Käru Vallavolikogu — Käru valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 47, 1265

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 ja jäätmeseaduse § 21, Käru Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Käru valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Käesolev määrus jõustub 25. märtsil 2003 a. Volikogu esimees Elari HIIS Kinnitatud Käru vallavolikogu 25. märtsi 2003. a määrusega nr 34 KÄRU VALLA JÄÄTMEKÄITLUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED Käesoleva jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse § 21 lõige 1. 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Käru valla haldusterritooriumil. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Käru vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes viibivad Käru valla haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Käru vallas korraldab Käru Vallavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ning Käru valla põhimäärusele. II. MÕISTED 5.Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Jäätmed – jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Tavajäätmed – tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, kelle tegevuseks on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine või kõrvaldamine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele. Jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda, sh. ladestamine (matmine). Jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. Jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Territooriumi valdaja – krundi haldaja või kinnistu omanik Käru vallas. Suuregabariidilised ja raskemad jäätmed – vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmutuskapid jne. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 7. Kõik Käru valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 8. Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 8.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 8.2. valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 9. Käru Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 10. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Käru Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 11. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 12. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 13. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 13.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 13.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 13.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 14. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTIMINE 15. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: 15.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 15.2. omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehoolde lepingu alusel ühismahuteid; 15.3. korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 15.4. võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 16. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 17. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; – tuleohu vältimist; – võimaliku lekke vältimist. 18. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; – jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 19. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 20. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne ning ei tohi põhjustada tervisehäireid. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 21. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb jäätmetekitaja. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 22. Olmejäätmete kogumise anumad peavad olema suletavad sobivas suuruses kaantega. 23. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 24. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 25. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 26. Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekoguja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppel nendel juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva jäätmekonteineri paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. 27. Jäätmete kogumisanumaid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või varikatuse alla. Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon, valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja. 28. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisanumasse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisanuma vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. 29. Ajutine konteineriväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 30. Klaaspakendid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite kogumise mahutitesse või vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti sõltumata klaaspakendite kogusest. Värviline ja värvitu klaas tuleb vastavate kogumisanumate olemasolu korral paigutada eri mahutitesse. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Suuremõõtmelised klaasijäätmed (aknaklaasid jm) paigutada selleks sobiliku avausega mahutitesse, vältides ümbruskonna reostumist klaasikildudega. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud. 31. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C). 32. Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 °C, kogutakse selleks ettenähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist mahutisse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumisvahendisse. 33. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta. 34. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: – ohtlikke jäätmeid; – üle 40 °C kuuma tuhka; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; – vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; – käimlajäätmeid; – kogumiskaevude setteid; – nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; – radioaktiivseid jäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid; – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; – aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 35. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; – või muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 36. Olmejäätmete valdaja on kohustatud esitama tõendid olmejäätmete üleandmise kohta või liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmeluba omava juriidilise isiku või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejaga. 37. Püsijäätmeid ladustatakse või ladestatakse Käru valla haldusterritooriumil ainult vallavalitsuse määratud kohas ja loal. 38. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutust Käru vallas tohivad läbi viia ainult Käru Vallavalitsuse määratud isikud. 39. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult Käru Vallavalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtadesse nende lahtiolekuaegadel. 40. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 40.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 40.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 40.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 40.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 40.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 40.6. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 40.7. korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus kella 21.00–7.00. 41. Jäätmete kogumisettevõtte töötaja ei tohi jäätmeid sorteerida, neid jäätmeveokist, jäätmetekitaja või kogumisettevõtte territooriumilt eemaldada väljaspool oma tavapäraseid tööprotseduure. 42. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 43. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 43.1. sõlmima lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks; 43.2. organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete äraveo ning paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. 44. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 44.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 44.2. jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 44.3. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed. VI. JÄÄTMETE TAASKASUTAMINE 45. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid komposteerida kinnistes kompostihoidlates, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil komposteerida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerimist. 46. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 47. Kogumiskaevud ja mahutid tühjendab vastavalt nende täitumisele paakautodega vastavat teenust osutav ettevõte, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 48. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 49. Kogumis- ja settekaevude vedelaid jäätmeid kogutakse füüsilise isiku korral vastavalt vajadusele, juriidilise isiku korral vähemalt üks kord aastas. 50. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohase jäätmeloaga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. 51. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 52. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud mulla või kilega. 53. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja SHY pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis. 54. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 55. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. VII. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 56. Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtades liikudes tuleb järgida seal töötava personali korraldusi. Jäätmekoormat tohib tühjendada ainult selleks ettenähtud paika. 57. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. 58. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a komposteerimine) on keelatud. 59. Kõrvalistel isikutel on keelatud prügilasse ladestatud jäätmeid sorteerida, laiali laotada, eemaldada ja põletada. 60. Prügilasse ei tohi ladestada: – vedeljäätmeid; – prügila tingimustes plahvatusohtlikke, sööbivaid, oksüdeerivaid, tuleohtlikke või isesüttivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; – nakkusttekitavaid haigla- ega loomakliinikujäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; – teaduslike uuringute või õppeasutuste tegevuse tulemusena tekkinud identifitseerimata keemilisi aineid, mille mõju inimtervisele ja/või keskkonnale ei ole teada (nt laboratooriumijäägid jt); – terveid ega peenestatud autorehve (alates aastast 2002); – jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada, mille ladestuskõlblikkus ei ole analüüsidega kindlaks tehtud või mida on analüüsitud akrediteerimata laboratooriumis. 61. Prügilat haldav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel ja prügilas ning vältima jäätmete sattumist väljapoole prügila territooriumi. 62. Jäätmete väljavedu ja väljaviimine prügilast ilma vastava loata on keelatud. 63. Jäätmete sorteerimine prügilas võib toimuda ainult jäätmeloaga määratud tingimustel. VIII. OHTLIKUD JÄÄTMED 64. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 65. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 66. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 67. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 68. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 69. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 70. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 71. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 72. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 73. Füüsiline isik teisaldab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm) vastavalt Käru Vallavalitsuselt saadud korraldustele. 74. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesisest ohtlike jäätmete hoiuruumi, mis kooskõlastatakse Käru Vallavalitsusega. 75. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. 76. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 77. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 78. Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 79. Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. 80. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 81. ENAMLEVINUD OHTLIKUD JÄÄTMED: 81.1. pliiakud; 81.2. patareid; 81.3. värvide ja lahustite jäätmed; 81.4. vanad õlid; 81.5. õlifiltrid; 81.6. päevavalguslambid; 81.7. mürkkemikaalid. IX. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 82. Juriidilised isikud, kes taotlevad jäätmeluba, peavad tegutsema vastavalt jäätmeseaduses sätestatud korras. 83. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 84. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 85. Käru vallas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus Käru vallas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas Käru Vallavalitsusele. X. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID KÄRU VALLAS 86. Käru valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama Käru Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. XI. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 87. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise eest vastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvidest 98 1, 982, 983 ja 984. 88. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 89. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. 90. Füüsilised isikud kannavad käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest vastutust vastavalt seadusele.