Meremäe Vallavolikogu — Volikogu töö kodukorra kinnitamine — KO, 42, 1181

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 9, Meremäe Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Meremäe Vallavolikogu töö kodukord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Meremäe Vallavolikogu 12. jaanuari 1995. a määrus nr 1 «Meremäe Vallavolikogu kodukord». 3. Määrus jõustub 6. aprillil 2003. a. Volikogu esimees Anni LAHE Lisa Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 27. märtsi 2003. a määrusega nr 5 MEREMÄE VALLAVOLIKOGU TÖÖ KODUKORD I. Volikogu istungi ettevalmistamine 1. Volikogu istungi ettevalmistamist korraldab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 2. Ettepaneku volikogu istungi kokkukutsumiseks võivad teha: 2.1. vallavalitsus; 2.2. volikogu koosseisu enamus nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 3. Ettepanekuid arutust vajavate küsimuste volikogu istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada: 3.1. volikogu ja vallavalitsuse liikmed ning ametnikud; 3.2. valla asutuste töötajad vallavalitsuse kaudu. 4. Küsimuse päevakorda võtmise ettepanek tuleb esitada kirjalikult koos otsuse projektiga vähemalt kümme päeva enne korralise volikogu istungi toimumist. 5. Lõpliku otsuse küsimuse päevakorda võtmise kohta langetab volikogu esimees. 6. Kirjalik kutse saadetakse istungil osalejatele vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. II. Volikogu istungi läbiviimine 1. Oma istungil arutab volikogu kutsel märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 2. Istungi päevakorda võib muuta või täiendada juhul, kui selle poolt on 2/3 kohalolevatest volikogu liikmetest. 2.1. Täiendavalt päevakorda lülitatud küsimuste puhul ei saa vastu võtta protokollilisi otsuseid. 2.2. Küsimuste järjekorda istungi päevakorras võib muuta kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul. 3. Istungi päevakord kinnitatakse volikogu liikmete häälteenamusega. 3.1. Pärast päevakorra kinnitamist ei saa seda enam muuta. 4. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Istung võidakse kuulutada kinniseks kui seda nõuab 2/3 kohalolevatest volikogu liikmetest. 5. Istungist osavõtjad jagunevad volikogu liikmeteks (neil on õigus osaleda hääletamisel), külalisteks (vallavalitsuse liikmed ja teised ametnikud ning teatud päevakorrapunktide arutelus osalema kutsutud isikud), kellele annab istungi juhataja vajaduse korral sõna, ja pealtvaatajateks, kellele sõna ei anta. 6. Istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul või küsimuste puhul, mille arutamisest ta ei saa osa võtta, aseesimees või tema asetäitja. III. Istungi päevakorrapunktide arutelu 1. Päevakorrapunktide arutamine algab kohustusliku ettekande ärakuulamisest. Ettekande kestus võib olla kuni 15 minutit. 1.1. Ettekanne ei ole kohustuslik informatsiooniliste ning jooksvate küsimuste, samuti avalduste arutamisel. 2. Ettekandele järgneb vajadusel kaasettekanne, mis täiendab antud ettekannet. Kaasettekande kestus võib olla kuni kümme minutit. 3. Ettekandele ja kaasettekandele järgnevad küsimused. Küsimuste esitamise õigus on volikogu ja vallavalitsuse liikmetel ning päevakorrapunkti aruteluks kohale kutsud isikutel. 4. Küsimustele järgnevad sõnavõtud, mille käigus istungist osavõtjatel on õigus esitada oma poolt- ja vastuväiteid, samuti ettepanekuid konkreetse päevakorrapunktiga seoses. Sõnavõtu kestus võib olla kuni viis minutit ning selle käigus tehtud ettepanekud tuleb esitada kirjalikult vallasekretärile. 5. Sõnavõttudele võivad järgneda repliigid lühikommentaari, -märkuse või täpsustava õiendi näol. Nende kestus ei tohiks ületada ühte minutit. 6. Sõna küsimuse esitamiseks, sõnavõtuks või repliigiks annab istungi juhataja registreeritava järjekorra alusel. Istungi juhatajal on sõnaõigus tavalises järjekorras. 6.1. Maksimaalne ühe päevakorrapunkti arutelu juures ühe osaleja poolt esitatavate küsimuste ja repliikide arv on 3. Erandjuhtudel võib kohalolevate volikogu liikmete enamuse nõusolekul seda limiiti suurendada. 7. Istungi juhatajal on kohustus teha esinejale märkusi, kui: 7.1. ületatakse ettenähtud aja limiiti; 7.2. räägitakse päevakorrapunktist mööda; 7.3. kasutatakse solvavaid või isiklikku laadi märkusi. 8. Päevakorrapunkti üle toimuvate läbirääkimiste kokkuvõtteks on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus lõppsõnale. 9. Iga 90-minutilise töötsükli järel, kui konkreetse päevakorrapunkti arutelu on lõpetatud, tehakse istungil kümneminutiline vaheaeg. IV. Hääletamine volikogu istungil 1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 1.1. Hääletamine volikogus on avalik. 1.2. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 2. Hääletamine toimub pärast antud päevakorrapunkti osas peetavate läbirääkimiste sulgemist istungi juhataja poolt. 3. Hääletamisel loetakse poolt-, vastu- ja erapooletud hääled. Hääletamistulemused kantakse istungi protokolli. 4. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, välja arvatud juhtumid, mille puhul kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on nõutav volikogu koosseisu häälteenamus. 5. Kui hääletamisele pannakse mitu alternatiivset otsuse projekti või ettepanekut, saab volikogu liige toetada neist ainult ühte. Vastu võetakse see ettepanek või otsuse projekt, mis saab kõige rohkem poolthääli. 6. Volikogu liige loobub hääletamisest niisuguste otsuste vastuvõtmisel, mis otseselt puudutavad teda või tema lähisugulasi. 7. Kui küsimus on hääletamise teel otsustatud, ei saa seda käimasoleval istungil enam muuta. V. Volikogu istungi lõpetamine 1. Volikogu istung loetakse lõpetatuks, kui kutsel märgitud päevakord on ammendatud.