Põlva Vallavolikogu — Põlva Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 44, 1227

Aluseks võttes Põlva valla põhimääruse (KO 2000, 68, 1011) punkti 22.1, Põlva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põlva Vallavolikogu töökord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Põlva Vallavolikogu 31. märtsi 1994. a määrus nr 2 «Põlva Vallavolikogu reglemendi kinnitamine»; 2.2. Põlva Vallavolikogu 3. juuli 1996. a määruse nr 29 «Põlva valla põhimääruse muutmine» punktid 6 ja 47; 2.3. Põlva Vallavolikogu 19. novembri 1996. a otsuse nr 6 «Muudatuste tegemine valla põhimääruses ja vallavolikogu reglemendis» punkt 2. 3. Määrus jõustub 3. aprillil 2003. a. Volikogu esimees Peeter ALEP Põlva Vallavolikogu 27. märtsi 2003. a määruse nr 20 lisa PÕLVA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Põlva Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord määrab kindlaks volikogu töökorralduse lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja muudest õigusaktidest ning valla põhimäärusest. 1.2. Volikogu töökorra kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu. 2. Volikogu istungi ettevalmistamine 2.1. Õigusaktide eelnõud valmistavad üldjuhul ette vallavalitsus või volikogu komisjonid. 2.2. Eelnõud, mida ei ole esitanud vallavalitsus, tuleb vajadusel saata läbivaatamiseks ning seisukoha andmiseks vallavalitsusele. 2.3. Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige (liikmed) või volikogu komisjon. Volikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 2.4. Vallavolikogu määruse või otsuse eelnõu peab üldjuhul olema enne päevakorra kavasse kandmist eelnevalt läbi vaadatud volikogu vastavas komisjonis või eestseisuses. Volikogu otsusel võidakse menetleda päevakorras esitatud eelnõud, mille kohta puudub komisjoni või eestseisuse arvamus. 2.5. Nõuetekohaselt vormistatud määruse või otsuse eelnõu peab olema esitatud volikogu sekretärile hiljemalt seitse kalendripäeva enne istungi algust. Eelnõude projektid peavad olema viseeritud vallasekretäri poolt, finantsdokumentide projektid ka pearaamatupidaja poolt. Viseerimata projekti vastuvõtmise korral vallasekretär ja pearaamatupidaja nende seaduslikkuse eest ei vastuta. Vallasekretär ja pearaamatupidaja keelduvad eelnõu projekti viseerimast, kui see on nende arvates ebaseaduslik. Eelnõu peab olema kooskõlas seadusandlusega ning normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 2.6. Kui volikogu esimees leiab eelnõu või sellele lisatud materjalid olevat puudulikud, tagastatakse need tähtajaliseks täienduste tegemiseks. 2.7. Volikogu sekretäri poolt registreeritud eelnõu suunab volikogu esimees vajadusel läbivaatamiseks volikogu komisjonile või vallavalitsusele, kes esitavad oma kirjaliku seisukoha volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks. 2.8. Volikogu istungi päevakorra kava koostab volikogu eestseisus. 2.9. Päevakord kinnitatakse volikogu istungi alguses. 3. Volikogu istungi kokkukutsumine 3.1. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras vähemalt kümme korda aastas. Juulis üldjuhul volikogu istungeid ei toimu. 3.2. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu istungi kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu kutsutakse kokku kuue päeva jooksul arvates nõude registreerimisest. Ettepanekule peavad olema lisatud õigusaktide nõuetekohaselt vormistatud eelnõud. 3.3. Volikogu istungid toimuvad üldjuhul iga kuu viimasel neljapäeval. 4. Kodukord 4.1. Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Mõlema puudumisel juhib istungit vanim kohalolev vallavolikogu liige. 4.2. Istungi avamine hõlmab: 4.2.1. istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist; volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile; 4.2.2. kutsutud külaliste tutvustamist; 4.2.3. päevakorra projekti, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. 4.3. Volikogu istungid algavad üldjuhul kell 16.00. Vaheaeg töös tehakse vastavalt vajadusele. 4.4. Päevakorraküsimuste arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. 4.5. Väljaspool järjekorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 4.5.1. proteste protseduurireeglite kohta; 4.5.2. teadete edasiandmist; 4.5.3. töökorda käsitlevaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 4.5.4. ettepanekuid päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. 4.6. Ettenähtud aeg on: 4.6.1. ettekandeks – kuni 15 min; 4.6.2. kaasettekandeks – kuni 10 min; 4.6.3. ettekandja lõppsõnaks – kuni 3 min; 4.6.4. sõnavõttudeks – kuni 5 min; 4.6.5. märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 1 min; 4.6.6. küsimuse esitamiseks – kuni 3 min; 4.6.7. küsimustele vastamiseks – kuni 3 min. 4.7. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaeg kuni 3 minutit. 4.8. Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kuni kolmeks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kolmeks repliigiks. 4.9. Küsimusi võib esitada ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjatele. 4.10. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. 4.11. Pealtvaatajatele sõna andmise otsustab ainuisikuliselt istungi juhataja. 4.12. Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus. 4.13. Küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande, sõnavõtu täpsustamiseks ning projektist ja päevakorrapunktist arusaamiseks. 4.14. Kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde. 4.15. Repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus valesti esitatud faktide, seisukohtade jne parandamine) või ettepanek (arutamise korra ja projekti kohta). 4.16. Kui istungil tuleb ette kuulajate või volikogu liikmete korrarikkumisi või istungi segamist, nõuab istungi juhataja volikogu liikme lahkumist ruumist teistkordsel korralekutsumisel selle päevakorrapunkti arutamise lõpuni. Kuulaja eemaldatakse sellisel juhul istungilt päevakorra ammendumiseni. 4.17. Volikogu liikmed, kes ei ole rahul istungi juhatamise või protokollimisega, võivad esitada volikogule sellekohase kaebuse, mis lahendatakse päevakorraväliselt otsekohe või samal istungil selleks avaneval esimesel võimalusel, kui kaebuse sisu ei vaja põhjalikumat uurimist. 5. Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused 5.1. Volikogu istungi juhataja: 5.1.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 5.1.2. jälgib istungi päeva- ja kodukorrast kinnipidamist; 5.1.3. vastutab käesoleva töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 5.1.4. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, vajadusel teeb sellest erandeid sõna taotlejate soovil; 5.1.5. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu töökorrale vastavalt ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 5.1.6. märgates saadikutöös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjatelt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 5.1.7. viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 5.1.8. kuulutab volikogu otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. 5.2. Volikogu istungi juhataja ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult. 6. Õigusaktide menetlemine 6.1. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. Vallaeelarve menetlemisel viiakse läbi kaks lugemist. 6.2. Eelnõu teisele või kolmandale lugemisele panemine otsustatakse hääletamisega. 6.3. Kohustuslikus korras kuulatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 6.3.1. eelarve ja arengukava kinnitamine ja muutmine; 6.3.2. kohalike maksude kehtestamine; 6.3.3. valla põhimääruse kinnitamine. 6.4. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt 14 päeva. 6.5. Otsustust tervikuna ei panda hääletamisele enne parandusettepanekute läbihääletamist. 6.6. Volikogu võib küsimuse arutelu katkestada selle igal etapil. Kui katkestamise ettepaneku teeb projekti algataja, katkestatakse arutamine hääletamiseta. 7. Hääletamise kord 7.1. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandamiseks ja ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. 7.2. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 7.3. Vallavolikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega. 7.4. Poolthäälteenamus tähendab seda, et poolt hääletab rohkem kui vastu. Erapooletute ja hääletamisest mitteosavõtjate arv ei ole oluline. Koosseisu häälteenamus tähendab seda, et rohkem kui pooled volikogu liikmed hääletavad poolt. 7.5. Muudatusettepanekud paneb istungi juhataja hääletusele enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu arutelu katkestamist. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. 7.6. Hääletatakse üksnes esitatud ettepanekuid, mis on protokollitud. 7.7. Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. 7.8. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. 7.9. Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja teda toetab 1/3 kohalviibijatest. 7.10. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel. 7.11. Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.12. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 7.13. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 7.14. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häältelugemise tulemused. 8. Istungi protokoll 8.1. Kõik vallavolikogu istungid protokollitakse. Protokollilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. Protokollija puudumisel määrab protokollija volikogu. 8.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastu võetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 8.3. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks. 8.4. Pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, et ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. 8.5. Istungi protokoll avalikustatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul. 8.6. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 8.7. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 9. Istungi lõpetamine 9.1. Enne istungi lõpetamist informeerib istungi juhataja istungitevahelisel ajal volikogule saabunud kaebustest ja kirjadest. 9.2. Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga.