Käru Vallavolikogu — Käru valla põhimääruse kinnitamine — KO, 47, 1264

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9, Käru Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Käru valla põhimäärus. 2. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse 3. juuli 1994. a otsus nr 26 «Käru valla põhimääruse kinnitamine». 3. Avaldada Käru valla põhimäärus elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Käesolev määrus jõustub 25. märtsil 2003. a. Volikogu esimees Elari HIIS Kinnitatud Käru Vallavolikogu 25. märtsi 2003. a määrusega nr 33 KÄRU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Käru valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 3. Omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine igaühele vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ning kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. vallaelanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 3.8. avalike teenuste (teede korrashoid, koolilaste transport, laste päevahoid jne) osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liitudega. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. volikogu – valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 6.1. Vallal on iseseisev eelarve. 6.2. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 7. Valla ülesanded ja pädevus 7.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, planeeringuid ja ehitustegevust ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 7.2. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikooli ja huvialaringide, raamatukogude, rahvamaja, hooldekodu, tervisekeskuse ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 7.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vallavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 7.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 7.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 7.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 7.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 7.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. 7.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda välja üldaktidena määrusi. Nende ärakirjad saadetakse kümne päeva jooksul õiguskantslerile. 8.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 8.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 9. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaalmajanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 10. Vald avalik-õigusliku isikuna 10.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu (volikogu esimees), vallavalitsus ning vallavanem. 10.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 11. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 12. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase määratud esindus. 12.3. Lepingud kinnitab volikogu. 13. Valla vapp ja lipp 13.1. Käru valla lipp koosneb kahest osast. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2. Lipu vardapoolne 1/2-pikkune osa koosneb kollasest taustast, millel kujutatud sinises värvis poolt ratast. Lipu teine, 1/2-pikkune osa, koosneb sinisest taustast, millel kujutatud teine pool rattast kollases värvitoonis. 13.2. Käru valla vapp on kilp, millel kuld-sinisel taustal kujutatud vastasvärvides ratas. Vapivärvid viitavad Käru valla varasemale kuulumisele Pärnumaa ja Järvamaa koosseisu. Värvid tähistavad samuti püüdlusi teadmiste ja edu poole. Ratas on liikumise, arengu ning õnne sümbol osutades samal ajal ka valla nimele. 13.3. Käru valla lipu ja vapi etalone säilitatakse vallavalitsuses. 13.4. Nii värvilist kui mustvalget valla lipu ja vapi kujutist võib kasutada vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, autasudel, etikettidel, siltidel jt trükistel ning suveniiridel kujutuselemendina. 13.5. Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt toodetel võib Käru valla lipu ja vapi kujutist kasutada ainult vallavalitsuse korralduse alusel. 13.6. Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada Käru valla ametlikud delegatsioonid või Käru valla esindavad kollektiivid või üksikisikud vallavalitsuse korralduse alusel. 13.7. Käru valla lipp heisatakse või pannakse välja alaliselt vallavalitsuse haldushoones; 13.8. Muudes kohtades heisatakse Käru valla lipp: 1) ametlike delegatsioonide vastuvõttudel; 2) ülevallalistel pidupäevadel; 3) vallavalitsuse korraldusel kultuuri- ja spordiüritustel ja muudel puhkudel. 13.9. Käru valla vapi ja lipu etalone säilitatakse vallavalitsuses. 13.10. Valla asutuste ja organisatsioonide lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased valla lipuga. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata (p. 15.2). 14.2. Vallavolikogul on õigus olulistes küsimustes valla territooriumil korraldada elanike küsitlusi. 14.3. Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 15. Valla piir 15.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse kindlaks Eesti Vabariigi territooriumi haldusjaotuse seaduses. 15.2. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. 15.3. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel. 16. Valla administratiivkeskus 16.1. Valla administratiivkeskus asub Käru alevikus. 16.2. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise õigus on volikogul. II. VALLA ELANIK 17. Valla elaniku mõiste Käru valla elanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht vallas. III. VALLA AUKODANIK 18. Vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule Käru valla aukodaniku nimetuse. Valla aukodaniku nimetuse annab vallavolikogu vastavalt volikogu kehtestatud Käru valla aukodaniku statuudile. IV. VALLAVOLIKOGU 19. Vallavolikogu mõiste 19.1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike poolt valitud esinduskogu. 19.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. 19.3. Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja reglemendi. 20. Vallavolikogu moodustamine 20.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajase hääletamise teel. 20.2. Valimised viiakse läbi mitmemandaadilises valimisringkonnas, kusjuures valla uue volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt valimisseadusele. 20.3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad pärast valimistulemuste väljakuulutamist valimiskomisjoni poolt. 20.4. Valla valimiskomisjon kutsub kokku valitud vallavolikogu hiljemalt seitsmendal päeval pärast lõplike valimistulemuste väljakuulutamist. 21. Vallavolikogu liige 21.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 21.2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu. Vallavolikogu liige juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 21.3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest vallavolikogus. 21.4. Vallavolikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on vallavolikogu otsusel palgaline. 21.5. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitööl saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. 21.6. Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 21.7. Vallavolikogu liikme kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel tema volitused peatuvad. 21.8. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajaks asendab teda volikogu valimise seaduse alusel valitud vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused, välja arvatud seadusest tulenevad erisused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 21.9. Kui vallavolikogu liikmel on vallavalitsuse korralduse, maksuameti jms organi antud erivolitused või eriluba, siis tegutseb ta talle volitused või loa andnud organi, mitte vallavolikogu nimel. 21.10. Kui vallavolikogu otsusega on vallavolikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ning selle andmise aluseks olevate õigusaktide kohaselt. 21.11. Vallavolikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad vallavolikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarselt materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. 21.12. Vastutusest on vabad need vallavolikogu liikmed, kes esitasid vallavolikogu ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. 21.13. Eriarvamus fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega. 21.14. Vallavolikogu liige ei osale hääletamises, kui kõnealune küsimus puudutab tema enda, tema abikaasa, vanemate, laste, õdede-vendade ja teiste lähisugulaste ning -hõimlaste varanduslikke huve. 21.15. Vallavolikogu esimehel, aseesimehel, komisjoni esimeestel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 21.16. Volikogu liikmel on õigus end taandada otsuse tegemise juurest, kui ta tunnetab, et tema osalust võidakse interpreteerida kui osalust omakasu eesmärgil. 22. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 22.1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 22.1.1. tagasiastumisega; 22.1.2. kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel moodustatud valla hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 22.1.3. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kuriteo puhul, mille eest on karistusega ette nähtud vabadusekaotus; 22.1.4. teovõimetuks tunnistamisega; 22.1.5. tema surmaga; 22.1.6. vallavolikogu tegutsemisvõimetusega. 22.2. Vallavolikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu vallavolikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõpetamise. 22.3. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendist. 22.4. Tagasiastumisel lõpevad vallavolikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni poolt. 22.5. Vallavolikogu esimees paneb vallavolikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud teatavaks saavad. 23. Vallavolikogu liikme volituste peatamine 23.1. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 23.1.1. nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks või valimisega vallavanemaks või kinnitamisega antud vallavalitsuse liikmeks; 23.1.2. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 23.1.3. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 23.2. Vallavolikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu vallavolikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. 23.3. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist alates. 23.4. Vallavolikogu esimees paneb vallavolikogu liikme volituste peatamise ja tema asendamise vallavolikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 24. Vallavolikogu asendusliige 24.1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 24.2. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 25. Asendusliikme volituste lõppemine 25.1. Peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele vallavolikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad, arvates vallavolikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest vallavolikogu istungist, millest vallavolikogu liige osa võtab. 25.2. Asendusliikmete ammendumisel on vallavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 26. Vallavolikogu ainupädevus 26.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 26.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 26.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 26.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 26.1.4. koormiste määramine; 26.1.5. toetuse andmise korra kehtestamine; 26.1.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 26.1.7. munitsipaalasutuste ja -ettevõtete asutamise, haldamise, reorganiseerimise ja likvideerimise korra kehtestamine; 26.1.8. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 26.1.9. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 26.1.10. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 26.1.11. taotluse esitamine või arvamuse avaldamine valla halduspiiride või haldusüksuste nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 26.1.12. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 26.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtlase numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 26.1.14. vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning ametist vabastamine; 26.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 26.1.16. vallavalitsuse ja tema liikmete (v.a vallasekretär) ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 26.1.17. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale või -valitsuse liikmetele (v.a vallasekretär) või vallavolikogu komisjoni esimehele; 26.1.18. vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja -valitsuse liikmetele töötasu määramine; 26.1.19. vallavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja koosseisude kinnitamine; 26.1.20. vallavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 26.1.21. valla esindamise korra kehtestamine; 26.1.22. valla fondide ja sihtkapitali asutamine; 26.1.23. kohtukaasistujate valimine; 26.1.24. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja valimine; 26.1.25. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 26.1.26. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 26.1.27. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 26.1.28. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ning üldplaneeringu projekti avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 26.1.29. detailplaneeringu kehtestamine või tühistamine; 26.1.30. valla administratiivkeskuse asukoha määramine; 26.1.31. rahvahääletuste ja -küsitluste läbiviimine. Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks nimetatutele samuti muud seaduses sätestatud või volikogu määratud küsimused. 26.2. Vallavolikogu ainupädevusse mittekuuluvates küsimustes vastu võetud vallavalitsuse määrused ja korraldused võib vallavolikogu kas pädeva volikogu komisjoni või volikogu liikme kirjaliku ettepaneku alusel läbi vaadata. Vallavolikogul on õigus teha vallavalitsusele ettepanek määrus või korraldus muuta või tühistada. 27. Valla elanike küsitluste läbiviimine 27.1. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 27.2. Küsitluse läbiviimise vajalikkuse otsustab vallavolikogu vastavalt reglemendile volikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 27.3. Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt vallavolikogu kinnitatud korrale. 28. Vallavolikogu struktuur 28.1. Vallavolikogu töötab täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. 28.2. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhimäärus kinnitatakse volikogu otsusega. 28.3. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhikirja muutmine toimub komisjoni esimehe või volikogu ettepanekul. 28.4. Vähemalt kaks samasse erakonda, valimisnimekirja või valimisliitu kuuluvat vallavolikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse vallavolikogule, kes fraktsiooni registreerib. 29. Vallavolikogu esimees 29.1. Vallavolikogu esimees on vallavolikogu juht, kes: 29.1.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid, ning korraldab nende ettevalmistamist; 29.1.2. kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele ja istungi protokollidele; 29.1.3. esindab Käru valda vallavolikogu kehtestatud korra alusel. Valla esindamisel peab vallavolikogu esimees tuginema vastuvõetud vallavolikogu otsustele, küsimuste kooskõlastamisel, kus vallavolikogu seisukoht puudub, on vallavolikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid vallavolikogule seisukohavõtuks; 29.1.4. korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust, otsustades, milline komisjon peab istungiks ette valmistama küsimuse, mis on algatatud valitsuse, volikogu esimehe või vallaelanike poolt, või mille päevakorda võtmine tuleneb seadustest ja Vabariigi Valitsuse määrustest. Vajadusel kutsub kokku komisjonide ühiskoosoleku; 29.1.5. esitab vallavolikogule kinnitamiseks volikogu istungi päevakorra projekti; 29.1.6. informeerib vallavolikogu istungite vahepeal saabunud kirjadest, avaldustest ja ettepanekutest; 29.1.7. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud, kaebused; 29.1.8. täidab muid talle seaduse ja volikogu õigusaktide alusel pandud ülesandeid. 29.2. Vallavolikogu esimees valitakse ametisse ning talle avaldatakse umbusaldust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras. 30. Vallavolikogu esimehe asendamine 30.1. Vallavolikogu esimehe ülesandel või tema äraolekul kauem kui üks kuu asendab teda vallavolikogu aseesimees. 30.2. Vallavolikogu aseesimees määratakse ametisse ja talle avaldatakse umbusaldust vallavolikogu esimehega samas korras. 30.3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab ned vanim kohalolev liige. 31. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine 31.1. Vallavolikogu valib volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma alles pärast volikogu esimehe valimise protseduuri lõppemist. 31.2. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 31.2.1. kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 31.2.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 31.2.3. nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 31.3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 31.4. Pärast nimekirjade sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. 31.4.1. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelitele esitamise järjekorras. Komisjoni esimees selgitab kõigile volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab neile täidetud valimissedelid; 31.4.2. hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed; 31.4.3. protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. 31.5. Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 31.6. Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, ei tohi nad edasi kandideerida samale ametikohale kolme kuu jooksul. 32. Vallavolikogu komisjon 32.1. Vallavolikogu komisjonid moodustab vallavolikogu valla elu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamiseks. Komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. 32.2. Komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. 32.3. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhimäärus kinnitatakse vallavolikogu otsusega. 32.4. Komisjonide likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhimääruse muutmine toimub antud komisjoni esimehe või volikogu eestseisuse ettepanekul. 32.5. Komisjoni liikmekandidaadid, kes seatakse üles antud komisjoni esimehe ettepanekul, hääletatakse vallavolikogu poolt läbi ükshaaval lahtise hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni (v.a revisjonikomisjon) peab kuuluma vallavalitsuse või haldusaparaadi esindaja. 32.6. Komisjoni töövorm on koosolek. 32.7. Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni liige vastavalt komisjoni põhimäärusele. 32.8. Komisjon töötab välja vallavolikogu otsuse projekte, annab soovitusi ja arvamusi vallavolikogule ja vallavalitsusele vastavalt oma tegutsemisvaldkonnale. 32.9. Vallavolikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks vallavolikogu reglemendi ja komisjoni põhimäärusega. 33. Revisjonikomisjon 33.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ja valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 33.2. Revisjonikomisjoni liikmed kinnitatakse vallavolikogu otsusel vallavolikogu liikmete hulgast. 33.3. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas valla majandustegevuse otstarbekust ja vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele, samuti tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele. 33.4. Revisjonikomisjon annab oma arvamuse munitsipaalasutuste ja -ettevõtete raamatupidamise õigsuse ja teistesse ettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasuse kohta. 33.5. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja teeb nende kõrvaldamiseks kirjalikud ettepanekud vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjoniakti koos omapoolse seisukohaga kümne päeva jooksul volikogule. 33.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks kõiki vajalikke dokumente ja teavet. 33.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist aru andma oma tööst ja töö tulemustest vallavolikogule ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 34. Vallavolikogu fraktsioon 34.1. Vallavolikogu liikmed võivad moodustada fraktsioone. 34.2. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti vallavolikogu eestseisuses. 34.3. Vallavolikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 34.4. Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. 34.5. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte. 35. Vallavolikogu istung 35.1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud reglemendile. Vallavolikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool vallavolikogu liikmetest. 35.2. Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Vallavolikogu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 35.3. Vallavolikogu istungi päevakorra koostab vallavolikogu esimees või aseesimees, mis arutatakse läbi vallavolikogu eestseisuses ning kinnitatakse vallavolikogu istungil poolthäälteenamusega. 35.4. Vallavolikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud ja vallavolikogu reglemendis sätestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta ainult vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 35.5. Vallavolikogu teeb otsuseid poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 23.1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 17, 24 nimetatud küsimustes on otsuste tegemiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 35.6. Vallavolikogu istung protokollitakse. Volikogu protokollid peavad olema valmis ja välja pandud tutvumiseks hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi lõppu. 35.7. Vallavolikogu istungite kokkukutsumine, projektide ettevalmistamine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste ja otsuste vastuvõtmine, nende vormistamine ja avalikustamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning vallavolikogu reglemendis sätestatud korras. 36. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 36.1. pole suutnud kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates võtta vastu valla eelarvet; 36.2. pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest või vallavanemat, või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu. 37. Vallavolikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, asendatakse tema liikmed asendusliikmetega. 38. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus 38.1. Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud reglemendile ning nende algatamise õigus on: 38.1.1. vallavolikogu istungil; 38.1.2. vallavolikogu komisjonil; 38.1.3. vallavolikogu fraktsioonil; 38.1.4. vallavolikogu eestseisusel; 38.1.5. vallavolikogu liikmel; 38.1.6. vallavalitsusel; 38.1.7. vallavanemal; 38.1.8. Riigikogul, Vabariigi Valitsusel ja Riigikohtul; 38.1.9. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla elanikest. 38.2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti projekt. 38.3. Vallavolikogu määrused, otsused ja protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuses ja raamatukogus. Üldise tähtsusega vallavolikogu määrused avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. 38.4. Üldise tähtsusega määrused jõustuvad elektroonilises Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktides ei ole sätestatud teist tähtaega. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. 38.5. Vallavolikogu määrused ja otsused saadab vallasekretär kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused õiguskantslerile. 39. Tööandja kohustus vallavolikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama vallavolikogu liikmel osa võtta vallavolikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita vallavolikogu antud ülesandeid. V. VALLAVALITSUS 40. Vallavalitsuse mõiste 40.1. Vallavalitsus on valla kollegiaalne täitevorgan, kes viib oma praktilise tegevusega ellu õigusaktides Käru vallale kui omavalitsusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. 40.2. Vallavalitsus täidab punktis 41.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse ja elanike kaasamise kaudu. 40.3. Vallavalitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle ning munitsipaalasutuste ja -ettevõtete ning muude valla omandis olevate organisatsioonide tegevust. 40.4. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle teistele isikutele, jäädes ise samal ajal nimetatud kohustuste täitmise kontrollijaks. 41. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 41.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 41.2. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 41.3. Vallavalitsuse kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu oma volituste ajaks. 41.4. Vallavalitsuse liikmeks nimetatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks. 41.5. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu, esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse koosseisu. 41.6. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse nimetamise päevast. 41.7. Vallavalitsuse liikmetele umbusalduse avaldamine toimub kohaliku omavalitsuse seaduses ettenähtud korras. 41.8. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 41.9. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 41.10. Käesoleva peatüki punkt 42.8 ei laiene vallasekretärile. 42. Vallavalitsuse kinnitamise kord 42.1. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. 42.2. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub poolthäälteenamusega vallavalitsuse liikmete koosseisu nimekirja alusel salajasel hääletamisel. 42.3. Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmekandidaatide nimedega hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikmekandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. 42.4. Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe. 42.4.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise; 42.4.2. hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjoni protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed; 42.4.3. protokoll esitatakse volikogule kinnitamiseks avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 42.5. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse. 42.6. Kui vallavanema esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolthäälteenamust, on vallavanemal uue vallavalitsuse liikmete koosseisu esitamiseks vallavolikogule kinnitamiseks aega kaks nädalat. Menetlemise täpse korra määrab kindlaks volikogu. 43. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 43.1. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogult ametisse kinnitamise päeval. 43.2. Vallavalitsus astub tagasi: 43.2.1. vallavolikogu uue koosseisu kokkukutsumisel; 43.2.2. vallavanema tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või tema surma korral; 43.2.3. kui vallavolikogu avaldab vallavalitsusele umbusaldust. 43.3. Vallavalitsus jätkab oma tegevust (v.a punktis 43.2.3 sätestatud juhul) kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud tagasiastumise hetkest alates. 43.4. Kui vallavolikogu avaldab vallavalitsusele umbusaldust, jätkab vallavalitsus tööd kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud umbusalduse avaldamise päevast. 43.5. Vallavalitsuse tagasiastumise või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral kinnitatakse uus vallavalitsus ametisse käesoleva põhimääruse punktis 43 sätestatud korras. 43.6. Vallavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isikliku palve, vallavanema ettepaneku või vallavolikogu umbusalduse alusel. 43.7. Vallavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle kahe nädala jooksul vallavolikogule. Vallavolikogu peab vallavalitsuse liikme tagasiastumise palve rahuldama hiljemalt ühe kuu jooksul alates tagasiastumispalve esitamisest. 43.8. Kui vallavalitsuse liikmete koosseis väheneb alla poole vallavolikogu poolt ametisse kinnitatud vallavalitsuse algkoosseisust, ei ole vallavalitsus kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. 44. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 44.1. Vallavalitsus kui kollegiaalne, täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis Eesti Vabariigi seaduste ja valla põhimäärusega ning vallavolikogu õigusaktidega pole antud riigi või vallavolikogu ainupädevusse. 44.2. Vallavalitsus võtab vallavalitsuse istungil vastu määrusi, korraldusi ja protokollilisi otsuseid. 44.3. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema määratud vallavalitsuse liige. 44.4. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa pool vallavalitsuse koosseisust. Otsustused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. 44.5. Vallavalitsus esindab valda avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus või annab volituse valla esindamiseks. 44.6. Vallavalitsus kinnitab ametisse ja vabastab ametist munitsipaalasutuste juhid vallavanema ettepanekul. 44.7. Vallavalitsuse ja tema haldusaparaadi tegevus toimub vallavalitsuse kinnitatud reglemendi alusel. 45. Vallavanem 45.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii Käru vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning vallavolikogu kehtestatud korrale, ning juhib vallavalitsuse ja selle aparaadi tööd. 45.2. Vallavanem korraldab vallavalitsuse tööd: 45.2.1. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 45.2.2. nimetab ametisse vallavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ja sõlmib töölepinguid vallavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega; 45.2.3. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 45.2.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 45.2.5. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 45.2.6. esindab valda kohtus ilma erivolitusteta; 45.2.7. täidab teisi talle seaduse alusel vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. 45.2.8. esindab valda ROL-is ja ROL-i vallavanemate kojas. 46. Vallavanema valimise kord 46.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 46.2. Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 46.3. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 45 valitakse vallavanem salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 46.4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada valimisliit või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 46.5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 46.6. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 46.7. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse kandidaadid uuesti ja viiakse läbi uus valimine käesolevas määruses sätestatud korras. 47. Vallasekretär 47.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 47.2. Vallasekretär: 47.2.1. juhib valla kantselei tegevust; 47.2.2. esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 47.2.3. korraldab vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 47.2.4. esindab vallavalitsust kohtus erivolitusteta; 47.2.5. hoiab valla vapipitsatit; 47.2.6. informeerib vallavalitsust ja -volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning muudatuste tegemise kohta vallavalitsuse ja -volikogu töö efektiivsemaks korraldamiseks; 47.2.7. korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 47.2.8. taotleb valla ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 47.2.9. vallasekretär hoiab majanduslike huvide deklaratsioone; 47.2.10. täidab teisi talle seaduse või vallavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. 47.3. Vallasekretäri asendamist korraldab vallavanem. 48. Vallateenistus 48.1. Vallateenistus on palgaline töösuhe, mida tasustatakse valla eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt. 48.2. Vallateenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. 48.3. Vallateenistus jaguneb vallavalitsuse teenistuseks ning munitsipaalasutuste ja -ettevõtete teenistuseks. 48.4. Vallavalitsuse teenistus toimub valla haldusaparaadis, mille struktuuri, teenistujate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu. 48.5. Munitsipaalasutuste teenistus toimub munitsipaalasutustes ning nende struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vastava asutuse juht eelarves ettenähtud kulude piires. 48.6. Vallavalitsuse teenistusse võtmine ametniku või muu teenistuja ametikohale toimub vallavanema käskkirja alusel. Munitsipaalasutuse teenistusse võtmine toimub munitsipaalasutuse juhi poolt sõlmitava töölepingu alusel, kui vallavalitsus on asutuse juhile vastava volituse andnud. Muudel juhtudel sõlmib töölepingud vallavalitsus, kelle esindajana teeb seda vallavanem. Munitsipaalasutusse teenistusse võtmine munitsipaalasutuse juhi ametikohale toimub konkursi alusel. 49. Kohaliku omavalitsuse ametnike hüvitised 49.1. Vallavolikogu poolt ametisse valitavatele (vallavolikogu esimees, vallavanem) ja teistele vallavalitsuse ametnikele makstakse ametist vabastamisel hüvitist vastavalt sellekohasele vallavolikogu ja vallavalitsuse kehtestatud korrale. 49.2. Vallavolikogu võib umbusalduse avaldamise otsuses ette näha ka punktis 49.1 nimetatud hüvitise maksmise osaliselt või selle maksmisest loobuda. 49.3. Kohaliku omavalitsuse ametnike teenistusest vabastamisel kehtivad nende suhtes avaliku teenistuse seaduses ettenähtud hüvitised. 49.4. Palgalisel ametikohal töötavale teenistujale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. VI. MAJANDUS JA EELARVE 50. Vallavara mõiste 50.1. Vallavara on valla omandis olevad vallas- ja kinnisasjad ning nendega seotud varalised õigused ja kohustused. 50.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 50.3. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kinnitatud vallavara eeskirja alusel. 50.4. Vallavara kohta peetakse ühtset vallavara registrit. 51. Valla eelarve tulud ja kulud 51.1. Valla eelarve tulud ja kulud on: 51.1.1. laekumised maksudest; 51.1.2. laekumised vallavaradest ja -asutustest; 51.1.3. laekumised trahvidest; 51.1.4. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 51.1.5. laekumised ja intressid; 51.1.6. muud laekumised; 51.1.7. toetused riigieelarvest. 51.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 51.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 51.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 51.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 51.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 51.3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 51.4. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. 52. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine 52.1. Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. Eelarve koostamise korra kehtestavad vallavolikogu ja seadus. 52.2. Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarveprojekti muutmiseks, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 52.3. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. 52.4. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla elanikele. 53. Valla majandustegevus 53.1. Valla majandustegevus on: 53.1.1. osalemine ettevõtluses; 53.1.2. tehingud vallavaraga; 53.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 53.1.4. osalemine fondides ja sihtkapitalides. 53.2. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 53.3. Vallavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste isikutega. 53.4. Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. 53.5. Kohaliku omavalitsusasutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 53.6. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid, valla esindajana teeb seda vallavanem. 54. Kohalikud maksud ja koormised 54.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist, ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 54.2. Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormisi nende omanduses või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 54.3. Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse. VII. VALLA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD 55. Valla arengukava mõiste 55.1. Arengukava on valla põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade ning keskkonnaseisundi analüüsist tulenevate muutuste ja tegevuste süsteemne käsitlus valla tervikliku arengu tagamiseks. 55.2. Valla arengukava kinnitab vallavolikogu pärast arengukava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks kõigile vallavolikogu kehtestatud korras. 55.3. Valla arengukava täitmist analüüsitakse ja arengukava täiendatakse vajadusest lähtuvalt. 55.4. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 56. Valla planeeringud 56.1. Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, selle koostamise algatab ja kehtestab vallavolikogu vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 56.2. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. 56.3. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksemate osade kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavalitsus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavolikogu oma otsusega. 56.4. Üld- või detailplaneeringu tühistab vallavolikogu vabariigi õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. 56.5. Vald võib kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel seaduses sätestatud korras seada kinnisomandile kitsendusi ning kohaldada sundvõõrandamist. 57. Valla kultuuriväärtuste kaitse Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamise ja kasutamise korra ning nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras vallavalitsuse ettepanekul. 58. Keskkonnakaitse Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. VIII. VALLA VÄLISSUHTED 59. Valla välissuhete korraldamise alused 59.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 59.2. Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. 59.3. Vallavolikogul ning tema poolt määratuna ka vallavalitsusel või -asutusel on õigus vabalt arendada koostööd teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. 59.4. Valla nimel teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevaks eelarveaastaks. 59.5. Seadusega vastuolus oleva õigusakti puhul tuleb vallasekretäril esitada eriarvamus. IX. VALLA ÕIGUSAKTID 60. Valla omavalitsusorganite õigusaktid 60.1. Üldaktidena annavad vallavolikogu ja -valitsus oma pädevuse piires määrusi. 60.2. Üksikaktidena võtab vallavolikogu vastu otsuseid, vallavalitsus annab korraldusi. 60.3. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse reglemendis. 60.4. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning vallavolikogu ja vallavalitsuse reglemendis ettenähtud korras. Seadusega ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 61. Õigusaktide algatamine valla elanike poolt 61.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus algatada vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või tühistamise, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul alates selle laekumisest. 61.2. Käesoleva põhimääruse punktis 63.1 toodud algatus esitatakse vallavalitsusele kirjalikult ja selle allkirjastavad taotlust esitavad või toetavad vallaelanikud. 61.3. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul koos omapoolse seisukohaga vallavolikogule lahendamiseks. 61.4. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. 62. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded 62.1. Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla istungit juhatanud vallavolikogu esimees või aseesimees.Volikogu liikme põhjendatud protesti korral on ettenähtud võimalus protokolli muutmiseks. 62.2. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär, istungi protokollidele istungit juhatanud vallavanem ja protokollija. 62.3. Vallavolikogu määrused, otsused ja protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuses. Üldise tähtsusega vallavolikogu määrused avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 62.4. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 62.5. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kümnendal päeval pärast nende avalikustamist infotahvlil, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 62.6. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis sätestatud tähtajal, selle puudumisel jõustuvad nad vastuvõtmise hetkel. 62.7. Vallasekretär korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele. 62.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse vallavolikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu, kohustusega neid andmeid mitte avalikustada. 63. Õigusaktide täitmise kontroll 63.1. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide ning nende täitmise registrit peab vallasekretär. 63.2. Vallavolikogu ja -valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise kohta. 63.3. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalikke arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 63.4. Arupärimine esitatakse vallavanema kaudu. 63.5. Vastus arupärimisele tuleb vallavolikogule ja arupärimise esitanud volikogu liikmele esitada kirjalikult hiljemalt kuu aja jooksul. Vallavolikogu eestseisuse otsusel tuleb vastus esitada suuliselt vallavolikogu istungile või komisjoni koosolekul. 63.6. Maavanemal on õigus nõuda jõustunud õigusaktide ärakirju. Vallavolikogu ja -valitsus on kohustatud esitama ärakirjad hiljemalt seitsmendal päeval pärast maavanema nõude saamist. 63.7. Vallavolikogu ja -valitsuse üldaktide seadusandlusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler, kellel on õigus teha ettepanekuid vastavate aktide põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlla viimiseks. 63.8. Õiguskantsleri või maavanema arupärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt vallavolikogu või vallavalitsuse istungile. Vastusele kirjutavad alla vallavolikogu esimees või vallavanem ja vallasekretär. 63.9. Igal isikul on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole kohaliku omavalitsusorgani õigustloova akti põhiseadusele või seadusele vastavuse kontrollimiseks. X. LÕPPSÄTTED 64. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 64.1. Põhimääruse võtab vastu või muudab vallavolikogu. 64.2. Põhimääruse muutmise õigus on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel. 64.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks siis, kui vallavolikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 64.4. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määratud päeval.