsemaks planeerimiseks ja administratiivsete otsuste langetamiseks. Säästev areng – areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths – tugevused, weaknesses – nõrkused, opportunities – võimalused, threats – ohud) algustähtedest. Tegevuskava – konkreetsete ülesannete loend, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks täita. Visioon – linna soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada. Üldeesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse seatud ajaks jõuda ning mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. 2. SISSEJUHATUS Kunda linna arengukava on dokument, mis määrab Kunda linna arengu eesmärgid, näitab ära ressursid ja tegevused, mis tagavad Kunda linna jätkusuutliku arengu, sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Arengukava koostatakse vähemalt järgnevaks kolmeks aastaks – seda nõuab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 37 punkt 1. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab linnavolikogu pärast kava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks linnavolikogu kehtestatud korras. Kunda linna arengukava lähtub Kunda linna põhimäärusest ja Eesti Vabariigi seadusandlusest. Arengukava on linnavalitsuse töödokument ja eelarve planeerimise vahend ning vajalik konkreetsetele investeerimisprojektidele raha taotlemiseks. Kuna linna arengut tuleb vaadata pikemas perspektiivis, osutub vajalikuks arengustrateegia koostamine. Arengustrateegia eesmärk on suunata linna arengut pikaajalise üldise eesmärgi (visiooni) suunas. Eelmine Kunda arengukava oli koostatud aastateks 1997–2002. Kunda Linnavalitsus alustas juunis 2002 uue arengukava koostamist aastateks 2003–2007. Kunda arengukava koostamisel lähtuti strateegilise planeerimise viimaste aastate kogemustest ning Lääne-Euroopas väljatöötatud metodoloogiast, mis on kohandatud Eesti oludele. Strateegiline planeerimine näeb planeerimise protsessi korduva tsüklina (vt joonis 1), kus arengukava koostamine on tsükli esimene pool. Tsükli teise poolena järgneb tegevuste elluviimine, seire ja tulemuste hindamine ning uute sihtide seadmine.

Joonis 1. Strateegilise planeerimise tsüklid Praktika on näidanud, et arengukava koostamisse on oluline kaasata võimalikult palju inimesi eri eluvaldkondadest, tagamaks eri huvide esindatuse arengukava koostamise protsessis ja lõppdokumendis. Ülal kirjeldatud astmeline käsitlusviis lubab planeerimisprotsessi vastavates etappides kaasata uusi inimesi ja huvirühmi, et laiendada arvamuste ringi ja julgustada seisukohtade väljendamist ja võrdlemist. See kohustab huvirühmi nägema linna arengut tervikuna ning analüüsima eri tegevuste mõju. Sel viisil jõutakse koostöö tulemusena integreeritud vaatenurgani omavalitsuse arengust. 3. PROTSESSI LÜHITUTVUSTUS Arengukava koostamise juhtgruppi kuulusid Kunda linnapea Anne Tasuja, heakorranõunik Sirje Liiskmaa, ehitus- ja kommunaalnõunik Allar Aron ning Tartu Ülikooli Geograafia Instituudi praktikandid Ann Ideon ja Kairi Saar. Esimeseks etapiks oli Kunda eri valdkondadest taustinfo kogumine ja olukorra ülevaate koostamine, seda aastaraamatute, ajaleheartiklite, internetilehekülgede ning eelnevalt koostatud arengukavade baasil. Teise etapina viidi läbi 29 intervjuud eri eluvaldkondade inimestega, mis andis kokkuvõttes ülevaate Kunda tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest. Koostati sise- ja väliskeskkonna analüüs. Augustis moodustati kolm teemagruppi. Esimesena kutsuti kokku nn inimvaldkonna grupp – kultuuri, hariduse, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonnas töötavad asjatundjad. Selgitati välja iga valdkonna probleemid ning edasi jätkus töö juba lahendusgrupis, kus iga teemagrupp lõi oma valdkonna visiooni aastani 2015 ning tõi ka välja visioonist lähtuvad üldeesmärgid. Teisteks teemagruppideks olid linnamajanduse ja -keskkonna töögrupid, kus viidi läbi sama protsess. Septembris toimus rahvakoosolek, kus iga teemagrupi esindaja andis ülevaate oma valdkonnast. Toodi välja suuremad probleemid koos lahendustega, esitati visioon. Pärast rahvakoosolekut kogunes juhtgrupp, vaadati üle eelnev linna arengukava ja juba vastuvõetud arengukavad (Kunda Ühisgümnaasiumi, Kunda Muusikakooli, energeetika, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava). Valiti välja olulisim, mis peaks kajastuma arengukavas 2003–2007. 4. KUNDA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS 4.1. Väliskeskkonna suundumused ja trendid Kohalikku arengut planeerides tuleb kursis olla ning arvestada väliskeskkonna trendide ja suundumustega. Maailmamajanduses on märksõnadeks majanduse globaliseerumine ja lokaliseerumine, infotehnoloogia, uurimis- ja arendustöö, klastrid. Globaliseerumine: eri turud on üksteisega järjest enam seotud ning sõltuvad üksteisest kapitali, tooraine, tööjõu või teadmiste osas. Et kõik need tootmisfaktorid on tänapäeval väga mobiilsed, tuleb stabiilse majandusarengu ja -edu tagamiseks pöörata tähelepanu kvaliteetsele haridusele, kvalifitseeritud spetsialistide koolitamisele ja ümber- ning täiendusõppele. Suurt rolli mängivad maailmamajanduses transnatsionaalsed korporatsioonid, kelle ettevõtted paiknevad üle maailma ning peakorterid koonduvad suurlinnadesse, mis on tänu kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia arengule võimelised pakkuma kiiret ja kvaliteetset äriteenust ja -teavet. Lokaliseerumine: globaliseerumine ei tähenda lokaliteetide kadumist, vaid nende rolli tähtsustumist rahvusvahelises tööjaotuses. Oluliseks on muutunud kohapealne teave ja traditsioon midagi toota, mis annab võrreldes teistega võrdleva eelise. Sellised kohad võivad kujuneda antud harude arengumootoriteks – klastriteks. Kõrgtehnoloogiline tootmine eeldab korralikku ja pidevat uurimis- ja arendustööd. Maailmamajanduses võidavad need, kellel on informatsioon turu ja tehnoloogia kohta, kes suudavad pidevalt muutuvas majanduses leida uusi nišše ja turge. Lähtuvalt väliskeskkonna arengusuundadest on Kunda võimalused: – areneda Põhja-Eesti piirkondlikuks ehitusklastriks, lähtudes tsemenditootmise traditsioonist ja kvaliteetse tooraine olemasolust; – areneda Ida-Eesti transiitsadamaks, lähtudes eduka väljaveosadama olemasolust, heast ühendusest Tallinn–Narva maanteega ning Tallinna sadama ülekoormatusest. 4.2. Ühinemine Euroopa Liiduga Ühinemine Euroopa Liiduga tõstab riiklikke kulusid töökeskkonna nõuetele, sotsiaalhoolekandele ja -kindlustusele, saastemaksude osatähtsus toote hinna moodustamisel suureneb. Tugevneb ametiühingute ning valdkondlike liitude positsioon. Pikemas perspektiivis kasvab EL poolne surve muuta avalikud teenused tasuliseks (haridussüsteemi ja tervishoiu reform). Teenindussfääris muutub oluliseks keele- ning tarbimisnõuete täitmine. Eesti ja Euroopa Liidu integratsiooni käigus rahastatakse EL struktuurifondidest maaelu ja põllumajanduse arendamist ja reformimist ning keskkonna ja transpordi infrastruktuuride väljaehitamist. Kunda jaoks tähendab Euroopa Liiduga ühinemine võimalikke struktuurifondide rahasid ISPA ja PHARE programmidest. Esimene neist rahastab keskkonna ja transpordi infrastruktuuri projekte ning teine sotsiaal-majandusliku arengu programme, institutsionaalse arengu ja administratiivse suutlikkuse toetamise projekte. 4.3. Kunda tähtsus ja funktsioon üleriikliku ja maakonnaplaneeringu tasandil Omavalitsuse arengukava koostamise juures tuleb lähtuda kõrgema taseme planeeringutest, nagu riiklik planeering ja maakonnaplaneering (vt joonis 2). Üleriigiline planeering Eesti 2010 näeb Kundat võimaliku Põhja-Eesti transiitsadamana, eeldusel et raudteeharu viiakse välja Kunda sadamani. Võttes arvesse Kunda geograafilist asendit ja sadama taset, on Kundal praegu arengueelis võrreldes teiste Põhja-Eesti linnadega. Euroopa Liiduga liitumisel jääb Kunda sadam liidu idapoolseimaks sadamaks, millel on omaette strateegiline tähtsus nii geopoliitiliselt kui -ökonoomiliselt. Maakonnaplaneeringu järgi on Kunda arengueelised seotud sadama ja väikeste tootmisettevõtete arenguga. Planeeringu põhisuund aastani 2010 on arendada Kunda sadam transiitfunktsiooni täitmiseks. Probleemina nähakse siin, nagu ka üleriigilises planeeringus, raudteeühenduse puudumist sadama ja tsemenditehase ning riigiraudtee vahel. Teise Kunda jaoks olulise põhisuunana tuuakse välja logistikafirmade tekke soodustamist.

Joonis 2. Eesti planeerimissüsteem 4.4. SWOT-analüüs Kunda sisemised tugevused ja nõrkused, välised ohud ning võimalused. Tugevused: • sadama olemasolu • tehase olemasolu • paranenud keskkonnaseisund • turvalisus • puudub rahvuslik kihistumine • odavad elamispinnad • hea geograafiline asend • stabiilne areng • avatud suhtumisega linnavalitsus • hea ühendus Tallinna ja Rakverega Nõrkused: • noorte lahkumine linnast • kvalifitseeritud tööjõu puudus • konkurentsivõimetu haridus • tehase mõju linna eri eluvaldkondadele • linna halb maine (samastamine Ida-Virumaaga; tolmulinnaga) • sotsiaalne kihistumine • noorte passiivsus • alkoholism ja vandaalitsemine • naiste tööpuudus • linnakeskuse puudumine • kolmas sektor välja kujunemata • muulaste madal haridustase • karpmajade suur osatähtsus Võimalused: • hariduse väärtustamine õpilaste seas • Ida-Eesti mereväravaks kujunemine • arenemine Põhja-Eesti moodsaks tööstus- keskuseks • investeeringute kaasamine • vabade hoonete ja kruntide olemasolu, nende kasutamine • looduslike eelduste mitmekülgsem ärakasutamine • Euroopa Liidu struktuurifondid • koostöö arendamine era- ja kolmanda sektori vahel • institutsioonidevaheline infovahetus ning koolitusprogrammide läbiviimine • koostöö sõpruslinnade ja naabervaldadega (liitumine) Ohud: • arengueeliste möödalaskmine (nt sadam) • monofunktsionaalseks asulaks jäämine • AIDSi ja narkomaania levik • kuritegevuse kasv • maksumaksjate arvu vähenemine • jõukate maksumaksjate lahkumine Viru-Nigulasse • keskkonnaseisundi halvenemine 4.5. Strateegilised küsimused Linna pikaajalise stabiilse arengu ja heaolu tagamiseks on vajalik tähelepanu pöörata järgmistele punktidele: 1. Ettevõtluse arendamine Ettevõtluse areng on linna seisukohalt üks olulisemaid. Praegu annab Kunda suurim ettevõte, Kunda Nordic Tsement AS, tööd ligi 400 inimesele, järgnevad ABB Kunda Sevice AS ja Lajos AS. Kunda linn sõltub seega suuresti tehasest. Tehasele kuulub ka sadam, mida kasutatakse hetkel ühekülgselt (ekspordisadam). Linna võimalused turismi, sealt ka teeninduse ja kaubanduse arenguks on piiratud. Eesmärk: mitmekülgsus, potentsiaali kasutamine Võimalikud lahendused: – sadama laiem kasutamine, reisisadama rajamine (annab tõuke teeninduse ja kaubanduse arengule), transiitvedudele orienteerumine; – uute, tsemenditehasest sõltumatute ettevõtete ligimeelitamine; – liitumine Viru-Nigulaga – verevahetus, mitmekesistab ühisvalla profiili; – turismiarendusalane koostöö Põhja-Eesti piirkondade omavalitsuste ja ettevõtete vahel; – mainekujundus. 2. Hariduse kvaliteedi tõstmine Kunda Ühisgümnaasium on riiklikul tasandil üks nõrgemaid. Puudus on tugevatest, õige kvalifikatsiooniga õpetajatest, õpimotivatsioonist, kaasaegsest inventarist. Praktiliselt puudub täiskasvanukoolitus. Eesmärk: haritud elanikkond Võimalikud lahendused: – kvalifitseeritud õpetajate ligimeelitamine; – keele- ja arvutiõpetuse parandamine, inventari ostmine; – mitteformaalse hariduse osakaalu suurendamine – järjest olulisemaks muutub koolist väljapoole jääva hariduse kasv noore inimese elus. Väga oluline oleks siinkohal kooli korralik arvutipark; – info liikumine õpetaja, lapsevanema ja õpilase vahel; – elukestev õpe õpetajale – õpetaja on kohustatud kursis olema kõige uuema info ja vahenditega; – täiskasvanukoolitus, täiendus- ja ümberõpe; – huvikoolitus. 3. Kvalifitseeritud tööjõu puudus Spetsialistide ja oskusteabega tööliste puudus. Lihttöökohti on, aga inimestel puudub madalate ja teisejärguliste tööde juures motivatsioon. Eesmärk: spetsialistid, oskustöölised Võimalikud lahendused: – tulemuspalga rakendamine; – täiskasvanutele ümberõppe- ja enesetäiendusvõimaluste pakkumine; – motivatsiooni tõstmine. 4. Väheatraktiivne elukeskond Tühjad hooned, auklikud tänavad, kohati halb heakord. Eramaju on vähe, valitsev elamutüüp on karpmaja. Peremehetundest on puudu: majad on kohati räämas, avalikes kohtades vandaalitsetakse. Eesmärk: meeldiv elukeskkond (eelduseks, et kinnisvaraturg elavneb) Võimalikud lahendused: – politsei ööpäevaringne valve ja patrull; – linnavalitsuse algatused (à la Roheline Kunda, Värvi ennast nähtavaks); – korteriühistute tegevuse tõhustamine ja koordineerimine; – identiteedi tugevdamine. 5. Noored Noored lahkuvad, sest puudub erialase rakenduse võimalus, vaba aja veetmise võimalused on piiratud. Paigalejäävad noored on passiivsed, vähem haritud, levib alkoholism ja huligaanitsemine. Eesmärk: aktiivsed ja teotahtelised noored Kundas Võimalikud lahendused: – pakkuda erinevaid vaba aja veetmise võimalusi (noorte klubi peab täitma oma funktsiooni, suvel aktiviseerida tegevusi rannas); – koolis sisendada õpilasele kodutunnet (tekitada austust Kunda vastu nt koduloo tunni raames); – noorteorganisatsioonide tekkimise ja tegevuse ergutamine; – spordikompleksi kujundamine piirkondlikuks spordikeskuseks; – noorsoo/haridusnõuniku ametikoha loomine linnavalitsusse, kes koordineeriks kooli, klubi, noortemaja ja muusikakooli tegevust; – noorte kaasamine hooajatöödesse/projektidesse (nt heakorratööd, mängu/spordiväljakute ehitamine jms). 5. VISIOON VISIOON KUNDAST AASTAL 2015 Aastal 2015 on Kunda meeldiva elukeskkonnaga säästvat arengut propageeriv, turvaline ja looduskeskne, hästi arenenud infrastruktuuriga roheline sadama- ja tööstuslinn. Kunda on mitmekülgse majandusega linn, kus on kvalifitseeritud tööjõuga tugev tööstussektor. Aastal 2015 on Kunda head haridust väärtustav ja võimaldav väikelinn, kus pakutakse konkurentsivõimelist keskharidust ning mitmekülgset huviharidust, toimib koostöövõrgustik haridusasutuste, õppurite ja lapsevanemate vahel ning võimaldatakse elukestvat õpet. Kunda kultuurielu on mitmekülgne ja arenenenud – selle tagavad aktiivsed ja organiseerunud inimesed korrastatud ja hästi toimivate kultuuriasutustega. Kunda on aastaks 2015 kujunenud ümbruskonna spordi- ja tervisekeskuseks. Linnaks, kus on kõikidele vanus- ja sotsiaalsetele gruppidele tagatud võrdsed võimalused ning toimib koostöövõrgustik laste- ja noorteprobleemide ennetamiseks. Kunda on linn, kus inimeste heaolu on linnaeelarve prioriteediks. 6. TEEMAVALDKONNAD Teemavaldkondades käsitletakse eraldi eri valdkondi, tuues välja visiooni aastani 2015 ja üldeesmärgid, kuidas visioonini jõuda, samuti probleemid ja lahendused. Sellise struktuuri järgi on üles ehitatud kõik teemavaldkonnad, v.a linna elukeskkonna valdkond, mis jaguneb omakorda allvaldkondadeks. Iga allvaldkonna juures on toodud allvaldkonna eesmärk, probleemid ja lahendused. 6.1. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja sport Kunda sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja spordi visioon aastani 2015: Aastaks 2015 on Kunda kujunenud ümbruskonna spordi- ja tervisekeskuseks. Linnaks, kus on kõikidele vanus- ja sotsiaalsetele gruppidele tagatud võrdsed võimalused ning toimib koostöövõrgustik laste- ja noorteprobleemide ennetamiseks. Kunda on linn, kus inimeste heaolu on linnaeelarve prioriteediks. Üldeesmärgid: 1. sportimisvõimaluste tagamine ja tervislike eluviiside propageerimine; 2. lasteaia, kooli, kriisitoa ja lastekaitsetöötaja vahel koostöövõrgustiku käivitamine; 3. puuetega inimestele liikumisvõimaluste loomine; 4. sotsiaalvaldkonna inimeste koolitamine; 5. sotsiaalteenuste laiendamine. Allpool on tähtsuse järjekorras loetletud Kunda sotsiaalvaldkonna probleemid: – puudub koostöö laste probleemide ennetamiseks; – probleemid asotsiaalsete inimestega; – puuetega inimeste vähesed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks; – kvalifitseeritud koduhooldajate puudus; – tugiisikute puudus. Tervishoiu ja spordi probleemid: – alkoholism; – ujula puudumine; – pakutavate treeningute ühekülgsus. Lahendused (eesmärkide järgi): – abivajajate kaardistamine; – alaealistele alkoholi müümise kontrollimine; – kriisitoa käivitamine; – sotsiaalvaldkonna koostööks ümarlaua moodustamine; – kaldteede ehitamine kõnniteedele; – treppide korrastamine juurdepääsu tagamiseks; – koostöö arendamine Puuetega Inimeste Kojaga; – tugiisikute leidmine puuetega inimestele; – täienduskoolituse tagamine; – projektikirjutamise koolituse tagamine; – hooldekodu II korruse renoveerimine; – polikliiniku remont; – sotsiaalmaja Ehitajate 5. 6.2. Haridus Kunda hariduse visioon aastani 2015: Aastal 2015 on Kunda head haridust väärtustav ja võimaldav väikelinn, kus: – pakutakse konkurentsivõimelist keskharidust ning mitmekülgset huviharidust; – toimib koostöövõrgustik haridusasutuste, õppurite ja lapsevanemate vahel; – võimaldatakse elukestvat õpet. Üldeesmärgid: 1. kvalifitseeritud õpetajate ja spetsialistide palkamine; 2. koostöö arendamine Kunda haridusasutuste, lapsevanemate ja OV vahel; 3. täiendus- ja ümberõppe ning üldharivate kursuste jätkamine/käivitamine linna allasutuste ja OV koostöös. Kunda linna haridusasutuste probleemid on: I. Muusikakool: – kontsertklaveri puudumine; – puhkpillide vähesus; – muusikakooli teeninduspiirkond on vaid Kunda linn, omavalitsuste koostööd pole; – kapitaalremont: aknad, klassid; – üldosakonna instrumendiõppe väljaarendamine. II. Täiskasvanukoolitus: – lapsevanemate koolitus, koostöö kooliga puudulik; – rahvaülikooli laadi, üldharivate kursuste puudumine. III. Kunda Ühisgümnaasium: – motivatsiooni puudus; – hariduse ja pedagoogide kehv kvaliteet; – eelkooliharidus; – maja vajab remonti, eelkõige on valgustus puudulik; – ühise eesmärgi tunnetuse puudumine – koostöö kooli, laste ja vanematega puudulik; – vene laste eesti keele oskus pole keskkoolitasandil konkurentisvõimeline; – koolile on vaja pikemas perspektiivis õpilaskodu; – tasandusõpe/järeleaitamine; – eelkutseõppe merehariduse suuna madalseis; – vähene tunnustus. IV. Lasteaed: – õueala ei vasta nõuetele; – majas pole korralikke arvuteid ega internetiühendust; – koostöö puudumine lapsevanematega, eriti vene rahvusest lapsevanematega. Lahendused: I. Muusikakool: – instrumentide muretsemine; – kapitaalremont; – dirigendi palkamine. II. Täiskasvanukoolitus: – üldharivate (à la rahvaülikool) kursuste korraldamine. III. Kunda Ühisgümnaasium: – õpikulude osaline katmine hariduses vajalike spetsialistide koolitamisel; – puuduvate õpetajate Kundasse meelitamine, nendele sobivate lepingute, nt korteri jms soodustuste võimaldamine; – kooliks ettevalmistatuse kontrollimine koostöös Viru-Nigula vallaga (kas laps on eelnevalt käinud lasteaias või eelklassis); – tulemuspalk õpetajatele: * erialaolümpiaadidele õpilaste ettevalmistamise eest; * riigieksamite heade tulemuste eest; – õpetajate ja silmapaistvate õpilaste tunnustamine OV poolt: * õpetajate päevaks; * viieliste õpilaste materiaalne toetamine; * õpilaste silmapaistvate saavutuste eest; – eesti keele tunnid ringitundidena; – kooli viimine nõuetega vastavusse: * valgustus koos elektrisüsteemiga; * koridoride ja klassiruumide remont; * III korruse tualettruumi renoveerimine; – ventilatsioonisüsteemide väljaehitamine (arvutiklass, keemiakabinet); – piksekaitsete renoveerimine; – tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine; – aegunud mööbli ja sisustuse väljavahetamine; – infojuhi töökoha loomine; – õpetajate kasutuses oleva arvutipargi laiendamine; – lapsevanemate koolitus, nõustamine, informeerimine; – kool-kodu infoleht; – tasandusõpe/järeleaitamine: nn pikapäevarühm; – eelkutseõppe edasiarendamine; – e-kool – andmebaasi koostamine kõikidest õpitulemustest/märkustest jms; – ühiselamu rajamine. IV. Lasteaed: – õueala korrastamine; – internetiühenduse loomine ja arvutite ning printeri muretsemine; – liikumiskasvataja palkamine; – terviseõpetaja palkamine 0,5 kohaga; – nõuetekohase valgustuse paigutamine (rühmad, saal); – sõimerühma remont; – A- ja B-korpuse katuse remont; – saali remont; – aiarühmade ruumide kapitaalremont; – akende vahetus (kõik aknad); – torustiku vahetamine; – laste voodite väljavahetamine; – basseini renoveerimine. 6.3. Kultuur Kunda kultuurielu visioon aastaks 2015: Aastal 2015 on Kunda mitmekülgse ja arenenud kultuurieluga väike tööstuslinn, mille tagavad aktiivsed ja organiseerunud inimesed korrastatud ja hästi toimivate kultuuriasutustega. Üldeesmärgid: – hoonete korrastamine; – osalusaktiivsuse tõstmine. Kultuuriasutuste majanduslikud ja sisulised probleemid on: I. majanduslikud probleemid: – hooned on vanad: * klubi: drenaaž, uksed-aknad, fassaad, suveaed(lava), elektrisüsteem, kapitaalremont, valgustussüsteem ja helitehnika; * muuseum: aknad, elektrisüsteem, katuse remont; * noortekeskus: kap.remont, kanalisatsioon, aknad-uksed, mänguväljak. II. sisuline pool: – kultuuriteenus praegu tasuta; – vähe seltse, MTÜ-sid; – reklaam üritustele on kehv; – muuseumil, klubil ega noortemajal pole internetiühendust (koduleht, e-post); – koostöö linna allasutustega nõrk; – kaugus klubist; – puuduvad muusikakollektiivid (kapellid jms). Lahendused: I. Üldine: – internetiühenduse loomine klubisse, muuseumi ja noortemajja; – kultuurivaldkonna arengukava väljatöötamine; – sümboolika ühtlustamine ja tellimine; – täienduskoolituse tagamine (ka projektikirjutamine/juhtimine); – mere-perepäeva edasiarendamine; – Sõbralaada edasiarendamine; – linna traditisioonilised üritused (Kunda linna päev koos Kunda linna jooksuga); – spordikeskuse valmisehitamine; – kergejõustikutreeneri palkamine; – spordikoordinaatori palkamine (spordikompleksi juhataja); – rulluisu- ja tänavakorvpalliplatside rajamine. Noortekeskus: – noortemaja tegevuskava väljatöötamine; – noortekeskuse remont (kanalisatsioon, aknad-uksed). Klubi: – tegevuse organiseerimine MTÜ-de ja seltside kaudu; – ühised muusikakollektiivid koostöös muusikakooliga; – raamatumüügi korraldamine koostöös kirjastustega; – klubihoone remont. Muuseum: – vitriinide muretsemine; – hoidla kaasajastamine; – külastuse tasustamine; – muuseumi remont. Raamatukogu: – lugemissaali suurendamine; – raamatukogu maja akende vahetamine. I-punkt: – turismi arendamine * Kunda lülitamine turismimarsruutidesse; * turismiarendusalane koostöö Põhja-Eesti OV ja ettevõtete vahel; * linna tutvustavate voldikute, brošüüride tellimine; * giidide tegevuse korraldamine; * I-punkti töö taastamine. 6.4. Linna elukeskkond Linna elukeskkonna teemavaldkond koosneb järgmistest allvaldkondadest: – haljastus ja heakord; – jäätmekäitlus; – veevarustus ja kanalisatsioon; – soojamajandus; – elamumajandus; – teed ja transport; – linnaplaneerimine. Linna elukeskkonna visioon aastani 2015: Aastal 2015 on Kunda meeldiva elukeskkonnaga ja hästi arenenud infrastruktuuriga roheline tööstuslinn, mis areneb vastavalt säästva arengu printsiipidele. 6.4.1. HALJASTUS JA HEAKORD Eesmärk: linna välisilme parandamine. Probleemid: – üldise haljastuskontseptsiooni puudumine; – puhke- ja sportimisalade vähesus; – vandalism; – omanikutunde puudumine. Lahendused: – haljastute passistamine (olukorra kaardistamine); – haljastuse prioriteetide määratlemine; – kõrghaljastuse asendamine/täiendamine; – tervise- ja matkaradade rajamine Kronkskaldale, Kunda jõe ürgorgu; – Kunda pargi korrastamine; – turismiobjektide korrastamine, viitade ja infotahvlite paigaldamine; – Kronkskalda vaate avamine; – ranna edasiarendamine; – jalgrattateede projekteerimine; – omanike suhtumise muutmine, kohustustest teavitamine; – linna välisilme muutmine väikevormide paigaldamisega: istepingid, lillevaasid, prügiurnid; – heakorratalgute korraldamine kevadel ja sügisel; – tehase varemete renoveerimine; – prügimäe heakorrastamine. 6.4.2. JÄÄTMEKÄITLUS Eesmärk: Nõuete ja säästva arengu kohane jäätmete kogumine, sorteerimine ja ladestamine. Probleemid: – omavoliline prügi mahapanek; – paljude eramajade ja kaupluste prügiveolepingute puudumine; – vähene teadlikkus jäätmete sorteerimise ja korduvkasutamise suhtes; – prügila nõrgveed. Lahendused: – sorteerimisvõimaluste loomine (erinevad konteinerid); – korduvkasutuse propageerimine, teadlikkuse tõstmine; – prügila nõrgveepuhasti ehitus. 6.4.3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON (vt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava) Eesmärk: Tänapäeva nõuetele vastava veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine. Probleemid: – vee halb kvaliteet; – amortiseerunud trassid; – veetarbimise vähenemine; – kanalisatsiooni puudumine osades linnajagudes; – amortiseerunud reoveepuhasti; – sademeveekanalisatsiooni puudumine. Lahendused: – vanade trasside renoveerimine; – uue veepuhastusjaama rajamine; – inimeste teadlikkuse tõstmine, teavitamine normaalsest tarbimisest; – sademeveekanalisatsiooni süsteemi järkjärguline väljaehitamine; – tarbijakeskse teenindamise arendamine. 6.4.4. SOOJAMAJANDUS (vt energeetika arengukava) Eesmärk: vanade soojustrasside renoveerimine. Probleemid: – amortiseerunud välistrassid; – suured soojuskaod; – majade ringlussüsteemide tasakaalustamatus; – tarbimise vähenemine, koonerdamine; – uute tarbijate juurdemeelitamine; – lokaalsete katlamajade puudumine. Lahendused: – trasside renoveerimine; – soojusenergia tootmine tarbijale lähemale; – majade sisesüsteemide vahetus/tasakaalustamine. 6.4.5. ELAMUMAJANDUS Eesmärk: Eluaseme kvaliteedi parandamine ja kinnisvaraturu elavdamine. Probleemid: – tühjad korterid; – nõudluse puudumine; – kodanike madal teadlikkus nende õigustest. Lahendused: – kodanike teadlikkuse tõstmine nende kohustustest ja õigustest, koolituste läbiviimine koostöös Korteriteühistute Liiduga. 6.4.6. TEED, TÄNAVAD Eesmärk: teedevõrgu arendamine ja korrashoid. Probleemid: – linna läbivate transiitvedude suurenemine; – teede läbilaskevõime vähenemine; – ühendus elurajooniga lõpuni lahendamata; – teekatte halb olukord; – vajunud kaevud ja ebatasasused; – kohatine kõnniteede puudumine. Lahendused: – ringtee projekteerimine ja ehitamine ümber Kunda linna; – Aia tn pikenduse projekteerimine ja ehitamine Selja teeni; – pindamine; – järkjärguline infrastruktuuri rekonstrueerimine; – järkjärgulise renoveerimise käigus kaevude tõstmine õigele kõrgusele; – kõnniteede rajamine (Mäe–Koidu tänava tõus), vanade renoveerimine; – valgustuse renoveerimine; – Kunda jõe silla rekonstrueerimine. 6.4.7. LINNAPLANEERIMINE Eesmärk: Kunda hoonestusala detailplaneeringutega kaetuse suurendamine, et tagada mitmekesine asukohavalik ettevõtetele ja elamuehitusele. Probleemid: – üheselt mõistetava keskuse puudumine; – detailplaneeringute vähesus; – halb liiklusskeem; – bussijaama halb olukord; – määratlemata puhketsoon. Lahendused: – keskuse detailplaneeringule konkursi kuulutamine (koos haljastusega); – linna keskuse väljaarendamine, linnavalitsuse ehitus; – detailplaneeringute koostamine; – uue ühendustee projekteerimine Selja tee ja keskuse vahele; – vana bussijaama lammutamine ja bussipaviljoni paigaldamine; – avalike käimlate ehitamine. 6.5. Linnamajandus Linnamajanduse visioon aastani 2015: Aastal 2015 on Kunda meeldiva elukeskkonnaga säästvat arengut propageeriv, turvaline ja looduskeskne, hästi arenenud infrastruktuuriga roheline sadama- ja tööstuslinn. Kunda on mitmekülgse majandusega linn, kus on kvalifitseeritud tööjõuga tugev tööstussektor. Eesmärk: uute töökohtade loomine, investeeringute sissevoolu kiirendamine, positiivse tuntuse tõstmine, ettevõtluskeskkonna parandamine. Probleemid: – naiste tööpuudus; – kvalifitseeritud tööjõu puudus; – väikeettevõtluse ebapüsiv areng; – Kunda seostamine tolmuga ja Ida-Virumaaga; – kinnisvaraturu nõudluse puudumine; – vähene turismi arendamine; – monofunktsionaalsus. Lahendused: – arendusnõuniku palkamine linnavalitsusse olemasoleva olukorra kaardistamiseks, probleemide lahendamiseks ning ettevõtluse edendamiseks; arendusnõuniku töökompetentsi kuuluks: * olemasolevate ettevõtetega tihedamate kontaktide loomine; * planeeringute järgi ettevõtlusele vaba maa olemasolu väljaselgitamine; * koostöö tegemine ümbritsevate valdadega (nt liitumine Viru-Nigulaga); * noorte perede Kundasse meelitamine koostöös ettevõtetega; * ettevõtete ja kooli koostöö üliõpilastega; * vabade töökohtade ja pindade reklaami tõhustamine; – Kunda maine parandamine; – sadama laiem kasutamine, reisisadama rajamine; – vabade töökohtade ja pindade reklaam. 7. TEGEVUSKAVA I. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID Tegevus Aeg Maksumus, kr Teostaja Finants. allikas 1 polikliiniku remont 2003–2007 200 000 MTÜ, LV programmid, era, riik, linn 2 sotsiaalmaja Ehitajate 5 2005–2007 40 000 aastas MTÜ, LV linn 3 alaealistele alkoholi müümise kontrollimine pidev tarbijakaitse, politsei 4 kriisitoa käivitamine 2003 10 000 aastas MTÜ Elulõng, LV MTÜ, programmid 5 sotsiaalvaldkonna koostööks ümarlaua moodustamine 2003 1000 aastas MTÜ Elulõng, LV MTÜ 6 kaldteede ehitamine kõnniteedele 2003–2007 15 000 aastas LV linn, programmid, era 7 treppide korrastamine juurdepääsu tagamiseks 2003–2007 15 000 aastas LV linn, programmid, era 8 koostöö arendamine Puuetega Inimeste Kojaga 2003–2007 3500 aastas MTÜ Elulõng 9 tugiisikute leidmine puuetega inimestele MTÜ Elulõng riik 10 täienduskoolituse tagamine MTÜ Elulõng 11 projektikirjutamise koolituse tagamine 10 000 aastas asutused asutuste eelarved, programmid 12 hooldekodu II korruse renoveerimine 2003–2007 400 000 aastas MTÜ, LV programmid, linn 13 abivajajate kaardistamine MTÜ Elulõng II. HARIDUS 1 haridus- ja kultuurinõuniku palkamine 2003 100 000 LV linn Muusikakool 2 instrumentide muretsemine 2003–2007 30 000 aastas muusikakool kool, programmid 3 kapitaalremont 2007 800 000 LV linn, programmid 4 dirigendi palkamine 2004 100 000 muusikakool, klubi muusikakool, klubi Täiskasvanukoolitus 5 üldharivate (à la rahvaülikool) kursuste korraldamine 2003–2007 10 000 aastas klubi, kool, LV programmid, linn, era Kunda Ühisgümnaasium 6 õpikulude osal. katmine vajalike õpetajate koolitamisel 2003–2007 20 000 aastas kool linn 7 kooliks ettevalmistatuse kontrollimine koostöös Viru-Nigula vallaga 2003–2004 1500 kool, LV 8 tunnustus OV-lt: 2003–2007 25 000 aastas LV, kool linn, kool 9 õpetajate päevaks 10 viieliste õpilaste materiaalne toetamine 11 õpilaste silmapaistvate saavutuste eest 12 eesti keele tunnid ringitundidena 2003 kool era 13 kooli viimine nõuetega vastavusse: 14 valgustus koos elektrisüsteemiga 2003–2005 600 000 kool, LV RIP, programmid, linn 15 koridoride ja klassiruumide remont 2003–2007 4,7 milj direktor, LV RIP 16 3. korruse tualettruumi renoveerimine 2005 150 000 kooli majandus- juhataja RIP 17 ventilatsioonisüsteemide väljaehitamine (arvutiklass, keemiakabinet) 2003–2004 20 000 kooli majandus- juhataja, direktor kooli eelarve 18 piksekaitsete renoveerimine 2004 20 000 kooli majandus- juhataja, direktor kooli eelarve 19 tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine 2004 270 000 kooli majandus- juhataja, direktor kooli eelarve 20 aegunud mööbli ja sisustuse väljavahetamine 2002–2007 200 000 aastas direktor, majandus- juhataja kooli eelarve 21 infojuhi töökoha loomine 2003 120 000 aastas direktor, LV kooli eelarve 22 õpetajate kasutuses oleva arvutipargi laiendamine 2003–2007 30 000 aastas direktor, infojuht kooli eelarve, Tiigrihüppe Sihtasutus 23 lapsevanemate koolitus, nõustamine, informeerimine 2002–2004 10 000 aastas õppealajuhataja, klassijuhatajad, direktor, kooli psühholoog kooli eelarve 24 kool–kodu infoleht pidev 10 000 aastas koolidirektor kooli eelarve 25 tasandusõpe/järeleaitamine: nn pikapäevarühm 2003–2007 55 000 aastas kool linn 26 koduõpe 27 eelkutseõppe edasiarendamine 2003 50 000 aastas kool linn 28 e-kool – andmebaasi koostamine kõikidest õpitulemustest/märkustest jms 29 ühiselamu rajamine 2007 kool, LV Lasteaed 32 õueala korrastamine 2003–2007 400 000 LV, lasteaed linn 33 basseini renoveerimine 2007 2 milj lasteaed, LV programmid, linn 34 internetiühenduse loomine ja arvutite, printeri muretsemine 2003 30 000 LV, lasteaed linn 35 liikumiskasvataja palkamine 2004 100 000 aastas lasteaed lasteaed 36 terviseõpetaja palkamine (0,5 kohaga) 2004 50 000 aastas lasteaed lasteaed 37 nõuetekohase valgustuse paigutamine – rühmad, saal 2003–2007 100 000 LV lasteaed, linn, programmid 38 sõimerühma remont 2003 55 000 lasteaed, LV lasteaed, linn, programmid 39 A- ja B-korpuse katuse remont 2003–2004 400 000 LV, lasteaed linn, programmid 40 saali remont 2005 70 000 LV, lasteaed linn 41 aiarühmade ruumide kapitaalremont 2003–2007 1 500 000 LV, lasteaed linn, programmid 42 kõikide akende vahetus 2003–2007 30 000 – üks rühm LV, lasteaed linn, programmid 43 torustiku vahetamine 2003–2007 220 000 LV, lasteaed linn 44 laste voodite väljavahetamine 2003–2007 100 000 lasteaed lasteaed III. KULTUUR 1 internetiühenduse loomine klubile, muuseumile ja noortemajale 2003 80 000 LV asutuste eelarve 2 kultuurivaldkonna arengukava väljatöötamine 2003 1000 asutused, LV, MTÜ-d asutuste eelarve 3 sümboolika ühtlustamine 2003 5000 asutused asutuste eelarve, programmid 4 täienduskoolitamise tagamine (ka projektikirjutamine/juhtimine) s.o. sotsiaalis asutused asutuste eelarve 5 mere-perepäeva edasiarendamine 100 000 aastas klubi, kool, LV linna eelarve 6 Sõbralaada edasiarendamine 2004 100 000 klubi linna eelarve 7 linna traditsioonilised üritused (Kunda linna päev koos KL jooksuga) 8 spordikeskuse valmisehitamine 2003–2007 20 000 000 LV era, linn, programmid, riik 9 kergejõustikutreeneri palkamine 120 000 aastas kool kooli eelarve 10 spordikompleksi juhataja palkamine 2004 (2005) 150 000 aastas LV linn 11 rulluisu- ja tänavakorvpalliplatside rajamine 2003–2007 á 100 000 LV programmid, linn, riik 12 Kunda lülitamine turismimarsruutidesse 2003 I-punkt linn, era, programmid 13 turismiarendusalane koostöö Põhja-Eesti OV ja ettevõtete vahel 2003–2007 I-punkt linn, era, programmid 14 linna tutvustavate voldikute, brošüüride tellimine 2003–2007 15 000 aastas I-punkt, LV linn, era, programmid 15 giidide tegevuse korraldamine 2003–2007 I-punkt 16 I-punkti töö taastamine 2003 60 000 LV linn, era, programmid Klubi: 17 tegevuse organiseerimine MTÜ-de ja seltside kaudu 2003 klubi 18 ühised muusikakollektiivid koostöös muusikakooliga klubi, muusikakool klubi, muusikakooli eelarve 19 raamatumüügi korraldamine koostöös kirjastustega klubi, raamatukogu klubihoone remont: LV, klubi linn, riik, programmid 20 drenaaž 2003–2007 600 000 21 uksed-aknad 2004–2007 420 000 22 fassaad 2004–2007 250 000 23 suveaia korrastamine 2003 24 elektrisüsteem 2005 100 000 25 valgustussüsteemi muretsemine 2004–2005 50 000 klubi 26 helitehnika muretsemine 2003–2004 100 000 klubi Muuseum: 27 vitriinide muretsemine 2003–2007 25 000 muuseum muuseumi eelarve 28 hoidla kaasajastamine 2003–2007 muuseum muuseumi eelarve 29 külastuse tasustamine 2003 muuseum muuseumi eelarve muuseumi remont: LV linnaeelarve, programmid 30 aknad 2003–2007 100 000 31 elektrisüsteem 2003–2005 50 000 32 katuse remont 2003–2007 10 000 aastas Noortekeskus 33 noortemaja tegevuskava väljatöötamine 2003 noortemaja noortekeskuse remont: 34 kanalisatsioon 2003–2004 5000 LV noortemaja eelarve 35 aknad-uksed 2003–2007 50 000 LV linnaeelarve Raamatukogu 36 lugemissaali suurendamine 2004–2007 100 000 LV linnaeelarve, programmid 37 raamatukogu akende vahetus (terve maja) 2003–2007 720 000 LV linnaeelarve, programmid IV. LINNA ELUKESKKOND HALJASTUS JA HEAKORD 1 haljastute passistamine (olukorra kaardistamine) 2003–2004 30 000 LV linn, programmid haljastuse prioriteetide määratlemine kõrghaljastuse asendamine/täiendamine 2 tervise- ja matkaradade rajamine Kronkskaldale, Kunda jõe ürgorgu 2003–2004 100 000 LV (linnaosalus 10 000 aastas) linn, programmid 3 Kunda pargi korrastamine 2003–2007 230 000 LV (linnaosalus 10 000 aastas) linn, programmid 4 turismiobjektide korrastamine, viitade ja infotahvlite paigaldamine 2003–2007 15 000 aastas LV (linnaosalus 5000 aastas) linn, era, programmid 5 Kronkskalda vaate avamine 2003 10 000 LV linn 6 ranna edasiarendamine 2003–2007 400 000 LV linn, era, programmid 7 jalgrattateede projekteerimine 2007 50 000 LV linn, programmid 8 omanike suhtumise muutmine, kohustustest teavitamine 2003–2007 1000 aastas LV linn, programmid 9 linna välisilme muutmine väikevormide paigaldamisega: istepingid, lillevaasid, prügiurnid 2003–2007 30 000 aastas LV linn, programmid 10 heakorratalgute korraldamine kevadel ja sügisel 2003–2007 30 000 aastas LV linn 11 tehase varemete renoveerimine 2003–2007 10 000 000 LV EL, era, linn, riik 11 prügimäe heakorrastamine 2003–2007 120 000 aastas LV (linnaosalus 10 000 aastas) KIK, linn, era JÄÄTMEKÄITLUS 1 sorteerimisvõimaluste loomine (erinevad konteinerid) Ragn Sells 2 korduvkasutuse propageerimine, teadlikkuse tõstmine 5000 LV linn, programmid 3 prügila nõrgveepuhasti ehitus 2003–2007 720 000 LV linn, riik, era, programmid VESI JA KANALISATSIOON 1 vanade trasside renoveerimine 2003–2015 19 300 000 Kunda Vesi Kunda Vesi, programmid 2 uue veepuhastusjaama rajamine 3 500 000 Kunda Vesi Kunda Vesi, programmid 3 inimeste teadlikkuse tõstmine, teavitamine normaalsest tarbimisest 5000 LV, Kunda vesi linn, programmid 4 tarbijakeskse teenindamise arendamine Kunda Vesi, LV 5 sademeveekanalisatsiooni süsteemi järkjärguline väljaehitamine 2004–2007 6 000 000 LV linn, riik, era, programmid SOOJAMAJANDUS 1 trasside väljavahetamine 2003–2007 26 900 000 Kunda Elamu era, programmid 2 soojusenergia tootmine tarbijale lähemale 2003–2007 ettevõtted, LV era, programmid 3 majade sisesüsteemide tasakaalustamine/vahetus 2003 omanikud erakapital ELAMUMAJANDUS 1 teadlikkuse tõstmine, koolituste läbiviimine koostöös Korteriteühistute Liiduga 2003 10 000 aastas ühistud, LV linnaeelarve TEED JA TÄNAVAD 1 ringtee projekteerimine ja ehitamine ümber Kunda linna 2003–2007 100 000 000 LV riik, programmid 2 Aia tänava pikenduse projekteerimine ja ehitamine Selja teeni pannakse avalikule arutelule detailplaneeringu koostamise käigus 2004–2007 1 000 000 LV linn, programmid 3 pindamine 2003–2007 500 000 aastas LV linn 4 järkjärguline infrastruktuuri rekonstrueerimine 2003–2007 40 000 000 LV linn, riik, programmid 5 järkjärgulise renoveerimise käigus kaevude tõstmine õigele kõrgusele 2003 30 000 LV linn 6 kõnniteede rajamine (Mäe–Koidu tänava tõus), vanade renoveerimine 2003–2007 300 000 aastas LV linn, programmid 7 valgustuse renoveerimine 2003–2007 100 000 aastas 8 Kunda jõe silla rekonstrueerimine 2003 1 600 000 LV, linnaosalus 400 000 linn, programmid, era LINNAPLANEERIMINE 1 keskuse detailplaneeringule konkursi kuulutamine (koos haljastusega) 2003 50 000 LV linn, era 2 linna keskuse väljaarendamine, linnavalitsuse ehitus 2003 1 300 000 LV linn, riik, era, programmid 3 detailplaneeringute koostamine 2003–2007 300 000 LV linn, era 4 uue ühendustee projekteerimine Selja tee ja keskuse vahele 2004 50 000 LV linn 5 vana bussijaama lammutamine ja bussipaviljoni paigaldamine 2003 80 000 LV linn, riik 6 avalike käimlate ehitamine 2004–2005 LV linn, era V. LINNAMAJANDUS 1 arendusnõuniku palkamine 2003 100 000 II p/a LV linn 2 Kunda maine parandamine 2003–2007 15 000 aastas LV linn, programm, era 3 vabade töökohtade ja pindade reklaam 2003–2007 10 000 aastas LV linn 4 sadama laiem kasutamine, reisisadama rajamine 30 000 000 sadam, LV era, programmid Kunda Linnavolikogu 27. märtsi 2003. a määruse nr 4 lisa 1 KUNDA PROFIIL Kunda linna lühiajalugu Kunda piirkonda on asustanud kütid ja kalastajad juba alates VII aastatuhandest e.m.a. Esimesed kirjalikud teated Kunda (Gundas) kohta pärinevad 1241. aastast. Kunda vanim osa on mere ääres asetsev Lontova, mis tekkis 1805. a seoses sadama rajamisega Kunda jõe suudmesse. 1870. a alustas tööd tsemendiveski, mis 1895. aastaks oli kujunenud oluliseks tööandjaks ja linna arengu edasiviijaks. Töölised elasid esialgu Lontovas, hiljem tekkis tehase kõrvale töölisasula, kus paiknes ka koolimaja ja ambulatoorium. 1893. a valmis Kunda jõel Baltimaade esimene hüdroelektrijaam, mis lõpetas töö 1960. a, kuid renoveeriti 1996.–1999. aastal. 1896. a valmis Kunda–Rakvere raudtee. 1904. aastal ehitati Kundasse puukirik, mis hävis Vabadussõja ajal tulekahjus. Uus kirik ehitati 1928. a. Kunda töölisasula koos Lontovaga sai 1920. aastal alevi õigused, 1922. aastal loendati alevis 2310 elanikku. Linnaõigused sai Kunda 1938. a ja samal aastal võeti ta Eesti Linnade Liidu liikmeks. Ligikaudu 2000 elanikuga linnas paiknesid elumajad vahetult tehase ümbruses. Linna elanikkond hakkas Nõukogude Liidu algusaastail kiiresti kasvama Venemaalt tulnud võõrtööjõu arvel. 1957.–1958. a hakati ehitama uut tehast ja elamurajooni, mis paiknes tehasest kaugemal. Vana tsemenditehas suleti 1964. a. Tsemenditoodang jõudis ühe miljoni tonnini 1973. a. Omavalitsuslik staatus taastati pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal; sellega võttis omavalitsus üle ka kohustused, millega senini oli tegelenud tehas (kommunaalmajandus, kultuurielu korraldus jms). Tsemenditehas erastati ning kuulub praegu rahvusvahelisse kontserni Scancem/Heidelberg Grupp. 1994. a taasalustas tegevust Kunda sadam. 1. Asend Kunda linn asub Lääne-Viru maakonnas, Soome lahe kaldal. Kolmest küljest piirneb linn Viru-Nigula vallaga ning põhja poolt Soome lahega. Linna pindala on 9,88 km2. Kunda asub maakonnakeskusest Rakverest 26 km kaugusel, Peterburi maanteest asub linn Rakvere suunal 15 km kaugusel. Kundat ühendab Rakverega laiarööpmeline kaubaraudtee (19 km). Kunda kaugus: Tallinnast 107 km Narvast 98 km Rakverest 26 km Kiviõlist 34 km Tapalt 55 km 2. Rahvastik Kunda linna rahvaarv on 4021 inimest, neist naisi on 2223 (55%) ning mehi 1798 (45%). Kunda elanikkonna rahvuslikus koosseisus on ca 57% eestlasi, 36% venelasi ja umbes 7% muust rahvusest elanikke. Rahvastikutihedus Kundas on ca 400 inimest km2.

Joonis 1. Kunda rahvastikupüramiid (1.10.2001 seisuga Kunda LV andmetel)

Joonis 2. Kunda rahvaarvu muutus 1997–2002 (Allikas: Lääne-Virumaa aastaraamatud 1997–2001) Rahvastik jaguneb tööea järgi (1.10.2001 seisuga): Tööeast nooremaid (0–16) 723 Tööealisi (16–55/60) 2206 Pensioniealisi (56/61+) 1084 Registreeritud tööpuudus 1. jaanuari 2001. a seisuga oli Kundas 3,8% (Lääne-Virumaa keskmine 4,4% ja suurim 9,0%). Rahvastik jaguneb haridustasemelt järgmiselt: kõrgharidus 215 keskeriharidus 622 kesk-kutseharidus 41 keskharidus 1415 põhiharidus 655 algharidus 807 hariduseta 258 3. Looduslikud tingimused 3.1. Üldine Kunda linn asub Põhja-Eesti rannikul klindiastangu serval, Toolse ja Letipea poolsaarte vahele jääva Kunda lahe ääres. Põhjapoolne piir on meri, ülejäänud suundades ümbritseb Kundat tasase pinnamoega Põhja-Eesti lavamaa. Osa Kunda linna territooriumist jääb klindiastangu peale, osa rannikumadalikule. Linna läbib kanjonorus voolav Kunda jõgi, mis suubub Kunda lahte. Eesti paigastikutüübi klassifikatsiooni poolest kuulub ala peamiselt lubjakivi astangu ehk klindi paigastikku, mullastiku valdkondade kohaselt on linna territoorium kiviste leetmuldade alal. 3.2. Kliima Lääne-Viru maakonna põhjaosale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe suvi ning pikk soe sügis. Veebruari keskmine temperatuur on –6,1...–6,5 ºC ja juuli keskmine +16,6...+16,8 ºC. Sademete levikule antud piirkonnas avaldab mõju Pandivere kõrgustik. Keskmine sademete hulk on 570 mm (enim sajab juulis-augustis). Lumikate on harilikult novembri esimesest poolest aprilli keskpaigani, püsiv lumikate esineb enamasti detsembri teisest poolest märtsi lõpuni. Lumikate püsib keskmiselt 130 päeva ja selle keskmine paksus on 25–28 cm. Pinnase maksimaalne külmumissügavus on 100–106 cm. Valdavateks tuulteks Kundas on edela- ja lõunatuuled. 3.3. Geoloogia Pinnaehituses on kolm üksteisest eristuvat kivimite kompleksi. Aluskorra kivimiteks, mis lasuvad ca 150 meetri sügavusel, on graniidid ja gneisid. Nende kohal lasuvad pealiskorra setted: liivad, savid, lubjakivi ja dolomiit. Kõige pealmise kihi moodustavad pinnakatte setted, paksusega keskmiselt 2–10 meetrit, mis on kujunenud alates mandrijää liustike taandumisest 12 000–13 000 aastat tagasi. 3.3.1. Hüdrogeoloogia Reljeefist tingituna ühinevad Kundas silur-ordoviitsiumi veekompleksi ja kambrium-ordoviitsiumi veehorisondi põhjaveed üheks põhjavee kompleksiks. Pinnasevee sügavus on planeeringualal erinev, ulatuses 0,5 kuni 0,8 meetrini. Kõige kõrgem on ta klindieelsel madalikul ja sügavam rannavallidel. 3.3.2. Ehitusgeoloogia Ehitusgeoloogilised tingimused on linnas suhteliselt erinevad: Klindieelsel astangul on pinnakatte paksus 1–3 m. Pinnasevesi on siin aastaringselt kõrge. Ehitusgeoloogilised tingimused on keskmised. Alumisel klindiastangul on pinnakate 1–4 meetri paksune. Tegemist on järsu nõlvaga, kus esineb palju allikaid ja on maalihke oht. Seetõttu on ehitusgeoloogilised tingimused halvad. Liivakivi terrassil on pinnakatet keskmiselt 1–5 m, mattunud orgude kohal ka kohati 16 m. Pinnasevesi on kohati kõrgel, kuid seda on võimalik ära juhtida. Ehitusgeoloogilised tingimused on keskmised. Selles rajoonis võib eristada veel väiksema üksusena turbaala, kus ehitusgeoloogilised tingimused on halvad. Ülemisel klindiastangul on pinnakatte paksus 0,5–4 m. Reljeef on järsk ja nõlvas allikad, seetõttu on ehitusgeoloogilised tingimused halvad. Lubjakivikülvikul, kus pinnakatte paksus on 0–1,5 m, on ehitusgeoloogilised tingimused head. Seljandikul jämepurdse pinnakattega on ehitusgeoloogilised tingimused väga head. Muutliku reljeefi ja kõrge pinnasevee tasemega jõeorus on ehitusgeoloogilised tingimused halvad. Vanades karjäärides koosneb pinnakate ebaühtlasest kohevast kuni 2 m paksusest täitepinnasest. Rannavallidel on jämepurdne pinnakate ning ehitusgeoloogilised tingimused head. Pinnasevee kõrgtaseme sügavus ulatub klindieelse tasandiku 0–0,5 m (pinnase külmumissügavus on umbes 1 m) kuni 7–8 m jõeoru pervedel ja rannavallidel. 3.4. Maavarad Linna territooriumil leidub loodusressurssidest savi, kruusa, põhja- ja pinnavett. Põhja-Eesti fosforiidimaardlad paiknevad osaliselt linna territooriumil ning ulatuvad lõunas Assamallani ning edelas Tapani. Linna piires asuvad savivarud tsemendi tootmiseks. Tsemendi tootmiseks vajalikku liiva kaevandatakse väljaspool linna territooriumi Toolse ja paekivi Aru karjääris. 3.5. Kaitsealused alad Kunda territooriumi kaitsealused alad on Kunda linnapark ja Kunda tammik. 4. Maakasutus ja maa hind 4.1. Maakasutus Linna üldpind on 9,88 km2, millest on kasutusse andmata 631,2 ha. Maareformi käigus on moodustatud ja katastrisse kantud (31.05.2002. a seisuga) 280 üksust pindalaga 356,80 ha (36,11% linna kogupinnast). Tootmisettevõtete omandis 210,8 ha (59,08% reformitud aladest, 21,33% üldpinnast), füüsiliste isikute omandis krundimaa ja omandireformi käigus tagastatud kinnistutena ning munitsipaalomandina 146 ha (40,92% reformitud aladest, 14,78% üldpinnast). Linna pindalast moodustab: madal mereäärne roostikuga kaetud ala ca 145 ha, mis moodustab üldpinnast 14,68%; sadama arendusala – 133 ha (13,46% üldpinnast); teed, tänavad ja maanteed – 19,73 ha (2% üldpinnast); eelnimetatud alad ning ülejäänud 29,47% sihtotstarbeta või üldplaneeringus määratud sihtotstarvetega alad moodustavad riigi maafondi, mis on Kunda Linnavalitsuse halduses; erastatud, tagastatud, munitsipaliseeritud ja riigi omandisse jäetud maaüksuste kohta on haritavat maad 1,29 ha, looduslikku rohumaad 0,78 ha, metsa 7,23 ha, õuemaad 34,67 ha, sellest hoonete all 22,71 ha ja muud maad 312,83 ha. Üksused jagunevad: 11 tagastatud maaüksust, subjektiks tunnistamise otsuse alusel; 240 erastatud maaüksust; 11 maaüksust on antud munitsipaalomandisse; riigi omandisse on jäetud ning hoonestusõigusega koormatud 18 maaüksust. 4.2. Maa hind Linnas ei ole peale sadama ümbruse kujunenud välja eelistatud piirkonda või ärikeskust. Linnasiseselt on maa hind kõrgem sadama piirkonnas. Kunda linnas moodustuvad kolm hinnatsooni (2001. a läbiviidud korralise hindamise andmed): 1. hõlmab kogu linna territooriumi lõunaosa elamu- ja tootmistsooni. Selles tsoonis hinnati nii elamumaa, ärimaa kui tootmismaa/mäetööstusmaa hinnaks 12 kr/m2, elamumaa lõikes 1000 m2 ületava elamumaa väärtus 2,4 kr/m2; 2. sadam ja selle lähiümbrus. Elamumaa hinnaks 10 kr/m2, ärimaa ja tootmismaa hinnaks 30 kr/m2, elamumaa lõikes 1000 m2 ületava elamumaa väärtus 6 kr/m2; 3. linna ülejäänud territoorium. Elamumaa, ärimaa ja tootmismaa hinnaks võrdselt 10 kr/m2, elamumaa lõikes 1000 m2 ületava elamumaa väärtus 2 kr/m2. Üldiselt on Kundas kinnisvaratehinguid nii maa, hoonete kui korteritega suhteliselt vähe. Renditurg on väheaktiivne. Korterite keskmine ruutmeetrihind Kundas on 153 kr/m2. 5. Sotsiaalne keskkond 5.1. Haridus Kunda linnas tegutseb 2001. aasta sügisest Kunda Ühisgümnaasium, mis moodustus Kunda I ja Kunda II Keskkooli liitumise tulemusena. Klassikomplekte on 31, neist 8 venekeelseid. Kunda Ühisgümnaasiumis töötab 53 õpetajat ning 26 teenistujat. Koolis õpib 1. sept. 2001. a seisuga 680 õpilast. Eestikeelsetes klassides õpib 526 õpilast ja vene õppekeelega klassides 148 õpilast. Õpilaste arv on 1995.–2002. a suurenenud. Gümnaasiumis on võimalik valida kahe õppesuuna vahel: klienditeenindus ja merendus.

Joonis 3. Õpilaste arvu muutus 1995/96–2002/02 (Allikas: Kunda Ühisgümnaasiumi arengukava 2002) Kundas tegutseb lasteaed «Kelluke», kus käib kokku 145 last (nendest 61 venekeelset last). Lasteaias on üks sõimerühm, kaks venekeelset ning neli eestikeelset aiarühma. Kunda Muusikakoolis (asutatud 1963) on 55 õppijat, õpetajaid on 8. Lõpetanuid on kokku 203, neist muusiku elukutse valinuid 41. Täiskasvanukoolitus Kundas organiseeritud kujul puudub. Täienduskoolitust on võimalik saada Rakveres. Loenguid ja kursusi korraldavad nii linna asutused ja ettevõtted kui Kunda klubi huviringid. 5.2. Tervishoid Lähim haigla asub Rakveres. Kundas on kolm perearsti kohta. Tegutseb üks hambaravikabinet ning naistearst, kes asuvad Tervise- ja Hooldekeskuses koos kahe perearstiga. Üks perearst võtab vastu AS Kunda Nordic Tsement kontorihoones. Tervishoiuküsimustega tegeleb linnaarst, kes võtab elanikke vastu kord nädalas. Linnas töötab ka apteek. AS Rakvere Haigla, mille omanik on Kunda linn koos maakonna valdadega, alluvusse kuuluv kiirabiteenus on saadaval 24 tundi ööpäevas. 5.3. Sotsiaalhoolekanne Kundas asub Tervise- ja Hooldekeskus ning Eakate Päevakeskus. Sotsiaalhoolekandeteenust osutab alates 1. juulist 2002. a MTÜ Kunda Elulõng. 2001. a sai Kundas pensioni kokku 1207 inimest, neist vanaduspensioni 1042, rahvapensioni 11 ja toitjakaotuspensioni 67 inimest, töövõimetuspensionäre oli 87. 5.4. Kultuur ja sport Kundas tegutsevad klubi, muuseum ja linna raamatukogu. Raamatukogu lugejate arv on üle 1200 ja fondi suurus ligi 36 400 eksemplari. Klubis tegutseb 20 kollektiivi, milles kokku 277 liiget. Kunda Ühisgümnaasiumis tegutsevad laulukoorid, võrkpall, korvpall, rahvatants. Töötab auto-motoklubi «Lajos», rahvaspordiklubi sPORTKUNDA. Kord kuus ilmub linna ajaleht «Meie Kodu». Traditisiooniliselt toimuvad igal aastal Kunda mere- ja perepäev, linnajooks, Rammumehe võistlus, iga nelja aasta tagant toimub Kundas Sõbralaat. 5.5. Arheoloogilised ja kultuurimälestised Vabadussõjas ja II maailmasõjas hukkunute ning terroriohvrite ühishaud (Rakvere mnt, reg. nr 5767), Kunda vana kalmistu (reg. nr 5768). 5.6. Korrakaitse Politseijaoskond kaotati Kundas 1999. aastal. Praegu tegutseb kohapeal konstaablijaoskond kolme konstaabliga, kelle teeninduspiirkonda kuulub Kunda linn, Viru-Nigula ja osaliselt ka Vihula vald. Lääne-Virumaa päästeteenistus on esindatud Kundas tugikomandoga. 6. Side 6.1. Postiside Kundas tegutseb Lääne-Virumaa Postkontorile alluv sidejaoskond. 6.2. Telefonside Kunda linna elanikele ja ettevõtetele vahendab sideteenust AS Eesti Telefoni Selja tee ääres paiknev kaasaegne digitaalne 1100 abonomendiga telefonijaam. Sealt saab alguse kaablikanalisatsioon, mis suundub piki Võidu tänavat põhja suunas ja hargneb Kasemäe tänava kohal. Läänepoolne haru suundub elamutsooni ning idapoolne tööstuspiirkonda. Side-maakaabel paikneb põhiliselt linna idaosas ning Sadama tänaval. Osaliselt on sidevarustus tagatud õhuliinide kaudu. Linnas on kõigi kohalike mobiilsideteenust pakkuvate firmade tugimastid: Eesti Mobiiltelefoni, Radiolinja ja Tele2. Andmeside vallas on Kunda linnas olulised objektid AS Kunda Nordic Tsement (koos sadamaga), Kunda Linnavalitsus, Kunda Ühisgümnaasium (128 kbps püsiühendus olemas) ja Kunda Raamatukogu, kus avati mais 2002. a avalik internetipunkt. Kunda kaabel-TV võrku haldab Tele2. 7. Transport Linnateede kogupikkus on 32,3 km, nendest 85% on asfalteeritud. Kõnniteedega tänavate pikkus on 6,2 km, jalg- ja jalgrattateede pikkus on 2,9 km. Kunda linnas on linnatänavad valgustatud 22,9 km ulatuses. Linna piiridesse jääb 4 silda: Lontova, Jaama tn, Ranna ja Uus-Sadama sild. Üldkasutatav tasuline parkla on rajatud Koidu tn piirkonda. Reisijatevedu: Kundast on regulaarne bussiühendus Rakvere, Tallinna, Tartu, Narva ja Kiviõliga, samuti Viru-Nigula ja Vihula vallaga. Linnasisest bussiliiklust ei ole. Eritellimusel teenindab FIE takso. Kaubavedu: – raudtee: Rakverega ühendab Kundat 19 km pikkune laiarööpmeline raudtee, mida kasutatakse põhiliselt Kunda tööstuse teenindamiseks. Raudtee on AS Kunda Trans omanduses. – sadam: Kunda sadam on Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ja Järvamaa jaoks olulisim kaubasadam, mis taasavati 1994. a. Sadamasse suubuva süvendi laius on 70 m ja sügavus 10 m. Sadamasilla üldpikkus on 750 m ja põhikai pikkus 176 m. Siin võivad randuda kuni 8000-tonnise veeväljasurvega laevad. Sadama üldpindala on 33 530 m2, sealhulgas kaubasadam 9700 m2. Teede laius on 10 m. 8. Elamumajandus Kunda linna elamufondi moodustavad hooneregistri andmetel 282 maja ca 151 tuh m2 kasuliku pinnaga (115 tuh m2 eluruumide pinda), millest ligi poole moodustab 5-korruseliste korterelamute pind. Neist kortermajasid on 120. Ühepereelamute osatähtsus on 12,6% kogu kasulikust pinnast. Viimastel aastatel on kasvanud korteriühistute arv, varem haldasid elamuid põhiliselt AS Kunda Elamu ja Kunda Linnavaraamet. Linnaeelarve võimaluste puudumise tõttu on munitsipaaleluruumide ehitamine/renoveerimine praktiliselt seiskunud. Elamuturg on suhtelises madalseisus, kuid eramajade hinnad on viimastel aastatel hakanud tõusma, ka tööstusele lähedalasuvates linnaosades. Praegu paiknevad elurajoonid: – Kunda linna kesk- ja lääneosas eramute ja 3–5-korruseliste korterelamute kvartalid. Linna keskosas asuvad vanemad elamud, uuem rajoon on lääneosas, kus paiknevad 10–15 aastat tagasi ehitatud 3–5-korruselised korterelamud; – Kunda jõest ida pool Jõe tänaval paiknevad sajandi algusest pärinevad barakk-tüüpi elamud; – Lontova piirkonnas paeastangu jalamil paiknevad pereelamud ja mõned halvas seisukorras korterelamud, Sadama tee ääres mitukümmend aastat tagasi rajatud pereelamute rida; – linnakeskmest põhja pool, Lähtalageda piirkonnas paikneb kümmekond eraldi seisvat majapidamist. Ajalooline, niinimetatud Borodini linnaosa, mis asus praeguse tehase ja jõe vahel, on praeguseks lammutatud. Linna kavandatav üldplaneering näeb ette uusi elamualasid nii pere- kui korterelamutele, kusjuures nende asukoha kavandamisel on lähtutud nii olemasolevast tänavavõrgust ja reljeefist kui ka sobivusest linna arengu kontseptsiooni. Ühtlasi on kavas tihendada mõningaid olemasolevaid elamualasid. 9. Kommunaalteenused 9.1. Soojusvarustus Kunda linna elamute ja ühiskondlike hoonete soojusvarustus toimub praegu Kunda Nordic Tsement AS gaasil töötava elektrijaama jahutusvee ning Jaama tänaval paikneva kahe OÜ Wille Service konteinerkatla (võimsusega 4 ja 8 MW) baasil, kasutades soojuse tootmiseks põlevkiviõli. AS Kunda Nordic Tsemendi jõujaam katab 1/3 AS Kunda Nordic Tsemendi elektrienergiavajadusest ja ligikaudu 40% linnale vajalikust soojusenergia kogusest. Tsentraalkatlamaja on praeguseks soojavarustuse tootmise peatanud. Vanad katlad on osaliselt demonteeritud, samas on paigaldatud katlamaja lähedusse kaks vedelküttel baseeruvat konteiner-tüüpi katelt võimsusega 4 ja 8 MW, mis varustavad linna soojusega juhul, kui tehase elektrijaama võimsusest ei piisa. Nimetatud elektrijaama rajas AS Kunda Nordic Tsement 1999. a ning selle jahutusvett müüakse linna soojusvõrku. 9.2. Gaasivarustus Kunda linnas varustab AS Eesti Gaasi gaasitrass vaid ühte tarbijat – AS Kunda Nordic Tsement, kelle aastane tarbimine on ligikaudu 6,2 miljonit kuupmeetrit aastas. Epoksüüdlindiga isoleeritud maa-alune gaasitoru, mille nimimõõt on 300 mm ja töörõhk 4,5 baari, suundub Kunda linna piki Selja teed edelast, ca 3,5 km kaugusel asuvast gaasijaotusjaamast. Gaasitrass lõpeb Rakvere mnt ääres tsemenditehase territooriumil paiknevas elektrijaamas, mis töötab gaasküttel, varustades tehast elektrienergiaga ning linna kütteveega. Rohkem Kunda linnas trassist tuleva maagaasi tarbijaid hetkel ei ole. 9.3. Elektrivarustus Kunda linna elektritarbimine oli 1999. a umbes 100 milj kWh, olles võrreldes 1992. a ligi kaks korda väiksem. Tehase tarbimine oli selles 92 milj kWh ja ülejäänud linnal 8 milj kWh. Peale tehase ei ole linnas üle 1000 kW tarbijaid. Kunda linna varustatakse elektrienergiaga Kunda 110/6 kV alajaamast, mida toidetakse kahe 110 kV õhuliini kaudu Püssi 330/220/110 kV alajaamast läbi Rakvere ja Aseri alajaamade. Alajaama on paigutatud kaks 32 MVA trafot. Linna 6 kV jaotusvõrk moodustab kaks süsteemi – linna elektrivõrk, mida hooldab Virumaa Jaotusvõrgu käiduosakond ja tehase elektrivõrk, mida hooldab AS ABB. Linna lähikonna põllumajandustarbijaid toidetakse nelja 10 kV õhuliiniga 3,2 MVA vahetrafo 6/10 kV kaudu, kaks 10 kV liini varustavad elektriga Kunda linna kahte alajaama (Tootmisbaasi ja Jõe). Elektritootmisega tegeleb ka taastatud hüdroelektrijaam, võimsusega 400 kW. 9.4. Veevarustus Linna ühisveevarustuse allikaks on hästikaitstud vendi põhjavee ülemine ja alumine horisont, mis on mõlemad bakterioloogiliselt puhtad. Ülemise horisondi vesi on väiksema soolade sisaldusega (0,3–0,45 g/l), alumine suuremaga (0,7–0,85 g/l). Samuti sisaldab alumise horisondi vesi gaase – metaan, vingugaas, etaan, vesinik, etüleen, selles on ka suurem rauasisaldus. Kunda linna veevõrku haldab AS Kunda Vesi, mis jaguneb kaheks teineteisest siibrite abil eraldatud survetsooniks. Veevõrku on võimalik varustada 7 puurkaevu poolt, millest kaks asuvad tööstuse maa-alal. Puurkaevud on 70–223 m sügavused ning nende maksimaalne tootlikkus on 2520 m3/ööpäevas. Kunda sadama ja Lontova linnaosa läheduses töötab ülejäänud linnast sõltumatult 3 eraldi puurkaevu, mis kuuluvad Kunda linnale. Nendest kõige uuem varustab veega põhiliselt Sadama tee elamuid, Lontova tee puurkaev selles piirkonnas asuvaid elamuid. Sadama lähedal asuv puurkaev vajab puhastamist ja rekonstrueerimist. 9.5. Heitveed Kunda linna elu- ja tööstusrajooni heitveed on enamuses kanaliseeritud ühtsesse süsteemi, mis juhib veed Lepiku tänaval paiknevatesse puhastusseadmetesse (võimsusega 2500 m3/d), mis rajati 1974. a. Linna arvestusliku heitvete vooluhulga kohta on puhastusseadmete võimsus piisav. Heitveed puhastatakse mehaaniliselt liivapüüdjates ja kahekordsetes basseinides ning aerotank-selgitites. Välja on ehitatud ka kloraator ja kontaktbassein. Puhastatud vesi juhitakse kraavide kaudu roostikuga luhale, kus see filtreerub merre. Kunda jõe äärsete rajoonide ning Kalevi ja Tammiku tänava piirkonna elamute heitveed juhitakse puhastamata Kunda jõkke. Koidu tänaval Eha ja Kalda tänava vahel paikneb kaks paralleelset kanalisatsioonikollektorit, millest vanem läbimõõduga 250 mm on täielikult amortiseerunud ning tuleks likvideerida. Linna kirdeosas klindiastangu ja sadama vahele kavandatud tööstusrajoon, Sadama tee ääres asuv ja Lontova tee äärde rajatav elamutest ja büroohoonetest koosnev nn Sadama küla ning perspektiivse sadama arendusala heitveed on mõeldud kanaliseerida omaette süsteemi, mis ei sõltuks klindi peal paiknevast linnakeskusest. Selleks rajatakse piisava läbilaskevõimega kanalisatsioonitrassid, mille kaudu suunatakse reoveed tehnorajatiste maa-alal paiknevasse puhastusjaama. Sealt juhitakse puhastatud veed sadama akvatooriumi kaudu Kunda lahte. Eespool nimetatud ala kanaliseerimine lahendatakse eraldi projektiga sõltuvalt tuleviku arengusuundadest piirkonnas (k.a planeeritavast haavapuitmassitehasest jt arendusprojektitest). Kunda jõe äärsete rajoonide ning Kalevi ja Tammiku tänava piirkonna elamute heitveed juhitakse puhastamata Kunda jõkke. Tammiku ja Mere tänava rajoonis segunevad elamute heitveed Jaama tänava vihmavete drenaažist tuleva veega. Piirkonnas puhastusseadmed puuduvad, mõnedel hoonetel on kogumiskaevud. Kunda linna üldplaneeringus pakutud lahendus näeb ette kõigi praeguste elurajoonide ja objektide, mille heitveed voolavad puhastamatult Kunda jõkke või kraavidesse, ühendamist ühtsesse kanalisatsioonisüsteemi. 9.7. Jäätmekäitlus 9.7.1. Tööstusjäätmed Tööstusjäätmed moodustavad Kundas jäätmetest suurima osa. Tsemenditehase tööstusjäätmete üldkogus oli 2001. a 114 tuh tonni, millest tehase enda prügilasse ladustati 50 tuh tonni, sealhulgas 41 tuh tonni tsemendiahjutolmu, Ülejäänud suunati tagasi tootmisse või kasutati põllumajanduses. Tolmupüüdmisseadmete efektiivsuse kasvuga on tööstusjäätmete hulk iga aastaga suurenenud. 1996. a lõpus alustati tööstusjäätmete ladustamist uues tehase prügilas. Alates 1996. aastast hakati taas klinkritolmu kasutama happeliste põldude lupjamisel, 2001. a realiseeriti põldude lupjamiseks 62 tuh tonni. Praegu tegeleb AS Kunda Nordic Tsement projektiga, mille kohaselt hakatakse põlevkivi asemel ahjukütusena kasutama alternatiivkütuseid (esialgu vanaõli, sadamast pilsivesi, õlised jääkveed, põlevkivifuusid, põlevkivi poolkoks ning pärast vastavaid uuringuid ja katsetusi ka vanu autokumme, paberit, pappi jms). 9.7.2. Olmejäätmed Olmejäätmeid tekib ligikaudu 15 tuh m3 aastas. Olmejäätmete vedu korraldab Kundas AS Ragn Sells Eesti. Jäätmete kogumiseks kasutatakse konteinerid 140 l – 4,5 m3. Klientidega on ettevõttel sõlmitud otselepingud. Kord aastas, kevadise heakorrakuu raames, veetakse talvel kruntidele kogunenud praht ära linna kulul. 9.7.3. Ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid Kundas kohapeal ei käidelda, prügila väravas asub ohtlike jäätmete kogumise konteiner, kust veab jäätmeid ära tsentraliseeritud korras AS Masp. 9.7.4. Korduvkasutatavate jäätmete kogumine Vähearenenud tegevusala on jäätmete korduvkasutamine. Ühekordselt kasutatava klaastaara, alumiiniumpurkide, tetrapakendite jms tarvis on linna üles seatud spetsiaalsed konteinerid, korduvkasutusega taarat võetakse vastu kauplustes. 10. Ettevõtlus Kunda ettevõtlus jaguneb sektorite kaupa järgmiselt: Primaarsektor 16 ettevõtet Sekundaarsektor 11 ettevõtet sh töötlev tööstus 5 ettevõtet tertsiaarsektor 50 ettevõtet 1. jaanuari 2001. a seisuga oli äriregistrisse kantud 46 linna ettevõtet (34 osaühingut ning 12 aktsiaseltsi) ja 31 füüsilisest isikust ettevõtjat. Linna suurimad tööandjad on: AS Kunda Nordic Tsement 340 töötajat sh Kunda Sadam 25 töötajat ja karjäär 30 töötajat ABB Kunda Service AS 106 töötajat AS Lajos 80 töötajat AS Kunda Trans 75 töötajat AS Virulane Kunda tsehh 45 töötajat Kunda Auto 45 töötajat 11. Välissuhted Kunda linnal on alates 1994. a sõprussuhted Söderhamni kommuuniga Rootsis (koostööd on tehtud keskkonnakaitse alal). 1995. a sõlmiti sõprus- ja koostööleping Seinäjoki linnaga Soomes (koostöö pms sotsiaaltöö vallas). 1999. a sõlmiti uued sõprus- ja koostöösuhted Gdynia linnaga Poolas ja Brocçni linnaga Lätis. Kultuurisuhteid on arendatud Ungari Pilizzanto’ga. 12. Linna valitsemine 1999. a toimunud kohaliku omavalitsuse valimisel käis valimas 3058 hääleõiguslikust kodanikust 1616 inimest ehk 53%. Kunda linna 2001. a eelarvest moodustasid 55,3% hariduskulud, 15,3% majandus-, 9,7% sotsiaalhoolekande- ja 7,7% valitsemiskulud, kultuur 6,6%, sport 1,2%, tervishoid 1,6% ja laenude tagasimakse 2,4% eelarvekuludest. Üksikisiku tulumaksu laekumine 2001. aastal oli Kundas ühe elaniku kohta 2660 krooni aastas. Kunda linna valitsemiskulu oli 2001. a ühe elaniku kohta 441 krooni, mis oli maakonna väikseim. Kunda Linnavolikogu 27. märtsi 2003. a määruse nr 4 lisa 2 KUNDA ARENGUKAVA 2002–2007 KOOSTAMISE TEGEVUSKAVA Tegevus Aeg Administratiivne eeltöö: kontaktisikuga suhtlemine, metoodika koostamine mai Taustinfo kogumine, tutvumine eelmiste arengukavadega mai, juuni Intervjuude läbiviimine, ettevalmistus töögruppideks juuni, juuli, august Hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna fookusgrupp (probleemid) 16. august Sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja spordi lahendusgrupp 29. august Kultuuri lahendusgrupp 30. august Linnamajanduse teemagrupp (probleemid, lahendused, visioon, strateegilised eesmärgid) 30. august Linnaelukeskkonna teemagrupp (probleemid, lahendused, visioon, strateegilised eesmärgid) 5. september Hariduse lahendusgrupp 5. september Rahvakoosolek 11. september Juhtgrupi koosolek 16. september Arengukavadokumendi koostamine oktoober Arengukava lõplik valmimine oktoober Kunda Linnavolikogu 27. märtsi 2003. a määruse nr 4 lisa 3 Kasutatud kirjandus: 1. Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise metodoloogia (Siseministeerium, 2002) 2. ESA 3. Lääne-Viru aastaraamat 2001 4. Lääne-Viru maakonnaplaneering 5. Kunda arengukava (1997) 6. Kunda linna üldplaneering (2001) 7. Kunda linna energeetika arengukava (2002) 8. Kunda linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (2002) 9. Kunda Ühisgümnaasiumi arengukava (2002) Veebilehed: Statistikaamet http://www.stat.ee Lääne-Viru Maavalitsus http://www.l-virumv.ee «Postimees» http://www.postimees.ee «Äripäev» http://www.aripaev.ee «Eesti Päevaleht» http://www.epl.ee