Viljandi Linnavolikogu — Avaliku korra eeskirja kehtestamine — KO, 45, 1239

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 36 3 alusel Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada avaliku korra eeskiri (lisa 1). 2. Avaliku korra eeskirjale on lisatud teadmiseks riigi õigusaktidest olulisemad avalikku korda reguleerivad seadusesätted (lisa 2). 3. Tunnistada kehtetuks: 3.1. Viljandi Linnavolikogu 28. augusti 1998. a määrus nr 42 «Avalike ürituste läbiviimise korra kinnitamine»; 3.2. Viljandi Linnavolikogu 28. mai 1998. a määrus nr 59 «Viljandi linna avaliku korra eeskirja muutmine». 4. Määrus jõustub 2. aprillil 2003. a. Volikogu esimees Arnold KIMBER Viljandi Linnavolikogu 28. märtsi 2003. a määruse nr 21 lisa 1 AVALIKU KORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Avaliku korra eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on luua koos riigi vastavate õigusaktidega õiguslik regulatsioon avaliku korra, puhtuse ja inimeste turvalisuse tagamiseks Viljandi linnas. Eeskirja ülesanne on avalikkuse informeerimine avaliku korra tagamise põhimõtetest Viljandi linnas. 1.2. Eeskiri on täitmiseks kõigile Viljandi linnas viibivatele ja/või tegutsevatele isikutele. 1.3. Eeskirja mõistes on iga koht avalik, kui see on antud üldiseks kasutamiseks või see on tegelikult üldises kasutuses (tee (tänav), park, haljasala, staadion, suplemiskoht, muu puhkeala, hoov, ühiskondlik rajatis, meelelahutus-, teenindus-, toitlustus- ja kaubandusettevõte, korterelamu trepikoda, trepid, trepiplatvormid, haldus-, tervishoiu-, laste-, haridus-, kultuuriasutus, ühissõiduk ja ühissõidukipeatus, takso, spordisaal, klubi, seltsimaja, saun ja nii edasi). 1.4. Avaliku koosoleku (koosolek avalikus kohas, demonstratsioon, miiting, pikett, religioosne üritus, rongkäik või muu meeleavaldus) korraldamist reguleerib avaliku koosoleku seadus. 1.5. Avalik üritus on Viljandi linnas üldkasutatavas kohas korraldatava avalikkusele suunatud ja/või kõrgendatud turvariskiga üritus, millega võib kaasneda liikluse ümberkorraldamine või helitehnika kasutamine ja mis ei ole hõlmatud avaliku koosoleku seadusega. 2.1. Avalikus kohas on keelatud: 2.1.1. lärmata, kasutada ebasündsaid väljendeid, tülitada kaaskodanikke või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning solvata oma käitumisega inimväärikust; 2.1.2. häirida öörahu (kehtib kella 23.00–6.00) ükskõik millisel viisil, kui see ei ole seotud avariide või õnnetusjuhtumite likvideerimisega; 2.1.3. müra tekitamine, mis ületab sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 «Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid» kehtestatud müra normtasemed; 2.1.4. lõhkuda, rikkuda, määrida või muul viisil kahjustada mis tahes vara; 2.1.5. ilma omaniku või valdaja loata joonistada ja/või värvida hoonete ja rajatiste konstruktsioonidele, taradele ja pinkidele; 2.1.6. rikkuda või omavoliliselt maha võtta, paigaldada või ümber paigutada viitasid ja plakateid, nime- või numbrisilte, teabe- või mälestustahvleid, päästevahendeid ja tehnovõrkude koordinaattabeleid ning omavoliliselt avada, sulgeda või lukustada avariiväljapääse ja -luuke; 2.1.7. ilma omaniku või valdaja loata viibida vastavalt tähistatud varisemisohtlikus kohas, tellingutel või muus inimeste ohutuse tagamiseks piiratud kohas, välja arvatud ohuolukorra likvideerimiseks; 2.1.8. kõrvalisel isikul viibida korterelamu või asutuse pööningul, kilbiruumis, soojussõlmes, keldris; 2.1.9. kõrvalisel isikul viibida haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutuste piiratud territooriumidel, 2.1.10. ilma korraldaja loata või sellekohase pääsmeta viibida avalikul üritusel korraldaja poolt kasutada oleval ja tähistatud territooriumil; 2.1.11. võtta supelranda, terviserajale või avalikule üritusele kaasa loomi (välja arvatud loomadega seotud üritused); 2.1.12. supelda joobeseisundis; 2.1.13. kasutada veekogudes pesemisvahendeid; 2.1.14. müüa ja tarbida supelrannas ja avalikel üritustel jooke klaastaarast; 2.1.15. mängida ehitusobjektidel, sõiduteel või mujal selleks sobimatus kohas. 2.2. Avalikel üritustel on keelatud kangete alkohoolsete jookide müük ja nende tarvitamine. 2.3. Alaealisi on keelatud lubada pärast kella 23.00 täisealise saatjata restorani, kohvikusse, baari jm, kus tarbitakse alkohoolseid jooke. 2.4. Ürituste korraldajad on kohustatud tagama alla 16-aastastele suunatud ürituse lõppemise vähemalt pool tundi enne liikumisvabaduse piirangu algust. 2.5. Igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimesi. 2.6. Punkti 2.5 eiramine kaubandustegevuse käigus võib olla aluseks kauplemisloa väljastamisest või muutmisest keeldumisel, samuti kauplemisloa kehtetuks tunnistamisel. 2.7. Avaliku ürituse korraldaja või avaliku koha omanik, samuti kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja meelelahutusettevõtete omanik(ud) peab (peavad) tagama nendele kuuluvates ettevõtetes ja territooriumidel seal viibivate inimeste turvalisuse ja avaliku korra. 2.8. Alkohoolse joogi jaemüük kauplustes kogu sortimendi ulatuses on keelatud Viljandi linna haldusterritooriumil kella 23.00–7.00. 2.9. Avalikus kohas laagrisse jäämine või sõiduki kasutamine elamiseks on lubatud ainult vastavalt tähistatud piirkonnas. III. AVALIKU ÜRITUSE LÄBIVIIMISE NÕUDED 3.1. Avaliku ürituse (edaspidi üritus) korraldaja on füüsiline või juriidiline isik. 3.2. Loa avaliku ürituse läbiviimiseks vabas õhus annab Viljandi Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriamet (edaspidi amet), välja arvatud munitsipaalasutuste Viljandi Kultuurimaja ja Spordikeskus valduses olevatel territooriumidel. Loa võib välja anda ka ööpäevaringseks ürituse korraldamiseks. 3.3. Ürituse eest vastutaja on täisealine ja teovõimeline füüsiline isik, juriidiline isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus. 3.4. Korraldaja peab vähemalt kümme päeva enne ürituse läbiviimist esitama ametile Viljandi Linnavalitsuse kinnitatud vormikohase avalduse. 3.5. Kui ürituse läbiviimiseks on vaja liiklus ümber korraldada, lisab korraldaja avaldusele liiklusskeemi. Korraldaja on kohustatud informeerima liikluse ümberkorraldamisest Viljandi Politseiprefektuuri seoses üritusega, teede ja tänavate sulgemise vajadusel lisama ka ameti poolt väljastatud loa teede ja tänavate sulgemiseks ning tasuma teede ja tänavate sulgemise maksu. 3.6. Üritusel kauplejatel peavad olema vastavad load ja litsentsid. Lubade ja litsentside olemasolu eest vastutab korraldaja. 3.7. Kui ürituse läbiviimise avaldus on esitatud käesoleva korra punktide 3.4 ja 3.5 nõuetele vastavalt, registreerib ameti vastav ametnik ürituse toimumise ja väljastab korraldajale loa ürituse läbiviimiseks. 3.8. Ameti ametnikul on õigus loa väljastamisest keelduda, kui ürituse läbiviimise avaldus ei ole esitatud käesoleva korra punktide 3.4 ja 3.5 nõuetele vastavalt või kui samal ajal ja samas kohas või liikumismarsruudil on varem registreeritud mõne teise ürituse läbiviimine. Loa väljaandmisest keeldumise kohta võib korraldaja esitada kaebuse Viljandi Linnavalitsusele, kes langetab lõpliku otsuse seitsme kalendripäeva jooksul. 3.9. Ürituse korraldaja on kohustatud: 3.9.1. viibima üritusel ja tagama selle rahumeelse läbiviimise; 3.9.2. tagama üritusest osavõtjate ohutuse, vajadusel tähistama ja piirama ohtlikud kohad tõketega; 3.9.3. täitma politsei ning meditsiini ja päästeteenistuse ametnike korraldusi; 3.9.4. lõpetama ürituse ennetähtaegselt, kui üritusel toimuv muutub vägivaldseks ning ohustab avalikku korda, osalejate elu või tervist; 3.9.5. kindlustama üritusel osalejatele WC-de kasutamise võimaluse ning vajalikus koguses prügikastide olemasolu; 3.9.6. kindlustama territooriumi korrastamise kohe pärast ürituse lõppu; 3.9.7. täitma kõiki Viljandi linna haldusterritooriumil kehtivaid õigusakte. 3.10. Ürituse ettevalmistamisel või läbiviimisel tekitatud materiaalse kahju, keskkonnakahju jm hüvitab korraldaja. Viljandi Linnavolikogu 28. märtsi 2003. a määruse nr 21 lisa 2 Liiklusmärkide lõhkumine ja omavoliline ümberpaigutamine ja kinnikatmine on keelatud Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määrusega nr 48 «Liikluseeskiri». Ilutulestike korraldamine avalikes kohtades ilma sellekohase loata ja avalikes kohtades paugutite kasutamine (v.a uusaastaööl ja vastava loaga ilutulestike korraldamisel) on keelatud majandusministri 4. detsembri 1998. a määrusega nr 46 kinnitatud «Pürotehniliste toodete käitlemise eeskirja» peatükis XII ning lõhkematerjaliseaduses: § 2 lõige 51. Pauguti on paberist või plastmassist kesta paigutatud I või II klassi kuuluv pürotehniline toode, mille kasutamise eesmärk on laengu süttimisel heliefekti (paugu) tekitamine; § 18 lõige 51. Alla 14-aastastele isikutele on pürotehniliste toodete müük keelatud. Nimetatud müügipiirang ei kehti nende I klassi pürotehniliste toodete suhtes, mille kasutusloas on alla 14-aastastele isikutele müüki lubav märge. 14–18-aastastele isikutele on lubatud müüa ainult I klassi pürotehnilisi tooteid; § 18 lõige 52. Paugutite jaemüük on keelatud alates 1. novembrist kuni 30. detsembrini (kaasa arvatud). Paugutite jaemüügiks loetakse paugutite müügiks pakkumist või müüki tarbijale tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379; 2001, 50, 283 ja 289; 56, 332; 2002, 18, 97; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387) § 3 punkti 1 tähenduses; § 351. Paugutite kasutamine on keelatud alates 1. novembrist kuni 30. detsembrini (kaasa arvatud); § 38 lõige 4. Iga konkreetse ilutulestiku tegemiseks peab ilutulestikku korraldav isik või asutus saama linna- või vallavalitsuse nõusoleku kooskõlastatult tuletõrjejärelevalve ja politseiprefektuuriga. Suitsetamist avalikes ruumides selleks mitte ettenähtud kohas keelab tubakaseadus (§ 18), samuti reguleerib eespool nimetatud seadus alaealiste suitsetamist ning sigarettide müügi keeldu neile. § 17 lõige 1 punktid 1 ja 2 (1) Tubakatoote müük on keelatud: 1) alla 18-aastasele füüsilisele isikule (edaspidi alaealine ), kusjuures müüjal on sellekohase kahtluse korral kohustus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoote müümisest eelnimetatud dokumendi mitteesitamisel; 2) alaealise poolt; § 17 lõige 2. Alaealisele on keelatud tubakatoote mis tahes viisil pakkumine; § 18 lõige 3 . Alaealisel on tubakatoote tarbimine keelatud. Alkoholiseaduse §-de 41, 46, 47 ja 48 kohaselt on keelatud: 1. viibida avalikus kohas joobnuna või tarvitada alkohoolseid jooke või joovastavaid aineid; 2. tarvitada ja müüa alkohoolseid jooke laste üritustel; 3. omandada või tarvitada alla 18-aastasel alaealisel alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid; 4. müüa, osta või anda alla 18-aastasele alaealisele alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid või tubakatooteid. Karistus tuleneb karistusseadustikust. Pornograafilise sisuga teose levitamist reguleerib pornograafilise sisuga ja vägivalda propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus ning selle § 1 lõike 1 kohaselt on keelatud levitada või demonstreerida alaealisele erootilise või pornograafilise sisuga, samuti vägivalda või julmust propageerivaid ajakirju, fotosid, filme, plakateid jms. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse§ 15 1 alusel ja karistusseadustiku kohaldamisel on keelatud arsti ettekirjutuseta narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamine või nende ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. Lastekaitse seaduse § 231 järgi on keelatud: 1. alla 16-aastasel alaealisel külastada eale mittesobivaid üritusi; 2. alla 16-aastasel alaealisel viibida täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–6.00. Ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini on alaealisel keelatud viibida täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00. Omavolilise sissetungi keeld võõrasse valdusesse on sätestatud asjaõigusseaduse §-s 142 – eraõigusliku isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; ja karistusseadustikus. Veeseadusega ja Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määrusega nr 247 «Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele» on reguleeritud suplemispiirkonda veesõidukiga sisenemine. Ühistranspordiseadus ning selle alusel välja antud teede ja sideministri 7. juuni 2000. a määrus nr 39 «Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri» keelab määrdunud, lehkavate, ohtlike esemetega, ebameeldivalt lõhnavate või kaasreisijaid määrivates riietes ühissõidukisse sisenemise. Viimatimainitud määruse § 6 lõike 3 järgi on sõitjal keelatud: punkt 1: sõita ühissõidukis joobes, määrdunud riietes, suitsetada või häirida kaassõitjaid; punkt 5: vigastada, risustada ja määrida ühissõidukit ja selle sisustust; punkt 6: seada ohtu kaassõitjaid, viibida ühissõidukis rulluiskudel, rulal vms.