Kuressaare Linnavolikogu — Kumalase Kooli arengukava kinnitamine — KO, 44, 1219
Statutory Text (1 Articles)
Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3 1 lõike 3, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kumalase Kooli arengukava aastateks 2003–2005 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 7. aprillil 2003. a. Volikogu aseesimees, volikogu istungi juhataja Bruno PAO Lisa Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 27. märtsi 2003. a määrusega nr 8 KUMALASE KOOLI ARENGUKAVA 1. SISSEJUHATUS Kumalase Kooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Kumalase Kooli arengukava lähtub kooli põhimäärusest, Kuressaare linna arengukavast ning Eesti Vabariigi hariduselu reguleerivatest õigusaktidest. Kooli visioon: – Kujuneda kooliks, kus õpilasel on turvaline kasvu-, arengu- ja õpikeskkond. – Kujuneda puuetega lastele tugi- ja nõustamiskeskuseks. Kooli missioon: – Laps peab olema õnnelik ja nii iseseisev kui võimalik. 2. ÜLDANDMED 2.1. Asend Kumalase Kool asub Kuressaares Tallinna tänav 64 Kuressaare 6. Lasteaia ruumides. Hooldusklassid asuvad Kuressaare Väikelastekodu ruumides, Pargi 2. Kooli teeninduspiirkond on Saare maakond. 2.2. Ajalugu Vaimupuuetega laste õpetamist alustati 1994.–1995. õppeaastal Kuressaare 4. Lasteaia ruumides, kuhu moodustati lastevanemate initsiatiivil Kuressaare Vanalinna kooli struktuuriüksusena puuetega laste klass. 1995. aasta sügisel kolis see üle Puuetega Inimeste Koja majja ning moodustati täiendavalt veel kaks klassi Kuressaare Väikelastekodu ruumide baasil. Kahel järgmisel aastal lisandusid sinna veel kummalgi üks klass. Seega oli siis 1997.–1998. õppeaastal Kuressaare Vanalinna kooli alluvuses juba viis eriõppeklassi. 1998. a toodi Puuetega Inimeste Koja majas olnud klass üle 6. Lasteaeda, kuhu moodustati juurde veel üks. Kuressaare sõpruslinna Kuurne (Belgia) toetusel 1999. a remonditud ruumidesse 6. Lasteaias koondati lõpuks kokku olemasolevast kuuest klassist neli, kaks kasutavad seniajani Kuressaare Väikelastekodu ruume. 2.3. Pedagoogiline personal ja õpilaskond Kool alustab tööd 2003/2004. õppeaastal 6 klassikomplektilisena, õpilaste arvuks on planeeritud 40 last (4 toimetulekuklassi ja 2 hooldusklassi), kus õpetab 6 klassiõpetajat, igaühel abiks õpetaja-abi. Erispetsialistidest töötavad lastega muusika-, rütmika-, kehalise kasvatuse ja tööõpetuse õpetaja, logopeed ning füsioterapeut. Päevahoid tagataks kasvataja ja kasvataja-abiga, kelle tööaeg lastega on kella 12.00–18.00. 3. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud «Riikliku järelevalve läbiviimise korras» (haridusministri 22. märtsi 1999. a määrus nr 14, lisa 2). 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused Praegune olukord: 2002/2002.–2003. õppeaastal õpib Kuressaare Vanalinna Kooli viies toimetulekuklassis ja ühes hooldeklassis kokku 45 last vanuses 7–19 eluaastat. Kuigi toimetulekuklassi täituvuseks on riiklikult lubatud kuni 7 last, õpib kolmes klassis 8, ülejäänutes kõigis 7 last. Klassitäituvuse piirnormi ületamise on tinginud suur ruumipuudus. Õpilased õpivad liitklassides, nende paigutamine ligikaudselt vanuseaastate järgi on plaanis sügisest 2003. Hooldusklassid on edaspidigi planeeritud jääma lastekodu ruumidesse. Muusika-, rütmika- ning osa kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks on kasutatud Kuressaare 6. Lasteaia saali. Ühe klassi kehalise kasvatuse tunnid toimuvad vastrenoveeritud Kuressaare Vanalinna Kooli spordisaalis. Õpilastel on võimalus ujuda Kuressaare Haigla ja Kuressaare 6. Lasteaia basseinides. Spetsiaalsete ruumide puudusel kasutatakse tööõpetuse tundideks klassiruume, kuid need ei võimalda heatasemelist õpetust. Sobiva ruumi puudusel antakse ka individuaaltunde olenevalt olukorrast kas kitsukeses õpetajate toas või sama suures õppealajuhataja kabinetis. Õpilased õpivad toimetuleku- või hoolduskoolide õppekava alusel koostatud individuaalsete õppekavade järgi. Hindamine on sõnaline ja kirjeldab õpilase arengus toimunud edusamme. Lisaks saavad 11 õpilast kaks korda nädalas individuaaltunde kõne ja tajude arendamiseks eripedagoogi käe all. Kitsaste ruumiolude tõttu võib õpikeskkonda hinnata ainult «rahuldavaga». Vaimse puudega lapsed vajavad enda ümber palju ruumi, vastasel korral võivad nad muutuda agressiivseiks, mis seab ohtu nii laste enda kui kaasõpilaste ja personali julgeoleku. Arengueeldused ja kooli prioriteedid: Kooli arengukava põhieesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Kooli prioriteedid: – Jätkata arengukava väljatöötamist lähtudes õpetajate ja lastevanemate tulevikukujutlusest. – Luua tööõpetuse tundide läbiviimiseks sobivad minitöökojad. – Kaasata lapsevanemaid koolielu probleemide lahendamisesse. 3.3. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub järgmiste valdkondade arendamise kaudu: 3.3.1. Koolisisene juhtimine 3.3.2. Hoolekogu töö 3.3.3. Lastevanemate kaasamine kooliellu 3.3.4. Kooli identiteedi kujundamine 3.3.5. Õpetamine ja õppimine 3.3.5.1. Ainealase töö planeerimine 3.3.5.2. Ainealase töö korraldus 3.3.5.3. Õpilaste hindamine 3.3.5.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 3.3.5.5. Kooli töökeskkond 3.3.5.6. Klassi- ja kooliväline töö 4. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. Koolisisene juhtimine Eesmärk: luua toimiv koolisisene juhtimissüsteem. Ülesanded ja projektid 2003 2004 2005 Vastutaja 1. Töise ja meeskonnatööd soosiva kollektiivi loomine Pidev Direktor 2. Õpetajate täienduskoolitussüsteemi väljatöötamine September Direktor 3. Personali ametijuhendite väljatöötamine Juuni Direktor 4. Töökorra väljatöötamine Juuni Direktor 5. Kooli asjaajamiskorra ühtsete aluste loomine + Direktor 6. Kooli arengukava rakendamise ja täitmise korra määratlemine + Direktor 7. Kooli arengukava kättesaadavuse tagamine õpetajatele ja lastevanematele Pidev Pidev Pidev 8. Kooli üldtööplaani koostamine, mis on kooskõlas kooli arengu- ja õppekavaga September September September Direktor 9. Jätkata kooli arengukava korrigeerimist ja täiustamist koostöös õpetajate ja lastevanematega Pidev Pidev Direktor 4.2. Hoolekogu Eesmärk: Kaasata hoolekogu koolielu probleemide lahendamisse. Ülesanded ja projektid 2003 2004 2005 Vastutaja 1. Kooli hoolekogu moodustamine ja tegevuspõhimõtete väljatöötamine Direktor 2. Regulaarsed arutelud Koosolek septembris Koosolek 2× aastas Koosolek 2× aastas 3. Kooli majanduslike tingimuste parandamisele kaasaaitamine Pidev Pidev Pidev Hoolekogu esimees 4.3. Lastevanemate osalus koolielus Eesmärk: Kaasata lapsevanemad kooli arendamisse. Ülesanded ja projektid 2003 2004 2005 Vastutaja 1. Lastevanemate üldkoosolek 2× aastas 2× aastas 2× aastas Direktor 2. Organiseerida õppepäev lastevanematele 1× aastas 1× aastas 1× aastas Direktor 3. Igakevadised lahtiste uste päevad Mai Mai Mai Direktor 4. Arenguvestlus lapsevanemaga, lapse individuaalse õppekava ühine arutelu Õppeaasta lõpus Õppeaasta lõpus Õppeaasta lõpus Kl. juhataja 5. Pereürituste läbiviimine 2× aastas 2× aastas 2× aastas Direktor 4.4. Kooli identiteedi kujundamine Eesmärk: Koolil on selgelt teadvustatud oma identiteet. Ülesanded 2003 2004 2005 Vastutaja 1. Toimetulekukooli kui spetsiifilise haridusasutuse olemasolu teadvustamine meedia kaudu + Direktor 2. Kooli kodulehekülje koostamine + Direktor 3. Koolielu kajastamine ajakirjanduses + + + Direktor 4.5. Õpetamine ja õppimine Eesmärk: Võimaldada mõõduka ja raske vaimupuudega lastel omandada võimetekohane haridus. 4.5.1. Ainealase töö planeerimine Ülesanded ja projektid 2003 2004 2005 Vastutaja 1. Kooli õppekavade koostamine I, II kooliaste kevadel, III kooliaste sügisel Direktor 2. Kooli õppekavade täiendamine ja korrigeerimine Pidev Pidev Direktor 3. Õpilaste individuaalsete õppekavade koostamine uue õppeaasta kolmandaks koolinädalaks + + + Kl. juhataja 4. Individuaalsete õppekavade täiendamine ja korrigeerimine vastavalt vajadusele + + + Kl. juhataja 5. Õpetajate töökavade esitamine iga õppeveerandi esimese nädala jooksul + + + Direktor 4.5.2. Ainealase töö korraldus Ülesanded ja projektid 2003 2004 2005 Finants. allikas Vastutaja 1. Õppematerjalide ja -vahendite hankimine motoorika ja koordinatsiooni arendamiseks Pidev Direktor 2. Infotehnoloogiavahendite hankimine õpitegevuse kaasajastamise eesmärgil Pidev 3. Õppematerjalide hankimine kõne ja alternatiivse kommunikatsiooni arendamiseks Pidev Direktor 4. Igapäevaelu praktiliste oskuste kujundamiseks vajalike töövahendite mitmekesistamine Pidev Pidev Pidev Direktor 4.5.3. Õpilaste hindamine Ülesanded ja projektid 2003 2004 2005 Vastutaja 1. Õppetöö tulemuste analüüs ja sõnalise hinnangu andmine iga õppeveerandi lõpus + + + Kl. juhataja 2. Igale õpilasele kokkuvõtva hinnangu koostamine õppeaasta lõpus + + + Kl. juhataja 4.5.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Ülesanded ja projektid 2003 2004 2005 Vastutaja 1. Koolikohustuslike laste arvestus Pidev Pidev Pidev Direktor 2. Igapäevane õpilaste puudumiste arvestus Pidev Pidev Pidev Kl. juhataja 4.6. Kooli töökeskkond Eesmärk: Luua tingimused õpetamiseks ja päevahoiu tagamiseks. Ülesanded ja projektid 2003 2004 2005 Finants. allikas Vastutaja 1. Hoida koolis turvalist töökeskkonda Pidev Pidev Pidev Direktor 2. Optimaalse ruumilahendusprogrammi väljatöötamine 4.7. Klassi- ja kooliväline töö Eesmärk: Luua tingimused vaba aja sisustamiseks. Ülesanded ja projektid 2003 2004 2005 Finants. allikas Vastutaja 1. Puuetega lastele sobivate huvitegevuste süsteemi korraldamise aluste väljatöötamine ja rakendamine + + Direktor 2. Lastevanemate kaasamine klassivälisesse töösse Pidev Pidev Pidev Kl. juhataja 5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse iga õppeaasta algul. Arengukava uuendamiseks teevad ettepanekuid kooli õppenõukogu ja hoolekogu. Vajadusel korrigeeritakse kooli arengusuundi ja täpsustatakse valdkondade arendamise eesmärke. Arengukava uuendamise võib tingida ka mitmesuguste kooliarendust soosivate võimaluste ja tingimuste tekkimine. Arengukava uuendamise korraldamise eest vastutab kooli direktor. Uuendatud arengukava pannakse välja avalikuks tutvumiseks ning sellest teavitatakse lapsevanemaid, õpilasi, õpetajaid ja üldsust. Arengukava kinnitab Kuressaare Linnavolikogu.