Nõva Vallavolikogu — Nõva valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 42, 1184

Ära kuulanud vallavanema Tõnu Eevardi ettekande ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõikest 2 ja § 22 lõike 1 punktist 29 ning lähtudes planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) §-st 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõikest 4 ning ära kuulanud volikogu liikmete arvamused ja ettepanekud, Nõva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Nõva valla ehitusmäärus lisatud kujul. 2. Tunnistada kehtetuks Nõva Vallavolikogu 30. septembri 1999. a määrus nr 4 «Nõva valla ehitusmäärus». 3. Määrus avalikustada valla infokaustas, raamatukogu ja Variku raamatulaenutuspunkti infokaustas ning avaldada elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Määrus jõustub 15. aprillil 2003. a. Volikogu esimees Silja SILVER Lisa Kinnitatud Nõva Vallavolikogu 25. märtsi 2003. a määrusega nr 4 NÕVA VALLA EHITUSMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Valla ehitusmääruses kehtestatakse: 1) valla või selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 2) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 3) projekteerimistingimuste avalikustamise kord; 4) ajutise ehitise ja väikeehitise ehitamise kord; 5) vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 2. peatükk VALLA VÕI SELLE OSADE, SEALHULGAS MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED § 2. Üldplaneeringu alusel ehitamine (1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. (2) Ehitamine peab toimuma vastavalt valla üldplaneeringus või vallaosa üldplaneeringus määratletud tingimustele, kui sellel alal puudub kehtiv detailplaneering. Üldplaneeringu puudumisel tuleb lähtuda seadusest. § 3. Detailplaneeringu alusel ehitamine (1) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. (2) Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või kui selle olemasolu on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav. (3) Detailplaneeringu kohaste üldkasutatava haljastuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning teede väljaehitamise kohustused kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni määratakse asjakohase lepinguga vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel. § 4. Detailplaneeringu koostamise kohustuslikkus (1) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik valla üldplaneeringuga määratud alal ning kuni üldplaneeringu kehtestamiseni vastavalt järgmisele punktile. (2) Lisaks on detailplaneeringu koostamine kohustuslik vallavalitsuse ettepanekul volikogu otsuse alusel. (3) Vastavalt planeerimisseaduse § 9 lõikele 10 vallavalitsus võib, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, lubada ilma detailplaneeringut koostamata: 3.1. tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 3.2. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3.3. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3.4. mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 3.5. muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. (4) Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamiseks tuleb huvitatud isikul täita vormikohane taotlus, mis on kättesaadav vallamajas või interneti kodulehel. § 5. Miljööväärtuslik hoonestusala (1) Valla miljööväärtuslikud hoonestusala(d) on valla üldplaneeringus määratud ala(d), vallaosa üldplaneeringus või volikogu otsusega määratud maa-ala(d). 3. peatükk EHITISE ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD LISATINGIMUSED § 6. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused ehitiste projekteerimiseks lisaks kehtestatud detailplaneeringule tuleb kavandada hoone otstarbest ja asukohast lähtudes määrata projekteerimistingimustes. 4. peatükk PROJEKTEERIMISTINGIMUSED JA AVALIKUSTAMISE KORD § 7. Projekteerimistingimused ja avalikustamine (1) Projekteerimistingimused on detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. (2) Projekteerimistingimused määratakse ehitisele valla arhitekti või ehitusinseneri poolt projekteeritava ehitise otstarbest ja asukohast lähtuvalt. (3) Projekteerimistingimuste saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada vastavasisuline vormikohane taotlus koos nõutud lisadega. Taotluse vorm on kättesaadav valla kantseleis või valla interneti kodulehel. (4) Projekteerimistingimused avalikustatakse valla kantseleis või valla interneti kodulehel viie tööpäeva jooksul vallavalitsuse vastavasisulise korralduse vastuvõtmise päevast arvates. 5. peatükk AJUTISE EHITISE JA VÄIKEEHITISE EHITAMISE NING KASUTAMISE KORD § 8. Ajutise ehitise ehitamine ja kasutamine (1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. (2) Ajutise hoone ja varjualuse likvideerimise kohustused määratakse omaniku ning vallavalitsuse vahelises lepingus. (3) Ajutise ehitise kasutamise pikendamise otsustab vallavalitsus omaniku põhjendatud taotluse alusel. (4) Ajutise ehitise ehitamisel on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek 20–60 m2 ehitusaluse pinnaga ehitise puhul ja üle 60 m2 ehitusaluse pinnaga ehitise puhul ehitusprojekt, ehitusluba ja kasutusluba. (5) Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise ehitise ehitamiseks ei ole vajalik omada kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba, kuid enne ajutise hoone püstitamist on omanikul vajalik informeerida vallavalitsuse ametiisikut. § 9. Väikeehitise ehitamine ja kasutamine (1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või telekommunikatsiooniteenuse osutajale telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega. (2) 20–60 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek. (3) Väikeehitise ehitamiseks võib vallavalitsus põhjendatud juhtudel nõuda ehitusprojekti koostamist. (4) Ehitusprojekt on nõutav, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba. (5) Kasutusluba on kohustuslik, kui väikeehitist kasutatakse elamiseks või väikeehitisel on avalikkusele suunatud funktsioone. (6) Väikeehitise püstitamisel detailplaneeringukohustusega alale on ehitise omanik kohustatud, välja arvatud kasutusloa taotlemisel, viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates esitama vallavalitsusele vormikohase teatise püstitatud ehitise kohta. (7) Kirjaliku nõusoleku taotluse, ehitusloa taotluse, kasutusloa taotluse ja teatise vormid on kättesaadavad interneti ehitisregistri (www.ehr.ee) leheküljel «TRÜKI BLANKETT» või vallamajas. 6. peatükk VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE ÜLESANNETE JAOTUS JA TÄHTAJAD PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL § 10. Kohaliku omavalitsuse ülesanded (1) Vallavolikogu ülesanded on: 1) üld- ja teemaplaneeringute algatamine; 2) üld- ja teemaplaneeringute lähteseisukohtade heakskiitmine; 3) detailplaneeringute algatamine, kui algatatav detailplaneering võib minna vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga; 4) detailplaneeringute lähteseisukohtade kinnitamine, kui algatatav detailplaneering võib minna vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga; 5) põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ja käesoleva määruse §-s 4 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust ning selle planeeringu lähteseisukohtade kinnitamine; 6) üld- ja teemaplaneeringute ning käesoleva lõike punktides 3 ja 5 nimetatud detailplaneeringute vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 7) üld- ja teemaplaneeringute kehtestamine; 8) punktides 3 ja 5 nimetatud detailplaneeringute ning detailplaneeringute, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, kehtestamine; 9) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 10) üldplaneeringu ülevaatamine kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi; 11) kinnisasja või selle osa kiire ja õiglase tasu eest omandamise või sundvõõrandamise otsustamine kehtestatud planeeringu elluviimiseks; 12) riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku läbivaatamine; 13) riiklikult tähtsa ehitise asukoha määrava planeeringu kooskõlastamine; 14) ehitusjärelevalve tegemise pädevusega ametikohtade määramine; 15) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine. (2) Vallavalitsuse ülesanded on: 1) detail-, üld- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine; 2) planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud tegevuse lubamine ilma detailplaneeringut koostamata; 3) detailplaneeringu algatamine ja planeeringu lähteseisukohtade heakskiitmine, kui algatatav detailplaneering ei lähe vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga; 4) detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise kohta; 5) planeeritaval maa-alal või selle osal planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine; 6) detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse määramine; 7) üldplaneeringu alusel koostatavale detailplaneeringule kooskõlastamise vajaduse määramine; 8) punktis 3 nimetatud detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 9) detailplaneeringu lihtsustatud korras koostamise otsustamine; 10) volikogu pädevusse mittekuuluvate punktis 3 nimetatud detailplaneeringute kehtestamine; 11) ehitistele projekteerimistingimuste määramine; 12) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrolli korraldamine; 13) vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tellimise otsustamine; 14) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine ja sellest keeldumise otsustamine; 15) ehituslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine; 16) kasutuslubade väljastamisele eelnevalt ehitise ülevaatuse korraldamine ning vajadusel ehitise ülevaatuse teostamisele pädevate isikute ja institutsioonide kaasamise otsustamine; 17) ehitiste nõuetele vastavuse kontrolli korraldamine ja vajadusel ekspertiiside tellimise otsustamine; 18) kasutuslubade väljaandmise või väljaandmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustamine; 19) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja ja keskkonnamõju hindamist korraldava ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 20) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 21) ohtliku, ajutise või ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimise otsustamine; 22) ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku määramine ja ettekirjutuse tegemiseks volituste andmine; 23) vallavanema volitatud ametiisiku poolt ettekirjutuste tegemine; 24) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine ja kinnitatud väljavõtete väljastamine; 25) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 26) ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 27) kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 28) ehitusuuringute tulemuste säilitamine; 29) valla ehitusmääruse koostamine ja selle muutmiseks ettepanekute tegemine vallavolikogule. § 11. Tähtajad Vallavalitsuse ülesanded on: 1) teatada planeeringu avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele kohaliku omavalitsuse seisukoht ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aeg ja koht kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist; 2) anda ehitamiseks kirjalikku nõusolekut või keelduda selle andmisest kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 3) kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 4) väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 5) ehitusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 6) tunnistada ehitusluba kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 7) väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 8) kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 9) tunnistada kasutusluba kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 10) ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 11) ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 12) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine vastavalt esitamise korras määratud tähtajale; 13) projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 14) projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates.